3-24-3080/4 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Halduskohus

Kohtunik

Sirje Kaljumäe

Määruse tegemise aeg ja koht

18. november 2024, Tartu

Kohtuasja number

3-24-3080

Kohtuasi

X-i kaebus Tartu Vanglalt mittevaralise kahju hüvitamise

nõudes seoses kambri ukseluugi avamata jätmisega

Menetlusosalised

Menetlustoimingud

Kaebaja – X

Vastustaja – Tartu Vangla

Kaebuse tagastamine

Menetlusabi taotluste lahendamine

RESOLUTSIOON

1. Tagastada X-i kaebus.

2. Jätta X-i menetlusabi taotlus kaebuse esitamisel riigilõivu tasumise kohustusest

vabastamiseks läbi vaatamata.

3. Jätta X-i riigi õigusabi taotlus rahuldamata.

4. Asendada kohtulahendi avaldamisel kaebaja nimi tähemärgiga X.

Edasikaebamise kord

Määruse resolutsiooni punktide 1, 2 ja 3 peale võib esitada määruskaebuse Tartu

Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse

seadustiku (HKMS) § 119 lg 1, § 121 lg 4, § 204 lg 1).

ASJAOLUD

1. Tartu Vanglas kinni peetav isik X (kaebaja) esitas 10. novembril 2024 Tartu Halduskohtule

kaebuse, milles palub Tartu Vanglalt välja mõista hüvitis seoses sellega, et kambri ukseluuki ei

jäeta lahti.

Kaebuse kohaselt viibib X liikumispuude tõttu suurema osa ajast kambris ning tal on

õhupuuduse tõttu raske olla. Kui varem olid kambri uksed päevasel ajal lahti, siis alates 4. juulist

2024 on sektor kogu aeg kinni. Kaebaja selgitab, et kannatab seetõttu õhupuudustunde,

pearingluse, peavalude, ninaverejooksu, iivelduse, oksendamise jne käes. Tal on ka erinevad

3-24-3080

allergiad ja nahahaigused, mis süvenevad kinnises ruumis. Meditsiinikaardile 2018. aastal ja

2020. aastal tehtud sissekannete kohaselt lubati kaebaja kambri luuki lahti hoida isegi sügisel ja

talvel ning öösel. X märgib, et vangla on erinevates vastustes märkinud, et kambri ukseluugid

avatakse, kui väline õhutemperatuur ületab 20

. Maikuust kuni septembrini on temperatuur aga

℃

− 35

ja veelgi rohkem. X nõuab hüvitist tervisele tekitatud kahju eest, märkides, et

℃

℃

moraalse kahjuna kuulub hüvitamisele ka alandus, solvumine, hirm, nördimus, mure, füüsilised

kannatused ja heaolu langus. Ta palub vanglalt välja nõuda materjalid seoses 9. septembri 2024.

a kahjunõudega nr 1-13/24/520-2 ning vabastada ta riigilõivu tasumise kohustusest ja anda talle

advokaat.

2. Vastuseks kohtunõudele edastas Tartu Vangla 12. novembril 2024 kohtule kaebaja 9.

septembri 2024. a kahjunõude nr 1-13/24/520-1 ja Tartu Vangla 8. novembri 2024. a otsuse nr 1-

13/24/520-2.

KOHTU SEISUKOHT

Kaebuse tagastamine

3. HKMS § 120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine

alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks.

4. Kohus leiab, et esitatud kaebus tuleb tagastada HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel. See säte

võimaldab kaebuse tagastada, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning

asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline.

4.1. Tartu Vangla poolt kohtule 12. novembril 2024 edastatud kahjunõudes nr 1-13/24/520-1 (dtl

11) kirjutab kaebaja järgmist: „Ma kirjutasin sellest, et Teie „kavalus“ Tartu Vangla infokanalil

on naeruväärne ja tuleb ikka tagastada

andmed. Nüüd igapäevaselt 24/7 Teil kanal näitab

℃

+ kuigi tegelikult väljas on 24

+ − 26

+. Seega ma nõuan iga päeva eest 500 eurot kui

℃

℃

℃

+ ning ukseluuk on alati kinni“.

℃

Kaebaja ei ole kahjunõudes välja toonud, millised

kahjulikud tagajärjed talle eeltooduga kaasnesid.

4.2. Tartu Vangla jättis 8. novembri 2024. a otsusega nr 1-13/24/520-2 (dtl 13-15) kaebaja

kahjunõude nr 1-13/24/520-1 rahuldamata. Vangla märgib otsuses, et kaebaja on juba 2024.

aastal esitanud samalaadseid kahju hüvitamise taotlusi, mis on jäetud rahuldamata, ning vangla

jääb oma varasemate otsuste juurde. Lisaks on kaebaja vanglale teadaolevalt pöördunud 29.

augustil 2024 kaebusega kohtu poole. Vangla märgib, et õigusaktid ei määra imperatiivselt

siseõhu ülempiiri. Tartu Vangla ei ole jäänud tegevusetuseks osas, mis puudutab

kinnipeetavatele leebemate tingimuste tagamist palavamate ilmade korral. Püsivalt kõrgete

välistemperatuuride korral on vangla lubanud palavuse leevendamiseks jätta kambri toiduluuke

avatuks. Tegemist on igal aastal eraldiseisvalt vastuvõetava otsusega. Sellisel viisil leevenduse

pakkumine avatud eluosakondadele oli 2024. a. suveperioodil lubatud alates 23. maist 2024,

olukorras, kui välistemperatuur ületab 25 kraadi. Seejuures ei lähtu Tartu Vangla ukseluukide

avamise või avamata jätmise otsuse tegemisel kinnipeetavatele mõeldud infokanalilt

kättesaadavast informatsioonist. Vangistust reguleerivad õigusaktid ei reguleeri kambriukses

asuva toiduluugi avatuks jätmisega seonduvat (kas ja millistel tingimustel või kuna võib

toiduluugi jätta avatuks) ega anna kinnipeetavale õigust valida, kas tema kambri toiduluuk on

suletud või avatud.

4.3. Kohtu hinnangul ei saa asjaolu, et vangla ei hoia soojemate ilmadega pidevalt kambri

ukseluuki lahti, pidada kaebaja õiguste intensiivseks riiveks. On arusaadav, et soojade ilmadega

võib kambri temperatuur tõusta, kuid kambri ukseluugi avatuna hoidmine ei saa seda ära hoida

3-24-3080

ning saab kambri temperatuuri üksnes vähesel määral (kui üldse) mõjutada. Lisaks nähtub asja

materjalidest, et vangla jälgib suveperioodil välistemperatuuri ning kambrite ukseluugid jäetakse

temperatuuri tõustes (üle 25

) avatuks. Vangla selline töökorraldus tagab piisaval määral

℃

kinnipeetavate õigused ja on kooskõlas nende väärikalt kohtlemise põhimõttega. Üldjuhul ei ole

Eestis pikki ajavahemikke, kus temperatuur oleks kõrge ning tavaliselt vahelduvad soojemad

ilmad jahedamatega. Kaebaja ei pea seega taluma palavust pikkade perioodide vältel. Kaebaja

viitab küll enda terviseprobleemidele, mis soojade ilmadega väidetavalt ägenevad, kuid kohtu

hinnangul ei saa selliseid probleeme leevendada üksnes kambri ukseluugi avatuna hoidmine.

Vangla 8. novembri 2024. a otsusest nr 1-13/24/520-2 nähtub, et kambri toiduluukide avamine ei

vähenda temperatuuri kambris, sest ka osakonna koridoris toimub õhuvahetus sundventilatsiooni

abil, kus välisõhku enne siseruumidesse paiskamist ei jahutata. Kambri ukseluugi avatuna

hoidmine aitab üksnes kaasa õhuliikumisele, et palavus oleks paremini talutav. Vangla on ka

välja toonud, et palava ilmaga saab kinnipeetav end jahutada külma veega ja märgade

käterätikute abil ning käia duši all. Kohtu hinnangul ei riiva kaebuses kirjeldatud vangla tegevus

–kaebaja kambri ukseluugi pidevalt avatuna mittehoidmine soojemate ilmade korral – kaebaja

õigusi intensiivselt.

4.4. Kohus leiab, et X-i hüvitamiskaebus ei ole ka perspektiivikas. Kohus nõustub vangla 8.

novembri 2024. a otsuses märgituga, et kinnipeetavale ei tulene kehtivast õigusest võimalust

valida, kas tema kambri ukseluuk on suletud või mitte. Vangistusseaduse § 45 lg 1 kohaselt peab

kamber vastama ehitusseadustiku alusel eluruumile kehtestatud üldistele nõuetele, mis tagavad

kambris elutegevuseks vajaliku õhuhulga ja selle ringluse, valguse ja temperatuuri. Tartu

Vanglas on kohtule mitmetest varasematest kohtumenetlustest (nt 29. mai 2024. a otsus asjas 3-

22-2609, p 15) teadaolevalt sundventilatsioon, mis tagab kõikides kambrites elutegevuseks

vajaliku õhuhulga. Püsivalt kõrgete välistemperatuuride korral on vangla lubanud palavuse

leevendamiseks jätta kambri toiduluuke avatuks. Vangla sõnul on tegemist igal aastal

eraldiseisvalt vastuvõetava otsusega. Sellisel viisil leevenduse pakkumine avatud

eluosakondadele oli lubatud ka alates 23. maist 2024 olukorras, kus välistemperatuur ületas

. Kohus peab võimalikuks, et

℃

palavatel päevadel võis kambri sisetemperatuur tõusta

sedavõrd, et kaebaja tundis seetõttu ebamugavust, kuid sellist olukorda ei saa pidada vangla

õigusvastaseks tegevuseks, mille eest peaks välja mõistma rahalise hüvitise. Kuumalaine

põhjustab ebamugavust paljudele inimestele, sh nt vanuritele ja haigetele kodustes tingimustes,

kus ei pruugi olla sarnaselt vanglaga võimalust reguleerida sisetemperatuuri

ventilatsiooniseadmetega. Kohus leiab, et vangla ei ole toiminud õigusvastaselt, kui ei ole

kaebaja kambri ukseluuki soojemate ilmade korral pidevalt avatuna hoidnud. Seejuures ei ole

kaebajal puudunud võimalused kõrgest õhutemperatuurist tingitud ebamugavust leevendada

käepäraselt näiteks külma veega.

4.5. Kohus märgib, et kaebaja pöördus 29. augustil 2024 halduskohtu poole kaebusega, milles

nõudis samuti Tartu Vanglalt mittevaralise kahju hüvitist seoses kambri toiduluugi avamata

jätmisega suvisel perioodil (haldusasi nr 3-24-2453). Halduskohus tagastas kaebuse 22. oktoobri

2024. a määrusega osaliselt HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel ning osaliselt HKMS § 121 lg 2 p 21

alusel. Kaebaja esitas halduskohtu määruse peale määruskaebuse, mis ei osutunud edukaks

(ringkonnakohus tagastas määruskaebuse 12. novembri 2024. a määrusega) . Haldusohus leidis

viidatud määruses, et kaebaja kambri toiduluugi avamata jätmise puhul on tegemist kaebaja

õiguste väheintensiivse riivega, seeläbi ei ole alandanud kaebaja inimväärikust ning kaebus on

perspektiivitu. Lisaks nähtub halduskohtu viidatud määrusest, et vangla kontrollis kohtueelses

menetluses kaebaja väidet, et tal on toiduluugi avatuna hoidmiseks meditsiiniline näidustus.

Kaebaja selline väide ei leidnud kinnitust.

5. Tuginedes eeltoodule asub kohus seisukohale, et mõlemad HKMS § 121 lg 2 p 21 kohaldamise

eeldused on täidetud ning kohus tagastab X-i kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel.

3-24-3080

HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega sätestatud

korras uuesti halduskohtusse pöörduda. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu

menetluses olnud.

Muud menetluslikud otsustused

6. Kaebuse tagastamise tõttu jätab kohus kaebaja menetlusabi taotluse riigilõivu tasumise

kohustusest vabastamiseks läbi vaatamata.

7. Kaebaja on taotlenud endale ka riigi õigusabi korras esindaja määramist. Kuna asjaoludest

tulenevalt on kaebaja võimalus oma õiguse kaitseks käesolevas asjas ilmselt vähene ning kohtud

on varasemates arvukates asjades leidnud, et kaebaja on võimeline oma õigusi vaidlustes

vanglaga iseseisvalt kaitsma, jätab kohus tuginedes riigi õigusabi seaduse § 7 lg 1 punktidele 1 ja

5 kaebaja riigi õigusabi taotluse rahuldamata.

8. Kohtumääruse avaldamisel asendab kohus kaebaja nime tähemärgiga X (HKMS § 175 lg 3).

(allkirjastatud digitaalselt)

Sirje Kaljumäe

kohtunik