3-24-745/14 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

E e s t i V a b a r i i g i n i m e l

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Kadri Sullin

Otsuse tegemise aeg ja koht

18. november 2024. a, Tallinn

Haldusasja number

3-24-745

Haldusasi

Xi kaebus Rae Vallavalitsuse 05.03.2024 korralduse nr 380

tühistamiseks ja sporditegevuse kuluhüvitise väljamaksmiseks

kohustamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – X (isikukood xxxxxxxxxxx)

Vastustaja – Rae vald, volitatud esindaja Erik Niinemaa

Asja läbivaatamise vorm

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada kaebus.

2. Tühistada Rae Vallavalitsuse 05.03.2024 korraldus nr

380.

3. Kohustada Rae valda vaatama kaebaja taotlus

sporditegevuse kuluhüvitise väljamaksmiseks uuesti

läbi.

4. Mõista Rae vallalt kaebaja kasuks välja menetluskulu

20 eurot. Muus osas jäävad poolte menetluskulud nende

endi kanda.

5. Kohtuotsuse avaldamisel asendada kaebaja nimi ja

isikukood tähemärkidega.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna

Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult

teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 18.12.2024 a.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X (kaebaja) esitas 04.01.2024 Rae vallale huvitegevuse kuluhüvitise taotluse, paludes hüvitada

tema lapse sporditegevuse kulud 2023. aasta eest (dtl 11-12).

2. Rae vald saatis 10.01.2024 kaebajale e-kirja, milles märkis, et taotlus on tagasi lükatud. Kirja

põhjenduste kohaselt tuli kaebajal esitada sporditegevuse kuluhüvitise taotlus ning taotlusel märkida

treeneri isikukood ja e-posti aadress. Taotluse esitamise tähtaeg oli 15.01.2024 (dtl 13).

3. Kaebaja esitas 11.01.2024 uue huvitegevuse kuluhüvitise taotluse, milles oli märgitud ka treeneri

isikukood ning e-posti aadress (dtl 15-16).

1(6)

4. Kaebaja pöördus 14.02.2024 Rae valla poole e-kirja teel, märkides, et ei saanud valla 10.01.2024

kirjast aru, et ta on eksinud taotluse vormiga ning palus ekslikult ebaõigel vormil esitatud taotlus

uuesti läbi vaadata, sest selle sisust oli aru saada, millist hüvitist kaebaja taotles (dtl 17).

5. Rae Vallavalitsuse 05.03.2024 korraldusega nr 380 otsustati kaebajale mitte maksta Rae valla

eelarvest sporditegevuse kuluhüvitist Rae Vallavolikogu 16.09.2014 määruse nr 11 ,,Rae valla

eelarvest perede toetamise kord“ (kord nr 11) § 11 lg 11 alusel (dtl 9-10).

-

Kaebaja esitas taotluse huvitegevuse kuluhüvitiste vormil, kuigi soovis sporditegevuse kulude

hüvitamist. Sporditegevuse kuluhüvitiste taotlemisel on sätestatud teised tingimused kui

huvitegevuse toetuse saamisel.

-

Vald saatis 10.01.2024 kaebajale e-kirja, kuid kaebaja esitas 11.01.2024 uuesti huvitegevuse

kulude hüvitamise taotluse. Pärast seda võttis lapsevanem uuesti ühendust 13.02.2024, kui

kuluhüvitise esitamise tähtaeg oli möödunud.

-

Kaebaja lisaavaldust arutati 28.02.2024 istungil. Komisjon leidis, et kuna taotlus on esitatud valel

vormil, kuigi 2022. aastal esitas vanem õige vormi, jääb taotlus rahuldamata. Vale vormivalikut

selgitas vald kaebajale ka 10.01.2024 e-kirjas.

6. Kaebaja esitas12.03.2024 kaebuse Rae Vallavalitsuse 05.03.2024 korralduse nr 380

tühistamiseks ja sporditegevuse kuluhüvitise väljamaksmiseks kohustamiseks.

-

Kaebajale tuli üllatusena, et tema taotlus on esitatud valel vormil. Vald sellest kaebajale

10.01.2024 e-kirjas selgelt märku ei andnud. Kaebaja kõrvaldas need puudused, mis e-kirjas olid

märgitud. Rohkem vald kaebajat puudustest ei teavitanud;

-

Taotluse sisust oli aru saada, et kaebaja soovib esitada just spordikulude hüvitamise taotlust;

-

Taotluse rahuldamata jätmist ei saa kaasa tuua üksnes vale vormi kasutamine. Andmed, mille

alusel toetust maksta olid vallal olemas. Kaebaja on täitnud kõik toetuse saamise tingimused;

-

Valla eelarvest perede toetamise kord ei sea eelduseks, et taotlus tuleb esitada konkreetsel

vormil. Tavainimesele võib erinevate vormide eristamine olla keeruline. Kaebaja vilumust

nendest arusaamisel ei saa järeldada sellest, et ta esitas 2022. a-l õige vormi. Ka huvitegevuse

vormil olid olemas lahtrid nende andmete jaoks, mida vald kaebajalt palus;

-

Vald ei teavitanud kaebajat, et taotlusele on vaja treeneri allkirja või et taotlus jäetakse läbi

vaatamata, ega informeerinud muul viisil kaebajat enne 14.02.2024 päringu esitamist;

-

Otsus hüvitamise kohta tuli teha 45 päeva jooksul.

7. Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata.

-

Vastustaja palus kaebajal 10.01.2024 e-kirjas esitada sporditegevuse kuluhüvitise taotlus, sest selle

hüvitise taotlemine nähtus kaebaja esitatud taotluse sisust. Kaebaja esitas 11.01.2024 uue,

samasisulise taotluse. Vald tõi 10.01.2024 e-kirjas selgelt välja, et kaebaja on eksinud taotluse

vormiga. Andmete õigsuse eest vastutab kaebaja;

-

Kaebaja ei kõrvaldanud taotluses esinevaid puudusi tähtaegselt ega esitanud uut, nõuetekohast

taotlust, mistõttu jättis vald 15.01.2024 taotluse läbi vaatamata. Kirjalik dokument selle kohta

puudub. Taotluse läbi vaatamata jätmist selgitati kaebajale 13.02.2024 telefoni teel;

-

Kuna kaebaja eksis vormiga, ei olnud kaebajat teistkordselt võimalik ebaõigest avaldusest

teavitada;

-

Kaebaja esitatud taotlusel puudus treeneri allkiri ning taotlus ei vastanud korra nr 11 § 11 lg 3 p-le

2. Huvitegevuse taotlus ei lähe automaatselt treenerile allkirjastamiseks. Seega puudus treeneri

kinnitus sporditegevuses osalemise kohta. Kaebaja on sporditegevuse kuluhüvitiste taotlusega

varasemast tuttav;

-

Vald käsitas kaebaja 14.02.2024 saadetud e-kirja taotlusena sporditegevuse kuluhüvitise

tasumiseks erandkorras (korra nr 11 § 5 lg 4). Taotlust käsitatakse erakorralisena siis, kui see ei

vasta korra nõuetele ning esinevad erakorralised asjaolud, miks taotlus nõuetele ei vasta;

-

Nii puudustega taotlus kui ka 14.02.2024 taotlus vaadati läbi 45 päeva jooksul.

2(6)

KOHTU PÕHJENDUSED

8. Kohtule esitatud kaebusest nähtuvalt on kaebaja eesmärgiks, et vald maksaks kaebajale tema lapse

sporditegevuse kuluhüvitist.

9. Kaebaja esitas vallale esimese taotluse 04.01.2024 (dtl 11-12). Taotlus oli pealkirjastatud

huvitegevuse kuluhüvitis 2023 (sport/kultuur/huvitegevus). Kaebaja soovis sporditegevuse kulude

hüvitamist, kuid valla selgituste kohaselt on selleks taotluseks ette nähtud teistsugune vorm.

Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 14 lg 1 esimese ja teise lause kohaselt esitatakse

haldusmenetluse algatamiseks või haldusmenetluse käigus haldusorganile avaldus (taotlus) vabas

vormis. Seadusega või selle alusel võib taotlusele ette näha kohustusliku vormi.

HMS § 15 lg 1 sätestab, et haldusorgan on kohustatud talle esitatud taotluse vastu võtma, sõltumata

selle puudustest, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. HMS § 15 lg 2 kohaselt, kui isik jätab koos

taotlusega esitamata nõutud andmed või dokumendid või kui taotluses on muid puudusi, määrab

haldusorgan taotluse esitajale esimesel võimalusel tähtaja puuduste kõrvaldamiseks, selgitades, et

tähtpäevaks puuduste kõrvaldamata jätmisel võib haldusorgan jätta taotluse läbi vaatamata.

Kui puudus kõrvaldatakse määratud tähtaja jooksul, loetakse taotlus tähtaegselt esitatuks. Kui

puudust ei kõrvaldata tähtaegselt, võib haldusorgan jätta taotluse läbi vaatamata (HMS § 15 lg 3 ja §

43 lg 1 p 3).

Vastuseks kaebaja 04.01.2024 taotlusele saatis vald 10.01.2024 e-kirja, mille pealkirjast ning

esimesest lausest võib järeldada, et taotlus lükati tagasi. E-kirja põhjendustest nähtub, et kaebajal

tuleb esitada sporditegevuse kuluhüvitiste taotlus ning sellel märkida treeneri isikukood ja e-posti

aadress. Kirjas on viidatud taotluste esitamise tähtajale ning selle parandamise võimalustele

infosüsteemis (dtl 13).

10. Riigikohus selgitas 07.11.2024 otsuse asjas nr 3-22-1526, p-des 26-28 kokkuvõtvalt, et taotluse

läbivaatamine on isiku taotletu suhtes sisulise seisukoha kujundamine. Sellele peab eelnema

korrakohane haldusmenetlus, kus enne menetlusosalise õiguste ja kohustuste üle otsustamist antakse

isikule menetlusega seoses selgitusi, arvestatakse tema õigusega ärakuulamisele ning tema

kaasaaitamiskohustusega, teostatakse uurimisprintsiipi ning hinnatakse igakülgselt tõendeid.

Taotluse sisulisel läbivaatamisel antakse haldusakt (õigusi andev või keelduv haldusakt, vt HMS §

43 lg 1 p 1, lg 2).

Taotluse läbi vaatamata jätmine seevastu tähendab olukorda, kus haldusorgan ei kujunda seisukohta

küsimuses, kas isikul on õigus tema poolt taotletule ning kas asjakohaste õigust andvate normide

eeldused on täidetud. Läbi vaatamata jätmisega haldusmenetlus lõppeb, kusjuures selline otsus ei ole

haldusakt (HMS § 43 lg 1 p 3). Läbi vaatamata jätmine ei pruugi välistada samas küsimuses

taotlusega uuesti haldusorgani poole pöördumist.

Põhjendada tuleb nii haldusakti andmise taotluse läbi vaatamata jätmist kui ka taotluse haldusaktiga

rahuldamata jätmist (HMS § 14 lg 7, § 56 lg 1) ning iseseisvalt vaidlustatav on nii haldusakt kui ka

teatud juhtudel menetlustoiming (vt HMS § 71 lg 1 ja § 72 lg 3 p 4, HKMS § 45 lg 3).

11. Kohtu hinnangul on vastustaja 10.01.2024 e-kirja võimalik käsitada valla kirjana puuduste

kõrvaldamiseks HMS § 15 lg 2 mõttes. Menetluse jätkamiseks tuli kaebajal kõrvaldada taotluses

esinevad puudused. Nende kõrvaldamata jätmisel võis vald jätta taotluse läbi vaatamata.

3(6)

Kohus ei nõustu vastustajaga aga selles, et e-kirjast on üheselt arusaadav, millised puudused pidi

kaebaja kõrvaldama. E-kirjas paluti esitada sporditegevuse kuluhüvitiste vorm, kuid ei ole selgelt

viidatud asjaolule, et kaebaja 04.01.2024 esitatud taotlus oli esitatud ebaõigel vormil, mis on õige

vormiga sarnane. Kaebaja võis e-kirjast põhjendatult järeldada, et (seni esitatud) taotlusele tuli

täiendavalt lisada üksnes treeneri e-posti aadress ja isikukood. E-kirjas ei antud ka täpsemat tähtaega

puuduste kõrvaldamiseks, vaid viidati üksnes üldisele taotluste esitamise tähtajale. Ka ei ole

kaebajale selgitatud, et kui ta puudusi, sh taotluse vorminõuet, tähtajaks ei kõrvalda, jäetakse tema

taotlus läbi vaatamata. Haldusorgani ülesanne on tagada, et isikule oleks nõuetekohaselt arusaadav,

milliste andmete või dokumentide esitamist temalt oodatakse, et haldusmenetlus oleks võimalik

tulemuslikult lõpuni viia. Tagajärje selgitamise kohustuse täitmata jätmine ei mõjuta asja otsustamist

üksnes siis, kui taotleja pidi aru saama, milliste puuduste kõrvaldamist temalt nõutakse (vrd ka

Riigikohtu otsus asjas nr 3-3-1-94-13, p 19). Praegusel juhul see nii ei olnud.

Kaebaja esitas siiski 11.01.2024 taotluse, kuid samal, huvitegevuse kulude hüvitamiseks ettenähtud

vormil. Taotlusele olid lisatud treeneri e-posti aadress ning isikukood. Kohus selgitab, et kui

käsitada kaebaja 11.01.2024 avaldust vastusena vastustaja 10.01.2024 puuduste kõrvaldamise e-

kirjale, ning vastustaja hinnangul jättis kaebaja puudused kõrvaldamata, tuli vastustajal jätta kaebaja

taotlus läbi vaatamata. Vastustaja sõnul nii ka toimiti. Tähele tuleb panna siiski seda, et vallal tuli

taotluse läbi vaatamata jätmisest teavitada ka kaebajat ning seda kirjalikult põhjendada (HMS § 14

lg 7). Kirjaliku dokumendi puudumisel ei ole kohtul võimalik kontrollida, kas vald toimis ka

tegelikult nii nagu kohtumenetluses selgitatud ning kontrollida ei ole võimalik ka otsuse sisulist

õiguspärasust. Seega puuduvad tõendid, et vald oleks kaebaja 04.01.2024 esitanud taotluse, ja sellele

lisatud puuduste kõrvaldamise avalduse, lahendanud.

Kohus märgib täiendavalt ka seda, et ebaõige on valla seisukoht, et pärast 11.01.2024 valel vormil

taotluse esitamist ei saanud vald avaldust uuesti käiguta jätta. HMS § 15 lg 2 ei keela vajadusel anda

puuduste kõrvaldamiseks ka teistkordselt täiendavat tähtaega. Seda ei takistanud ka taotluste

esitamise üldise tähtaja (15.01.2024) lähenemine, sest taotlus loetakse esitatud tähtaegselt ka siis, kui

see on puudustega (HMS § 15 lg 1).

12. Kohtu hinnangul ei ole siiski välistatud ka tõlgendus – lähtudes e-kirja pealkirjast ning

sissejuhatusest –, et vastustaja jättis 10.01.2024 e-kirjaga kaebaja taotluse, selles sisalduvate

puuduste tõttu, läbi vaatamata (HMS § 43 lg1 p 3) ning 10.01.2024 e-kirja tuleks käsitada

menetlustoiminguna.

Haldusasja lahendamise seisukohalt ei ole see siiski määrav. Esiteks ei oleks vastustaja saanud ilma

täiendava tähtaja andmiseta jätta taotlust selles esinevate (formaalsete) puuduste tõttu läbi

vaatamata. Vald ei saanud taotlust ka tagastada, sest vastu tuleb võtta ka puudustega taotlus (HMS §

15 lg 1). Teiseks tuleks kaebaja 11.01.2024 esitatud avaldust sellisel juhul käsitada uue kulutuste

hüvitamise taotlusena, sest taotluse läbi vaatamata jätmine ei välista tingimata uue samasisulise

taotluse esitamist. Nagu eelnevalt selgitatud, puuduvad tõendid, et vastustaja oleks selle taotluse

lahendanud. Vastustaja väidet, et ka 11.01.2024 taotlus vaadati läbi 05.03.2024 korralduses nr 380 ei

kinnita korralduse põhjendused ega õiguslik alus.

Kaebaja nõue kohustada valda tema sporditegevuse kulude hüvitamise taotlust lahendama, on seega

põhjendatud.

13. Kaebaja esitas 14.02.2024 uue sporditegevuse kulude hüvitamise taotluse, mille vald lahendas

05.03.2024 korraldusega nr 380. Otsuse õigusliku alusena on märgitud korra nr 11 § 11 lg 11, mille

kohaselt on kuluhüvitise taotluste esitamise tähtaeg jooksva kalendriaasta kohta hiljemalt järgmise

kalendriaasta 15. jaanuar (perioodil jaanuarist- detsembrini osutatud teenuste eest). Säte viitab

4(6)

taotluste esitamise üldisele tähtajale, mistõttu võib sellest järeldada, et toetuse mitte maksmise

põhjuseks oli see, et taotlus ei olnud esitatud tähtaegselt. Otsuse põhjendustes viitab vald sellele, et

taotlus oli ka pärast valla 10.01.2024 saadetud e-kirja esitatud endiselt valel vormil, st oli

puudustega.

Kohus juhib esmalt valla tähelepanu sellele, et nii korralduses märgitud õiguslik alus kui ka

põhjendused viitavad sellele, et toetuse maksmisest keeldumise põhjuseks on formaalsed puudused –

st vale taotluse vormi valik ning tähtaja järgimata jätmine. Kui taotluses esinevad formaalsed

puudused ning neid ei kõrvaldata, on see aluseks taotluse läbi vaatamata jätmisele (HMS § 43 lg 1 p

3), mitte rahuldamata jätmisele. Formaalsed põhjused taotluse läbi vaatamata jätmiseks peavad aga

olema sellised, mis takistavad taotluse sisulist läbivaatamist. Kui taotleja on esitanud vale vormi, aga

sellel vastustaja küsitud (vt kohtuotsuse p 11) andmed, ei takista puudused taotluse sisulist

läbivaatamist. Kui vastustaja ise on küsinud valesid või liiga vähe andmeid ehk jätnud isikule

andmata võimaluse taotluse kõiki puuduseid kõrvaldada, ei saa taotlust jätta läbi vaatamata puuduste

kõrvaldamata jätmise tõttu.

Taotluse saab jätta rahuldamata üksnes sisulistel põhjustel, st praegusel juhul olukorras, kus kaebaja

ei vastaks hüvitise maksmiseks ette nähtud nõuetele (korra nr 11 § 11 lg-d 2 ja 3). Selliseid

põhjendusi ei ole vald välja toonud. Vald pole väitnud ka seda, et kaebaja poolt taotlusel märgitud

andmed oleksid ebaõiged. Lisaks, olukorras, kus isik ei järgi taotluse esitamiseks ette nähtud

tähtaega, tuleb isikule anda võimalus ka tähtaja ennistamise avalduse esitamiseks ning haldusorganil

sisuliselt hinnata, kas esinevad alused tähtaja ennistamiseks (HMS § 34), näiteks vastustaja enda

ebapiisavad selgitused. Toimiku materjalidest ei nähtu, et vald oleks kirjeldatud viisil toiminud.

14. Kohus ei nõustu korralduse põhjendustega ka sisuliselt, sest kaebaja ei esitanud taotlust tähtaega

rikkudes. Sõltumata sellest, kas käsitada esialgse taotlusena 04.11.2024 või 11.01.2024 esitatud

taotlust, on need esitatud tähtaegselt. Vald ei saanud ka ebaõige taotluse vormi kasutamise tõttu

keelduda toetuse maksmisest, sest nagu eelnevalt selgitatud võis kaebaja valla 10.01.2024 e-kirjast

põhjendatult järeldada, et kõrvaldada oli vaja üksnes puudused seoses treeneri isikukoodi ja e-posti

aadressiga, mida kaebaja ka tegi. Lisaks puudus vallal tegelik vajadus 14.02.2024 esitatud taotluse

menetlemiseks, sest tähtaegselt esitatud kulude hüvitamise taotlus oli selleks ajaks endiselt

lahendamata. Ka juhul kui lugeda, et 14.02.2024 taotlus esitati mittetähtaegselt, tingis selle valla

viivitus kaebaja esialgse taotluse lahendamisel. Selliselt võis esineda alus taotluse esitamise tähtaja

ennistamiseks.

Kohus juhib täiendavalt valla tähelepanu ka sellele, et taotluse läbi vaatamata jätmine on

põhjendatud üksnes juhul, kui sellel esinevad sisulised puudused, mis takistavad taotluse edasist

lahendamist. Üksnes taotluse vormilised puudused ei pruugi olla selleks piisavad. Vald on küll

kohtumenetluses selgitanud, et erinevalt huvitegevuse kuluhüvitise taotlusest, edastatakse

sporditegevuse kulude hüvitamise taotlus allkirjastamiseks treenerile. Kohtule ei nähtu kahe erineva

taotluse vormidelt, et sporditegevuse hüvitise taotlus erineks huvitegevuse kulude hüvitamise

taotlusest selliselt, et üksnes taotluse vormi alusel oleks aru saada, et ainult sporditegevuse kulude

hüvitamise vorm on võimalik treenerile allkirjastamiseks esitada (nii dtl 38-40 kui ka Rae valla

koduleheküljel asuvad vormid1). Vald pole selgitanud, et esinesid nt konkreetsed tehnilised

põhjused, miks ei saanud samamoodi (erandkorras) toimetada huvitegevuse kulude hüvitamise

taotlusega.

15. Kokkuvõttes rahuldab kohus kaebuse. Kohus tühistab Rae valla 05.03.2024 korralduse nr 380 ja

kohustab Rae valda vaatama kaebaja taotlus sporditegevuse kulude hüvitamiseks uuesti läbi. Kohus

1https://www.rae.ee/documents/823250/21424379/Lisa+6+huvitegevuse+kuluh%C3%BCvitise+taotlus.pdf/747ff56c-

999c-453a-a1b6-dce7f387991b ja https://www.rae.ee/documents/823250/3874849/Sporditegevuse+kuluh

%C3%BCvitise+taotlus+2024.pdf/dd8aaff6-70e3-497c-a914-70bf23ba2a4a

5(6)

selgitab, et kuigi kaebaja esitas kolm erinevat taotlust sporditegevuse hüvitise saamiseks, tuleb vallal

lahendada üksnes üks taotlus. Kaebaja on kinnitanud, et soovib kulude hüvitamist ühekordselt. Asja

uuel läbivaatamisel tuleb vallal vajadusel selgelt välja tuua, millisel vormil ja milliste andmetega

taotlus tuleb kaebajal esitada – st selgitada korrektselt, millised puudused tuleb kaebajal vajadusel

kõrvaldada, lähtudes eeldusest, et tahteavaldus hüvitise saamiseks on esitatud juba enne 15.01.2024.

16. HKMS § 108 lg 1 esimese lause kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kaebuse rahuldamise tõttu jäävad kaebaja menetluskulud tervikuna vastustaja kanda. Kaebaja tasus

kaebuse esitamisel riigilõivu 20 eurot (dtl 21). See summa tuleb vastustajalt kaebaja kasuks välja

mõista. Muude menetluskulude kandmist pole kaebaja väitnud.

Vastustaja võimalikud menetluskulud jäävad tema enda kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kadri Sullin

6(6)