2-24-11740/35 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Kaisa Margus

Määruse tegemise aeg ja koht

18.11.2024, Tallinn

Tsiviilasja number

2-24-11740

Tsiviilasi

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Menetlustoiming

Bohman Lookivi OÜ maksejõuetusavaldus K.S.

pankroti väljakuulutamiseks

Võlausaldaja: Bohman Lookivi OÜ (registrikood

12756814), lepinguline esindaja vandeadvokaat Lembit

Tedder (e-post lembit.tedder@cobalt.legal)

Võlgnik: K.S. (isikukood xxxxxxxxxxx), e-post xxx

Usaldusisik: Ly Müürsoo (lyy.myyrsoo@mail.ee)

Pankroti väljakuulutamine ja kohustustest vabastamise

menetluse algatamine, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Kuulutada välja K.S. (isikukood xxxxxxxxxxx) pankrot 18. novembril 2024 kell

15.15.

2. Nimetada K.S. pankrotihalduriks Ly Müürsoo.

3. Määrata võlausaldajate esimese üldkoosoleku ajaks 12.12.2024 kell 10.00. Koosolek

toimub Harju Maakohtus (Lubja 4, kohtusaal 4006).

4. Kohustada võlgnikku K.S. andma võlgniku vanne 12.12.2024 kell 10.00 enne

võlausaldajate esimest üldkoosolekut.

5. Kohustada K.S.t esitama hiljemalt 06.12.2024 kohtule ja pankrotihaldurile nimekiri

oma varadest ning võlausaldajatest koos kohustuste eeldatava suurusega.

6. Võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes

Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma

enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nende

tekkimise alusest ja nõude tähtpäevast. Tähtaegselt esitamata, kuid tunnustatud

nõuded rahuldatakse viimases järgus.

7. Kõik isikud, kelle valduses on võlgnikule kuuluv vara või kellel on varalisi

kohustusi võlgniku suhtes, on kohustatud selle kohta andma teavet

pankrotihaldurile.

8. Võlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib vastu võtta üksnes

pankrotihaldur.

9. Algatada K.S. kohustustest vabastamise menetlus. Pankrotimenetluse lõpuni täidab

usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur.

10. Pankrotimäärus kuulub viivitamatult täitmisele.

11. Teha käesolev kohtumäärus teatavaks väljaandes Ametlikud Teadaanded.

12. Jätta menetluskulud võlgniku kanda.

13. Määrata usaldusisiku Ly Müürsoo tasuks 1622,60 eurot (käibemaksuga). Maksta

usaldusisiku kindlaksmääratud tasu 1622,60 eurot välja võlausaldaja Bohman

Lookivi OÜ poolt 07.08.2024 ja 06.11.2024 kohtu deposiiti tasutud ettemaksu arvelt.

Väljamakse teha Osaühing Sentire MK arvelduskontole EE452200221011718199.

14. Määrata võlausaldaja Bohman Lookivi OÜ hüvitamisele kuuluvate menetluskulude

rahaliseks suuruseks 2177,5 eurot.

Edasikaebamise kord

Võlgnik võib esitada pankrotimääruse peale määruskaebuse. Määruskaebus tuleb esitada

Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest.

Menetluskulude kohta tehtud määruse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul

kohtumääruse kättesaamisest. Määruskaebus tuleb esitada Tallinna Ringkonnakohtule Harju

Maakohtu kaudu.

ASJAOLUD

1. Bohman Lookivi OÜ (võlausaldaja) esitas kohtule maksejõuetusavalduse K.S. (võlgnik)

pankroti väljakuulutamiseks. Avalduse kohaselt on võlausaldaja põhinõue võlgniku vastu 65

772,62 eurot. Võlausaldaja sõlmis 10.06.2021 OÜ-ga XXX üürilepingu, mille kohaselt kohustus

OÜ XXX tasuma võlausaldajale üüri ja kõrvalkulusid xxx asuvate ruumide kasutamise eest. OÜ

XXX jättis võlausaldajale tasumata arved kokku summas 65 772,62 eurot. Võlausaldaja ja

võlgnik sõlmisid 19.07.2021 käenduslepingu, mille alusel kohustus võlgnik vastutama

võlausaldaja ja OÜ XXX vahel sõlmitud üürilepingust tulenevate OÜ XXX kohustuste täitmise

eest solidaarselt OÜ-ga XXX. Käenduslepingus lepiti kokku, et võlgniku vastutuse

maksimumsummaks on 95 040 eurot. OÜ XXX on pankrotis. Võlausaldaja tõi avalduses esile,

et saatis võlgnikule pankrotihoiatuse, millega andis täiendava 10-päevase tähtaja kohustuse

täitmiseks. Võlgnik kohustust ei täitnud.

2. 04.10.2024 esitatud vastuses vaidles võlgnik võlausaldaja maksejõuetusavaldusele vastu,

vaidlustades võlausaldaja nõude. Võlgnik selgitas, et võlgnik tegi OÜ XXX seadusliku

esindajana kõik, et nõuet ei tekiks, aga üürileandja ise ei proovinud uut üürnikku leida. Tekkinud

võla jätmine eraisiku kanda ei ole õige. Võlgniku hinnangul on käenduslepingu tüüptingimused

tühised. Võlausaldaja ei kontrollinud käenduslepingu sõlmimisel võlgniku finantsvõimekust.

Kokkulepitud käenduse piirmäär on ebaproportsionaalselt suur. Võlgnikul on registreeritud

ettevõte, mille kaudu võlgnik saab teha tööd ja maksta endale miinimumpalka, mis katab

võlgniku ja tema lapse minimaalsed vajadused. Juhul kui kohus kuulutab välja võlgniku

pankroti, taotles võlgnik kohustustest vabastamise menetluse algatamist.

3. 09.10.2024 kohtumäärusega nimetas kohus võlgniku usaldusisikuks Ly Müürsoo.

4. 29.10.2024 esitas usaldusisik kohtule oma hinnangu ning võlgniku vara- ja võlanimekirja.

Aruande kohaselt puudub võlgnikul likviidne vara. Võlgnik on osanik kolmes äriühingus,

millest üks on pankrotis (XXX OÜ) ning ühel on kõik majandusaasta aruanded esitamata ja

maksuvõlg summas 43 027,59 eurot (YYY OÜ). Kolmanda äriühingu (QQQ OÜ) osakapitali

suurus on 1 euro ning see on asutatud alles 24.04.2024. Võlgniku netosissetulek on 701,52 eurot.

Teadaolevad kohustused moodustavad kokku 95 912,20 eurot. Võlgnik on püsivalt maksejõuetu.

Usaldusisik on seisukohal, et välja tuleks kuulutada võlgniku pankrot ja algatada võlgniku

kohustustest vabastamise menetlus.

5. 13.11.2024 toimunud kohtuistungil märkis võlgnik, et jääb oma vastuväidete juurde, kuid

mõistab, et tema positsioon ei ole hea. Võlgnik selgitas, et QQQ OÜ kaudu osutab ta teenust

ühele rahvusvahelisele ettevõttele ning maksab sellest äriühingust endale palka.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Maksejõuetusavalduse lahendamine

Pankroti väljakuulutamine

6. Kohus leiab, et võlausaldaja maksejõuetusavaldus võlgniku pankroti väljakuulutamiseks

kuulub rahuldamisele.

7. Füüsilisest isikust võlgniku pankroti väljakuulutamine ja pankrotimenetluse läbiviimine

toimub pankrotiseaduses (PankrS) sätestatud korras, kui füüsilise isiku maksejõuetuse seaduses

(FIMS) ei ole sätestatud teisiti (FIMS § 43).

8. Kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu (PankrS § 31 lg 1). Võlgnik on

maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see

suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine (PankrS § 1 lg 2).

9. Kohus leiab, et kogutud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgnik on maksejõuetu ning et

maksejõuetus on püsiva iseloomuga. Usaldusisiku aruandest nähtub, et võlgnikul realiseeritav

vara puudub (vt ülal, p 4). Võlanimekirja kohaselt on võlgnikul kolm võlausaldajat: käesolevas

asjas võlausaldajaks olev Bohman Lookivi OÜ (nõude hinnanguline suurus 65 772,62 eurot,

lisandub viivis), Svea Finance AS (nõude hinnanguline suurus 29 423,79 eurot) ja Julianus

Inkasso OÜ (nõude hinnanguline suurus 715,79 eurot). Usaldusisiku hinnangul on võlgnikul

seega teadaolevaid kohustusi vähemalt suurusjärgus 95 912,20 eurot.

10. Võlgniku maksejõulisuse hindamisel on eelkõige olulised vara- ja võlanimekirjas märgitud

kahe suurema võlausaldaja (Bohman Lookivi OÜ, Svea Finance AS) nõuded. Usaldusisik peab

neid nõudeid võlgniku vastu põhjendatuks, märkides küll, et pankrotimenetluses vajavad

väljaselgitamist nõuete lõplikud suurused (usaldusisiku aruande ptk II, 13.11.2024 kohtuistungi

protokolli lk 1). Svea Finance AS nõude osas on pooleli kohtuvaidlus tsiviilasjas 2-22-8541 ning

võlgnik vaidleb sellele nõudele tervikuna vastu. Võlgnik on käesolevas asjas esitanud

vastuväited ka võlausaldaja (s.o Bohman Lookivi OÜ) nõudele.

11. Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et võlausaldaja sõlmis 10.06.2021 OÜ-ga XXX

tähtajalise (5 aastat) mitteeluruumide üürilepingu, mille kohaselt kohustus OÜ XXX tasuma

võlausaldajale üüri ja kõrvalkulusid xxx asuvate ruumide kasutamise eest (vt üürileping dtl 7-

20). OÜ XXX juhatuse liige on võlgnik. 19.07.2021 sõlmis võlgnik võlausaldajaga

käenduslepingu, mille alusel kohustus võlgnik vastutama võlausaldaja ja OÜ XXX vahel

sõlmitud üürilepingust tulenevate OÜ XXX kohustuste täitmise eest solidaarselt OÜ-ga XXX (vt

käendusleping, dtl 21-28). Käenduslepingus lepiti kokku, et käendaja vastutuse

maksimumsumma on 95 040 eurot (käenduslepingu p 1.1). Võlausaldaja pankrotiavalduse

kohaselt jättis OÜ XXX võlausaldajale tasumata arved (üür, kõrvalkulud) kokku summas 65

772,62 eurot (dtl 29). Võlgnik ei ole seda vaidlustanud. 06.01.2023 kohtumäärusega kuulutas

kohus välja OÜ XXX pankroti (dtl 60 jj).

12. 04.10.2024 kohtule esitatud seisukohas vaidles võlgnik võlausaldaja nõudele vastu

järgmistel põhjustel. Esiteks, OÜ XXX ei olnud majanduslikel põhjustel võimeline üürilepingut

täitma ning OÜ XXX esindajana tegi võlgnik kõik selleks, et sellist nõuet võlausaldajal ei

tekiks, andes varakult teada soovist üüripinnalt lahkuda ning proovides leida üüripinnale uut

üürnikku. Teiseks, käendusleping on tühistel tüüptingimustel sõlmitud leping, sest need

tingimused kahjustavad ebamõistlikult võlgnikku: võlausaldaja ei kontrollinud käenduslepingu

sõlmimisel võlgniku finantsvõimekust ning kokku lepiti ebaproportsionaalselt suures käenduse

piirmääras.

13. Kohus leiab, et võlgniku esitatud vastuväited (vt eelmine punkt) ei anna alust järeldamaks, et

võlausaldajal ei ole võlgniku vastu nõuet ja/või et võlausaldaja nõue oleks vaieldav, mis

välistaks selle nõude alusel võlgniku pankroti väljakuulutamise. Kohus põhjendab oma

seisukohta järgmiselt.

14. OÜ XXX sõlmis võlausaldajaga viieks aastaks tähtajalise üürilepingu (üürilepingu p 13.1).

See, et OÜ XXX sattus võlgniku väite kohaselt majanduslikesse raskustesse, ei tähenda, et OÜ

XXX vabaneks üürilepinguga võetud kohustustest. Sõlmides võlausaldajaga 5 aasta pikkuse

tähtajaga üürilepingu, pidi OÜ XXX üürilepingu sõlmimisel hindama ja arvestama sellega, et

OÜ XXX oleks võimeline kogu lepinguperioodi jooksul oma kohustusi võlausaldaja ees täitma,

sh võtma arvesse võimalikke tulevikus toimuvaid muutusi majanduses ning OÜ XXX

äritegevuses, sh negatiivses suunas. Kui OÜ XXX sellega ei arvestanud, on see OÜ XXX risk.

Lepingurikkumisest tulenevatest tagajärgedest ei vabasta OÜ-d XXX ka see, et võlgniku väite

kohaselt proovis võlgnik (OÜ XXX esindajana) leida üüripinnale uut üürnikku.

15. Kohtu hinnangul ei ole võlausaldaja ja võlgniku vahel sõlmitud käenduslepingu asjakohased

tingimused tühised. Käendusele kui tagamistehingule on olemuslikult omane suurte riskide eest

vastutamine. Käendaja suhtes ei kehti vastutustundliku laenamise põhimõte (vt Riigikohtu

lahend asjas 2-14-21710, p 48). Võlausaldajale ei saa seega ette heita seda, et võlausaldaja ei

kontrollinud enne käenduslepingu sõlmimist võlgniku finantsvõimekust. Võlgniku poolt kohtu

ette toodud asjaolud ei anna kohtu hinnangul ka alust väitmaks, et käenduslepingus kokkulepitud

kostja vastutuse maksimumsumma oleks niivõrd suur, et seda saab pidada võlgnikku

ebaproportsionaalselt kahjustavaks ja/või heade kommete vastaseks. Kohus võtab sellisele

järeldusele jõudmisel mh arvesse, et võlgniku vastutuse maksimumsumma lähtus 1 aasta eest

tasumisele kuuluvast üürisummast (vt üürilepingu p 4.1, käenduslepingu p 1.1), kuid üürileping

sõlmiti 5 aastaks (üürilepingu p 13.1). Võlgniku antud tagatis moodustas seega väikese osa

üürilepingu alusel tasumisele kuuluvatest summadest.

16. Kohus leiab eelnevat arvesse võttes, et võlausaldajal on võlgniku vastu käenduslepingust

tulenev nõue: käendusleping kehtib ning võlausaldajal on OÜ XXX vastu nõue, mille täitmise

eest vastutab solidaarselt ka võlgnik (käenduslepingu p 1.1, VÕS § 145 lg 1, VÕS § 65 lg 1).

Võlgnikul puudub vara selle kohustuse täitmiseks (vt ülal, p 4). Võlgniku pankrot tuleb seega

välja kuulutada ainuüksi võlausaldaja nõude alusel, mistõttu ei hinda kohus Svea Finance AS

nõude põhjendatust. Võlgnik on sõltumata Svea Finance AS nõudest püsivalt maksejõuetu.

17. Eeltoodud põhjustel kuulutab kohus välja võlgniku pankroti. Usaldusisik Ly Müürsoo andis

nõusoleku enda nimetamiseks võlgniku pankrotihalduriks. Kohus nimetab pankrotihalduriks Ly

Müürsoo (PankrS § 31 lg 6).

18. Kohus määrab kohtumääruse resolutsioonis võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise

aja ja koha (PankrS § 31 lg 6 esimene lause).

19. Kohus kohustab võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara,

võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged (FIMS § 18 lg 8).

Kohus rahuldab ka usaldusisiku vastava taotluse ning kohustab võlgnikku hiljemalt kolm päeva

enne vande andmist esitama kohtule ja pankrotihaldurile nimekiri oma varadest ning

võlausaldajatest koos kohustuse eeldatava suurusega.

Kohustustest vabastamise menetluse algatamine

20. Kohus leiab, et võlgniku taotlus kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks kuulub

rahuldamisele.

21. FIMS § 44 lg 1 kohaselt võib kohus füüsilisest isikust võlgniku vabastada

pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise

menetluse ajal võetud kohustustest ei vabastata. FIMS § 45 lg 1 kohaselt otsustab kohus

võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise võlgniku pankroti väljakuulutamisel.

Kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, algab see samal ajal pankroti

väljakuulutamisega.

22. Võlgnik on taotlenud enda suhtes kohustustest vabastamise menetluse algatamist. Ka

usaldusisik on pidanud seda põhjendatuks. Alused, mille esinemisel võib kohus jätta

kohustustest vabastamise menetluse algatamata, on sätestatud FIMS § 45 lõikes 3. Kohtule

teadaolevalt neid aluseid käesoleval juhul ei esine. Kohus algatab seetõttu ka võlgniku

kohustustest vabastamise menetluse.

23. Kohtu nimetatud pankrotihaldur täidab kuni pankrotimenetluse lõpuni ka usaldusisiku

ülesandeid, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku

kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises (FIMS § 46 lg 1).

24. Usaldusisik peab esitama kohtule igal aastal võlgniku kohustustest vabastamise menetluse

kohta aruande (FIMS § 46 lg 3). Kohus määrab esimese aruande esitamise tähtpäeva

pankrotimenetluse lõppemisel.

25. Kohus otsustab võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest

pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest (FIMS

§ 49 lg 1).

26. Kohus teeb käesoleva määruse teatavaks väljaandes Ametlikud Teadaanded (FIMS § 18 lg 4,

PankrS § 33 lg 1).

Menetluskulud

27. Kuna kohus kuulutab välja võlgniku pankroti, tuleb pankrotimenetluse kulud tasuda

pankrotivarast (FIMS § 8 lg 1, PankrS § 150 lg 2). Pankroti väljakuulutamisega moodustub

võlgniku varast pankrotivara (PankrS § 35 lg 1 p 1).

Usaldusisiku tasu

28. Panrotimenetluse kuluks on mh usaldusisiku tasu (PankrS § 150 lg 1 p 2).

29. Usaldusisik esitas taotluse tasu määramiseks (FIMS § 54 lg 4 esimene lause). Usaldusisikul

on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda

oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata (FIMS § 54 lg

1). Kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud

kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete kohaselt

(FIMS § 54 lg 2 esimene lause).

30. Kohus arvestab tasu suuruse määramisel ülesannete mahtu ja keerukust ning usaldusisiku

kutseoskusi (FIMS § 54 lg 4). Kohus kontrollib ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste

põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse (PankrS § 23 lg 1). Tasu

suuruse arvutamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg ning tasu katab ka usaldusisiku

tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed

reisikulud (PankrS § 23 lg 2). Hüvitatava tunnitasu ülemmäär on 164 eurot (PankrS § 23 lg 3).

31. Usaldusisik palub määrata oma töötasuks 1330 eurot (lisandub käibemaks). Usaldusisik

esitas kohtule tasu ja tööaja arvestuse (FIMS § 54 lg 4, PankrS § 23 lg 2), mille kohaselt on ta

kulutanud oma ülesannete täitmiseks 9,5 tundi. Kohus leiab, et arvestades usaldusisiku

ülesannete mahtu ja keerukust, usaldusisiku kutseoskusi, on nimetatud ajakulu põhjendatud.

Tööaja arvestus sisaldab põhjendatud ning vajalikke toiminguid. Usaldusisiku tunnitasu 140

eurot mahub kehtestatud piirmääradesse ning ei ole ebamõistlikult suur. Kohus määrab

usaldusisiku tasuks 1330 eurot, koos käibemaksuga 1622,60 eurot (PankrS § 23 lg 3 teine lause,

PankrS § 65 lg 11). Vastavalt usaldusisiku taotlusele määrab kohus tasu maksmise büroole,

mille kaudu usaldusisik tegutseb (FIMS § 54 lg 9).

32. Võlausaldaja tasus kohtu deposiiti kokku 3500 eurot (07.08.2024 makse summas 1500 eurot,

06.11.2024 makse summas 2000 eurot). Kohus määrab, et kogu usaldusisiku kindlaksmääratud

tasu (1622,60 eurot) tuleb usaldusisikule välja maksta võlausaldaja poolt kohtu deposiiti tasutud

summadest. See on kooskõlas PankrS § 31 lg 6 kolmanda lause ja PankrS § 146 lõikega 11,

millest tuleneb, et ajutine haldur/usaldusisik peavad saama oma tasu katteks väljamakse kohe

pankrotimääruse alusel.

Võlausaldaja menetluskulud

33. Pankrotimenetluse kuluks on mh menetluskulud (PankrS § 150 lg 1 p 1). Ka

pankrotiavalduse (maksejõuetusavalduse) esitamisest tingitud võlausaldaja menetluskulud

(riigilõiv, lepingulise esindaja kulu) on pankrotimenetluse kuludeks PankrS § 150 lg 1 p 1

mõttes (vt Riigikohtu lahend asjas 3-2-1-23-13, p 11).

34. Võlausaldaja taotleb menetluskulude hüvitamist summas 2677 eurot, sh riigilõiv 420 eurot ja

lepingulise esindaja kulud summas 2257 eurot (käibemaksuta). Võlgnik ei soovinud esitada

vastuväiteid võlausaldaja menetluskuludele, kuid kohus määrab menetluskulud kindlaks hagita

menetluse sätete kohaselt (TsMS § 174 lg 8), s.o hindab nende põhjendatust sõltumata võlgniku

vastuväidete puudumisest.

35. Menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud (TsMS § 138 lg 1).

Kohtukuluks on muu hulgas riigilõiv (TsMS § 138 lg 2). Võlausaldaja taotlus tasutud riigilõivu

hüvitamiseks summas 420 eurot on seega põhjendatud.

36. Kohtuväliseks kuluks on muu hulgas menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud (TsMS

§ 144 p 1). TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust

kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise

esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Võlausaldajal on

käesolevas asjas lepinguline esindaja. Menetluskulude nimekirja kohaselt osutas lepinguline

esindaja võlausaldajale õigusteenust 9,25 tundi keskmise tunnitasuga 244 eurot. Kohus peab

lepingulise esindaja ajakulu põhjendatuks: kõik menetluskulude nimekirjas märgitud toimingud

olid vajalikud ning nimekirjast ei nähtu, et lepinguline esindaja oleks kulutanud nende

toimingute tegemisele ebamõistlikult palju aega. Kohus leiab aga, et arvestades (i) käesoleva

asja sisu, sh et tegemist ei ole õiguslikult keerulise vaidlusega, ning (ii) asjaolu, et kohtule

teadaolevalt jääb keskmine vandeadvokaadi tunnitasu suurusjärku 190 eurot, ei ole põhjendatud

kulude hüvitamisel lähtuda tunnitasust 244 eurot. Kohus lähtub võlausaldaja lepingulise esindaja

kulude hüvitamisel tunnitasust 190 eurot. Kohus peab järelikult põhjendatuks võlausaldaja

lepingulise esindaja kulusid summas 1757,5 eurot (= 9,25 x 190).

37. Eeltoodust tulenevalt on võlausaldaja hüvitatavad menetluskulud summas 2177,5 eurot (=

420 + 1757,5).

38. Menetluskulud hüvitatakse pankrotihalduri poolt PankrS §-s 146 sätestatud korras, mistõttu

maakohus üksnes määrab kindlaks hüvitamisele kuuluva summa suuruse, kuid ei mõista seda

pankrotivõlgnikult välja (vt Riigikohtu lahend asjas 3-2-1-23-13, p 12).

KOHTU SELGITUSED VÕLGNIKULE

39. Kohus on kuulutanud välja võlgniku pankroti. Pankroti väljakuulutamise tagajärjed on

sätestatud PankrS §-s 35. Pankroti väljakuulutamisel muutub võlgniku vara muu hulgas

pankrotivaraks ning selle valitsemise õigus (sh tehingute tegemise õigus) läheb üle

pankrotihaldurile, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti (PankrS § 36 lg 1 ). Kas ja millist

konkreetset võlgnikule kuuluvat vara võib võlgnik ise valitseda, tuleb arutada pankrotihalduriga.

40. Kohus on algatanud võlgniku kohustustest vabastamise menetluse. Menetluse algatamine ei

tähenda automaatselt, et kohus menetluse lõpus ka võlgniku kohustustest vabastab. Kohustustest

vabastamise menetlus eeldab võlgniku aktiivset osavõttu menetlusest ning võlgniku pingutust

rahuldada võlausaldajate nõudeid nii suures ulatuses, kui see on võlgniku jaoks mõistlikult

võimalik. Võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel kohustatud (FIMS § 47 lg 1-2):



tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda

otsima;



viivitamata teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest;



mitte varjama saadud tulusid ning vara;



andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma

sissetulekute ja vara kohta.

41. Pärast pankrotimenetluse lõppemist ja kohustustest vabastamise menetluse jätkumist

loetakse võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või

ettevõtlusest saadud tulu nõuded loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude

maksmiseks kohustatud isikutele teatama. Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele

seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. Usaldusisik peab võlgnikule üle andma

sissetuleku osa, millele ei saa sissenõuet pöörata, ja täiendava 25 protsenti, mis arvutatakse

sissetuleku osalt, millele saab sissenõuet pöörata. Pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik

kohustatud poole usaldusisikule üle andma (FIMS § 47 lg 3-7).

/allkirjastatud digitaalselt/

Kaisa Margus

kohtunik