2-24-12700/5 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Toomas Talviste

Määruse avalikult teatavaks-

tegemise aeg ja koht

18. november 2024 kell 15.00, Pärnu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-24-12700

Tsiviilasi

Võlgniku M.T.i maksejõuetusavaldus

pankroti

väljakuulutamiseks ja kohustustest vabastamise

menetluse algatamiseks

Menetlustoiming

Pankroti väljakuulutamine ja võlgniku kohustustest

vabastamise menetluse algatamise otsustamine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Avaldaja-võlgnik M.T., isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht

Xxxxxxxxxxx

Usaldusisik Andrus Õnnik, OÜ Andrus Õnniku

Õigusbüroo, asukoht Lai tn 10, Pärnu linn, Pärnu linn,

Pärnu maakond, e-post XXX

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada M.T.i maksejõuetusavaldus.

2. Kuulutada välja M.T.i (T., isikukood xxxxxxxxxxx) pankrot 18.11.2024 kell 15.00 ja

algatada M.T.i kohustustest vabastamise menetlus.

3. Nimetada M.T.i pankrotihalduriks usaldusisiku ülesannetes Andrus Õnnik (OÜ

Andrus Õnniku Õigusbüroo, asukoht Lai 10, Pärnu linn, tel 44 31 313, e-post XXX,

pankrotihalduri tunnistus nr 36/22.06.2004).

4. Määrata M.T.i (pankrotis) võlausaldajate esimese üldkoosoleku ajaks 11. detsember

2024 kell 13.00 Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumajas (asuk. Kuninga 22, Pärnu linn, I

korrus, saal nr 1).

5. Kohustada võlgnik M.T.it (pankrotis) ilmuma vande andmiseks vara, võlgade ja

majandus- või kutsetegevuse kohta 11. detsembril 2024 kell 13.00 Pärnu Maakohtusse

(Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumaja, Kuninga 22, I korrus, saal nr 1). Võlgniku ilmumata

jäämisel võib kohus teda trahvida või kohaldada tema suhtes sundtoomist või aresti

kuni kolmeks kuuks.

6. Kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab M.T.i kohustustest vabastamise menetluses

usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest

vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises.

Esimene aruanne võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta tuleb esitada

Tsiviilasi nr 2-24-12700

kohtule pankrotimenetluse lõppemisel, kuid mitte hiljem kui 18.11.2025.

7. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kestel ei saa pankrotivõlausaldajad,

sealhulgas need pankrotivõlausaldajad, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud,

pöörata sissenõuet võlgniku varale.

8. Avaldada viivitamatult pankrotimääruse ja kohustustest vabastamise menetluse

algatamise kohta teadaanded väljaandes Ametlikud Teadaanded. Pankrotiteates

märkida pankroti välja kuulutanud kohtu nimi, määruse tegemise kuupäev ja kellaaeg,

andmed võlgniku ja halduri kohta, ettepanek võlausaldajatele oma nõuete esitamiseks

ja nõuete esitamise tähtaeg, nõude tähtaegselt esitamata jätmise tagajärjed ning

võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aeg ja koht ja et võlgnikule võlgnevate

kohustuste täitmist võib vastu võtta üksnes haldur.

9. M.T.i võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe (2) kuu jooksul pankrotiteate

väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist

oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata

nõude tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtpäevast. Nõudest teatamiseks tuleb

esitada haldurile kirjalik avaldus ja tõendid avalduses nimetatud asjaolude kohta

(nõudeavaldus). Nõudeavalduses märgitakse nõude sisu, alus ja suurus, samuti see, kas

nõue on tagatud pandiga. Kui nõue on mõjuval põhjusel esitatud pärast nimetatud

tähtaja möödumist, ennistab kohus võlausaldaja taotlusel nõude esitamise tähtaja

(taotlus esitatakse koos nõudeavaldusega haldurile, kes edastab selle kohtule; nõude

esitamise tähtaja ennistamise taotlust saab esitada kuni halduri poolt võlausaldajate

nimekirja kohtule kinnitamiseks esitamiseni). Kui nõude esitamise tähtaega ei

ennistata, võetakse nõue võlausaldajate nimekirjas arvesse, kuid tunnustamise korral

rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist.

Pankrotivõlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib pärast pankroti

väljakuulutamist vastu võtta üksnes pankrotihaldur.

10. Pankrotiavalduse tagamiseks keelata avaldajal vara käsutamine ilma

pankrotihalduri nõusolekuta. Pankrotiavalduse tagamise osas täidab kohtumäärust

pankrotihaldur täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

11. Lõpetada võlgniku suhtes toimuvad sundtäitmised.

12. Pankrotiavalduse tagamise osas täidab kohtumäärust pankrotihaldur

täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

13. Pankrotimäärus kuulub täitmisele viivitamatult.

14. Jätta menetluskulud võlgniku M.T.i kanda ning anda võlgnikule menetlusabi

usaldusisiku tasu osaliseks hüvitamiseks.

15. Määrata alates usaldusisiku nimetamisest 18.10.2024 kuni pankroti

väljakuulutamiseni tehtud toimingute eest usaldusisiku Andrus Õnniku tasu suuruseks

1120 eurot, millele lisandub käibemaks 246.40 eurot, s.o kokku 1366.40 eurot, millest

300 eurot ja lisanduv käibemaks 66 eurot mõista välja usaldusisiku kasuks

pankrotivara arvelt ning 820 eurot ja lisanduv käibemaks 180.40 eurot hüvitada

usaldusisikule menetlusabi korras Eesti Vabariigi vahenditest büroole, mille kaudu

usaldusisik tegutseb, OÜ-le Andrus Õnniku Õigusbüroo (a/a XXXXXXXXXXX SEB

Pangas).

16. Võlgnik M.T. on kohustatud kohustustest vabastamise menetluse kestel: 1)

tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda

otsima; 2) viivitamata teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha

2 (8)

Tsiviilasi nr 2-24-12700

vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, 3) samuti andma kohtu ja

usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara

kohta (FiMS § 47 lg 1, 2).

17. Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse

algatamisest otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata

jäänud kohustustest, tehes selle kohta määruse (FIMS § 49). Kohus võib menetlust

pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille möödumise järel otsustatakse

kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust pikendada mitu korda. See

tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest (FIMS § 49 lg 9).

18. Kohtumäärus toimetada kätte võlgnikule ja pankrotihaldurile.

19. Avaldaja kantud menetluskulud, sh tasutud riigilõiv, jätta avaldaja kanda.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib võlgnik esitada 15 päeva jooksul arvates pankrotiteate avaldamisest

määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu.

Sisulised asjaolud

1. M.T. (avaldaja, võlgnik) esitas 22.08.2024 Pärnu Maakohtule võlgniku

maksejõuetusavalduse, milles palus välja kuulutada enda pankrot ja algatada kohustustest

vabastamise menetlus. Asja menetlusse võtmine viibis, kuna võlgnik oli riigilõivu tasunud

valele kontole.

1.1. Avalduse kohaselt on avaldaja vallaline, tal ei ole ülalpeetavaid. Avaldaja igakuiseks

sissetulekuks on kokku 1000-1200 eurot kuus, väljaminekud 970 eurot kuus. Võlgnikul on

maksejõuetusavalduse kohaselt 17 erinevat kohustust, mis on täitemenetlustes täitmisel.

Võlgade kogusummana on võlgnik märkinud 44 338.15 eurot.

1.2. Makseraskuste põhjuste osas selgitab võlgnik, et sattus 2018.a kelmuse ohvriks ehk tema

nimele võeti erinevaid kiirlaene. Ta leiab, et maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga ja ta on

täielikult maksejõuetu. Võlgnik on proovinud igakuiselt jooksvaid arveid tasuda aga ühel

hetkel ei ole võlgnik enam suuteline seda tegema, sest võlgnik ei ole regulaarselt saanud tööd

teha. Pärast seda otsis võlgnik aktiivselt tööd ja tänaseks on seda ka leidnud, kuid kuna võlad

on antud kohtutäiturile, siis ei ole enam võimalik võlgasid ära maksta.

1.3. Võlgnik on palunud kohtule enda suhtes pankrot välja kuulutada ja kohustustest

vabastamise menetluse algatada.

2. Kohus võttis 18.10.2024 määrusega M.T.i maksejõuetusavalduse menetlusse ning nimetas

maksejõuetuse menetluses usaldusisikuks Andrus Õnniku.

3. Usaldusisik Andrus Õnnik esitas 06.11.2024 kohtule võlgade ja varade nimekirja ning

hinnangu, mille kohaselt tuleks välja kuulutada võlgniku pankrot ning algatada võlgniku

kohustustest vabastamise menetlus. Usaldusisiku tuvastatu ja põhjendused:

3.1. Võlgniku sissetulek viimasel kolmel aastal on olnud keskmisel alla 500 euro kuus. Lisaks

eelmärgitule on võlgnik saanud alates märtsist 2023 igakuiselt töövõimetoetust, keskmiselt

320 eurot kuus. Seega on võlgniku viimase 1,5 aasta keskmine netosissetulek ca 800 eurot

kuus Võlgnikul teadaolevalt igasugune vara puudub. Tal on kohustusi 15 võlausaldaja ees

kokku veidi üle 50 000 euro (võrreldes maksejõuetusavaldusega on lisandunud

kõrvalnõuded), mis kõik on muutunud sissenõutavaks. Võlgniku suhtes on alates novembrist

2019 avatud 11 täitetoimikut. Täitemenetluste käigus on nõudeid tasutud vaid väheses

3 (8)

Tsiviilasi nr 2-24-12700

ulatuses. Seega on võlgnik maksejõuetu PankrS § 1 lg 2 mõistes. Võlgniku kohustuste aluseks

on jõustunud kohtulahendid ja kohtutäiturite tasuotsused. Seega puudub pankrotimenetluses

võimalus nõuete olulises osas vaidlustamiseks. Ainukesena on võimalik kontrollida, kas

kõrvalnõuete arvestused vastavad kohtulahendites märgitule ja mittevastavuse kõrval

kõrvalnõudeid vaidlustada. Lisaks on võlgnikul ülalpeetav, xxxxxxxxxxx on sündinud

xxxxxxxxxxx.

3.2. Usaldusisiku hinnangul on M.T.´i maksejõuetuse peamiseks põhjuseks liigne usaldatavus,

mille tulemusena andis ta kolmandatele isikutele oma isikuandmed ja dokumentide

juurdepääsud ja võimaldas seeläbi neil tema nimel laene/kohustusi võtta. Võlgnik muutus

maksejõuetuks koheselt pärast tema nimele laenude võtmist 2019. aastal, kuna tema tegelik

maksevõime ei võimaldanud selliseid laene võtta.

3.3. Usaldusisik leiab kokkuvõtvalt, et võlgnikul puuduvad vara ja vahendid oma kohustuste

tasumiseks ning võlgnik on maksejõuetu, mistõttu usaldusisik teeb ettepaneku välja kuulutada

M.T.i pankrot ja algatada tema kohustustest vabastamise menetlus ning nimetada tema

pankrotihaldur (oma nõusoleku on A. Õnnik selleks andnud). Asjaolusid, mis võiksid olla

aluseks võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmiseks, usaldusisikule

teada ei ole.

4. Kohus vaatas asja läbi kirjalikus menetluses menetlusosalisi ära kuulamata.

Kohtu seisukohad, tuvastatud asjaolud ja õiguslikud põhjendused

5. Kohus asub seisukohale, et võlgniku M.T.i maksejõuetusavaldus pankroti

väljakuulutamiseks ja kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks on põhjendatud ja

tuleb rahuldada.

6. Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FiMS) § 43 kohaselt füüsilisest isikust võlgniku

pankroti väljakuulutamine ja pankrotimenetluse läbiviimine toimub pankrotiseaduses

sätestatud korras, kui füüsilise isiku maksejõuetuse seaduses ei ole sätestatud teisiti. PankrS §

31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 1 lg 2

kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks

muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.

PankrS § 31 lg 2 kohaselt olenemata füüsilisest isikust võlgniku maksejõuetusest jätab kohus

pankroti välja kuulutamata, kui esineb usaldusisiku nimetamata jätmise alus. Kohus võib

siiski pankroti välja kuulutada, kui võlgnik või kolmas isik on enne usaldusisiku nimetamist

täitnud kohustuse, millel maksejõuetusavaldus põhineb, või andnud piisava tagatise kohustuse

täitmiseks.

7. Võlgnik on seisukohal, et ta on maksejõuetu ning samale seisukohale on jõudnud ka

usaldusisik. Võlgniku kohustused on sellised, mida ei ole võimalik katta igakuise sissetuleku

arvel. Võlgniku igakuine sissetulek usaldusisiku väljaselgitatu kohaselt on ca 800 eurot kuus,

kuid võlad ületavad 50 000 eurot. Tal on alaealine ülalpeetav ning ka enda ülalpidamiseks,

üüriks (420 eurot kuus üürimakse) on vaja vahendeid. Arvestades eeltoodut ei ole võlgnikul

võimalik enda võetud kohustusi täita ei lühemas ega pikemas perspektiivis, sest selliste

võlgade (mille aluseks on täitedokumendid) tasumiseks oleksid nt võlgade ümberkujundamise

menetluse tarvis igakuised maksed selgelt liiga väikesed. Kohus loeb esitatuga tuvastatuks, et

M.T. on maksejõuetu (sellisest sissetulekust ei ole võimalik kinnipidamisi teha väga väheses

ulatuses) ning maksejõuetus on püsiva iseloomuga. Usaldusisik on veenvalt esile toonud

põhjused, miks ei ole võimalik võlgade ümberkujundamine ega kohustuste refinantseerimine

ning kohus nõustub nendega. Aluseid pankroti väljakuulutamata jätmiseks asjas ei esine.

Tuginedes PankrS § 31 lg-tele 5 ja 6 kuulutab kohus võlgniku pankroti välja määrusega

4 (8)

Tsiviilasi nr 2-24-12700

(pankrotimäärus). Pankroti väljakuulutamisega algab pankrotimenetlus. Pankroti

väljakuulutamisel otsustab kohus võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja ja koha,

pankrotihalduri (haldur) nimetamise, täitemenetluse jätkamise vastavalt täitemenetluse

seadustiku §-s 511 sätestatule ning hagi tagamise abinõude kohaldamise. Kui hagi tagamise

abinõusid oli kohaldatud enne pankroti väljakuulutamist, jäävad need kehtima, kui kohus ei

otsusta teisiti. Kohtule ei ole teada aluseid täitemenetluste jätkamiseks, seega lõpevad need

pankroti väljakuulutamisega täitemenetluse seadustiku § 51 lg 1 alusel.

8. Pankrotihaldur Andrus Õnnik on andnud kohtule nõusoleku enda määramiseks M.T.i

pankrotihalduriks ning kinnitanud, et on sõltumatu võlgnikust ja võlausaldajatest. Kohus on

seisukohal, et pankrotihaldur Andrus Õnnik on usaldusväärne isik pankrotihalduriks

nimetamiseks ja ta on võlgniku usaldusisik kuni pankrotimenetluse lõpuni FiMS § 46 lg 1

esimese lause kohaselt.

9. Kohus kuulutab seega võlgniku M.T.i pankroti välja, nimetab võlgniku pankrotihalduriks

Andrus Õnniku ja korraldab võlausaldajate esimese üldkoosoleku. PankrS § 86 lg 1 ja 2

kohaselt kohus võib kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud

andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged.

Võlgnik peab vande andma enne võlausaldajate esimest üldkoosolekut, kui kohus ei määra

vande andmiseks teist tähtpäeva. Usaldusisik on taotlenud vastava vande võtmist ning kohus

peab võlausaldajate hulka ja võlgade suurust arvestades seda taotlust põhjendatuks. PankrS §

31 lg 7 kohaselt pankrotimäärus kuulub viivitamatule täitmisele. Pankrotimääruse täitmist ei

saa peatada ega ajatada, samuti ei saa muuta pankrotimääruse seaduses sätestatud täitmise

viisi ja korda.

10. FiMS § 45 lg 1 ja 2 kohaselt otsustab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse

algatamise kohus pankroti väljakuulutamisel. Võlausaldaja võib FiMS § 45 lg-s 3 nimetatud

asjaolule tuginedes esitada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele

vastuväite. Kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, algab see samal

ajal pankroti väljakuulutamisega. Kui esineb PankrS § 29 lg-s 1 või 2 nimetatud alus

menetluse raugemiseks ja võlgnik on taotlenud kohustustest vabastamise menetluse

algatamist, kuulutab kohus pankroti välja üksnes siis, kui ta otsustab ühtlasi algatada

kohustustest vabastamise menetluse.

11. FiMS § 45 lg 3 kohaselt võib kohus jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse

algatamata, kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankroti- või täitemenetlusalase kuriteo,

maksualase kuriteo, rahapesualase kuriteo, kelmuse või karistusseadustiku §-s 214, 2172, 381

või 3811 nimetatud kuriteo toimepanemises; 2) võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne

usaldusisiku nimetamist või pärast seda andnud tahtlikult või raske hooletuse tõttu ebaõigeid

või ebatäielikke andmeid oma majandusliku olukorra kohta, et saada toetusi või muid

soodustusi riigilt, kohaliku omavalitsuse üksuselt või sihtasutuselt või vältida maksude

maksmist; 3) kohus on viimase kümne aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist otsustanud

võlgniku kohustustest vabastamise; 4) võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne

usaldusisiku nimetamist või pärast seda tahtliku või raske hooletuse tõttu takistanud

võlausaldajate nõuete rahuldamist, seejuures loetakse võlausaldajate huvide kahjustamiseks

ka vara raiskamine; 5) võlgnik on tahtlikult või raske hooletuse tõttu esitanud võlanimekirjas

ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute, võlausaldajate ja oma

kohustuste kohta, samuti rikkunud tahtlikult või raske hooletuse tõttu muid oma käesolevas

seaduses sätestatud kohustusi.

11.1. Kohus kontrollis kättesaadavatest andmebaasidest, et antud juhul puuduvad FiMS § 45

lg 3 sätestatud võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmise alused

5 (8)

Tsiviilasi nr 2-24-12700

(pankroti- või täitemenetlusalane kuritegu, varasem kohustustest vabastamine vms).

Võlgnikul ei ole ühtki käimasolevat kohtumenetlust peale praeguse.

12. Eeltoodust tulenevalt algatab kohus ühtlasi võlgniku kohustustest vabastamise menetluse.

FiMS § 46 lg 1 kohaselt kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid

pankrotihaldur, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses

võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises. Kui pankrotimenetluse lõppemise

järel jätkub kohustustest vabastamise menetlus, võib haldur jätkata usaldusisiku ülesannetes

või kohus nimetada uue usaldusisiku. Haldur võib jätkata usaldusisiku ülesannetes ka juhul,

kui ta ei ole kantud usaldusisikute nimekirja. FiMS § 46 lg 3 kohaselt võlgniku kohustustest

vabastamise menetluse kohta esitab usaldusisik kohtule igal aastal aruande. Pankrotihaldur

Andrus Õnnik andis kohtule ühtlasi nõusoleku enda määramiseks usaldusisikuks. Kohus on

seisukohal, et pankrotihaldur Andrus Õnnik on vajalike erialaste teadmistega ning kogenud

isik ühtlasi võlgniku usaldusisikuks nimetamiseks.

12.1. Esimene aruanne võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta tuleb esitada

kohtule pankrotimenetluse lõppemisel, eeldades, et füüsilisest isikust võlgniku

pankrotimenetlus ei kesta aasta aega. Kui pankrotimenetlus aga siiski kestab enam kui aasta,

tähendab see, et kogu selle aja kestab ka kohustustest vabastamise menetlus ja sellisel juhul

tuleb usaldusisiku aruanne esitada hiljemalt 18.11.2025, et oleks täidetud FIMS § 46 lg 3

nõue.

13. Kohtu selgitused:

13.1.

Tulenevalt PankrS § 36 lg 6 võib füüsilisest isikust võlgnik pankrotivara käsutada

halduri nõusolekul. Halduri nõusolekuta tehtud käsutustehing on tühine.

13.2.

Pankroti väljakuulutamisel müüb pankrotihaldur võlgnikule kuuluva vara.

Pankrotimenetluse eesmärgiks on võlausaldajate nõuete rahuldamine võlgniku vara arvel

(PankrS § 2).

13.3.

Kohustustest vabastamise menetluse eesmärk on vabastada füüsilisest isikust võlgnik

pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest (FiMS § 2 lg 4).

13.4.

Füüsilisest isikust võlgnik, sõltumata sellest, kas tegemist on ettevõtjaga, võidakse

vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Pankrotimenetluse ja

kohustustest vabastamise menetluse ajal võetud kohustustest ei vabastata. (FiMS§ 44).

13.5.

Võlgnik on kohustatud kohustustest vabastamise menetluse kestel: tegelema

mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima;

viivitamata teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte

varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma

tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. (FiMS § 47 lg-d 1, 2).

13.6.

Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse

algatamisest otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata

jäänud kohustustest, tehes selle kohta määruse (FiMS § 49).

13.7.

Kohus võib menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille

möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust

pikendada mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse

algatamisest (FiMS § 49 lg 9).

14. Tulenevalt PankrS § 18 lg-test 1, 3; § 20 lg-st 1, § 21 lg 1 ning TsMS § 378 lg 1 p-dest 2-6

rakendab kohus pankroti välja kuulutamisel ilma ajutist haldurit nimetamata oma määrusega

järgmised pankrotiavalduse tagamise abinõud: pankrotiavalduse tagamiseks keelab kohus

avaldajal oma varade käsutamise ilma pankrotihalduri nõusolekuta. Pankrotiavalduse

tagamise osas täidab kohtumäärust pankrotihaldur täitemenetluse seadustikus sätestatud

korras.

6 (8)

Tsiviilasi nr 2-24-12700

15. Tulenevalt PankrS § 33 lg-test 1, 2 ja 3 avaldab kohus viivitamata pankrotimääruse kohta

teate väljaandes Ametlikud Teadaanded (pankrotiteade), milles märgitakse pankroti välja

kuulutanud kohtu nimi, otsuse tegemise kuupäev ja kellaaeg, andmed võlgniku ja halduri

kohta, ettepanek võlausaldajatele, samuti PankrS § 44 lg-s 4 nimetatud teadaolevatele

isikutele oma nõuete esitamiseks ja nõuete esitamise tähtaeg ning võlausaldajate esimese

üldkoosoleku toimumise aeg ja koht. Pankrotiteates tuleb märkida nõude tähtaegselt esitamata

jätmise tagajärjed. Kohus kohustab võlgnikku ilmuma võlausaldajate esimesele üldkoosoleku

vande andmiseks vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta.

16. FiMS § 54 lg 1 sätestab, et usaldusisikul on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu,

mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike

kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. FiMS § 54 lõike 2 kohaselt kuni

maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud

kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete

kohaselt. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise FiMS § 18 lõikes 2

nimetatud otsuse tegemisel. Kohus määrab usaldusisikule tasu usaldusisiku taotlusel. Taotluse

suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi.

Usaldusisik peab esitama koos taotlusega tasu arvestuse (FiMS § 54 lg 4). Vastavalt FiMS §

59 lg-le 9 võib kohus usaldusisiku tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole,

mille kaudu usaldusisik tegutseb.

17. PankrS § 23 lg 1 järgi on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu,

mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike

kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Sama paragrahvi lõike 2 järgi on tasu suuruse

arvestamise aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka halduri

tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed

reisikulud. PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär summa, mis

vastab 1/5 TLS § 29 lg 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Käesoleval

ajal on tunnitasu ülemmäär 164 eurot.

18. Usaldusisiku aruande kohaselt on ta töötanud 12,5 tundi, mis tunnitasu 130 eurot juures

teeks koos käibemaksuga tasu suuruseks 1982.50 eurot. Arvestades võlgniku varalist seisundit

palub usaldusisik aga määrata tasu väiksemana, summas 1366.40 eurot (sh tasu 1120 eurot ja

käibemaks 246.40 eurot). Kuna menetluses ei jätku võlgniku varast vajalikeks

väljamakseteks taotleb usaldusisik TsMS § 183 lg 2 alusel tasu osalist hüvitamist riigi

vahenditest summas 820 eurot + km ning ülejäänud tasu summas 300 eurot + km välja mõista

võlgnikult pankrotivara arvelt.

19. Kohus leiab, et arvestades võlgnik M.T.i maksejõuetusmenetluses usaldusisiku ülesannete

mahtu ja keerukust ning usaldusisiku kutseoskusi, on usaldusisiku ülesannete täitmiseks

kulunud aeg 12,5 tundi põhjendatud. Usaldusisiku tunnitasu määr mahub tema taotlust

arvestades selgelt kehtestatud piirmääradesse (jääb alla 100 euro tunni eest). Eeltoodust

tulenevalt on põhjendatud usaldusisiku tasuks määrata 1120 eurot, koos käibemaksuga

1366.40 eurot.

20. PankrS § 150 lg 1 ja 2 kohaselt, kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse ajutise halduri

tasu pankrotivarast. PankrS § 23 lg 4 kohaselt kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus

lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks

väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult,

kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise

halduri tasu ja kulutusi suuremas summas, kui on tasu määramise ajal töölepingu seaduse § 29

lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordne alammäär (sealhulgas seaduses ettenähtud

maksud, välja arvatud käibemaks). 2024.a on kuupalga alammääraks 820 eurot. Kuivõrd

7 (8)

Tsiviilasi nr 2-24-12700

füüsilise isiku maksejõuetuse avalduse läbivaatamisel puudub võlgnikul kohane vara

usaldusisiku tasuks vajalikeks väljamakseteks ning tulenevalt FiMS § 54 lg 2 tuleb antud

menetlusstaadiumis kohaldada ajutise halduri tasu sätteid, kohaldub ka PankrS § 23 lg 4.

21. Kohus, tutvunud usaldusisiku poolt esitatud aruandega, leiab, et usaldusisiku tasu ei ole

ilmselt võimalik pankrotivarast rahuldada, mistõttu hüvitatakse usaldusisikule tasu summas

820 eurot, millele lisandub käibemaks 180.40 eurot, kokku 1000.40 eurot menetlusabi korras

riigi vahenditest. Ülejäänud usaldusisiku tasu summas 300 eurot (lisandub käibemaks) tuleb

mõista välja võlgniku pankrotivara arvelt ning FiMS § 59 lg 9 alusel summad välja maksta

vastavalt usaldusisiku taotlusele büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb, s.o OÜ-le Andrus

Õnniku Õigusbüroo.

(allkirjastatud digitaalselt)

Toomas Talviste

kohtunik

8 (8)