2-23-10310/12 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Nele Teelahk

Otsuse tegemise aeg ja koht

18. november 2024, Jõhvi

Tsiviilasja number

2-23-10310

Tsiviilasi

L P hagi E S vastu 3783,10 euro väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

3783,10 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: L P (isikukood XXX), lepinguline esindaja Lembit

Nurk

Kostja: E S (isikukood XXX)

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON:

1. Rahuldada L P hagi E S vastu tagaseljaotsusega.

2. Mõista E S L Ponomarjova kasuks välja 3783,10 eurot.

3. Jätta menetluskulud E S kanda.

4. Mõista E S L P kasuks välja menetluskulud 875 eurot.

5. Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

6. Toimetada tagaseljaotsus pooltele kätte.

Edasikaebamise kord

Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Kostja võib tagaseljaotsuse peale esitada kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse

tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse

olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult

allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse

kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui

tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast,

kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja

esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte

rohkem kui 2100 eurot. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta tähtaja kestel tegema menetlustoimingu,

mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb (TsMS § 187 lg 6).

ASJAOLUD

1. L P (hageja) esitas 21. augustil 2023 kohtule hagi E S (kostja) vastu 3783,10 euro

saamiseks. Hageja palus mõista kostjalt hageja kasuks välja 3783,10 eurot. Menetluskulud

palus hageja jätta kostja kanda.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 26. novembril 2020 töövõtulepingu nr 1726112020,

mille alusel pidi kostja tegema hagejale töid aadressil XXX. Tööde lõpetamise tähtaeg oli 24.

veebruar 2021. Hageja tasus kostjale ettemaksu kokku 3783,10 eurot. Hagiavalduse kohaselt ei

ole kostja asunud töid tegema ning asus end varjama. Hageja on üritanud kostjaga ühendust

saada, kuid tulutult. Hageja pöördus ka politsei poole süüteoteatega.

2. Kohus võttis hagi menetlusse 12. septembri 2023 määrusega ning kohustas kostjat

esitama hagi kohta kirjalik vastus koos lisadega 14 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest. Kostjat hoiatati hagile vastamata jätmise tagajärgedest ning tagaseljaotsuse

tegemise võimalusest kostja kahjuks (määruse põhjenduste p 5).

3. Kostja ei ole hagile vastanud.

KOHTU SEISUKOHT

4. Kohus rahuldab hagi tagaseljaotsusega.

5. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja

nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult

põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt

vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult.

Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 3

sätestab, et tagaseljaotsuse võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul teha

kohtuistungit pidamata.

6. Kostja ei ole hagile vastanud. Hagimaterjalid edastati kostjale kättetoimetamise portaali

kaudu 12. oktoobril 2023 ja menetlusse võtmise määrus toimetati kostjale kätte kostjaga samal

aadressil elavale abikaasale 18. oktoobril 2023 (TsMS § 322 lg 1). Kostja ei ole tänaseni

hagiavaldusele vastanud. Kostjat on teavitatud hagile vastamata jätmise tagajärgedest. Hageja

ei ole kohtule teatanud, et ei soovi tagaseljaotsuse tegemist. Seega eeldab kohus hageja

nõusolekut tagaseljaotsuse tegemiseks (TsMS § 407 lg 2). Samuti ei esine TsMS § 407 lg-tes

4–6 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid asjaolusid.

7. Kohus leiab, et hagis esitatud asjaolud ja nõude õiguslik põhjendus on piisavad

tagaseljaotsuse tegemiseks. Tagaseljaotsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata

(TsMS § 444 lg 3).

8. Kohus tunnistab TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta

viivitamata täidetavaks.

9. Kohus jätab hagi rahuldamise tõttu menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda.

10. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude

jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas,

millega seoses kulud tekkisid.

Hageja esitas 17. novembril 2023 menetluskulude nimekirja, mille kohaselt koosnevad hageja

menetluskulud hagiavalduselt tasutud riigilõivust 455 eurot, esindajakuludest 480 eurot ja

tõlkekuludest 100 eurot.

Hagi hind on 3783,10 eurot. Kohus leiab, et hagiavalduselt tasutud riigilõiv on põhjendatud ja

vajalik menetluskulu ning tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista (TsMS § 139 lg 2,

riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja lisa 1). Samuti on kohus seisukohal, et põhjendatud ja vajalik on

tõlkekulu 100 eurot (TsMS § 33, § 143 p 1 ja § 174 lg 1).

11. Hagejat esindas lepinguline esindaja tunnihinnaga 80 eurot. Kohtu hinnangul ei ületa

hageja lepingulise esindaja tunnitasu määr keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu

(vt ka Riigikohtu 11. veebruari 2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14, p 14).

Menetluskulude nimekirja kohaselt osutas lepinguline esindaja menetluses õigusabi kokku 6 h

kokku 480 eurot (sh käibemaks). Tulenevalt TsMS § 174 lg-st 8 määrab kohus esindajakulud

menetluskuludena kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, st uurimisprintsiibist lähtudes.

Kohtule on antud lai kaalutlusruum lepingulise esindaja kulude hüvitamise piiramisel.

Riigikohus on rõhutanud, et kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja

keerukuse hindamise osas. TsMS § 175 lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise

esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus (Riigikohtu 10.

veebruari 2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-177-15, p 13). Kohtul ei ole õigusabile tehtud

kulutuste põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel kohustust analüüsida minutilise täpsusega iga

üksiku õigusabitoimingu põhjendatust ja vajalikkust eraldi.

Kohus leiab, et arvestades hagiavalduse mahtu, sisu, tsiviilasja vähest keerukust ning et

hagiavaldus koosnes peamiselt asjaolude kirjeldusest, on esindajakulud põhjendatud osaliselt,

s.o 4 tunni ulatuses kokku 320 eurot.

Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus kostjalt hageja kasuks menetluskulude katteks välja 875

eurot (455 + 100 + 320).

12. TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates,

millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Sama sätte teise lõike järgi võib

menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks

õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude

summa ületab 280 eurot.

(allkirjastatud digitaalselt)