1-08-13420/34 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

1-08-13420

K O H T U MÄ Ä R US

Kohus

Viru Maakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

07. septembril 2011.a, Narva kohtumaja

Kriminaalasja number

1-08-13420

(08240103190,

09240100154,

06922200146)

Kohtunik

Mari-Liis Avikson

Kohtuistungi sekretär

Jelena Muttonen

Tõlk

Diana Arhipova

Asi

KarS § 199 lg 2 p 4, 7, § 121, § 331 järgi,

Viru Vangla Kriminaalhooldusosakonna Narva talituse

kriminaalhooldusametnik

Tatjana

Mironenkova

erakorraline ettekanne nr 35730 M.I suhtes

Hooldusalune

M.I

Elukoht xxx, isikukood xxx, ei tööta.

Varasemad

karistatused:

varem

kriminaalkorras

karistatud 5 - l korral, neist viimane:

-

21.12.2010.a Viru Maakohtu Narva kohtumaja

poolt KarS § 199 lg 2 p 4, 7, § 121, 331 järgi

vangistusega 9 kuud 27 päeva. KarS § 69 alusel

asendati karistus üldkasuliku tööga 594 tunni

ulatuses, täitmise tähtaeg 1 aasta 3 kuud.

Istungil osalenud isikud

Kriminaalhooldusalune M.I

Kriminaalhooldusametnik Tatjana Mironenkova

Kaitsja Tatjana Massalina

Kohtuistungi toimumise aeg

04.08.2011.a ja 07.09.2011.a

RESOLUTSIOON

KarS § 69 lg 6 alusel pöörata M.I suhtes Viru Maakohtu Narva kohtumaja 21.12.2010.a kohtuotsuse nr 1-08-13420 järgi kandmata jäänud karistus – 9 (üheksa) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust (ehk 594 tundi ÜKT), täitmisele. Lugeda antud karistusest ärakantuks süüdimõistetu M.I poolt tehtud üldkasulik töö 95 (üheksakümne viie) tunni ulatuses, s.o 1 (üks) kuu ja 18 (kaheksateist) päeva vangistust, ärakandmisele kuulub 8 (kaheksa) kuud ja 9 (üheksa) 2(4) päeva vangistust. Valida M.I suhtes tõkend – vahistamine ning võtta ta vahi alla kohtusaalis. Karistuse kandmise tähtaega arvestada alates 06.09.2011.a.

Edasikaebamise kord

Määruse peale ei saa esitada määruskaebust tulenevalt KrMS § 385 punktist 26.

Maakohus tuvastas

Viru Maakohtu Narva kohtumaja 21.12.2010.a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-08-13420 tunnistati M.I süüdi KarS § 199 lg 2 p 4, § 121, § 331 järgi ja mõisteti karistuseks KarS § 64 lg 1 alusel 1 (üks) aasta 3 (kolm) kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja mõisteti M.I-le lõplikuks karistuseks 10 (kümme) kuud vangistust. KarS § 68 lg.1 alusel arvati M.I karistuse hulka tema kinnipidamise aeg 28.07.2008.a – 29.07.2008.a, 17.09.2008.a, s.o 3 (kolm) päeva ja lõplikult ärakandmisele kuuluvaks karistuseks jäeti M.I 9 (üheksa) kuud 27 (kakskümmend) päeva vangistust. KarS § 69 lg 1 alusel asendati mõistetud vangistus 9 (üheksa) kuud 27 (kakskümmend seitse) päeva üldkasuliku tööga kokku 594 (viissada üheksakümmend neli) tundi. ÜKT tegemise tähtajaks määrati 1 aasta 3 kuud, mille jooksul M.I peab järgima kontrollnõudeid vastavalt KarS § 75 sätestatule. Viru Maakohtu Narva kohtumaja 21.12.2010.a kohtuotsus jõustus 29.12.2010.a. 22.07.2011.a saabus Viru Maakohtu Narva kohtumajja erakorraline ettekanne nr 35730 M.I suhtes ettepanekuga pöörata M.I-le mõistetud karistus täitmisele KarS §

69 lg 6 alusel. Erakorralisest ettekandest nähtub, et M.I ei ilmu registreerimisele. M.I rikkus katseaja kontrollnõudeid ilma mõjuva põhjuseta - ei ilmunud registreerimistele kriminaalhooldusosakonda: 02.05.2011.a, 02.06.2011.a. Tema viimane registreerimine toimus 26.05.2011.a. 05.04.2011.a ja 06.04.2011.a tuli kriminaalhooldusosakonda alkoholijoobes. Kriminaalhooldusametnik ei võtnud teda vastu. 26.05.2011.a tuli kriminaalhooldusosakonda alkoholilõhnadega väljahingatavas õhus. Seisuga 22.07.2011.a M.I täitis ainult 95 tundi ÜKT-d. 10.02.2011.a M.I keeldus seletust kirjutamast. 07.04.2011.a - M.I seletas, et tuli kriminaalhooldusosakonda registreerimistele alkoholijoobes, kuna mõtles, et kriminaalhooldusametnik ei märka seda.

On tehtud suuline hoiatus. 26.05.2011.a - ei ilmunud registreerimisele 02.05.2011.a, kuna tähistas sünnipäeva. Samuti ei täitnud ÜKT-d ja tuli kriminaalhooldusosakonda alkoholijoobes, kuna 2003.a tal suri vanaema. On tehtud kirjalik hoiatus. M.I tuli esimesele registreerimisele 27.01.2011.a. Temale seletati katseaja kontrollnõudeid, ÜKT täitmise korda ja tingimusi, nende mittetäitmise tagajärgi. Sel päeval oli koostatud esimene ÜKT tegemise ajakava, mille alusel ta pidi täitma ÜKT-d ajavahemikul 01.02.-09.02.2011.a KÜ-s Daumani 7 (4 tundi päevas). 10.02.2011.a M.I esitas ÜKT arvestuse.

Täitis 20 tundi ÜKT-d. Ei täitnud kogu planeeritud ÜKT tunde, kuid seletust kirjutamast ta keeldus. Suulises vestluses seletas kriminaalhooldusametnikule, et viibis Kohtla-Järvel, kus tarvitas alkoholi koos sõpradega. On tehtud suuline hoiatus. Samuti oli koostatud teine ÜKT tegemise ajakava, mille alusel M.I pidi täitma ÜKT-d 3(4) ajavahemikul 14.02.-28.02.2011 KÜ-s Daumani 7 (4 tundi päevas). Täitis 40 tundi ÜKT-d. 05.04.2011.a ja 06.04.2011.a M.I tuli registreerimisele alkoholijoobes. Kriminaalhooldusametnik ei võtnud teda vastu. 07.04.2011.a ta kirjutas seletuse.

Täitis 19,5 tundi ÜKT-d. Oli tehtud teine suuline hoiatus. Selgi päeval oli koostatud kolmas ÜKT tegemise ajakava, mille alusel M.I pidi täitma ÜKT-d ajavahemikul 12.04.- 28.04.2011.a KÜ-s Daumani 7. Täitis ainult 16 tundi ÜKT-d. 02.05.2011.a M.I registreerimisele ei ilmunud. Temale saadetud 05.05.2011.a kutse alusel M.I tuli kriminaalhooldusosakonda 26.05.2011.a jälle alkoholijoobes. Kirjutas seletuse. Temale oli tehtud kirjalik hoiatus. ÜKT tööandja keeldus teda uuesti võtma töökohale, kuna Juri M.I ei täida ÜKT-d korralikult vastavalt koostatud ÜKT tegemise ajakavale.

Koostada uut ÜKT tegemise ajakava ei olnud võimalik, kuna M.I hakkas kuritarvitama alkoholi ning täitma ÜKT-d ta ei ole võimeline. 02.06.2011.a ja käesoleva ajani M.I registreerimisele kriminaalhooldusametniku juurde ei ilmunud ega helistanud.

Menetlusosaliste seisukohad kohtuistungil

Kohtuistungil palus kriminaalhooldusametnik pöörata M.I-le Viru Maakohtu Narva kohtumaja 21.12.2010.a kohtuotsusega mõistetud karistuse täitmisele. Kriminaalhooldusalune M.I palus teda mitte rangelt karistada ning teatas, et erakorralise ettekande sisu vastab tegelikkusele.

Maakohtu seisukoht

Kohus, vaadanud läbi toimiku materjalid, kuulanud ära menetlusosalised, asub seisukohale, et kriminaalhooldusametniku ettepanek M.I suhtes on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. KarS § 69 lg 6 alusel kui süüdimõistetu hoidub kõrvale üldkasulikust tööst, ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel pöörata talle mõistetud vangistuse täitmisele. Vangistuse täitmisele pööramisel arvestatakse karistusest kantuks süüdimõistetu tehtud üldkasulik töö, mille kaks tundi võrdub ühe päeva vangistusega. Kohus tuvastas, et kriminaalhooldusalune M.I ei täida temale kohtu poolt määratud ÜKT tunde ilma mõjuva põhjuseta. Ta täitis 95 ÜKT tundi, on jäänud täitmata 499 ÜKT tundi. Ta rikkus ÜKT täitmise korda - ei täitnud kogu planeeritud ÜKT tunde vastavalt koostatud ÜKT tegemise ajakavadele ilma mõjuva põhjuseta. Ta ei ilmunud õigeaegselt registreerimistele kriminaalhooldusosakonda ilma mõjuva põhjuseta:

02.05.2011.a,

02.06.2011.a. Samuti korduvalt ta tuli registreerimisele alkoholijoobe seisundis. Talle on tehtud korduvalt hoiatusi kriminaalhooldusametniku poolt, kuid need ei mõjutanud tema käitumist paremuse poole. Seega on olemas alused vangistuse täitmisele pööramiseks. Arvestades kriminaalhooldaja hinnangut ja M.I seletusi, on kohus veendunud, et M.I hoidus tahtlikult kõrvale käitumiskontrolli teostamisest ja üldkasuliku töö tegemisest, kuna tal puudus selleks mõjuv põhjus. Kohus leiab, et ei esinenud sellist objektiivset takistust, mis ei võimaldanud M.I teha üldkasulikku tööd ning täita registreerimiskohustust. Kohus leiab, et kriminaalhoolduse edasine teostamine arvestades M.I senist käitumist kriminaalhoolduse ajal ei ole otstarbekas. Sellest tulenevalt tuleb pöörata Viru Maakohtu Narva kohtumaja 21.12.2010.a kohtuotsusega nr 1-08-13420 mõistetud karistus – 9 kuud ja 27 päeva vangistust, täitmisele. Kuna Juri 4(4) M.I on jäänud täitmata 499 ÜKT tundi ning kaks tundi võrdub ühe päeva vangistusega, siis ärakandmisele kuulub 8 kuud ja 9 päeva vangistust. Kohus teeb määruse tuginedes eeltoodule ja juhindudes KrMS § 428, 432 lg 3.

Mari-Liis Avikson

Kohtunik