3-24-2959/3 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS

Tartu kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-24-2959

Määruse kuupäev

18. november 2024

Kohtunik

Juhan Siider

Kohtuasi

X-i (X) kaebus Tartu Vangla tekitud mittevaralise kahju

hüvitamiseks seoses jalutuskäikude, tahvelarvuti, helistamise

ja uudiste jälgimise võimaldamata jätmise, kohtule valeteabe

esitamise ning vanglaametnike ebakohase tegevusega

RESOLUTSIOON

1. Tagastada X-i kaebus.

2. Jätta X-i taotlused riigilõivu tasumisest vabastamiseks, täiendavate tõendite

kogumiseks ning kaebaja vande all ja vanglaametnike tunnistajatena ülekuulamiseks

läbi vaatamata.

3. Jätta X-i taotlus riigi õigusabi saamiseks rahuldamata.

4. Kuulutada haldusasja menetlus Tartu Vangla 1. novembril 2024 esitatud

videosalvestiste osas kinniseks.

5. Keelata kaebajal tutvuda Tartu Vangla 1. novembril 2024 esitatud videosalvestistega

ja saada nendest koopiaid.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse resolutsiooni p-de 1-3 ja 5 peale võib esitada määruskaebuse Tartu

Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates (halduskohtumenetluse

seadustiku (HKMS) § 79 lg 5, § 88 lg 5, § 119 lg 1, § 121 lg 4 ja § 204 lg 1, riigi õigusabi

seaduse (RÕS) § 15 lg 8). Muus osas määruse peale määruskaebust ei saa esitada.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X (kaebaja) esitas 23. augustil 2024 Tartu Vanglale taotluse mittevaralise kahju

hüvitamiseks. Kaebaja põhjendab, et 23. augustil 2024 oli halb ilm, mistõttu ta ei soovinud

hommikul õue jalutama minna ning andis valvurile teada, et ei loobu jalutuskäigust, vaid

läheb õue hiljem, kui ilm on ilusam ja soojem. Lisaks oli hommikuste uudiste aeg. Vangla

kirjutas Tartu Halduskohtule, et kaebajal võimaldatakse uudistega kursis olla, kuid see on

vale. Kaebaja ei ole kolm nädalat ajalehti saanud ning spordiuudiste ajal panevad ametnikud

raadio kinni. Õue mittevõimaldamine alandas kaebaja väärikust ning kaebaja nõuab selle eest

3-24-2959

1000 eurot. Uudistega kursis olemise mittevõimaldamise ja selle kohta kohtule valeinfo

edastamisega teotas vangla kaebaja au ja head nime ning kaebaja nõuab selle eest 2500 eurot.

Tartu Vangla jättis 23. oktoobri 2024. a otsusega nr 1-13/24/498-2 kaebaja kahju hüvitamise

taotluse läbi vaatamata osas, mis puudutab tema au ja hea nime teotamist. Vangla saab aru, et

kaebaja peab selles osas, milles ta heidab vanglale ette Tartu Halduskohtule valetamist, silmas

Tartu Vangla 12. juuni 2024. a seisukohas nr 1-10/24/208-2 esitatud väiteid kohtuasja nr

3-24-1290 raames. Eelnimetatud kohtuasjas nõudis kaebaja endale esialgse õiguskaitse

raames kambrisse televiisorit, et olla kursis olümpiamängudel toimuvaga. Kaebaja esialgse

õiguskaitse taotlus jäeti kaebaja hinnangul vangla valetamise tulemusel ebaõigesti

rahuldamata. Kaebaja esitas eelnimetatuga seoses vanglale kahju hüvitamise taotluse juba 2.

augustil 2024 ja vangla jättis kahjunõude 3. oktoobri 2024. a otsusega nr 1-13/24/470-2

rahuldamata. Asjaolu, et kaebaja on esitanud ka teise samasisulise kahju hüvitamise taotluse,

ei anna alust samadele asjaoludele ja samale kahjulikule tagajärjele tuginevat taotlust uuesti

läbi vaadata. Ülejäänud osas jättis vangla kaebaja kahjunõude rahuldamata. Kaebaja

jalutuskäik jäi 23. augustil 2024 ära tema enda eelistustest lähtuvalt. Kaebajal puudub

subjektiivne õigus nõuda jalutuskäiku värskes õhus talle meelepärasel ajal. Jalutusboksides ja

-aedikutes on olemas kaitse halbade ilmastikuolude vastu. Vangla saab aru, et valvurid

lülitavad uudised raadiost kinni siis, kui kambris toimub nt loendus, kuid eeltoodu ei ole

õigusvastane. Kaebaja väidet, et ta ei ole kolm nädalat ajalehte saanud, ei saa pidada

usutavaks. Ajalehtede väljastamisel lähtutakse isikute tahteavaldusest. Vanglal ei ole võimalik

tagantjärele ajalehe andmisega seonduvalt konkreetseid asjaolusid kontrollida. Kuivõrd

puuduvad täpsed andmed selle kohta, mis päevadel ja kas kaebaja ajalehe lugemiseks soovi

avaldas ning mis päevadel talle ajaleht väljastati või väljastamata jäeti, siis puudub

konkreetselt piiritletud alus vangla tegevuse õiguspärasuse hindamiseks.

2. Kaebaja esitas 24. augustil 2024 Tartu Vanglale taotluse mittevaralise kahju

hüvitamiseks seoses tema diskrimineerimise ja väärikuse alandamisega summas 3000 eurot.

Kaebaja põhjendab, et 24. augustil 2024 käitus vanemvalvur kaebajaga ebaviisakalt, öeldes

kaebajale, et kui kaebaja õue ei lähe, siis hiljem ta õue ei saa. Kuskil ei ole kirjas, et välja

peab minema kindlal kellaajal. Kui kaebaja soovis 24. augustil 2024 pärast ametniku

ebaviisakat käitumist tahvelarvutit, et esitada kahjunõue ja kuriteoteade, siis teatas ametnik, et

ei anna tahvelarvutit kaebajale, vaid teistele isikutele, kuna kaebaja ei ole prioriteetne.

Tahvelarvutit tuleb anda kinnipeetavale iga päev, kui tal on vaja kohtudokumentidega või

õigusaktidega tutvuda ning pöördumisi esitada. Vanemvalvur viis kaebaja 24. augustil 2024

duši alla ning läks seejärel muid toiminguid tegema. Kaebaja ootas 30 minutit, koputas, kuid

sellele ei reageeritud, kuigi teine vanemvalvur teadis, et kaebaja on duši all ning soovib sealt

välja saada. Kaebaja oli 60 minutit duširuumis luku taga. Tartu Vangla jättis 1. novembri

2024. a otsusega nr 1-13/24/501-2 kaebaja kahju hüvitamise taotluse rahuldamata. Kaebajal

ei ole võimalik valida endale jalutuse toimumise ajaks meelepärast aega. Ametniku vormi

külge kinnitatud kaamera salvestiselt ei kuuldu, et ametnik oleks 24. augustil 2024 kaebajaga

ebaviisakalt käitunud. Ametnik keeldus kaebajale tahvelarvuti andmisest, kuna ta teostas

tahvelarvuti küsimise hetkel hommikust loendust ning tahvelarvuti kasutamise võimalus tuli

tagada ka teiste isikute jaoks, kes ei olnud tahvelarvutit vastupidiselt kaebajale kasutada

saanud. Kuigi ametniku väide selle kohta, et kaebaja on saanud tahvelarvutit kasutada iga

päev, ei pruukinud olla korrektne, ei ole sellises väites siiski midagi sellist, mis võiks kaebaja

õigusi rikkuda. Kaebaja tahvelarvuti kasutamine on olnud sage ja piisav. Vaatamata sellele,

kas kaebajal on võimalik tahvelarvutit kasutada, on tal võimalik oma avaldusi esitada

paberkandjal. Kaebaja viibis 24. augustil 2024 duširuumis 44 minutit. Kaebaja nimetatud

ametnik ei viinud kaebajat pesema ega toonud teda sealt tagasi. Selle töölõiguga tegeles teine

ametnik.

3-24-2959

3. Kaebaja esitas 25. augustil 2024 Tartu vanglale taotluse mittevaralise kahju

hüvitamiseks summas 3000 eurot seoses tema väärikuse alandamise ning sõnumi saladuse ja

eraelu puutumatuse rikkumisega. Kaebaja pani 9. augustil 2024 kirja erakorralise helistamise

uurijale, advokaadile ja lepingulisele esindajale. Inspektor-kontaktisik teatas kaebajale

korduvalt, et ta saab helistada ning valvurid toovad vaba hetke saabumisel kaebajale telefoni.

Tegelikult inspektor-kontaktisik teadis, et kaebaja ei saa helistada ning valetas talle.

Inspektor-kontaktisik ei pannud valetamise ajal ka kaamerat tööle. Kaebaja pani kirja

helistamise 16. augustiks 2024 kell 10.00. Kell 10.30 andis kaebaja valvurile teada, et ta

soovib helistada ja helistamise aeg oli juba pool tundi tagasi. Valvur tuli kaebaja kambri

juurde ning mõnitas ja solvas teda. Kaebaja palus kaamera tööle panna, kuid ametnik keeldus.

Tartu Vangla jättis 29. oktoobri 2024. a otsusega nr 1-13/24/482-2 mh kaebaja eelnimetatud

kahjunõude rahuldamata. Kaebaja soovis 9. augustil 2024 helistada uurijale, ajakirjanikule ja

juristile. Inspektor-kontaktisik andis loa erakorraliselt helistamiseks juristile ja uurijale.

Ajakirjanikule helistamiseks loa andmata jätmist ei saa pidada õigusvastaseks. Kaebaja ei

saanud 9. augustil 2024 erakorraliselt helistada, sest ametnike tööpäev oli kiire ning

ajanappusest tulenevalt ei olnud kaebajale telefoni viimine võimalik. Samas ei ole helistamise

õigus vanglas piiramatu ning seda ka olukorras, mis puudutab helistamist vangistusseaduse

(VangS) § 28 lg-s 3 nimetatud isikutele ja asutustele. Kaebaja esitas taotluse erakorraliseks

helistamiseks 16. augustil 2024 kell 09.30 ning inspektor-kontaktisik on kõnede teostamist

lubanud. Kaebaja sai telefoni enda kasutusse 16. augustil 2024 kell 10.08. Viimane kõne

lõppes kell 12.09, mil rakendus kõneside piirang. Kaebaja ei ole väitnud, et oleks taotlenud

kõneaja pikendamist ega seda, et kõneaeg oleks jäänud lühikeseks. Ametnik ei ole kaebajat

16. augustil 2024 mõnitanud ega solvanud ning ei mäleta, kas tema rinnakaamera töötas või

mitte.

4. Kaebaja esitas 27. oktoobril 2024 Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla tekitatud

mittevaralise kahju hüvitamiseks. Kaebaja põhjendab, et esitas vanglale 23., 24. ja 25.

augustil 2024 kahju hüvitamise taotlused, millele vangla on jätnud tähtaegselt vastamata.

Kaebaja märgib, et esitab täiendavad kaebuse põhjendused siis, kui vangla on tema

kahjunõuetele vastanud. Kaebaja taotleb riigilõivu tasumisest vabastamist, riigi õigusabi,

tõendite (vormikaamerate salvestised) kogumist ning enda vande all ja vanglaametnike

tunnistajatena ülekuulamist.

5. Tartu Vangla esitas 1. novembril 2024 kohtule vastusena kohtunõudele kohtueelse

menetluse materjalid. Ühtlasi esitas vangla kohtule videosalvestised, mida on kasutatud

tõenditena kaebaja kahju hüvitamise taotluste lahendamisel. Vangla palub esitatud

videosalvestiste ja nende uurimise osas kuulutada kohtumenetlus kinniseks ning kohtule

edastatud salvestisi kaebajale mitte näidata.

KOHTU SEISUKOHT

6. Kohus otsustab esmalt kaebuse tagastamise (I), lahendab seejärel kaebaja riigi õigusabi

taotluse (II) ning viimaks piirab kaebaja ligipääsu Tartu Vangla esitatud tõenditele (III).

I

7. HKMS § 120 lg 1 p 1 kohaselt selgitab kaebuse saanud alluvusjärgne kohus välja vaidluse

eseme. Kohus tõlgendab HKMS § 2 lg-st 4 tulenevalt esitatud kaebust koostoimes kohtueelse

menetluse materjalidega ning lähtub selle lahendamisel kaebaja tegelikust tahtest. Kohus

3-24-2959

mõistab, et kaebaja nõuab HKMS § 37 lg 2 p 4 alusel Tartu Vangla tekitatud mittevaralise

kahju hüvitamist samadel asjaoludel, nagu nõudis seda vanglale 23., 24. ja 25. augustil 2024

esitatud kahjunõuetes ehk seoses järgmiste sündmustega:

1) kaebaja ei soovinud 23. augustil 2024 minna välja jalutama hommikul, vaid hilisemal

kellaajal, kuna ta soovis uudiseid kuulata ning välja minna siis, kui seal on parem ilm,

kuid kaebajale ei võimaldatud seda;

2) vangla edastas Tartu Halduskohtule 12. juunil 2024 haldusasjas nr 3-24-1290

valeteavet, mille kohaselt võimaldatakse kaebajal olla uudistega kursis koguaeg;

3) kaebaja ei saanud ajavahemikul 2.-23. august 2024 ajalehti;

4) vanglaametnikud panevad loenduse ajal raadio kinni, kuigi sealt tulevad

spordiuudised;

5) 24. augustil 2024 käitus ametnik kaebajaga ebaviisakalt ning kaebajal ei võimaldatud

hilisemal kellaajal välja jalutama minna;

6) kaebajale ei antud 24. augusti 2024. a hommikul tahvelarvutit;

7) vanemvalvur viis kaebaja 24. augustil 2024 duširuumi, läks seejärel muid toiminguid

tegema ning kaebaja pidi viibima duširuumis 60 minutit, kuigi väljendas soovi sealt

välja saada, millest teine vanemvalvur teadis;

8) kaebaja ei saanud 9. augustil 2024 erakorraliselt helistada uurijale, advokaadile ja

lepingulisele esindajale ning inspektor-kontaktisik valetas kaebajale, et talle

võimaldatakse telefonikõned;

9) kaebaja sai 16. augustil 2024 telefonikõned teha soovitust hiljem, tema

helistamisvõimalusi piirati ning kui ta andis ametnikule teada, et ta soovib helistada,

siis ametnik mõnitas ja solvas teda ning ei pannud vastavalt kaebaja soovile ametniku

vormi külge kinnitatud kaamerat tööle.

Kaebaja põhjendab, et vangla alandas eeltoodud tegevustega tema väärikust, teotas tema au ja

head nime ning rikkus sõnumi saladust ja kaebaja eraelu puutumatust.

8. HKMS § 121 lg 1 p 3 kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui

kaebaja on halduskohtule varem juba esitanud kaebuse sama nõudega samal alusel ning

varasem kaebus on kohtu menetluses. Kohus on kohtute infosüsteemist tuvastanud, et kaebaja

käesolevas asjas esitatud kaebuse nõue ja selle alusena välja toodud asjaolud kattuvad

osaliselt teistes haldusasjades esitatuga.

8.1. Kaebaja esitas 2. oktoobril 2024 Tartu Halduskohtule haldusasjas nr 3-24-2732 kaebuse,

milles põhjendab, et vangla on jätnud tähtaegselt lahendamata mitu kaebaja kahju hüvitamise

taotlust. Kaebaja selgitab, et esitas vanglale mh taotluse mittevaralise kahju hüvitamiseks

seoses asjaoluga, et vangla valetas kohtule, väites, et kaebajal võimaldatakse olla uudistega

kursis, ning sel põhjusel jättis halduskohus kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse ebaõigesti

rahuldamata. Vangla teotas eeltooduga kaebaja au ja head nime. Kuna vangla ei ole kaebajale

vastanud, nõuab kaebaja eelkirjeldatud alusel mittevaralise kahju hüvitamist kohtumenetluses.

Tartu Vangla esitas 7. oktoobril 2024 kohtule haldusasjas nr 3-24-2732 kaebaja 2. augusti

2024. a kahju hüvitamise taotluse, milles kaebaja vanglalt eelkirjeldatud alusel kahju

hüvitamist nõudis, ning Tartu Vangla 3. oktoobri 2024. a otsuse nr 1-13/24/470-2, millega

vangla vastava kahjunõude rahuldamata jättis. Haldusasjas nr 3-24-2732 esitatud kohtueelse

menetluse dokumentidest selgub, et kaebaja nõuab ka selles kohtumenetluses sarnaselt

käesoleva haldusasjaga vangla tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist seoses tema au ja hea

nime teotamisega põhjendusel, et vangla edastas Tartu Halduskohtule 12. juunil 2024

haldusasjas nr 3-24-1290 valeteavet. Tartu Vangla on samad kohtueelse menetluse

dokumendid esitanud kohtule ka käesolevas haldusasjas. Kuigi kaebaja nõudis samal alusel

kahju hüvitamist vanglalt ka 23. augusti 2024. a taotluses, siis on vangla jätnud selles osas

3-24-2959

kaebaja kahjunõude 23. oktoobri 2024. a otsusega nr 1-13/24/498-2 õiguspäraselt läbi

vaatamata, viidates kaebaja varasemale samasisulisele kahjunõudele ja vangla 3. oktoobri

2024. a otsusele nr 1-13/24/470-2. Seega on haldusasjas nr 3-24-2732 esitatud kaebus

osaliselt käesolevas haldusasjas esitatud hilisema kaebusega korduv. Lisaks on kaebaja samal

alusel nõudnud vangla tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist Tartu Halduskohtule 3.

oktoobril 2024 haldusasjas nr 3-24-2749 esitatud kaebuses ning viidanud samale alusele ka

haldusasjas nr 3-24-2710.

8.2. Kaebaja esitas 23. oktoobril 2024 Tartu Halduskohtule haldusasjas nr 3-24-2927

kaebuse, milles nõuab Tartu Vangla tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist seoses kahe

vanglale esitatud kahjunõudega, mida vangla ei ole tähtaegselt lahendanud. Üks neist

kahjunõuetest on kaebaja 14. augusti 2024. a taotlus, milles kaebaja heidab vanglale ette seda,

et vangla on alates 1. augustist 2024 piiranud tema helistamist advokaatidele, uurijatele ja

prokuratuurile. Kaebaja viitab oma väärikuse alandamisele. Kohus palus kaebajal 29. oktoobri

2024. a määrusega haldusasjas nr 3-24-2927 mh esitatud kaebust helistamisvõimaluste

piiramise osas täpsustada, selgitades, et tal on võimalik hüvitist nõuda üksnes kuni 14.

augustini 2024, mil ta esitas vanglale vaidlusaluse kahju hüvitamise taotluse. Kaebaja esitas

30. oktoobril 2024 kohtule kaebuse täienduse, milles põhjendab, et esitas vanglale taotluse, et

helistada 9. augustil 2024 uurijale, juristile, prokuröridele ja advokaadile, kuid kaebajal ei

võimaldatud helistada. Inspektor-kontaktisik teadis, et kaebaja ei saa sel päeval helistada, kuid

ei andnud talle selles osas tõest informatsiooni. Seega nõuab kaebaja haldusasjas nr 3-24-2927

sarnaselt käesolevale haldusasjale vangla tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist seoses 9.

augustil 2024 helistamise võimaldamata jätmise ja inspektor-kontaktisiku tegevusega. Kuigi

kaebaja viitab haldusasjas nr 3-24-2927 ka 16. augusti 2024. a intsidendile seoses

helistamisega, ei ole eeltoodu viimati nimetatud haldusasjas vaidluse esemeks, kuivõrd

intsident toimus pärast 14. augustit 2024, millega kohus on haldusasja nr 3-24-2927 vaidluse

eseme helistamisega seonduvalt piiritlenud. Lisaks juhib kohus kaebaja tähelepanu asjaolule,

et ta on helistamisvõimaluste piiramisele viidanud ka haldusasjades nr 3-24-2786 ja 3-24-

2926.

8.3. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus X-i kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 3 alusel osas,

milles kaebaja nõuab mittevaralise kahju hüvitamist seoses 12. juunil 2024 haldusasjas nr 3-

24-1290 valeteabe esitamise ning 9. augusti 2024. a helistamise ja inspektor-kontaktisiku

tegevusega.

9. Ülejäänud osas kuulub kaebus tagastamisele HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel, mille kohaselt

võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebusega kaitstava õiguse riive

on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline.

9.1. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg 1 kohaselt võib isik, kelle õigusi on avaliku

võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, nõuda talle

tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada

sama seaduse §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. RVastS § 9

lg-st 1 tulenevalt võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt

väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse

või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. Avaliku võimu kandja

tekitatud mittevaralise kahju hüvitamine on aga Eesti Vabariigis erandlik ja piiratud ning

RVastS § 9 lg 1 näeb selle võimaluse ette vaid kõige olulisemate põhiõiguste tõsiste riivete

korral. Mittevaraline kahju tuleb hüvitada rahas, kui rikkumise raskus seda õigustab (vt ka

Riigikohtu halduskolleegiumi 27. juuni 2017. a otsus asjas nr 3-3-1-9-17, p 13 ning seal

3-24-2959

viidatud kohtupraktika). Kohtu hinnangul on kaebaja hüvitamiskaebuse rahuldamine

ebatõenäoline. Samuti on kaebusega kaitstava õiguse riive väheintensiivne.

9.2. Kaebaja põhjendab, et vangla ei taganud talle 23. ja 24. augustil 2024 võimalust värskes

õhus jalutada, kuivõrd kaebajal ei võimaldatud jalutada talle sobival ajal, s.o hilisemal

kellaajal, paremates ilmastikutingimustes ning ajal, mil kaebaja ei soovi uudiseid kuulata.

Samuti ei võimaldatud kaebajale 24. augusti 2024. a hommikul tahvelarvutit ning ametnik

käitus kaebajaga ebaviisakalt.

9.2.1.Vaidluse all on üksnes kahel päeval värskes õhus jalutamise ja ühel päeval tahvelarvuti

kasutamise võimalusest ilma jäämine. Kohtu hinnangul ei saanud eeltoodu kaebajale

intensiivseid kannatusi põhjustada, arvestades ka asjaolu, et kaebajale pakuti 23. ja 24.

augustil 2024 võimalust värskes õhus jalutada, mida kaebaja ise kinnitab, kuid talle ei

võimaldatud vastavat võimalust kaebaja eelistatud ajal ja tingimustel. Kuigi kaebaja ei saanud

tahvelarvutit koheselt vastavalt oma nõudmisele 24. augusti 2024. a hommikul, siis sai ta

tahvelarvutit kasutada samal päeval hilisemal ajal, kuivõrd ta on esitanud vanglale 24.

augustil 2024 kahju hüvitamise taotluse. Samuti on ta saanud tahvelarvutit kasutada nt 19.,

21., 22., 23. ja 25. augustil 2024. Ka siis on ta tahvelarvutit kasutades esitanud mitu avaldust

(Tartu Vangla 1. novembri 2024. a otsus nr 1-13/24/501-2). Haldusasja materjalidest ei selgu,

millist konkreetset negatiivset mõju avaldas kaebajale see, et ta sai tahvelarvutit kasutada 24.

augustil 2024 soovitust hiljem. Samuti ei saa Tartu Vangla ametniku poolt kaebaja suhtes

mõne vestluse ajal võimaliku ebaviisaka väljendi või lause kasutamist pidada kaebaja õigusi

intensiivselt riivavaks. Kuigi kaebaja heaolu võis vangla tegevuse tõttu teatud ulatuses

langeda, siis ei saanud vangla tegevus tuua kaasa kaebajale ülemääraseid ebamugavusi ja

kannatusi.

9.2.2.VangS § 55 lg 2 kohaselt tuleb kinnipeetavale võimaldada jalutuskäik värskes õhus

vähemalt üks tund päevas. Eelnimetatud kohustus tähendab, et vangla peab isikule

igapäevaselt vastavat võimalust pakkuma, kuid kui kinnipeetav selleks soovi ei avalda, siis

talle jalutuskäiku sel päeval ei võimaldata. VangS § 55 lg 2 ei anna kinnipeetavale õigust

valida, millises jalutusboksis ning mis ajal ja milliste ilmastikuoludega ta täpselt jalutada

soovib. Vangla on õigustatult 23. oktoobri 2024. a otsuses nr 1-13/24/498-2 ja 1. novembri

2024. a otsuses nr 1-13/24/501-2 selgitanud, et jalutuskäigu aeg sõltub vangla võimalustest,

jalutuskäikude graafikust ning erinevate üksuste ja osakondade planeeritud jalutuskäikude

aegadest. Tartu Vangla esitatud 23. ja 24. augusti 2024. a videosalvestistelt nähtub, et

kaebajale pakuti mõlemal päeval hommikuse loenduse ajal jalutuskäiku värskes õhus, kuid

kaebaja keeldus jalutuskäigust, kuna talle ei sobinud ilmastikutingimused ning ta soovis

jalutama minna hilisemal kellaajal. Kohtule ei ilmne, et sellisel põhjusel keeldumine oleks

õigustatud. Tartu Vangla jalutusboksides ja -aedikutes on varjualused, mis kaitsevad isikut

halbade ilmastikuolude vastu. Lisaks saavad isikud endale ilmastikuolusid arvestades

vastavad riided valida. Seega loobus kaebaja ise 23. ja 24. augustil 2024 jalutamise

võimalusest ning vangla ei ole õigusvastaselt käitunud.

9.2.3.Vangla esitatud 24. augusti 2024. a videosalvestiselt nähtub, et kaebaja soovis

tahvelarvutit, et esitada kahjunõue seoses talle soovitud ajal jalutuskäigu võimaldamata

jätmisega ning kuriteoteate seoses ametniku tegevusega. Ametnik selgitas kaebajale, et ei too

kaebajale tahvelarvutit, kuna ametnik teostab hetkel loendust. Samuti selgitas ametnik, et

kuna teised vanglas viibivad isikud ei ole saanud tahvelarvutit kasutada nii palju nagu

kaebaja, siis on teised isikud prioriteetsemad. Kohtule ei ilmne, et vangla oleks õigusvastaselt

käitunud. Kuigi Eesti Vabariigis soodustatakse vanglates üleminekut digitaalsele haldus- ja

3-24-2959

kohtumenetlusele, siis ei tähenda see, et kinnipeetaval on subjektiivne õigus igal juhul

elektrooniliselt menetlustes osaleda ning tahvelarvuti kaudu avaldusi esitada. VangS § 11 lg 4

järgi esitatakse üldjuhul vanglale esitatavad avaldused kirjalikult, kuid turvalise tehnilise

võimekuse olemasolu korral võib vangla võimaldada erinevate avalduste koostamist ja

esitamist kirjaliku vormi asemel ka elektroonilises vormis. Seega ei kohusta õigusaktid

vanglat võimaldama kinnipeetaval tahvelarvutit kasutada. Lisaks ei ilmne kohtule, et vangla

oleks põhjendamatult kaebaja tahvelarvuti kasutamist piiranud. Kohtueelse menetluse

materjalidest selgub, et tal on olnud piisavalt sage võimalus tahvelarvutit kasutada (vt ka

käesoleva määruse p 9.2.1). Kohus nõustub Tartu Vangla 1. novembri 2024. a otsusega nr 1-

13/24/501-2, mille kohaselt on paratamatu, et eluosakonnas, kus viibib ka teisi kinnipeetavaid,

tuleb tahvelarvutite piiratud ressurssi jagada mõistlikult kõikide kinnipeetavate vahel ning

seetõttu võib tulla ette ka päevi, mil kaebaja ei saa tahvelarvutit kasutada. Eeltoodu ei takista

kaebaja õiguste kaitsmist, kuivõrd tal on võimalik avaldusi nii erinevatele haldusorganitele

kui ka kohtule esitada paberkandjal.

9.2.4.Samuti ei nähtu vangla esitatud 24. augusti 2024. a videosalvestiselt, et ametnik oleks

käitunud kaebajaga ebaviisakalt. Ametnik selgitas kaebajale, miks tal ei võimaldata hilisemal

kellaajal jalutada ning miks ta tahvelarvutit ei saa. Videosalvestiselt nähtub, et kaebaja ise

räägib ametnikuga kõrgendatud hääletoonil, kuid ametnik jäi sealjuures rahulikuks ega

väljendanud ennast kaebaja suunas ebakohaselt, vaid üksnes palus kaebajal oma hääletooni

alandada, s.o mitte karjuda, ning arutles kaebajaga vaidlusalustel teemadel.

9.3. Kaebaja põhjendab, et ta ei saanud ajavahemikul 2.-23. august 2024 ajalehti ning et

ametnikud panevad loenduse ajal raadio kinni, kuigi sealt tulevad spordiuudised. Eeltoodu ei

saanud põhjustada kaebajale intensiivseid kannatusi ja ülemääraseid üleelamisi. Kolm nädalat

ei ole kuigivõrd pikk aeg, mil ilma ajalehtede lugemiseta olla, arvestades, et kaebajal oli

võimalik päevauudistega olla kursis raadio vahendusel. Kuigi kaebajal ei võimaldatud

raadiost uudiseid kuulata loenduste ajal, oli tal võimalik seda teha muul ajal. VangS § 31 lg 1

kohaselt võimaldatakse vanglas jälgida raadiosaateid, kuid see õigus ei ole piiramatu. Tartu

Vangla kodukorra p-st 6.3 tulenevalt peab kinnipeetav lülitama loenduse ajaks kõik

elektriseadmed, sh raadio, välja või kui seade võimaldab, siis lülitama selle hääletule

režiimile. Kui kaebaja eelnimetatud sätet ei järgi, siis on vanglaametnikel õigus ise raadio

loenduse ajaks välja lülitada. Seega ei ole ametnikud raadiot puudutavas osas õigusvastaselt

käitunud. VangS § 30 lg 1 kohaselt tagatakse kinnipeetavale vanglas võimalus lugeda

üleriigilisi päevalehti ning ajakirju. Ka vahistatule peavad vastavalt VangS § 93 lg-le 3 olema

üleriigilised päevalehed kättesaadavad. Tartu Vangla üksuses, kus kaebaja paiknes, jagati

ajalehti eelkõige isikutele, kes selleks soovi avaldasid. Vanglal puuduvad täpsed andmed, kas

ja millal kaebaja ajalehtede lugemiseks soovi avaldas ning kas ja millistel päevadel ta ajalehti

lugeda sai (Tartu Vangla 23. oktoobri 2024. a otsus nr 1-13/24/498-2). Selliseid andmeid ei

ole välja toonud ka kaebaja. Samas ei saa pidada usutavaks kaebaja väidet, et talle ei pakutud

võimalust ajalehtede lugemiseks vaidlusaluse kolme nädala jooksul üldse, arvestades, et Tartu

Vangla esitatud 6. augusti 2024. a videosalvestiselt nähtub, et ametnik pakkus kaebajale

hommikuse loenduse ajal lugemiseks ajalehte. Isegi kui kaebaja vastava tahte avaldamisel

mõnel korral ajalehe lugemise võimalusest ilma jäi, ei saanud see põhjustada kaebajale

selliseid üleelamisi, mis oleks saanud põhjustada kaebajale mittevaralist kahju ja õigustaks

rahalise hüvitise väljamõistmist.

9.4. Kaebaja põhjendab, et vanemvalvur viis ta 24. augustil 2024 duširuumi, läks seejärel

muid toiminguid tegema ning kaebaja pidi viibima duširuumis 60 minutit, kuigi väljendas

soovi sealt välja saada, millest teine vanemvalvur oli teadlik. Asjaolu, et kaebaja pidi lühikest

3-24-2959

aega pärast duši all käimist ootama, et ta tagasi oma kambrisse viidaks, ei saanud ilmselgelt

kaebaja õigusi intensiivselt riivata. Samuti ei ilmne kohtule, et vangla tegevus oleks olnud

õigusvastane. Vangla on taganud kaebajale vastavalt VangS § 50 lg-le 2 võimaluse hoolitseda

oma isikliku hügieeni eest. Kaebaja viis duši alla ning toimetas sealt tagasi kambrisse üks ja

sama vanglaametnik. Kaebaja viibis duširuumis üksnes 44 minutit, mida ei saa pidada

ülemääraselt pikaks ajaks. On mõistetav, et ametnik läks ajal, mil kaebaja hügieenitoiminguid

tegi, teisi tööülesandeid täitma ning naases kaebaja juurde mõistliku aja jooksul, et kaebaja

oma kambrisse tagasi toimetada. Teine vanemvalvur, kellele kaebaja viitab ning kes kaebaja

hinnangul tema suhtes pahatahtlikult käitus, s.o teda tahtlikult duširuumist välja ei lasknud, ei

tegelenud kaebaja duširuumi saatmisega, vaid täitis teisi tööülesandeid ning on äärmiselt

ebatõenäoline, et ta kuulis kaebaja koputust ning mõistis kaebaja soovi duširuumis välja saada

(Tartu Vangla 1. novembri 2024. a otsus nr 1-13/24/501-2, vangla esitatud videosalvestised

24. augusti 2024. a saatmiste kohta, vangla pääsla ja kokkusaamiste üksuse vanemvalvuri 18.

septembri 2024. a selgitus ja esimese üksuse inspektor-kontaktisiku 31. oktoobri 2024. a

selgitus).

9.5. Kaebaja heidab vanglale ette, et ta sai 16. augustil 2024 telefonikõned teha soovitust

hiljem, tema helistamisvõimalusi piirati ning kui ta andis ametnikule teada, et ta soovib

helistada, siis ametnik mõnitas ja solvas kaebajat ega pannud vastavalt kaebaja soovile

ametniku vormi külge kinnitatud kaamerat tööle. Eelkirjeldatud intsidenti ei saa pidada

kaebaja õigusi ülemääraselt riivavaks. Kuigi kaebaja ei saanud helistada täpselt tema soovitud

ajal, siis sai ta telefonikõned teha ning seda üksnes ligikaudu pool tundi soovitud ajast hiljem.

Kaebaja õigusi ei saa intensiivselt riivata ka ametniku väidetav ebakohane käitumine 16.

augusti 2024. a vestluse ajal ja ametniku vormi külge kinnitatud kaamera tööle

mittepanemine. Nagu kohus juba varasemalt märkis, siis ei saa mõne vestluse ajal võimaliku

ebaviisaka väljendi või lause kasutamine langetada kaebaja heaolu sellisel määral, et see võiks

kaebajale kaasa tuua intensiivseid kannatusi. Kuigi ametniku ja kaebaja vahel 16. augustil

2024 toimunud vestlus ei kajastu videosalvestisel, siis on nii kaebaja kui ka ametnik saanud

selles osas oma selgitused anda ning videosalvestise puudumine ei saa kaebajale intensiivseid

kannatusi põhjustada.

9.5.1.Vangla tagas kaebajale 16. augustil 2024 võimaluse helistada tema soovitud isikutele

vastavalt kehtivatele õigusaktidele (VangS § 28 lg-d 1 ja 3, justiitsministri 30. novembri 2000.

a määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ § 51 lg-d 4 ja 5). Vangla esitatud tõenditest nähtub,

et kaebaja soovis 16. augustil 2024 helistada kell 09.30, ta sai telefoni enda kasutusse kell

10.08 ning kohtuasjas esitatud tõenditest ei nähtu, et kaebaja hinnangul jäi talle võimaldatud

kõneaeg lühikeseks (vt Tartu Vangla 29. oktoobri 2024. a otsus nr 1-13/24/482-2, kaebaja

taotlus 16. augustil 2024 helistamiseks ja kõneeristuse väljavõte). Asjaolu, et kaebaja ei

saanud teha telefonikõnesid täpselt tema soovitud ajal, vaid ligikaudu pool tundi hiljem, ei ole

õigusvastane. Vanglaametnikule on kinnipeetava poolt soovitud helistamise kellaaeg

soovituslik ja tal on õigus muuta helistamise ajakava vastavalt vangla võimalustele (Tartu

Vangla kodukorra p 12.8.3). Kaebaja ei ole selgitanud, et tal oleks täpselt tema märgitud

kellaajaks kokkulepitud oluline telefonikõne. Seega oli tegemist kaebaja eelistatud ajaga,

millest mõnevõrra hiljem helistamise võimaldamine ei ole kaebajale kaasa toonud tegelikke

negatiivseid tagajärgi.

9.5.2.Haldusasjas esitatud tõendid ei kinnita seda, et ametnik oleks kaebajaga 16. augustil

2024 ebakohaselt käitunud, teda solvanud või mõnitanud. Kuigi vanglaametnik ei mäleta

täpselt kaebajaga 16. augustil 2024 toimunud vestlust, kinnitab ta, et ei mõnita ega solva

kinnipeetavaid (vt ametniku 20. oktoobri 2024. a selgitusi). Kohtul puudub alus eeltoodus

3-24-2959

kahelda, kuivõrd kohtule esitatud videosalvestistelt teiste intsidentide kohta nähtub, et

ametnikud käituvad kaebajaga tavapäraselt rahumeelselt ja professionaalselt. Üksnes kaebaja

on väljendanud end ametnike suhtes ebakohaselt, s.t kõrgendatud hääletoonil ja isegi

vulgaarselt (vt nt videosalvestised 6. ja 9. augusti 2024. a sündmuste ja 24. augusti 2024. a

hommikuse loenduse kohta). Samuti ei ole ametnikud õigusaktidest tulenevalt kohustatud

oma vormi külge kinnitatud kaamerat vastavalt kaebaja soovidele tööle panema. Vastava

otsustuse teeb ametnik ise (Tartu Vangla kodukorra p 1.11). Kõikide vanglaametnike vormide

küljes isegi ei ole vastavaid kaameraid (vt videosalvestist 9. augusti 2024. a sündmuse kohta,

millest nähtub, kuidas ametnik näitab kaebajale, et tema vormi küljes ei ole kaamerat).

9.6. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus käesoleva määruse p-s 9 ja selle alapunktides

kirjeldatud osas X-i kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel.

10. Kohus selgitab, et vastavalt HKMS § 43 lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust

pöörduda uuesti kohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu

menetluses olnud.

11. Kuna kohus tagastab kaebuse, siis puudub vajadus lahendada kaebaja taotlusi riigilõivu

tasumisest vabastamiseks, täiendavate tõendite kogumiseks ning kaebaja vande all ja

vanglaametnike tunnistajate ülekuulamiseks. Kohus jätab need taotlused läbi vaatamata.

II

12. RÕS § 6 lg 1 järgi võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi

tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda

teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast

õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. Samas ei ole taotleja kehv majanduslik

seisund ainuke riigi õigusabi saamise tingimus. RÕS § 7 lg 1 p 1 kohaselt ei anta riigi

õigusabi, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Kui esinevad RÕS § 7 lg-s 1

sätestatud alused riigi õigusabi andmisest keeldumiseks, ei mõjuta isiku majanduslik seisund

asja otsustamist.

13. Kaebaja on koostanud kohtule piisavalt arusaadava kaebuse, millest nähtuvad kaebaja

taotlused ning põhjendused. Kaebaja on ka varasemalt suutnud iseseisvalt

halduskohtumenetluses arvukalt kaebusi ja muid menetlusdokumente esitada (haldusasjad nr

3-24-2927, 3-24-2874, 3-24-2755, 3-24-2748, 3-24-2769, 3-24-2710, 3-24-2247 jne).

Eeltooduga on tõendatud, et kaebaja on iseseisvalt võimeline halduskohtumenetluses osalema

ning ta ei vaja advokaadi abi. Halduskohtumenetluses selgitab vajalikud asjaolud,

seadusesätted ja asjakohase kohtupraktika kohus välja enda initsiatiivil ning kaebaja

õigusalaste teadmiste puudumist kompenseerib halduskohtus kohalduv uurimisprintsiip

(HKMS § 2 lg-d 4 ja 5).

14. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus X-i taotluse riigi õigusabi saamiseks RÕS § 7 lg 1 p 1

alusel rahuldamata.

III

15. HKMS § 77 lg-st 1 koosmõjus tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 38 lg 1 p-ga 1 kuulutab

kohus menetluse või osa menetlusest omal algatusel või menetlusosalise taotlusel kinniseks,

kui see on ilmselt vajalik riigi julgeoleku või avaliku korra tagamiseks, eelkõige riigisaladuse

3-24-2959

või salastatud välisteabe hoidmiseks või asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teabe

kaitseks. Tuginedes HKMS § 79 lg 1 p-le 1 võib kinniseks kuulutatud menetluses

menetlusosalise menetlustoimingult, sealhulgas kohtuistungilt või selle osalt eemaldada riigi

julgeoleku või avaliku korra tagamiseks, eelkõige riigisaladuse või salastatud välisteabe

hoidmiseks või asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teabe kaitseks. HKMS § 79 lg 2

kohaselt on menetlusosalise eemaldamine sama paragrahvi lg-s 1 märgitud alusel võimalik

üksnes tingimusel, et huvi saladuse hoidmiseks on ilmselgelt kaalukam menetlusosalise

õigusest olla menetlustoimingu juures.

16. Kohus leiab, et käesolevas asjas tuleb Tartu Vangla 1. novembril 2024 esitatud

videosalvestiste osas menetlus asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teabe kaitseks

kinniseks kuulutada ning piirata esitatud tõenditele kaebaja ligipääsu. Avaliku teabe seaduse §

35 lg 1 p 9 kohaselt on teabevaldaja kohustatud tunnistama asutusesiseseks kasutamiseks

mõeldud teabeks teabe turvasüsteemide, turvaorganisatsiooni või turvameetmete kirjelduse

kohta. Kuna videosalvestiste vaatlus võimaldaks kaebajal näha Tartu Vanglas paiknevate ning

vanglaametnike vormi külge kinnitatud kaamerate vaateulatust ja vaatenurki, sisaldavad

vangla esitatud tõendid teavet turvasüsteemide kohta, mille kaebajale avalikustamine ei ole

põhjendatud. Kaebajale teabele ligipääsu võimaldamine ohustab vangla julgeolekut. Tartu

Vangla huvi saladuse hoidmiseks kaalub üles kaebaja huvi videosalvestistega tutvuda.

Videosalvestiste kokkuvõtlikud kirjeldused nähtuvad kohtueelse menetluse materjalidest ja

käesolevast määrusest ning kaebajal on sel viisil võimalik videosalvestiste sisuga tutvuda.

17. Riigikohtu halduskolleegium on selgitanud, et tagamaks HKMS § 79 lg-s 1 sätestatud

juhtudel saladuse hoidmine väljaspool kohtuistungeid jms, ei ole tarvis menetlusosalist üheltki

toimingult eemaldada, vaid kohtul on võimalik jätta HKMS § 88 lg 2 alusel luba toimikuga

tutvumiseks ja ärakirjade saamiseks andmata (Riigikohtu halduskolleegiumi 15. mai 2014. a

määrus asjas nr 3-3-1-36-14, p 8). Praegusel juhul on saladuse hoidmine võimalik tagada

HKMS § 88 lg 2 alusel HKMS § 88 lg-s 1 sätestatud toimikuga tutvumise õiguse piiramise

kaudu.

18. Eeltoodust tulenevalt kuulutab kohus haldusasja menetluse Tartu Vangla 1. novembril

2024 esitatud videosalvestiste osas kinniseks ning keelab kaebajal eelnimetatud tõenditega

tutvuda ja saada nendest koopiaid.

(allkirjastatud digitaalselt)

Juhan Siider