3-24-1108/27 · 3-24-1108/27 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

Legislator summary

AI generated

kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates. Viimane päev apellatsioonkaebuse esitamiseks on 18.12.2024. Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib esitada

Legislator headnote

AI generated

Art. 9 lg, Art. 9 lg-t, Art. 2 p-s; 3-24-1108/27 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja: Viimane päev apellatsioonkaebuse esitamiseks on 18.12.2024. Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib esitada

Keywords

AI generated

restrictive measures against Belarus post-flight political activities asylum application of Ethiopian requesting state change in country conditions right to be arrested

Cited Legislation

AI generated

Art. 9 lg

Art. 9 lg-t

Art. 2 p-s

rahvusvahelise kaitse taotluse välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (VRKS) § 20

AI generated

3-24-1242/13

kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates.

3-23-45/8

Venemaa Föderatsiooni (edaspidi Venemaa) kodanik X.

3-20-704/12

X on Venemaa Föderatsiooni (edaspidi VF) kodanik (sünd.

3-23-14/2

Tallinna Halduskohtule saabus 03.01.2023 X taotus riigi õigusabi saamiseks.

3-25-194/2

Tallinna Halduskohus registreeris 24.

Full text

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Kadriann Ikkonen

Otsuse tegemise aeg ja koht

18. november 2024, Tallinn

Haldusasja number

3-24-1108

Haldusasi

X.X kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 02.04.2024 otsuse nr

12310050010-1

tühistamiseks

ning

Politsei-

ja

Piirivalveameti kohustamiseks vaadata uuesti läbi kaebaja

taotlus

Menetlusosalised

Kaebaja – X.X, esindaja Y.Y

Vastustaja – Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja Regina Lider

Asja läbivaatamine

RESOLUTSIOON

Kohtuistung 29.10.2024

1. Jätta kaebus rahuldamata.

2. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

3. Avaldada otsus kaebaja identifitseerimist välistavalt.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates. Viimane päev apellatsioonkaebuse esitamiseks on

18.12.2024. Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib esitada

vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse menetlusosalisele kättetoimetamisest

arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). HKMS §

52 lg 1 järgi tuleb kohtule esitatavad avaldused sõnastada võimalikult selgelt ja lühidalt. Kui apellant soovib

apellatsioonkaebuse arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral

eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui

menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada

ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist

(HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS §

116 lg 6).

ASJAOLUD

1. Kaebaja saabus Venemaa Föderatsioonist (VF) Eestisse aa.aa.aaaa Eesti viisa nr EST100293477

alusel. Kaebaja esitas rahvusvahelise kaitse taotluse 05.10.2023.

2. Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) luges 02.04.2024 otsusega nr 12310050010-1 kaebaja

rahvusvahelise kaitse taotluse välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (VRKS) § 20

lg 1 kohaselt põhjendamatuks ning tegi VRKS § 20 lg 2 alusel otsuse taotluse tagasilükkamise

kohta (p 1); tegi kaebajale väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 72 lg 72 lg 1, 11

ja 4 alusel ettekirjutuse lahkumiseks VF-i vabatahtliku täitmistähtajaga 30 päeva.

Lahkumisettekirjutus kuulub täitmisele kaebaja seadusliku viibimisaluse lõppemise korral. (p 2);

jättis kaebajale VSS 74 lg 4 alusel sissesõidukeeld humaansetel kaalutlustel kohaldamata. (p 3).

Kaebaja kirjeldatud subjektiivne tagakiusukartus ei ole PPA hinnangul objektiivsete asjaoludega

kinnitust leidnud ning ta ei ole isik, kes vastaks VRKS § 4 lg 1 sätestatud pagulase staatuse mõiste

määratlusele, kuna kaebajal puudub koduriigis tagakiusaja ning tema tagakiusukartuse asjaolu ei

ole leidnud kinnitust.

Käesoleval ajal ei toimu VF-s sellist relvakonflikti, mis lubaks arvata, et kaebaja naasmisel võiks

tema elu ohtu sattuda pelgalt VF-s viibimise tõttu. Vastuseks VF-i presidendi Vladimir Putini

sissetungile Ukrainasse on nii Euroopa Liit, kui ka teised maailmariigid VF-i kehtestanud peamiselt

majanduslikud sanktsioonid ning VF on nendele vastanud omapoolsete sanktsioonidega.

Arvatakse, et sanktsioonid mõjutavad pikas plaanis oluliselt VF-s elavate inimeste igapäevaelu ja

tekib puudus teatud kaupadest ning hinnad hakkavad tõusma, kuid majandussanktsioonid ja

nendest tingitud ebameeldivused jäävad väljapoole VRKS § 4 lg 3 sätestatud täiendava kaitse

mõistet. Sanktsioonidest tingitud ebameeldivused ei kujuta tõsist ohtu kaebaja elule ja tervisele.

3. Kaebaja esitas 13.04.2024 Tallinna Halduskohtule kaebuse PPA 02.04.2024 otsuse nr

12310050010-1 tühistamiseks ning PPA kohustamiseks vaadata uuesti läbi kaebaja taotlus.

KAEBAJA SEISUKOHAD

4. Kaebaja on sündinud bb.bb.bbbb Moskvas, kuid ei toeta president Putinit. Kaebaja lahkus

sellepärast VF-st 2008. a koos perega Eestisse. Seega on kaebaja Eestis elanud pika aja vältel.

Kaebaja reisis Moskvasse emale külla, kuid tal ei lubatud Eestisse naasta. Kaebaja isa ning vend

on Eesti kodanikud. Seega ei vaja kaebaja Eesti riigilt rahalist abi.

5. Peale VF-i agressiooni alustamist selgus, et kaebaja peab lahkuma fašistlikust riigist ning

naasma Eestisse. Kaebaja õpib alates 02.09.2022 Tallinna Lasnamäe Mehaanikakoolis

statsionaarses vormis ning õpingute eeldatav lõppkuupäev on 31.08.2025. Kaebaja käib peale kooli

ka eesti keele kursustel. Kaebajale keelduti õppimiseks elamisloa andmisest.

6. Kaebaja isa toetab moraalselt ja finantsiliselt Ukrainat. Ka kaebaja toetab isa tegemisi ning tal

on Eestis palju ukrainlasest sõpru. Sõda on kaebaja pere jaoks tragöödia, kuna lähisugulased on

ukrainlased. Kuna kaebaja on sõjaväe kutsealuses eas ning ei soovi otseselt või kaudselt osaleda

sõjas Ukraina vastu, ähvardab teda VF-s vägivaldne kohtlemine, piinamine ning sõjaväega

liitumise risk ning sund sõjaliste kuritegude toimepanemiseks.

7. Puudub kolmas riik, kuhu kaebajal oleks turvaline lahkuda. Lisaks on kaebaja oma isa

ülalpeetav. Kaebaja sundimine Eestist lahkuma on vastuolus humaansete asjaoludega. Kaebaja

lahkumine hävitaks kaebaja elu ja põhjustaks suurt kannatust kogu perele.

8. Kaebaja on nõus läbima kohustuslikku ajateenistust riigis, mis ei pea kuritegelikku agressiivset

sõda. Kaebajal puudub huvi sõjanduse vastu ning ta ei soovi tegeleda vabatahtlikult sõjandusega.

9. PPA on otsuses viidanud väära infoga VF-i allikatele. Vastustaja ei viita otsuses ega vastuses

kaebusele usaldusväärsetele allikatele ega mainekatele rahvusvahelistele raportitele, mis

kinnitaksid vastustaja infot.

10. Kaebaja ei ole usklik ning tal puudub veendumus, et sõda ning sõjaväes osalemine on vajalik.

Kaebaja peab VF-i sõda Ukraina vastu kuriteoks ning see on põhjus, miks ta ei soovi läbida VF-s

ajateenistust. VF-s karistatakse kriminaalkorras inimesi, kes soovivad läbida alternatiivteenistust.

11. Kaebaja on juba saanud kutse sõjaväeteenistusse asumiseks. Kaebaja ema teatas, et 28.04.2024

tulid kaks sõjaväe ametnikku kaebajat otsima tema endisesse elukohta Moskvas. Seega on

tõenäoline, et kaebajal tuleb minna sõtta. PPA viited sellele, et ajateenijaid ei kaasata Ukraina

vastu sõjategevustesse, ei ole põhjendatud. Tegelikult ei kaasata neid lahingutegevusse

ajateenijatena. Lihtsalt sunniviisilisuse vorm on muutunud: ajateenijat sunnitakse lepingut

2(8)

allkirjastama või võltsitakse see ja alles siis saadetakse nad sõtta mitte ajateenijana, vaid

lepingulise sõdurina. Hukkunud ajateenijad ei kajastu ajateenijate statistikas. Keeldujatelt võetakse

ära õigus kohtumenetlusele ning vangla asemel saadetakse neid rindele. Õige on järeldus, et alates

2022. a pole VF-i relvajõududesse inimesi massiliselt mobiliseeritud. Eelnev ei tähenda, et

kaebajat ei ähvarda VF-i naasmisel oht sattuda Ukraina vastu sõtta.

12. Kui kaebaja saadetakse sunniviisiliselt VF-i tagasi, ei saa ta pikka aega viibida VF-s valitud

piirkonnas, vaid ta suunatakse sõjaväeteenistusse mistahes piirkonda sõjaväeametnike

äranägemisel. Selliseks piirkonnaks võib mh olla ka Ukraina okupeeritud territooriumid, mida VF

peab oma territooriumiks. Lisaks toimub praegu VF-s relvastatud konflikt rahvusvaheliselt

tunnustatud VF-i territooriumil. Suur osa inimestest hukkub selle sõja käigus tulekahjude tõttu ja

selleks ei ole vaja osaleda lahingutegevuses, piisab lihtsalt sõjaväeosa territooriumil viibimisest.

Ka Eesti välisministeerium soovitab VF-s mitte reisida.

13. Kaebaja kuulub sotsiaalsesse gruppi, mille liikmete ohutase on teiste VF-s elavate sotsiaalsete

gruppide liikmete omast kõrgem. Kaebaja ei viibi Eestis majanduslikel põhjustel. Kaebaja jaoks ei

ole suurim oht võimalik mobilisatsioon, vaid sundimine palgasõduriks, kuna VF-s on puudu

sõduritest.

14. On arvukalt viiteid sellele, et ajateenijad on viibinud ja viibivad Kurski oblastis, kus osalevad

lahingutes. Ajateenijad saavad haavata ja surma, satuvad vangi ning on ebainimliku käitumise

ohvrid, sealhulgas tapmine ja vägistamine. On ka uusi viiteid sellele, et ajateenijaid saadetakse

sõjategevuse piirkondadesse, sh näiteks Belgorodi oblastisse ning neid arvatakse sunniviisiliselt

palgasõdurite hulka. Samuti ilmub uut infot Ukraina rünnakutest VF territooriumil paiknevale

sõjaväe infrastruktuurile, mis on Ukraina jaoks legaalne sihtmärk ja kus ajateenijatel on eluohtlik

viibida.

VASTUSTAJA SEISUKOHAD

15. Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata. VF-i kohta päritoluriigi informatsiooni kogumisel

ei saa pimesi tugineda VF-st pärit allikatele, kuna need on tõenäoliselt riigi kontrolli all ning

võivad edastada informatsiooni valitsevale režiimile sobivalt moonutatud kujul. Samas ei saa

olukorra analüüsimisel jätta arvesse võtmata infot, mis tuleneb VF-i ametlikest kanalitest ja

laiatarbemeediast. Sellisel juhul on oluline, et usaldusväärsed allikad ja mainekad rahvusvahelised

raportid kinnitaksid või lükkaksid ümber VF-i allikatest tulenevat infot. PPA on analüüsinud

ajateenistusega seotud olukorda lähtudes erinevatest allikatest. Vastustajal ei õnnestunud leida

infot, mis lükkaks ümber asjaolu, et VF ei saada eesliinile ajateenijaid. Vastavat infot pole esitanud

ka kaebaja. Kaebuses on toodud allikad, mis kordavad olukorda, mis on tekkinud vahetult pärast

osalise mobilisatsiooni väljakuulutamist. Päritoluriigi informatsioonist tuleneb, et taolised

vahejuhtumid leidsid aset vahetult osalise mobilisatsiooni väljakuulutamisele järgnenud perioodil

ning olid seotud mobilisatsiooniga seotud ametkondade ning VF-i nn bürokraatiamasina

suutmatusega toime tulla niivõrd lühikese ajaga hüppeliselt suurenenud ressursivajadusega.

Õiguslikult ei ole korrektne toetuda ca 2 aastat tagasi toimunud sündmustele, kui ajakohasem info

näitab muud.

16. Tallinna Ringkonnakohus viitas 30.10.2023 lahendis Euroopa Liidu Varjupaigaameti (EUAA)

päritoluriigi informatsioonile, mille kohaselt ei ole ühtegi inimest osalisest mobilisatsioonist

(septembris 2022) kõrvale hoidumise eest süüdi mõistetud ja vastavad seaduseelnõusid aktiivselt

enam ei menetleta. Samas kohtulahendis pidas kohus piisavalt põhjendatuks arvestada EUAA

raportis toodut ning nõustus rahvusvaheliste raportitega, mille kohaselt kohustusliku

sõjaväeteenistuse ajateenijaid ei saadeta teenima Ukraina territooriumile ega sõjategevusest osa

võtma. Seega on PPA põhjendatult leidnud, et kaebaja ei ole ohus koduriiki naasmisel.

Kohtupraktika kinnitab üheselt, et rahvusvahelised allikad, millele on tuginetud ka praeguse otsuse

raames, on piisavalt usaldusväärsed, et nende pinnalt otsust langetada. USA-s tegutsev

3(8)

Sõjauuringute Instituut on viidanud, et nn „osalise mobilisatsiooni“ ebapopulaarsus ning

elanikkonna massiline emigratsioon on sundinud VF-i võime värbama vabatahtlikke, migrante ning

hiljuti kodakondsuse saanud isikuid. Ka muud avalikud allikad viitavad migrantide värbamise

hoogustumisele. Vastutasuna lepingu sõlmimise eest Kaitseministeeriumiga pakutakse erinevaid

hüvesid, näiteks VF-i kodakondsust. Avalikest allikatest võib järeldada, et VF keskendub

vabatahtlike lepinguliste sõdurite ja migrantide värbamisele. Asjaolu, et mobiliseeritute lähedaste

seas kasvab rahulolematus seoses mobiliseeritute jätkuva rindel viibimise- ja rotatsioonide

puudumisega, võimaldab samuti järeldada, et alates 2022. aastast pole VF relvajõududesse

täiendavaid inimesi massiliselt mobiliseeritud.

17. Pelgalt soovimatus teenida VF-i sõjaväes või vastumeelsus VF-i valitseva poliitika vastu ei

anna alust tunnistada isikut pagulasena. Euroopa Kohus on samuti asunud seisukohale, et

sõjaväeteenistusest keelduv isik ei saa kvalifitseeruda pagulasseisundi saamiseks direktiivi 2004/83

artikli 9 lõike 2 punkti e alusel, kui ta ei ole tema jaoks võimalikes menetlustes enne seda edutult

keeldunud sõjaväeteenistusest oma veendumuste tõttu või kui sellised menetlused ei ole tema jaoks

mõistlikult võimalikud. PPA, olles tutvunud nii haldusmenetluses kui ka kohtumenetluses

päritoluriiki käsitleva teabega, asus põhjendatult seisukohale, et kuna kaebaja ei ole saanud

sõjaväelist väljaõpet, siis ei ole eluliselt usutav, et teda VF-s mobiliseeritakse ning saadetakse sõtta.

Olukord VF-s ei parane, kuid sellest ei järeldu kaebaja suhtes ohtu. Kaebaja ei ole veenvalt

põhistanud, et tal puudub VF-s võimalus taotleda alternatiivteenistust.

18. VF-i kodanikuna on kaebaja olnud teadlik sellest, et ühel ajahetkel peab ta läbima kohustusliku

ajateenistuse. Ajateenistus ei ole VF-s midagi sellist, mille eest võiks isik automaatselt

kvalifitseeruda rahvusvahelisele kaitsele. COI (päritoluriigi informatsioon) kinnitab, et kuigi

alternatiivteenistuse saamine VF-s on oluliselt keerulisem kui demokraatlikes riikides, ei ole selle

saamine siiski välistatud.

19. Sõjaväeteenistus VF-s on üles ehitatud hirmutamisel ja ähvardustel ning neid võib esineda ka

asendusteenistuse taotlemise ajal. VF-s tegutsev kohusetundlike keeldujate liikumise koordinaator

annab juhiseid, kuidas sellises olukorras käituma peaks. PPA ei pea võimalikuks anda isikule

pagulasstataatus seetõttu, et alternatiivteenistuse taotlemine võib olla emotsionaalselt raske. Kui

alternatiivse tsiviilteenistuse saamine oleks VF-s faktiliselt võimatu, poleks VF-s ettevõtteid, mis

tutvustavad alternatiivse tsiviilteenistuse taotlemise protsessi, nõudeid ning pakuvad seonduvaid

teenuseid. Kaebaja väited on spekulatiivsed osas, et päritoluriiki naasmisel ootab teda kohe sõjas

osalemine. Ajateenistust läbida mittesoovivad isikud peavad eelkõige kasutama oma päritoluriigis

seaduslikke võimalusi ajateenistuse vältimiseks või tõendama, et nende puhul alternatiivse

tsiviilteenistuse saamine on tehtud faktiliselt võimatuks.

20. Kuigi VF on Ukraina ründamiseks kasutanud arvestatavat hulka oma sõjaväelistest

ressurssidest, ei tähenda see, et VF relvajõududel ei oleks vaja mehitada sõjaväelisi objekte või

täita erinevaid sõjaväelisi ülesandeid erinevates piirkondades üle kogu VF-i. Ainuüksi hirm läbida

kohustuslik ajateenistus ajal, mil VF peab Ukrainas täiemahulist sõda, ei saa olla asjaoluks, mille

alusel tunnustada kaebajat rahvusvahelise kaitse saajana.

21. Vastustaja peab asjakohatuks kaebaja väidet VF-i fašistliku režiimi toetamise kohta.

Rahvusvahelise kaitse andmise eesmärgiks ei ole agressorriigi mõjutamine läbi üksikute isikute.

Varjupaigaõiguse eesmärk ei ole tagada sisserändeõigust kõigile autoritaarsetest riikidest pärit

isikutele (vt Riigikohtu 12.12.2023 otsus nr 3-22-2509, punkt 18).

22. Kaebajal pole olnud püsivat ja tugevat poliitilist meelsust, mille väljendamine oleks talle

vältimatu ja fundamentaalselt oluline, mistõttu ei saa pelgalt sõjaväeteenistust pidada kaebaja puhul

tagakiusu tõenäoliselt kaasa toovaks. Kaebajat ei ole alust tunnustada ka täiendava kaitse saajana,

kuna kaebaja selgituste põhjal ei kaasne tagasipöördumisel päritoluriiki tema suhtes tõsist ohtu

tulenevalt surmanuhtlusest, väärkohtlemisest, piinamisest või muudest ebainimlikest

4(8)

käitumisviisidest. Kaebajal puuduvad asjaolud ning isikulised vahejuhtumid, mis viitaksid

täiendava kaitse vajadusele ning kaebaja ei ole päritoluriigis viibides tõsises ohus.

23. Vaidlust pole, et ajateenistusse asumine VF-s toob kaasa teatud riske. VF on ka varasemalt

pidanud sõda oma naabrite vastu ja toetanud diktatuure kaugemal. Seega on ajateenijatel teatud

hüpoteetiline risk ohtlikesse piirkondadesse saatmiseks alati olnud.

24. Avalikes allikates leidub vähe informatsiooni selle kohta, kui palju ajateenijaid on

sunniviisiliselt Kurski oblastisse saadetud või kas nad osalevad lahingutegevuses. Avalikes

allikates väljendatakse seisukohti, kuidas olukord Kurski oblastis võib areneda ja mida see võiks

tähendada just ajateenijate jaoks. COI-st nähtub, et ajateenijate rindele saatmine on äärmiselt

ebapopulaarne ning VF autoritaarse režiimi jaoks on oluline säilitada oma rahva sõjatoetus, mis

võib langeda ajateenijate rindele saatmise korral. Vastustaja näeb pigem suuremat riski selles, et

ajateenijat hakatakse survestama allkirjastama lepingut.

25. Päritoluriigiinfost tuleneb, et VF-s toimivad endiselt kodanikuühiskonnaliikumised, mis aitavad

meestel sõjaväeteenistust legaalselt vältida ning tegelevad ajateenijate nõustamisega oma õiguste

kaitsmisel. Mõned sõjaväeteenistusest keeldumise koordinaatorid selgitavad, et peamine kaitse

taolistes vaidlustes on avalikkus. Kui üksuse ülemused saavad aru, et olukord on väljunud suletud

kogukonnast, muutuvad asjad kohe.

26. Ajateenijate survestamine on lubamatu praktika, kuid siiski pole VF-s leitud näiteid

survestamisest, mis võrduksid tagakiusamisega Genfi konventsiooni mõttes. Päritoluriigi infost

nähtub, et ajateenijad või nende lähedased pöörduvad õiguskaitsjate poole, mis viitab sellele, et

VF-s on veel säilinud teatud mehhanismid ajateenijate õiguste kaitseks.

27. COI kohaselt plaanib VF-i sügisese ajateenijate teenistusse võtmise käigus kutsuda

ajateenistusse 133 000 inimest. Kõigi või suure hulga ajateenijate saatmine rindele on üsna

ebatõenäoline. Arvestades VF-i suurust, on loogiline, et ajateenistust läbivad ajateenijad erinevates

riigi piirkondades, erinevates üksustes ja õppides erinevatel erialadel (merevägi, jalavägi, õhutõrje,

tankitõrje jne). Samuti arvestades VF ressursside puudust ei ole VF-i jaoks jõukohane logistiliselt

saata rindele 133 000 uut sõdurit ja komplekteerida neile vajalik varustus, mida päritoluriigi infost

nähtuvalt napib juba rindel sõdivatele üksustele. Kuigi ajateenistuse läbimise käigus eksisteerib

teatud risk sattuda lahingupiirkonda või selle lähedusse, siis ei tähenda see, et kõik 133 000

ajateenijat saadetakse rindele. Samuti on teada, et sügiskutsega vabastatakse teenistusest need

ajateenijad, kes on oma ettenähtud aja ära teeninud.

28. Kui oleks toimumas ajateenijate varjatud rindele saatmine, siis oleks praeguseks tõenäoliselt

teada massiliselt rindele saatmise juhtumitest. Samuti poleks paljud vabastatud ajateenijad koju

jõudnud, kui nad on nt sõjas surma saanud. VF on suunanud Kurski oblastisse sõdureid

rindejoontelt VF kontrolli all olevatest Ukraina piirkondadest, mis omakorda seab kahtluse alla

versiooni, et Kurski oblastisse saadetakse massiliselt ajateenijaid. Viimase tõelevastavusel puuduks

VF-l vajadus oma sõdurite Kurski oblastisse suunamiseks olemasolevatelt rindejoontelt. Kogutud

päritoluriigi infost võib järeldada, et VF on pigem ettevaatlik ajateenijate rindele saatmisel ja see

otsus sisaldab poliitilisi, sotsiaalseid kui ka strateegilisi aspekte. VF valitsus on tundlik avaliku

arvamuse suhtes, mis tuleneb varasemate sõjaliste konfliktide tagajärgedest. VF ajaloos on olnud

palju olukordi, kus suurte kaotuste tõttu on avalik toetus valitsusele oluliselt vähenenud. Eelmised

sõjalised konfliktid, sealhulgas Gruusia sõda 2008. a ja praegune agressioon Ukraina vastu on

näidanud, et ajateenijate rindele saatmine võib tekitada laiemat vastupanu, mis ei ole VF võimude

huvides.

29. Strateegiliselt vaadatuna eelistab VF professionaalsete sõdurite kaasamist. Professionaalsed

sõdurid, kes on läbinud väljaõppe, osutuvad sageli efektiivsemaks ja paremini motiveerituks, kui

ajateenijad. Seega ajateenijate massiline rindele saatmine ei ole taktikaline eelis vaid hüpoteetiline

oht, mida kontrollitud päritoluriigi teave ei toeta.

5(8)

30. Ka uue COI informatsiooni valguses ei saa jaatada kaebaja kaitsevajadust. Vastustaja jääb enda

otsuse juurde. Varjupaiga andmise vajadus tuleneb objektiivselt tõendatud tagakiusuhirmust, mitte

aga potentsiaalsetest riskidest, millega seisavad silmitsi kõik ajateenijad VF-s. Hüpoteetiliste

ohtude arvesse võtmine ei suhtuks õiguspäraselt rahvusvahelise kaitse määratlemisse, mis viib ka

rahvusvahelise kaitse maastiku hägustumiseni.

KOHTU PÕHJENDUSED

31. Välismaalast tunnustatakse pagulasena, kui tal on põhjendatud alus karta tagakiusamist,

tagakiusamiseks esineb vähemalt üks VRKS § 4 lg-s 1 nimetatud viiest põhjusest – rass, usk,

rahvus, poliitiline veendumus või kuulumine sotsiaalsesse gruppi – ning tagakiusamise ja eespool

nimetatud põhjuse vahel on põhjuslik seos. Tagakiusamine (tegu või teod) võib seisneda füüsilises

või vaimses vägivallas, seadusandliku, täidesaatva või kohtuvõimu diskrimineerivates meetmetes,

ebaproportsionaalses või diskrimineerivas süüdimõistmises või karistamises jms (vt VRKS § 19 lg

2). VRKS § 19 lg 2 p 5 kohaselt käsitatakse tagakiusamisena mh süüdimõistmist või karistamist

sõjaväekohustuse täitmisest keeldumise eest olukorras, mis toob kaasa kuritegude või VRKS §-s 22

sätestatud tegude toimepanemise (vt Riigikohtu 15.02.2023 otsus nr 3-20-1115, p 26 ning Euroopa

Kohtu otsused C-280/21, p 35, C-238/19 ja C-472/13).

32. Selleks, et tegu võiks pidada tagakiusamiseks, peab see olema 1) olemuse või kordumise

poolest piisavalt tõsine, et kujutada endast põhiliste inimõiguste rasket rikkumist, või 2) kogum

meetmetest (sh inimõiguste rikkumine), mis on piisavalt raske, et mõjutada isikut samal viisil, nagu

on nimetatud p-s 1 (VRKS § 19 lg 1). Põhilisteks inimõigusteks on eeskätt õigus elule, piinamise ja

väärkohtlemise keeld, orjuse keeld ja keeld kohaldada karistust tagasiulatuvalt. Tagakiusamise

tuvastamisel ei ole siiski alati vaja rangelt eristada, millist õigust või õiguse elementi rikutakse, vaid

eeskätt on määrav isiku suhtes rakendatud või rakendada võidavate meetmete ja karistuste raskus

(vt Riigikohtu 01.10.2018 otsus nr 3-17-1026, p 13).

33. VRKS § 4 lg-st 3 tulenevalt on täiendava kaitse saaja välismaalane, kes ei kvalifitseeru

pagulaseks ja kelle suhtes ei esine täiendava kaitse andmist välistavat asjaolu ja kelle suhtes on

alust arvata, et tema Eestist tagasi- või väljasaatmine päritoluriiki võib talle nimetatud riigis kaasa

tuua tõsise ohu, sealhulgas surmanuhtluse kohaldamise või täideviimise (p 1), tema piinamise või

tema suhtes ebainimlike või inimväärikust alandavate kohtlemis- või karistamisviiside kasutamise

(p 2) või konkreetselt tema või üldse tsiviilisikute elu ohtu sattumise või tema või tsiviilisikute

kallal vägivalla rakendamise rahvusvahelise või riigisisese relvakonflikti tõttu (p 3). Ka täiendava

kaitse andmiseks peab väärkohtlemine ületama teatava raskuse künnise, mis reeglina eeldab

tegelike kehavigastuste tekitamist või intensiivseid füüsilisi ja psüühilisi kannatusi (vrd nt Euroopa

Kohtu otsus C-353/16, p-d 38–43 ja sealsed viited). Euroopa Kohtu praktika järgi peab risk

tõsisesse ohtu sattuda olema reaalne (vt nt otsused C-465/07, C-285/12 ja C-542/13). Pagulasena

tunnustamiseks ei ole alust, kui päritoluriigi teave ei kinnita isiku enda kartust, et teda võidakse

naasmisel hakata taga kiusama.

34. Kaebaja, PPA ja kohus on kõik ühel meelel selles, et Vene Föderatsioon on autoritaarne riik,

kus leiab igapäevaselt aset hulgaliselt inimõiguste rikkumisi. Varjupaigaõiguse eesmärk ei ole aga

tagada sisserändeõigus kõigile autoritaarsetest riikidest pärit isikutele (vt Riigikohtu 12.12.2023

otsus nr 3-22-2509, p 18).

35. Kaebaja kardab, et Venemaale tagasi pöördudes saadetakse ta Ukrainasse sõdima. Pole

vaidlust, et kaebaja ei ole läbinud Venemaal ajateenistust ning et hetkeseisuga ei ole talle

ajateenistuse kutset saadetud. Kaebaja vanust (20 a.) arvestades võidakse ta Venemaale tagasi

pöördumisel edaspidi siiski kutsuda ajateenistusse. Kaebaja on väljendanud vastuseisu sellele, et ta

peaks sõdima Ukraina vastu, kuna Venemaa paneb selles sõjas toime sõjakuritegusid. Kohus ei

kahtle, et selles osas on kaebaja veendumused siirad ning ka PPA on neid sellisena käsitlenud.

Kohus ei kahtle ka kaebaja hirmus saada sõtta saatmise korral viga või surma. Praegu puudub aga

6(8)

siiski rahvusvahelise kaitse saamiseks vajalik piisavalt suur tõenäosus, et Venemaale tagasi

pöördumisel peab kaebaja osalema sõjategevuses Ukraina vastu. Ringkonnakohus selgitas

30.10.2023 otsuses nr 3-22-2275, et kohustusliku sõjaväeteenistuse ajateenijaid ei saadeta enam

teenima Ukraina territooriumile ega sõjategevusest osa võtma (vt p-d 14 ja 18 ning seal viidatud

allikad). Siinse otsuse tegemise aja seisuga ei ole Venemaal uut osalist või täielikku

mobilisatsiooni välja kuulutatud ning puudub uuem päritoluriigi teave, mille järgi oleks olukord

ajateenijate Ukrainasse sõdima saatmise osas muutunud. Viimatisest päritoluriigi informatsioonist

ilmneb samuti, et kohustusliku sõjaväeteenistuse ajateenijaid ei saadeta teenima Ukraina

territooriumile ega sõjategevusest osa võtma. Oht saada ajateenijana oma sõjaväeosa territooriumil

Ukraina drooni tõttu vigastada või surma on Venemaa suurust arvestades kaebaja osas sedavõrd

väike, et see ei anna alust rahvusvahelise kaitse saamiseks.

36. Kaebaja seisukohtadest ei saa järeldada, et ta oleks patsifist ja mistahes viisil ajateenistuse

läbimine oleks talle sellisest fundamentaalsest veendumusest tulenevalt vastuvõetamatu. Pelgalt

võimalus, et kaebaja kutsutakse Venemaal ajateenistusse või sellest kõrvale hoidmise tõttu

võidakse piirata tema õigusi või määrata rahatrahv, ei ole seetõttu piisav, et anda talle

rahvusvahelist kaitset. Venemaal on ajateenistusele põhimõtteliselt olemas ka alternatiiv

tsiviilteenistuse näol, kuigi asendusteenistuse taotlemine on bürokraatlik ja võib olla keerukas (nt

Tallinna Ringkonnakohtu 30.10.2023 otsus nr 3-22-2275, p 14 ja 15.09.2023 otsus nr 3-22-2605, p

12; vt ka vastustaja apellatsioonkaebuse p 2.14 jj).

37. Euroopa Kohus selgitas 19.11.2020 otsuses asjas nr C-238/19 (p 48), et ainuüksi hirm seista

silmitsi ohtudega, mis sõjaväeteenistusse kutsumisega relvakonflikti olukorras kaasnevad, ei too

kaasa isiku tunnustamist pagulasena või täiendava kaitse saajana. Direktiivi 2011/95 art 9 lg 2 p-i e

ja art 9 lg-t 3 nende sätete koostoimes tuleb tõlgendada nii, et seose olemasolu direktiivi art 2 p-s d

ja art-s 10 nimetatud põhjuste ning sõjaväeteenistusest keeldumise eest direktiivi art 9 lg 2 p-s e

osutatud süüdimõistmise või karistamise vahel ei tohi lugeda tõendatuks ainuüksi asjaolu tõttu, et

süüdimõistmine või karistamine on selle keeldumisega seotud (C-238/19, p-d 45‒61). Praegusel

juhul ei kinnita kaebaja tegevus päritoluriigis ega ka Eestis varjupaigataotluse menetlemise ajal

sellise seose olemasolu piisavalt. Euroopa Liidu Varjupaigaameti (EUAA) päritoluriigi

informatsiooni kohaselt ei ole ühtegi inimest osalisest mobilisatsioonist (septembris 2022) kõrvale

hoidumise eest süüdi mõistetud ja vastavad seaduseelnõusid aktiivselt enam ei menetleta.

38. Kokkuvõttes ei ole tõenäosus, et kaebajat võidakse hakata tema sõjavastaste vaadete tõttu

Venemaal taga kiusama, piisavalt suur, et anda talle rahvusvaheline kaitse (vrd ka Tallinna

Ringkonnakohtu 12.01.2024 otsus nr 3-23-576, p 13 ja 30.10.2023 otsus nr 3-22-2275, p 16,

28.03.2024 otsus asjas 3-23-840 p 26).

39. VRKS § 4 lg-st 3 tulenevalt on täiendava kaitse saaja välismaalane, kes ei kvalifitseeru