3-24-599/9 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Reelika Lind

Otsuse tegemise aeg ja koht

18. november 2024, Tallinn

Haldusasja number

3-24-599

Haldusasi

X kaebus Kaitseressursside Ameti 31.05.2023 ettekirjutuse

nr 11-12.1/2023/4170 tühistamiseks ning vastustaja

kohustamiseks esitama täitemenetluse lõpetamise avaldus ja

hüvitama kaebajalt tema poolt täitemenetluses tasutud

summa

Menetlusosalised

Kaebaja – X, volitatud esindaja Olga Väina-Kesler

Vastustaja – Kaitseressursside Amet, volitatud esindaja Elis

Lõiv

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta asjale juurde dokument „Kohtute infosüsteemi andmed“.

2. Jätta X kaebus rahuldamata.

3. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende enda kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 18.12.2024 (halduskohtumenetluse

seadustiku (HKMS) § 181 lg 1).

Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib esitada

vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse menetlusosalisele

kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14

päeva (HKMS § 184).

Avaldatavas kohtuotsuses asendatakse kaebaja nimi tähemärkidega.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Kaitseressursside Amet (vastustaja) kohustas 31.05.2023 ettekirjutusega nr

11-12.1/2023/4170 (dtl 6-7) X (kaebaja) ilmuma terviseseisundi hindamisele 12.09.2023.

Hindamisele mitte ilmumise korral rakendatakse kaebaja suhtes sunniraha 640 eurot.

3-24-599

2. Vastustaja koostas 29.09.2023 teatise nr 11-18/2023/1365 (dtl 43-44) sunniraha rakenda-

mise kohta summas 640 eurot. Kaebajale anti sunniraha vabatahtlikult tasumiseks aega 10

päeva teate kättesaamisest arvates. Sunniraha tasumata jätmisel edastatakse täitekorraldus

kohtutäiturile täitemenetluse algatamiseks.

3. Kohtutäitur Õnne Pajur teavitas 15.11.2023 teatega (dtl 8-10) kaebajat, et vastustaja

esitas 15.11.2023 täitmisavalduse kaebaja osas 31.05.2023 ettekirjutuse täitmiseks. Kaebajal

tuleb täiteasjas nr 179/2023/1829 tasuda 30 päeva jooksul 763 eurot või pärast seda 781 eurot.

4. Finforce Group OÜ tasus 15.05.2024 kohtutäituri kontole kaebaja täiteasjas 200 eurot (dtl

53).

5. Kaebaja esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse, mille kohus võttis 02.03.2024

määrusega menetlusse nõuetes tühistada vastustaja 31.05.2023 ettekirjutus ja kohustada

vastustajat esitama täitemenetluse lõpetamise avaldus. Kaebaja muutis 21.10.2024 avalduses

kaebuse nõudeid, taotledes täiendavalt täitemenetluses tasutud sunniraha 200 eurot

hüvitamist. Kohus võttis 28.10.2024 määrusega kaebuse muutmise vastu.

Kaebaja põhjendas kaebuses, et ettekirjutus ei ole õiguspärane ega põhjendatud. Vastustaja

tegevus on pahauskne ega ole õiglane. Kaebaja ei teadnud arstlikku komisjoni ilmumise

kohustusest, sest ta ei ole kutset kätte saanud. Kaebaja sai ettekirjutuse koos täitmisteatega

kätte 30.01.2024 kohtutäituri kaudu e-kirja teel. Vastustaja teadis kaebaja elukoha aadressi,

kuid ei ole talle sinna dokumente saatnud. Vastustaja ei ole pidanud vajalikuks saata

ettekirjutust kaebajale, vaid suunas selle otse kohtutäiturile täitmiseks. Haldusakt peab olema

enne täitmisele saatmist adressaadile kätte toimetatud. Haldusakt hakkab kehtima

kättetoimetamisest. Kaebajalt ei saa nõuda tühise haldusakti täitmist ja tühise haldusakti

täitmata jätmisega ei saa kaasneda õiguslikke tagajärgi.

6. Vastustaja palus vastuses jätta kaebus rahuldamata. Ettekirjutus toimetati kaebajale

kaitseväeteenistuse seaduse (KVTS) § 15 lg 3 alusel kätte 01.07.2023 (dtl 42). Samuti

teavitati kaebajat sunniraha rakendamise menetluse alustamisest, mis toimetati kaebajale

KVTS § 15 lg 3 alusel kätte 30.10.2023 (dtl 45). KVTS § 15 lg 1 kohaselt toimetatakse

kaitseväekohustuslase kohta tehtud otsused ja muud dokumendid üldjuhul kätte

elektrooniliselt Eesti teabevärava teenuse kaudu ja saadetakse kaitseväekohustuslase

elektronposti aadressil isikukood@eesti.ee. KVTS § 15 lg 3 alusel loetakse selliselt viisil

saadetud dokument kättetoimetatuks 30 päeva möödumisel dokumendi kättesaadavaks

tegemisest arvates, kui pole tõendatud dokumendi varasem kättetoimetamine. KVTS § 15

võimaldab lugeda menetlusdokumendi kätte toimetatuks ka juhul, kui tehtud on

menetlusdokumendi kättetoimetamiseks ette nähtud toimingud ja dokument on jõudnud

kohta, kus kättesaamise riski peab kandma saaja. See kehtib ka siis, kui dokument saajani

tegelikult ei jõuagi. Seega peab kutsealune ise hoolitsema selle eest, et ta tutvub talle

elektrooniliselt Eesti teabevärava teenuse kaudu ja elektronposti aadressil isikukood@eesti.ee

vastustaja saadetud dokumentidega. KVTS §-s 15 sätestatud fiktsioonist tulenevalt ei pea

vastustaja tõendama seda, et adressaat on dokumendiga tutvunud.

KOHTU PÕHJENDUSED

7. Kaebaja vaidlustab nii vastustaja 31.05.2023 ettekirjutust kui ka rakendatud

sunnivahendit.

8. Esmalt märgib kohus, et vaidlusaluse ettekirjutusega kohustati kaebajat ilmuma tervise-

seisundi hindamisele 12.09.2023, mitte 16.05.2023, nagu on kaebuses korduvalt märgitud.

2(6)

3-24-599

16.05.2023 kohustati kaebajat ilmuma terviseseisundi hindamisele varasema ettekirjutusega,

mida ei ole kohtule edastatud ega vaidlustatud. Seepärast kohus praeguses asjas varasemat

ettekirjutust ei käsitle.

9. Kaebaja leiab, et vastustaja 31.05.2023 ettekirjutus on tühine, sest seda ei ole talle kätte

toimetatud.

10. KVTS § 1 lg 2 järgi kohaldatakse selles seaduses ettenähtud haldusmenetlusele haldus-

menetluse seaduse (HMS) sätteid, arvestades selle seaduse erisusi.

HMS § 63 lg 2 järgi on haldusakt tühine, kui: 1) sellest ei selgu haldusakti andnud

haldusorgan; 2) sellest ei selgu haldusakti adressaat; 3) seda ei ole andnud pädev haldusorgan;

4) see kohustab toime panema õigusrikkumise; 5) sellest ei selgu õigused ja kohustused,

kohustused on vastukäivad või seda ei ole muul objektiivsel põhjusel kellelgi võimalik täita.

Sama paragrahvi lg 1 järgi on tühine haldusakt kehtetu algusest peale.

11. Praegusel juhul ei ole kaebaja tuginenud ühelegi HMS § 63 lg-s 2 toodud alusele, mis

võimaldaks väita, et tegemist on tühise haldusaktiga. Ka kohtule ei ole ükski tühisuse alustest

äratuntav. Haldusakti kätte toimetamata jätmine ei muuda haldusakti tühiseks, vaid mõjutab

haldusakti kehtima hakkamist. HMS § 61 lg 1 järgi kehtib haldusakt adressaadile teatavaks

tegemisest või kättetoimetamisest alates, kui haldusaktis ei ole ette nähtud hilisemat kehtima

hakkamist. Seega ei hakka haldusakt enne selle kätte toimetamist kehtima, tegemist on

hõljuvalt kehtetu haldusaktiga, mis muutub kehtivaks kättetoimetamisel. Kuna HMS § 60 lg 1

järgi loob õiguslikke tagajärgi ja on täitmiseks kohustuslik ainult kehtiv haldusakt, siis ei too

mittekehtiv haldusakt adressaadile kaasa mingeid kohustusi. See ei tähenda aga, et tegemist

oleks tühise haldusaktiga. Tühine haldusakt, nagu kohus eespool viitas, on kehtetu algusest

peale ega saa kehtivaks muutuda. Seevastu kätte toimetamata haldusakt on kehtetu seni, kuni

see kätte toimetatakse. Kätte toimetatud haldusakt on täitmiseks kohustuslik (HMS § 60 lg-d 1

ja 2). Seega on ebaõige kaebaja seisukoht, et vaidlusalune ettekirjutus on tühine. Kohus ei saa

kaebust selles osas rahuldada (HKMS § 41 lg 4).

12. Kaebaja palus ettekirjutuse tühistada. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 3 lg 1 järgi võib

isik nõuda haldusakti kehtetuks tunnistamist üksnes selles ulatuses, milles rikutakse tema

õigusi, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Kohtule jääb kaebusest arusaamatuks, kuidas

vastustaja ettekirjutus kaebaja õigusi rikub. Kaebaja ei vaidle vastu asjaolule, et tal on Eesti

kodanikuna1 Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) § 124 lg 1 järgi kohustus osa võtta riigikaitsest.

Kaebaja on KVTS § 2 p 1 ja lg 2 järgi kaitseväekohustuslane, kes on kohustatud osalema

riigikaitses (KVTS § 2 lg 1). Seni ei ole kaebaja osas tuvastatud kaitseväekohustusest püsivalt

vabastamise alust.

13. HMS § 54 järgi on haldusakt õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt

andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta

ning vastab vorminõuetele. Praegusel juhul ei nähtu kohtule, et vaidlusalune ettekirjutus ei

vastaks viidatud õiguspärasuse eeldustele. Ka kaebaja ei ole viidanud ühelegi alusele, mis

annaks põhjust tuvastada haldusakti õigusvastasust. Võimalikud vead haldusakti kättetoimeta-

misel ei mõjuta haldusakti õiguspärasust, vaid kehtima hakkamist. HKMS § 158 lg 2 teise

lause kohaselt hindab kohus haldusakti õiguspärasust haldusakti andmise aja seisuga.

Haldusakti kättetoimetamine järgneb haldusakti andmisele, seetõttu ei saa olla tegemist

asjaoluga, millega saab juba haldusakti andmisel arvestada. Seega ei muuda vead haldusakti

kättetoimetamisel haldusakti õigusvastaseks ja puudub alus vaidlusalust ettekirjutust

tühistada. Kaebus jääb selles osas rahuldamata.

1 Vt kohtu poolt asjale juurde võetud dokument „Kohtute infosüsteemi andmed“.

3(6)

3-24-599

14. Kaebaja taotles vastustaja kohustamist hüvitama talle täitemenetluses tasutud sunniraha

200 eurot. Nimetatud nõuet saab sisuliselt pidada hüvitamisnõudeks HKMS § 37 lg 2 p 4

tähenduses.

15. RVastS § 7 lg 1 järgi võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevu-

sega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei

olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada sama seaduse §-des 3, 4 ja 6 sätestatud

viisil õiguste kaitsmise või taastamisega.

16. Kahju hüvitise väljamõistmiseks peavad olema täidetud kõik viidatud sättes loetletud

tingimused. Kui kasvõi üks tingimustest on täitmata, tuleb hüvitamiskaebus jätta rahuldamata.

17. Asendustäitmise ja sunniraha seaduse (ATSS) § 2 lg 1 järgi rakendatakse sunnivahendit,

kui haldusorgani ettekirjutus jäetakse hoiatuses märgitud tähtaja jooksul täitmata. ATSS § 8 lg

1 järgi on lubatud sunnivahendit rakendada, kui adressaadile on tehtud teatavaks ettekirjutus,

mis kehtib, ning seda ei ole hoiatuses märgitud tähtaja jooksul täidetud.

18. Pooled ei vaidle asjaolu üle, et vastustaja pani 31.05.2023 ettekirjutusega kaebajale

kohustuse ilmuda 12.09.2023 terviseseisundi hindamisele (ATSS § 4 lg 1), kuid kaebaja jättis

talle pandud kohustuse täitmata – ta ei ilmunud terviseseisundi hindamisele ega põhjendanud

vastustajale selle kohustuse täitmata jätmist.

19. Kaebaja põhjendas kaebuses ettekirjutuse täitmata jätmist sellega, et talle ei ole

ettekirjutust kätte toimetatud, mistõttu ei olnud ta teadlik terviseseisundi hindamisele

ilmumise kohustusest.

20. KVTS § 15 lg 1 järgi toimetatakse selle seaduse alusel kaitseväekohustuslase kohta tehtud

otsused ja muud dokumendid kaitseväekohustuslasele üldjuhul kätte elektrooniliselt Eesti

teabevärava teenuse kaudu ja saadetakse elektronposti aadressil isikukood@eesti.ee.

Sama paragrahvi lg 2 järgi võib lisaks sama paragrahvi lg-s 1 sätestatule dokumendi kätte

toimetada lihtkirjaga, väljastusteatega tähtkirjaga või muul HMS-is ettenähtud viisil.

Sama paragrahvi lg 3 järgi loetakse sama paragrahvi lg-s 1 sätestatud viisil saadetud

dokument kättetoimetatuks 30 päeva möödumisel dokumendi kättesaadavaks tegemisest

arvates, kui pole tõendatud dokumendi varasem kättetoimetamine.

Sama paragrahvi lg 4 järgi võib kaitseväekohustuslane taotleda dokumentide kättetoimetamist

muul elektronposti aadressil või sama paragrahvi lg-s 2 sätestatud viisil, esitades selleks

vajalikud kontaktandmed. Sellisel juhul loetakse dokument kättetoimetatuks 30 päeva möödu-

misel dokumendi saatmisest arvates, kui pole tõendatud dokumendi varasem kätte-

toimetamine.

21. Vastustaja esitatud tõendist (dtl 42) nähtub, et 31.05.2023 ettekirjutus tehti kaebajale

elektrooniliselt Eesti teabevärava teenuse kaudu teatavaks samal päeval, seega tuleb

ettekirjutus lugeda kaebajale kättetoimetatuks 01.07.2023 (KVTS § 15 lg-d 1 ja 3). Vastustaja

on järginud ettekirjutuse kättetoimetamisel KVTS § 15 lg-s 1 ette nähtud korda ja ettekirjutus

tuleb lugeda kaebajale kättetoimetatuks olenemata sellest, kas ta ka tegelikult selle aja jooksul

ettekirjutusega tutvus. Kaebaja enda risk on see, kui ta ei loe isikukood@eesti.ee aadressile

saadetud e-kirju või ei ole suunanud sellele aadressile saadetavaid e-kirju ümber e-posti

aadressile, mida ta sagedamini kasutab. Seadus ei kohusta vastustajat kontrollima, kas ja

millal on kutsealune tegelikult ettekirjutuse kätte saanud. Seadus võimaldab vastustajal

kasutada kättetoimetamise fiktsiooni, et vältida kutsealuste võimalust kaitseväeteenistuse

kohustusest kõrvale hoida. Kaebaja peab kutsealusena (KVTS § 2 lg 3) olema teadlik

4(6)

3-24-599

põhiseaduslikust kohustusest osaleda riigikaitses ja sellega seotud kohustusest võtta osa

kaitseväeteenistusest. Selleks peab isik olema riigile kättesaadav ja võtma vastu riigi

saadetavad dokumendid, sh kutse terviseseisundi ilmumisele. KVTS § 15 lg-st 2 nähtuvalt on

teised HMS-is ette nähtud kättetoimetamise viisid sekundaarsed, mida vastustaja võib, kuid ei

pea kasutama ja vastustajale ei saa nende viiside kasutamata jätmist ette heita.

22. Kuna ettekirjutus tuleb lugeda kaebajale kättetoimetatuks 01.07.2023, siis oli tal võimalik

12.09.2023 terviseseisundi hindamisele ilmuda või teavitada vastustajat selle kohustuse

täitmise takistustest. Kaebaja oma kohustusi ei täitnud. Järelikult esines vastustajal alus

rakendada kaebaja suhtes sunniraha. Puudusid sunniraha rakendamist välistavad asjaolud

(ATSS § 2 lg-d 3 ja 4, § 8 lg 3).

23. ATSS § 3 lg 3 järgi kasutatakse kohustuse täitmise tagamiseks leebeimat sunnivahendit ja

-määra, mis eelduste kohaselt on tõhusaimad. Haldusorgan peab valima sunnivahendi, mis

isikut võimalikult vähe kahjustades sunnib teda täitma talle ettekirjutusega pandud kohustust.

24. Kaebaja ei ole rakendatud sunniraha suurust (640 eurot) vaidlustanud ja ka kohtu

hinnangul ei ole tegemist ilmselgelt ebaproportsionaalse sunnivahendiga. Ettekirjutusest

nähtuvalt kutsuti kaebajat terviseseisundi hindamisele ka 16.05.2023, kuid kaebaja jättis selle

kohustuse täitmata ja ettekirjutus saadeti sunniraha sissenõudmiseks kohtutäiturile.

31.05.2023 ettekirjutus oli vähemalt teine sellekohane kutse, mille kaebaja täitmata jättis.

Arvestades kaitseväeteenistuse läbimise olulisust riigikaitse seisukohalt, kaebajale PS § 124

lg-ga 1 pandud kohustust ja kaebaja poolset kohustuse korduvat rikkumist, võib pidada

kaebaja suhtes rakendatud sunniraha proportsionaalseks. Varem määratud sunniraha ei ole

suunanud kaebajat oma kohustust täitma. Seetõttu võis määrata kaebajale uue sunniraha ja see

võis olla suuremas summas kui varasem (ATSS § 2 lg 2, § 3 lg 3). KVTS § 226 lg 2 järgi on

sunniraha ülemmäär 640 eurot. Kaebaja suhtes rakendatud sunniraha ei ületanud seda

ülemmäära.

25. ATSS § 3 lg 2 järgi ei käsitata sunnivahendi rakendamist karistusena. Tegemist on

mõjutusvahendiga kohustamaks kaebajat talle pandud kohustusi täitma. 31.05.2023 ette-

kirjutus sisaldas hoiatust sunniraha rakendamise ja selle suuruse kohta (ATSS § 7 lg-d 1 ja 5),

järelikult oli kaebajal võimalik ettekirjutuse täitmata jätmisega kaasneva tagajärjega arvestada.

Ettekirjutuse täitmiseks jäeti piisav aeg (ettekirjutus toimetati kätte 01.07.2023 ja

terviseseisundi hindamine toimus 12.09.2023) (ATSS § 7 lg 3). Seega oli kaebajal võimalik

talle pandud kohustusega arvestada ja vajadusel korraldada oma asjad selliselt, et tal oleks

võimalik tähtaegselt terviseseisundi hindamisele ilmuda.

26. Vastustaja on teavitanud kaebajat täitekorraldusest (dtl 43-44) ehk sunniraha sissenõud-

mise alustamisest. Kaebajale anti võimalus tasuda sunniraha vabatahtlikult 10 päeva jooksul

teate kättesaamisest arvates. Teatis toimetati kaebajale kätte Eesti teabevärava teenuse kaudu

30.10.2023 (dtl 45). Seega oli kaebajal võimalik tasuda sunniraha vabatahtlikult kuni

09.11.2023 ja vältida sellega täitemenetlusega kaasnevaid kulusid. Kuna kaebaja ei tasunud

sunniraha vabatahtliku täitmise tähtaja jooksul ega taotlenud ka selle tähtaja pikendamist, oli

vastustajal õigus pöörduda 15.11.2023 täituri poole sunniraha sissenõudmiseks täitemenetluse

korras, st täitemenetluse alustamine oli tingitud kaebajast endast tulenevatel põhjustel.

27. Kohus leiab eeltoodud põhjendustel, et vastustaja poolt kaebaja suhtes sunnivahendi

rakendamine ja selle sissenõudmine täitemenetluses oli õiguspärane. Kuna puudub vastustaja

õigusvastane tegevus, puudub alus hüvitamiskaebust rahuldada.

28. Kuna täitemenetluse alustamine oli põhjendatud, tuleb kaebus nõudes kohustada

vastustajat esitama täitemenetluse lõpetamise avaldus jätta rahuldamata.

5(6)

3-24-599

29. Kaebus jääb terves ulatuses rahuldamata.

30. Kuna kohus teeb otsuse kaebaja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta kaebaja kanda

(HKMS § 108 lg 1). Vastustaja ei ole esitanud tema menetluskulusid tõendavaid dokumente

ega taotlenud nende väljamõistmist kaebajalt, seepärast tuleb vastustaja võimalikud

menetluskulud jätta tema enda kanda (HKMS § 109 lg 1).

/allkirjastatud digitaalselt/

6(6)