2-19-2195/53 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohtuasja number

2-19-2195

Määruse tegemise aeg ja koht

18. november 2024, Jõhvi

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Olev Mihkelson

Kohtuasi

A. D. kohustustest vabastamise menetlus

Menetlustoiming

Kohustustest vabastamise menetluse lõpetamine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Avaldaja/võlgnik: A. D. (isikukood XXX, elukoht: XXX)

Võlausaldajad:

1) Tallinna kohtutäitur Risto Sepp

2) Renovum OÜ (endine Rävala Õigusbüroo OÜ)

3) BB Finance OÜ

4) ERA Liisingu Inkassoteenused AS

5) Tallinna kohtutäitur Kaire Põlts

6) Eesti Inkasso OÜ

7) Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliameti kaudu)

8) Tallinna linn

RESOLUTSIOON

1. Lõpetada pankrotivõlgniku A. D. (isikukood XXX) suhtes algatatud kohustustest

vabastamise menetlus ja keelduda võlgnikku vabastamast pankrotimenetluses

täitmata jäänud kohustustest.

2. Avaldada teade kohustustest vabastamise menetluse lõpetamise kohta väljaandes

Ametlikud Teadaanded ühel korral.

3. Saata määrus võlgnikule ja võlausaldajatele teadmiseks.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15

päeva jooksul kohtumääruse kättesaamise päevale järgnevast päevast arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Viru Maakohtu 22.10.2019 määrusega algatati A. D. (isikukood XXX suhtes võlgniku

kohustustest vabastamise menetluse ja kohustati teda esitama kohtule üks kord aastas hiljemalt

22. oktoobriks aruanded oma tulude ning jaotusettepaneku alusel võlausaldajatele väljamakstud

summade kohta.

2. Võlgnik on kohtule aruanded esitanud 24.10.2020 (täiendatud 03.11.2020) ja 26.10.2021.

Kohus edastas võlgnikule 28.10.2022 kohtunõude aruande esitamise nõudes, mis on võlgnikule

aadressil XXX kättetoimetamiseks antud.

Kohus hoiatas, et kohtu määratud ajaks selgituste ja tõendite esitamata jätmisel lõpetab kohus

vastavalt PankrS § 175 lg 5 omal algatusel võlgniku kohustustest vabastamise menetluse ja

võlgnik ei vabane pankrotimenetluses täitmata kohustustest, samuti on kohtul õigus

usaldusisikut trahvida TsMS § 46 alusel.

Võlgnik kohtunõuet täitnud ega usaldusisiku aruannet esitanud ei ole.

4. Kohus lõpetas 13.02.2023 määrusega pankrotivõlgniku A. D. suhtes algatatud kohustustest

vabastamise menetluse ja keeldus võlgnikku vabastamast pankrotimenetluses täitmata jäänud

kohustustest. Võlgnik ei esitanud tähtaegselt kohtule, vaatamata kohtu nõudele, aruannet oma

tulude ning tuludest võlausaldajatele väljamakstud summade või mittemaksmise põhjuste

kohta. Seega ei ole võlgnik täitnud seadusest tulenevaid kohustusi.

5. A. D. esitas 28.02.2023 määruskaebuse Viru Maakohtu 13.02.2023 määrusele. Lisaks

määruskaebusega esitas võlgnik kohtule nõutud aruande. Võlgnik palub Viru Maakohtu

13.02.2023 määrus tühistada põhjusel, et aruande nõudmise kohtunõue ei olnud võlgnikule

korrektselt kätte toimetatud.

6. 13.03.2023 määrusega kohus rahuldas A. D. 28.02.2023 määruskaebuse ja tühistas Viru

Maakohtu 13.02.2023 määruse, millega kohus lõpetas pankrotivõlgniku A. D. suhtes algatatud

kohustustest vabastamise menetluse ja keeldus võlgnikku vabastamast pankrotimenetluses

täitmata jäänud kohustustest. Kohus määras jätkata A. D. kohustustest vabastamise

menetlusega.

7. 25.10.2023 kohtunõudega kohustas kohus A. D.t esitama kohtule aruande ja tõendid

võlgniku varade, sissetulekute ja võlausaldajate nõuete täitmiseks tasutud vahendite kohta

alates 22.10.2022.

8. Võlgnik esitas 04.12.2023 aruande, millest nähtub, et sissetulekud puuduvad, võlgnik on

töötu, väljamakseid võlausaldajatele teostatud ei ole.

9. 23.10.2024 kohtunõudega kohustas kohus A. D.t hiljemalt 10 päeva jooksul kohtunõude

kättesaamisest alates esitama kohtule korrektne lõpparuanne, milles märkida ära, millises

ulatuses on võlausaldajatele rohkem kui 5-aastase kohustustest vabastamise menetluse jooksul

väljamakseid tehtud, samuti märkida, millises ulatuses on nõuded täitmata (lõpparuandele

lisada nõuete täitmist tõendavad dokumendid). Lõpparuanne peab sisaldama lisaks selgitust ja

tõendeid (töölepingud, CV-d vms) võlgniku mõistliku tulutoova tegevuse kohta kohustustest

vabastamise menetluse jooksul. Kohus hoiatas, et kohtu määratud ajaks aruandluse ja tõendite

esitamata jätmisel vastavalt PankrS § 175 lg 5 lõpetab kohus omal algatusel võlgniku

kohustustest vabastamise menetluse, jättes võlgniku kohustustest vabastamata.

10. A. D. on kinnitanud 23.10.2024 kohtunõude kättesaamist 01.11.2024, kuid ei ole

kohtunõuet täitnud, so lõpparuannet esitanud.

11. 01.11.2024 telefonogrammist nähtub, et: „01.11.2024 kell 14.10 referent T. P. helistas

usaldusisikule A. D. telefoninumbrile XXX. Kõne käigus sai seletatud, et kohustustest

vabastamise menetluse algatamisest on möödunud 5 aastat, menetlust ei ole kohtumäärusega

pikendatud, seega tuleb usaldusisikul esitada kohtule lõpparuanne. Võlgnik lubas esitada

dokumentaalsed tõendid varade, sissetulekute ja võlausaldajate nõuete täitmiseks tasutud

vahendite kohta hiljemalt 05.11.2024.“

Võlgnik ei ole kohtule lõpparuannet ega dokumentaalseid tõendeid esitanud, lõpparuande

esitamise lõpptähtajaks oli 11.11.2024.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

12. Kohus tutvunud pankrotiasja materjalidega, leidis, et võlgniku suhtes algatatud kohustustest

vabastamise menetlus tuleb lõpetada.

13. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 475 lg 1 p 122 alusel pankrotimenetluse

algatamine, pankroti väljakuulutamine ja pankrotimenetlusega seotud asjad, mida ei saa

lahendada hagimenetluses, on hagita asjad. TsMS § 4772 lg 1 järgi, kui kohus on nimetanud

hagita menetluses eestkostja, hooldaja, likvideerija või muu sellise isiku, teostab kohus nende

isikute üle ka järelevalvet, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus võib selleks muu hulgas anda

isikule ülesannete täitmise korraldusi ja nõuda temalt aruannet ülesannete täitmise kohta. Isik

võib küsida kohtult ülesannete täitmise kohta selgitusi. Pärast ülesannete täitmist tuleb kohtule

esitada selle kohta aruanne, kui kohus ei määra teisiti.

14. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 104 lg 1 tulenevalt seaduses või lepingus ettenähtud juhtudel

vastutab isik oma kohustuse rikkumise eest üksnes süü olemasolu korral. Sama paragrahvi lg 2

järgi süü vormid on hooletus, raske hooletus ja tahtlus ja lg 4 järgi raske hooletus on käibes

vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine.

15. FiMS § 4 lg 1 kohaselt maksejõuetusavalduse esitamisele ja läbivaatamisele, võlgade

ümberkujundamise menetlusele ning kohustustest vabastamise menetlusele kohaldatakse

tsiviilkohtumenetluse seadustikus hagita menetluse kohta sätestatut, kui käesolevast seadusest

ei tulene teisiti. FiMS § 4 lg 2 kohaselt kohus peab omal algatusel maksejõuetusavalduse

esitamisest kuni avalduse läbivaatamiseni ning võlgade ümberkujundamise ja kohustustest

vabastamise menetluses võtma tarvitusele abinõud, et selgitada välja asjaolud, millel on

menetluse seisukohalt tähtsust, ja korraldama selleks vajalike tõendite kogumise, kui seadusest

ei tulene teisiti. FiMS § 47 lg 1 kohaselt võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova

tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. FiMS § 47 lg 2 kohaselt võlgnik

peab viivitamata teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte

varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma

tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Vastavalt FiMS-ile kohalduvad

käesolevas menetluses hagita menetluse sätted ja kohtu uurimisprintsiip.

Kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on rikkunud tahtlikult või

raske hooletuse tõttu oma käesoleva seaduse §-s 47 või pankrotiseaduse 4. peatükis nimetatud

kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Kohus võib keelduda võlgnikku

kohustustest vabastamast, kui esineb § 45 lõikes 3 nimetatud alus ja selle aluse esinemine

selgus pärast kohustustest vabastamise menetluse algatamist (FiMS § 49 lg 5).

16. Käesoleval juhul võlgnik, vaatamata kohtu nõudmisele, ei ole esitanud kohtule

lõpparuannet oma tegevuste, tulude ning tuludest võlausaldajatele väljamakstud summade või

mittemaksmise põhjuste kohta. Kohus leiab, et kohustatud isikuna oma sissetuleku üle

arvestuse pidamata jätmise ja kohtu nõudmise täitmata jätmisega on pankrotivõlgnik teadlikult

ja tahtlikult kahjustanud võlausaldajate huve ja takistab kohtul teostada TsMS § 477 2 lg 1

sätestatud järelevalvet võlgniku üle. Võlgniku selline käitumine on käsitletav VÕS § 104 lg 2

ja lg 5 sätestatud õigusvastase tagajärje soovimise tahtlusena.

Käesoleval juhul ei pea kohus vajalikuks võlgniku/usaldusisiku ära kuulamist FiMS § 49 lg 6

tulenevalt, kuna võlgnikku on hoiatatud kohustustest vabastamata jätmisest. Võlgnik ei ole

vaatamata hoiatusele täitnud enda kohustust. Kohustustest vabastamise menetluse algatamisest

on möödunud natuke rohkem kui 5 aastat, võlgnik on jätnud enda kohustused täitmata.

17. Võlgnik ei ole täitnud seadusest tulenevaid kohustusi ega esitanud kohtule selgitusi. Isegi

kui võlgnik esitab nõutud selgitused, ei ole tulevikus selgituste andmisega võlgnikul võimalik

korvata kohustuste täitmata jätmisega tekitatud kahju. Sellepärast ja võlausaldajate õiguste

edaspidise kahjustamise vältimiseks, FiMS § 49 lg 5 alusel lõpetab kohus omal algatusel

võlgniku kohustustest vabastamise menetluse ja keeldub võlgnikku pankrotimenetluses täitmata

jäänud kohustustest vabastamast.

/allkirjastatud digitaalselt/

Olev Mihkelson

Kohtunik