2-24-122540/13 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Maris Juha

Otsuse tegemise aeg ja koht

18.11.2024, Tallinn

Tsiviilasja number

2-24-122540

Tsiviilasi

Revensen OÜ hagi M Li vastu võla nõudes

Tsiviilasja hind

2277,12 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Revensen OÜ

(registrikood 16625699);

lepinguline esindaja A K

Kostja: M L (isikukood xxx)

Asja läbivaatamise viis

Kirjalik menetlus (lihtmenetlus)

RESOLUTSIOON

1. Keelduda hageja 04.10.2024 esitatud alternatiivse nõude menetlusse võtmisest.

2. Rahuldada hagi osaliselt.

3. Mõista kostjalt hageja kasuks välja Xxx OÜ ja kostja vahel 05.05.2023 sõlmitud

laenulepingust nr XXX tulenev põhivõlg 459,37 eurot, intress 7,42 eurot, võla

sissenõudmiskulud 10 eurot, viivis perioodi 11.05.2024-05.07.2024 eest 8,77 eurot, viivis

perioodi 06.07.2024-18.11.2024 eest 20,91 eurot ja põhivõlalt viivis VÕS § 113 lg 1 teises

lauses sätestatud määras alates kohtuotsuse tegemisele järgnevast päevast kuni põhivõla

täieliku tasumiseni.

4. Mõista kostjalt hageja kasuks välja tühise laenulepingu nr XXX alusel saaduna põhivõlg

821,86 eurot, viivis perioodi 10.05.2024-05.07.2024 eest 15,97 eurot, perioodi 06.07.2024-

18.11.2024 eest 37,41 eurot ja viivis põhivõlalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

määras alates kohtuotsuse tegemisele järgnevast päevast kuni põhivõla täieliku tasumiseni.

5. Jätta rahuldamata hageja põhivõla nõuded 250,27 euro ulatuses, intressinõuded 127,06

euro ulatuses, lepingu hooldustasu nõuded 25,37 eurot, sissenõudmiskulude hüvitamise

nõuded 70 euro ulatuses ja 05.07.2024 seisuga sissenõutavaks muutunud viivise nõue 64,27

euro ulatuses.

6. Jätta hageja menetluskulud 64,57% ulatuses kostja kanda ja kostja menetluskulud

35,43% ulatuses hageja kanda. Ülejäänud osas jätta menetluskulud poolte endi kanda.

7. Mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 703,81 eurot. Jätta kostja kasuks

menetluskulud hagejalt välja mõistmata.

8. Mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis menetluskuludelt võlaõigusseaduse § 113 lg 1

teises lauses sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni menetluskulude summa

(703,81 eurot) tasumiseni.

9. Välja mõistetud summad peab kostja tasuma Revensen OÜ arveldusarvele nr xxx

(LHV), märkides maksekorralduse selgitusse enda nime, isikukoodi ja tsiviilasja numbri.

10. Toimetada kohtuotsus kostjale kätte teadaande avaldamisega Ametlikes Teadaannetes.

Edasikaebamise kord

Kuigi tegemist on lihtmenetlusega, milles kohus ei pea andma luba edasikaebamiseks, siis

arvestades, et resolutsiooni punkt 1 on kaevatav, annab kohus loa ka ülejäänud osas otsuse peale

kaebuse esitamiseks.

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7,

Tallinn, elektronpostiaadress talrk.menetlus@kohus.ee) 30 päeva jooksul alates otsuse

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja

hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus

menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel

võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses

sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks,

mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi

andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

1. Hageja esitas 05.07.2024 Harju Maakohtule hagi kostja vastu järgmiste nõuetega:

1.1 välja mõista kostjalt hageja kasuks 05.05.2023 sõlmitud laenulepingust nr XXX tulenev

põhivõlgnevus 602,70 eurot, intress 46,37 eurot, lepingu hooldustasu 12,50 eurot

sissenõudmiskulud summas 40 eurot ja seisuga 05.07.2024 sissenõutavaks muutunud

lepingujärgne viivis 32,34 eurot ning edaspidi nõuda kostjalt viiviseid alates 06.07.2024

põhinõudelt 602,70 eurot kuni selle kohase tasumiseni lepingujärgses määras 26% aastas;

1.2. välja mõista kostjalt hageja kasuks 09.10.2023 laenulepingust nr XXX tulenev

põhivõlgnevus 928,80 eurot, intress 88,11 eurot, lepingu hooldustasu 12,87 eurot,

sissenõudmiskulud summas 40 eurot ja seisuga 05.07.2024 sissenõutavaks muutunud

lepingujärgne viivis 56,67 eurot ning edaspidi nõuda kostjalt viiviseid alates 06.07.2024

põhinõudelt 453,45 eurot kuni selle kohase tasumiseni lepingujärgses määras 28,00% aastas.

2. Hageja on esitanud selgitused nõude aluseks olevate asjaolude kohta. Hageja toob välja, et

nõuded tulenevad kahest lepingust.

2.1. 05.05.2023 sõlmis kostja Xxx OÜ-ga (registrikood xxx) laenulepingu nr XXX

internetiportaali vahendusel kirjalikult taasesitatavas vormis; leping koosneb laenulepingu

põhitingimustest ja laenulepingu üldtingimustest.

Hageja on lepingu sõlmimise kohta erinevates menetlusdokumentides esitanud järgmised väited.

Kostja logis laenuandja kodulehele sisse Smart-ID vahendusel. 04.05.2023 esitas kostja taotluse,

milles jättis oma täpse elukoha aadressi märkimata ja laenuandja palus laenutaotlejal elukoha

andmeid täpsustada. Peale laenutaotluse esitamist paluti kostjal esitada ka enda isikut tõendava

dokumendi koopia. Peale taotluse esitamist 04.05.2023 alustati koheselt kostja tausta

kontrollimist ja erinevatesse kohtadesse päringute teostamist. Laenutaotleja esitas uue

laenutaotluse laenuandja kodulehel 05.05.2023. Peale laenutaotleja andmete sisestamist

koostatakse maksegraafik taotluses märgitud tingimustel. Peale seda saab laenutaotleja tutvuda

koheselt laenulepingu üldtingimuste ja Euroopa Tarbijakrediidi standardinfo Teabelehega ning

maksegraafikuga. Laenulepingueelne teave ja tarbijakrediidi teabeleht edastati kostjale e-posti

teel 05.05.2023, millega kostjal oli võimalik enne laenulepingute sõlmimist tutvuda. Laenuleping

nr XXX sõlmiti laenuandja ja kostja vahel sidevahendite abil 05.05.2023. 06.05.2023 saadeti e-

postile laenulepingu maksegraafik.

Lepingu alusel võttis kostja laenu 1000 eurot intressiga 26% aastas ja 0,072% päevas, 18 kuud,

kohustusega tasuda alates 05.06.2023 annuiteetgraafiku alusel iga kuu 5. kuupäevaks laenu

põhiosast, intressist ja lepingu hooldustasust koosnevaid makseid summas 70,68 eurot. Lepingu

kohaselt oli krediidikulukuse määr on 45,06% aastas. Laenulepingu alusel kohustus kostja

saadud laenu tagastama hiljemalt 05.11.2024.

Xxx OÜ maksis kostjale laenusumma välja 24.04.2023.

Peale laenulepingu sõlmimist on kostjalt laenuandjale laekunud 565,44 eurot. Hageja väitel

laekus kostjalt viimane makse 09.01.2024.

22.04.2024 edastas Xxx OÜ kostjale laenulepingu ülesütlemise hoiatuse, milles kostjal paluti

tekkinud võlgnevus tasuda hiljemalt 14 päeva jooksul. 01.02.2024 edastas Xxx OÜ kostjale teate

laenulepingu ülesütlemise kohta, milles nõudis kogu laenulepingu alusel võlgnetava summa

tasumist 14 päeva jooksul. Kostjapoolsest tegevusetusest tulenevalt ütles Xxx OÜ laenulepingu

nr XXX 10.05.2024 üles.

2.2. 09.10.2023 sõlmis kostja Xxx OÜ-ga laenulepingu nr XXX internetiportaali vahendusel

kirjalikult taasesitatavas vormis; leping koosneb laenulepingu põhitingimustest ja laenulepingu

üldtingimustest.

Laenutaotleja esitas laenutaotluse laenuandja kodulehel 09.10.2023. Peale laenutaotluse

esitamist kontrollis laenuandja laenutaotluses märgitud andmeid, tehti erinevatesse registritesse

päringuid ja edastati laenulepingu eelne teave kostjale e-posti teel 09.10.2023. Laenuleping nr

XXX sõlmiti 09.10.2023.

Lepingu alusel võttis kostja laenu 1000 eurot intressiga 28% aastas ja 0,078% päevas,

tagasimakseperioodiga 24 kuud, kohustusega tasuda alates 16.11.2023 annuiteetgraafiku alusel

iga kuu 16. kuupäevaks laenu põhiosast, intressist ja lepingu hooldustasust koosnevaid makseid

summas 57,89 eurot. Lepingu alusel kohustus kostja saadud laenu tagastama hiljemalt

15.05.2026.

Xxx OÜ maksis kostjale laenusumma välja 09.10.2023 kostja poolt taotluses märgitud

arveldusarvele.

Peale laenulepingu sõlmimist on laenuandjale laekunud kostjalt kokku 128,14 eurot. Kostja ei

tasunud lepingujärgseid kuumakseid kolm kuud alates 16.02.2024. 02.04.2024 edastas Xxx OÜ

kostjale laenulepingu ülesütlemise hoiatuse, milles kostjal paluti tekkinud võlgnevus tasuda

hiljemalt 14 päeva jooksul. 25.04.2024 edastas Xxx OÜ kostjale teate laenulepingu ülesütlemise

kohta, milles nõudis kogu laenulepingu alusel võlgnetava summa tasumist 14 päeva jooksul.

Kostjapoolsest tegevusetusest tulenevalt ütles Xxx OÜ laenulepingu nr XXX 25.04.2024 üles.

2.3. Hageja väitel on mõlema lepingu üles ütlemisega seotud teated ja kirjad saadetud kostjale e-

posti teel kostja poolt laenutaotlusesse märgitud e-postiaadressile xxx.

2.4. Hageja väitel on mõlemast lepingust tulenevad nõuded Xxx OÜ loovutanud 10.06.2024

hagejale ja nõude loovutamise kohta on saadetud kostjale teade 10.06.2024.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

3. Kohtuotsuse tegemise eeldused ja alternatiivsete nõuete menetlusse võtmisest

keeldumine

3.1. Kohus menetles hagi lihtmenetluses (hagi nõude summa jäi lihtmenetluses lubatud nõude

summa piiresse) ja teavitas menetlusosalisi sellest menetlusse võtmise määruses. Kostjale on

hagi ja menetlusse võtmise määrus kätte toimetatuks loetud 15.08.2024, teadaande avaldamisega

Ametlikes Teadaannetes. Kohus saatis hagi ja menetlusse võtmise määruse kostjale ka e-

postiaadressile. Kostja hagile vastanud ei ole. Hagejale oli antud lõpptähtaeg kõikide

seisukohtade ja tõendite esitamiseks, kohus täitis selgitamiskohustust menetlusse võtmise

määruses ja eraldi veel ka 05.09.2024.

3.2 Hageja esitas 25.09.2024 alternatiivsed nõuded juhuks, kui kohus leiab, et krediidiandja ei

ole järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Hageja esitas 04.10.2024 nõude täpsustuse,

milles nõuab dokumendi tekstis kostjalt lepingust XXX tulenevad tulevikus sissenõutavaks

muutuvad osamaksed alates osaliselt tasumata osamaksest so 10.osamaksest kuni 18.osamakseni

kokku summas 522,73 eurot osamaksete maksetähtpäevale järgnevalt päeval. Samas dokumendi

tekstis nõuab hageja 09.10.2023 laenulepingust nr XXX tulenevad sissenõutavaks muutuvad

osamaksed alates tasumata osamaksest so 4.osamaksest kuni 24.osamakseni kokku summas

1007,86 eurot, millest põhiosamakseks kokku 900,90 eurot ja intress kokku summas 106,96

eurot.

Sama dokumendi resolutsioonis palub hageja:

-mõista kostjalt hageja kasuks välja 05.05.2023 sõlmitud laenulepingust nr XXX tulenev

võlgnevus 498,06 eurot ja intress summas 24,66 eurot ning viivised põhivõlalt 498,06 eurolt

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud ulatuses, kuid kokku mitte enam kui

põhivõla ulatuses alates 26.09.2024 kuni põhivõla tasumiseni ning tulevikus sissenõutavaks

muutuvatelt osamaksetelt alates maksetähtpäevale järgnevast päevast kuni põhinõude

tasumiseni;

-mõista kostjalt hageja kasuks välja 09.10.2023 laenulepingust nr XXX tulenev võlgnevus

900,90 eurot, intress summas 106,96 eurot ning viivised põhivõlalt 498,06 eurolt

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud ulatuses, kuid kokku mitte enam kui

põhivõla ulatuses alates 26.09.2024 kuni põhivõla tasumiseni ning tulevikus sissenõutavaks

muutuvatelt osamaksetelt alates maksetähtpäevale järgnevast päevast kuni põhinõude tasumiseni.

04.10.2024 esitatud laenulepingu nr XXX maksegraafikust nähtub, et viimase makse tähtaeg oli

05.11.2024.

Kohus jättis 10.10.2024 e-kirjaga 04.10.2024 menetlusdokumendi käiguta ja selgitas hagejale, et

hageja on tagasimaksete uuesti määramisel ikkagi arvestanud mitte tegelikult välja makstud

laenusummaga, vaid lepingujärgse laenusummaga, mille sees oli ka lepingutasu. Kohus on

05.09.2024 e-kirjas hagejale selgitanud, et vastutustundliku laenamise kohustuse rikkumise

korral tarbija ei võlgne muid lepingujärgseid tasusid, s.o ümberarvestuse korral lepingutasusid

kostja ei võlgne. Kohus selgitas, et kohus ei saa ka lihtsalt lepingutasu maksegraafiku lõpust

maha võtta, sest hageja on intresse arvestanud ning seega on ka intresse arvestatud valelt

laenusummalt. Kohus ei saa ka intresse välja mõista, kui hagejal need valelt summalt arvutatud

on. Kohus andis hagejale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks ja selgitas, et hagejal tuleb esitada

hiljemalt 31.10.2024 nõuete uus ümberarvestus, lähtudes kohtu 05.09.2024 e-kirjas antud

selgitustest.

Hageja esitas 30.10.2024 laenulepingute nr XXX ja XXX ümberarvestatud maksegraafikud.

Laenulepingu nr XXX maksegraafikust nähtub, et viimase makse tähtaeg oli 05.11.2024. Seega

on käesolevaks ajaks laenu tagastamise tähtaeg saabunud ja leping korraliselt lõppenud. Kuna

kogu põhivõlg on muutunud sissenõutavaks, siis puuduvad tulevikus sissenõutavaks muutuvad

osamaksed, mida kohus saaks edasiulatuvalt välja mõista. Seega ei ole hageja alternatiivse

nõudega võimalik hageja taotletud eesmärki saavutada ja kohus keeldub TsMS § 371 lg 2 p 2

alusel lepingust nr XXX tulenevat alternatiivset nõuet menetlusse võtmast.

Kohus on seisukohal, et laenuleping nr XXX on vorminõude järgimata jätmise tõttu tühine ja on

sellekohased põhjendused esitanud otsuse p 4. Tühise tehingu järgi saadu tuleb tagastada alusetu

rikastumise sätete kohaselt. Seega lepingu tühisuse tõttu puuduvad tulevikus sissenõutavaks

muutuvad osamaksed, mida kohus saaks edasiulatuvalt välja mõista. Kohus leiab, et hageja

alternatiivse nõudega ei ole võimalik hageja taotletud eesmärki saavutada ja keeldub TsMS §

371 lg 2 p 2 alusel lepingust nr XXX tulenevat alternatiivset nõuet menetlusse võtmast.

4. Kas laenulepingud on sõlmitud ja kas laenud välja makstud

4.1. Kohus selgitas menetlusse võtmise määruses, et VÕS § 404 lg 1 kohaselt peab

tarbijakrediidilepingu puhul tarbija avaldus kohustuste võtmiseks olema kirjalikku taasesitamist

võimaldavas vormis. Tarbijale tuleb viivitamata anda lepingudokument või selle koopia püsival

andmekandjal. Tarbija tahteavalduses peab olema selgelt ja kokkuvõtlikult märgitud VÕS § 404

lg-s 2 loetletud teave. Kui vorminõue on jäetud järgimata, on leping tühine (VÕS § 408 lg 1).

Seega, kuigi tarbijakrediidileping ei pea olema allkirjastatud, peab hageja tõendama, et tarbija on

teinud krediidilepingu sõlmimiseks VÕS § 404 lg 1 ja 2 kohase sisu ja vormiga tahteavalduse.

Kui tarbija tahteavaldus ei sisaldanud kõiki § 404 lõikes 2 loetletud andmeid, muutub

krediidileping siiski kehtivaks, kui tarbija saab laenu kätte või hakkab krediiti kasutama (mida

sel juhul peab samuti hageja tõendama).

4.2. Hageja väitel logis kostja laenuandja iseteeninduses sisse Smart-ID vahendusel nii

05.05.2023 ja 09.10.2023.a ning esitas laenutaotluse, samuti enda isikut tõendava dokumendi

koopia. Hageja on esitanud kohtule tõendina kostja laenutaotlused (dtl 79 ja 99), milles on

märgitud kostja andmed, laenusumma (kuumakse, intress, lepingutasu, periood), ip-aadress ning

kuupäev (ühel 05.05.2023, teisel 09.10.2023). Kohus peab usutavaks, et kostja sellised

laenutaotlused esitas.

4.3. Hageja on kohtule esitanud nõude aluseks olevad lepingud pdf failidena (dtl 58 ja 82), millel

ei ole kostja allkirja. Hageja hinnangul on leping sõlmitud kirjalikku taasesitamist võimaldavas

vormis.

Kohtule esitatud hagi lisast 5 „Kostjale edastatud kirjade nimekiri“ (dtl 69) nähtub, et 05.05.2023

on saadetud (ilmselt lepingu XXX) lepingueelne teave ning kuu aega hiljem, 05.06.2023 on

saadetud maksegraafik. Hageja esitas täiendavalt 05.05.2023 kostjale saadetud e-kirja

pealkirjaga „Lepingueelne teave“ (dtl 138), millele on lisatud fail „XXX_L_teabeleht.pdf“ (e-

kiri on esitatud pdf failina, st manust avada ei saa, ent kohus saab pealkirja järgi aru, et tegemist

on hagi lisaga 2, Euroopa tarbijakrediidi teabelehega).

Hageja on kohtule esitanud lepingu faili pealkirjaga „XXX_L_graafik“, millest kohus saab aru,

et hageja pidas seda dokumenti silmas 05.06.2023 saadetud maksegraafiku all (leping sisaldab ka

maksegraafikut).

Hageja on seega tõendanud, et kostjale on saadetud Euroopa Tarbijakrediidi teabeleht ja hagi

lisana esitatud laenulepingu fail. Seega on lepingu nr XXX osas esile toodud ja tõendatud, et

kostja tegi tahteavalduse laenu saamiseks ning krediidiandja esitas lepingudokumendi talle

püsival andmekandjal. Kohus kontrollis, et krediidi kulukuse määr jäi lepingute sõlmimise ajal

kehtinud maksimaalsete määrade piiresse ega olnud valesti arvutatud.

Lepingu XXX osas nähtub saadetud kirjade loetelust (stl 69) üksnes lepingueelse teabe saatmine

09.10.2023, selle kohta on hageja täiendavalt esitanud ka e-kirja (dtl 139 ja 327), mille manuseks

on Euroopa tarbijakrediidi teabeleht.

Hageja on esitanud väite, et laenulepingu nr XXX kohta saadeti 09.10.2023 kostjale lepingueelne

teave meilile koos infoga, kus on võimalik laenulepingu dokumentidega tutvuda. Kohtule

esitatud tõendis on aga märgitud: Arvestades Teie poolt esitatud andmeid ja nõusolekut saada

väiksema laenu summa, edastame Teile tutvumiseks kohandatud lepingueelse teabe, mille leiate

kirja manusest. Rohkem informatsiooni krediidilepinguga kaasnevate kulude ja ohtude kohta

leiad siin: https://www.kreditex.ee/lepingueelne-teave/. Kirja sisu viitab seega üksnes

võimalusele tutvuda lepingueelse teabega.

Hageja ei ole seega tõendanud, et lepingu nr XXX dokumendid (mis kohtule on esitatud), esitati

kostjale püsival andmekandjal viivitamatult pärast lepingu sõlmimist. Lepingueelse teabe

saatmine ei asenda seda.

Hageja on 16.08.2024 menetlusdokumendi sees (alates dtl 127) esitanud kuvatõmmised

tõendamaks, et portaalis laenu taotlemise käigus kuvati kostjale laenulepingu üldtingimused,

maksegraafik ja tarbijakrediidi teabeleht. Laenulepingu sõlmimise ajal tingimuste kuvamine

neile kinnituse küsimise eesmärgil ei võrdu lepingudokumentide püsival andmekandjal

esitamiseks viivitamatult peale lepingu sõlmimist.

Seega ei ole hageja tõendanud asjaolusid, mille pinnalt saaks kohus teha järelduse, et leping nr

XXX oleks olnud nõutud vormis. Vorminõude järgimata jätmise tõttu on leping tühine. Tühise

tehingu järgi saadu tuleb tagastada alusetu rikastumise sätete kohaselt.

4.4. Hageja on kohtule esitanud väljavõtted konto väljavõttest (dtl 142 ja 143), millest nähtub, et

Xxx OÜ kostjale 05.05.2023 üle kandnud 960 eurot ning 09.10.2023 950 eurot. Nende summade

kostjale väljamaksmine on seega tõendatud.

5. Nõude loovutamine

Hageja on esitanud faktiväite selle kohta, et nõude aluseks olevatest lepingutest tulenevad

nõuded on kostjale loovutatud. Kohtu hinnangul tõendavad seda kohtule esitatud Xxx OÜ

saadetud e-kirjad (dtl 149 ja 150).

6. Vastutustundliku laenamise põhimõte

6.1. VÕS § 4034 kohaselt on krediidiandja kohustatud tarbijakrediidi andmisel järgima

vastutustundliku laenamise põhimõtet. Selleks on krediidiandja kohustatud omandama teabe, mis

võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi

maksma (krediidivõimelisus) ja hindama selle teabe alusel tarbija krediidivõimelisust.

Teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja olema omandanud teabe kõigi

teadaolevate asjaolude kohta, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta. Selleks

on vaja tõendada, et ta on hankinud tarbija kohta järgnevad andmed:

a. tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension, investeeringutulu,

dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised,

toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus (KAVS § 49 lg 1 p 1 ja lg 3 p 1);

b. tarbija teised varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus,

võimaluse korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh muud

hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate

määradena (KAVS § 49 lg 1 p-d 2 ja 4);

c. tarbija varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine (KAVS § 49 lg 1 p

3);

d. tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste

kohustuste võimaliku suurenemise, sh intressimäära tõusu mõju (KAVS § 49 lg 1 p 5);

e. krediidiandjale teadaolevad muud faktid, millel võib olla oluline tähtsus tarbija

krediidivõimelisuse hindamisel ja mis võivad mõjutada tarbija kohustuste nõuetekohast täitmist

(KAVS § 49 lg 1 p 6).

Teabe saamiseks peab krediidiandja kasutama andmekogusid (nt rahvastikuregister,

pensioniregister, maksehäireregistrid, täitemenetlusregister) ja teabe, mis jääb nendest kohtadest

saamata, peab ta küsima tarbijalt endalt (VÕS § 4034 lg 3). Seejuures saab krediidiandja nõuda

tarbijalt endalt tõendite esitamist (nt tööandja tõend, töölepingu väljavõte, pangakonto väljavõte,

rahvastikuregistri väljavõte jms).

Krediidiandja ei või soodustada ega julgustada tarbijat tema krediidivõimelisuse hindamiseks

vajalikku teavet esitamata jätma.

Krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on

krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena

veendunud, et tarbija on krediidivõimeline.

6.2. Hageja on esitanud laenulepingu nr XXX eel vastutustundliku laenamise kohustuse täitmise

kohta järgmised väited: Kostja esitas laenutaotluse summale 1000 eurot, netosissetulekuks

märkis kostja 1600, finantskohustusteks märkis 400 eurot, majapidamiskuludeks 200 eurot,

Tööandjaks xx, perekonnaseisult vabaabielus ja üks ülalpeetav, elukohaks märkis kostja xxx,

üürikorter. Kostja poolt esitatud andmed olid laenuandja poolt üle kontrollitud (lisa 14).

Kostja 6 kuu keskmine sissetulek oli 1458,96 eurot, see nähtub konto väljavõttelt.

Kontoväljavõttelt nähtuvad ka kostja finantskohustused.

Peale lepingu sõlmimist oli kostjal kuumakse 70,68 eurot. Pärast laenu väljastamist on igakuine

kohustus koos laenuandja kuumaksega, 879,38 eurot (kostja finantskohustused 400 +

majapidamiskulud 250,00 + väljastatud laen 70,68=879,32). Reserv summas 879,32 eurot

(kostja sissetuleku järgi summas 1600 eurot).

Hageja on hagiavalduses põhjalikult selgitanud krediidiandja otsustusparameetreid ja protsessi

vastutustundliku laenamise põhimõtte rakendamiseks. Majandamiskulude osas on selgitatud:

Regulaarsete majapidamiskulude kohta kogutakse üldjuhul laenutaotleja poolt täidetud ja

esitatud krediiditaotlusest. Majapidamiskulusid kontrollitakse vajadusel esitatud konto

väljavõtte alusel või võrreldakse statistiliste ja sotsiaalsete näitajatega (nt elatusmiinimum,

toimetulekupiir, keskmine elamiskulu majapidamise kohta sõltuvalt majapidamise sissetuleku

suurusest jms). vajadusel täpsustatakse taotlejaga vestluse käigus selgusetuks jäävaid andmeid.

Krediidiandja on lugenud regulaarseteks majapidamiskuludeks kommunaalkulusid, toidukulusid

ja sidekulusid. Regulaarsete majapidamiskuludena arvestatakse kuu keskmised

majapidamiskulud. Juhul kui laenutaotleja on majapidamiskuludena avaldanud väiksema

summa, kui 200 eurot, siis kliendihaldur arvestav analüüsi käigus majapidamiskuludena

vähemalt 200 eurot. Arvestatakse ka seda, kas taotleja elab üksinda või on tal ülalpeetavaid,

millest lähtuvalt majapidamiskulude keskmine on suurem.

Hageja on kohtule esitanud kostja konto väljavõtte november 2022 - aprill 2023 (dtl alates 167),

mis tõendab hageja väiteid kostja sissetuleku kontrollimise ja arvestamise kohta. Konto väljavõte

on analüüsitud, kulud kategoriseeritud ja märgendatud. Eraldi on kokku arvestatud

majapidamiskulud, mille alla on arvestatud tehingud märgetega maksed toidupoodides,

telekommunikatsioon, riided, jalanõud, apteegid/meditsiin, kindlustus, transport/tanklad. Selle

analüüsi tulemused on kajastatud kohtule esitatud failis „05.23 teostatud päringud“, dtl alates

154. Selles on märgitud, et analüüsitud ajavahemikus olid kostja laenumaksed keskmiselt 196,28

eurot kuus (konto väljavõttel nähtuvad igakuised maksed xxx AS-le) ning majapidamiskulud

keskmiselt 855,54 eurot kuus.

Majapidamiskulude alla on kvalifitseeritud ka alkoholipoeostud. Konto väljavõttest nähtub, et

kostja külastas alkoholipoode pea üle päeva, kuid vahel ka mitu korda päevas. 2022.a novembris

külastas kostja alkoholipoode 16 korda, pea üle päeva, vahel ka mitu korda päevas, kuu lõpus

harvemini, Kulud alkoholipoodides olid ühes kuus vahemikus ca 90-200 eurot (nt detsembris

2022 külastas 23 korda ning kulutas kokku 131,81 eurot; veebruaris 2023 külastas 20 korda ja

kulutas kokku 102,91 eurot, märtsis 2023 külastas 28 korda, pea iga päev ja ka mitu korda

päevas, kulutades kokku 198,93 eurot). Lotopileteid (mis kvalifitseerub hasartmänguks) ostis

kostja samuti igas kuus märkimisväärse summa eest, 100-190 euro eest kuus (näiteks novembris

12 korda kokku 127,5 euro eest, detsembris 10 korda 155 euro eest, märtsis 4 korda 190 euro

eest). Lotopiletite ostmist oli krediidiandja ka ise konto väljavõttes kategoriseerinud ja

märgendanud (meelelahutusena).

Kõik kulud kokku olid selle arvestuse kohaselt kostjal kuus keskmiselt 1910,72 eurot, jäädes

vahemikku 1658,71-2666,39 eurot kuus. Neid kulusid sai kostja katta muude laekumiste arvelt

(sh sularaha sissemaksed ja laekumised teistelt eraisikutelt). Kõigi kulude sisse on arvestatud ka

maksed eraisikutele, mille osas konto väljavõttest nähtub, et kostja tegi ühele eraisikule (M.V)

igakuiselt 200-250 eurot ülekandeid.

Vastuseks kohtu küsimusele, vastas hageja, et laenu otsuse tegemisel arvestati

majapidamiskuludega nii nagu kostja oli laenutaotlusel avaldanud. Seega kuigi krediidiandja

kontrollis majapidamiskulusid konto väljavõttelt, ei võtnud ta otsuse tegemisel kontrolli tulemusi

arvesse. Kohtu hinnangul on ka ilma kostja konto väljavõtteta selge, et majapidamiskuludeks

200 euro (või ka 250 euro) arvestamine olukorras, kus kostja on laenutaotluses märkinud, et tal

on 1 ülalpeetav ning ta elab üürikorteris (mis on xxx), sobimatu ega vasta ka hageja kirjeldatud

krediidiandja reeglitele, et majapidamiskulusid võrreldakse statistiiliste ja sotsiaalsete näitajatega

(elatusmiinimum). Viimane oli 2023. a ühe leibkonnaliikme kohta 303,40 eurot kuus, ent kostja

oli märkinud, et tal oli ka üks ülalpeetav.

Arusaamatuks jääb ka, et mis põhjusel arvestas krediidiandja sissetulekuga 1600 eurot, kui konto

analüüsi tulemustes (dtl 154) on keskmiseks palgaks saadud 1458,96 eurot. Ka selles osas vastas

hageja kohtule, et krediidiandja arvestas laenutaotlemisel kostja esitatud andmetega.

Kokkuvõttes on krediidiandja küll teostanud üksikasjaliku konto väljavõtte analüüsi, ent

laenuotsuse tegemisel ei ole analüüsi tulemusi arvesse võtnud, vaid on lähtunud väidetavalt

kostja enda poolt laenutaotlusel märgitud sissetulekust (kuigi konto väljavõtte analüüs näitas

väiksemat) ja laenutaotlusel märgitud majandamiskuludest (kuigi krediidiandja enda analüüs

näitas oluliselt suuremaid kulusid). Samuti ei ole hageja välja toonud, et krediidiandja oleks

andnud hinnangu konto väljavõttelt nähtuvatele andmetele riskikäitumise kohta (alkoholipoodide

tihe külastamine ning hasartmängud). Sellest tulenevalt ei järginud krediidiandja kohtu

hinnangul vastutustundliku laenamise põhimõtet, jättes hinnangu andmisel arvestamata talle

teadaolevad andmed.

7. Põhivõla, intressi ja viivise nõuded

7.1. Laenulepingu nr XXX osas on hageja esitanud VÕS § 4034 lg 7 alusel nõude

ümberarvestuse. Kuivõrd lepingu kohaselt pidi kostja laenu tagastama 05.11.2024, on laenu

tagastamise tähtaeg saabunud ning kogu põhivõlg on muutunud sissenõutavaks.

Hageja väitel saatis krediidiandja lepingu üles ütlemise hoiatuse kostjale 22.04.2024 ning

lepingu üles ütlemise teate 10.05.2024 (dtl 147). Arvestades, et hageja väitel on kostja

tagasimakseid teinud kokku 565,44 eurot, oleks hageja poolt uuesti määratud tagasimaksete

arvestuse (dtl 354) kohaselt kostjal täielikult tasutud tagasimaksed kuni 05.02.2024. Seega oleks

kostja olnud üles ütlemise ajal, s.o 10.05.2024 võlas kolme tagasimaksega (osaliselt märtsi,

täielikult aprilli ja mai tagasimaksed).

Intressi saab nõuda kuni lepingu üles ütlemiseni. Seega tuleb kostja poolt tasutu arvelt lugeda

täielikult tasutuks 05.03.2024 tagasimakse intressiosa (4,45 eurot) ning tasumata oleks kostjal

aprilli ja mai intress, kokku 7,42 eurot (3,96+3,46).

Põhiosa võlg oleks kostjal osaliselt 05.03.2024 tagasimakse osas, 7,11 eurot ning aprilli-

novembri tagasimaksete põhivõla osas 452,26 eurot, kokku 459,37 eurot.

Sellest tulenevalt rahuldab kohus hageja põhivõla nõude VÕS § 4034 lg 7, VÕS § 396 lg 1, VÕS

§ 397 lg 1, § 101 lg 1 punkti 1 ja § 108 lg 1 alusel ümberarvestusele vastavas ulatuses ning

mõistab kostjalt välja põhivõla 459,37 eurot ja intressi 7,42 eurot.

7.2. Tühise tehingu korral peavad pooled tagastama saadu alusetu rikastumise sätete kohaselt.

Kostja sai 950 eurot ning on hageja väitel tagasimakseid teinud 128,14 eurot. Kostjal on seega

tagastamata 821,86 eurot.

Kohus rahuldab lepingu XXX alusel esitatud hageja põhivõla nõude VÕS § 408 lg 1 ja VÕS §

1028 lg 1 alusel ning kohustab kostjat tagastama vorminõude järgimata jätmise tõttu tühise

laenulepingu alusel kostjale üle antud, tagastamata laenusumma 821,86 eurot.

Kuivõrd leping XXX on vorminõude järgimata jätmise tõttu tühine, on tühine ka intressi

kokkulepe, mistõttu selle lepinguga seotud intressinõue jääb rahuldamata.

7.3. Hageja nõuab viivist nii lepingu kehtivuse ajal võlgu oldud summalt kui ka peale lepingu

ülesütlemist põhivõlalt lepingujärgses määras kuni põhivõla tasumiseni.

Kohus rahuldab hageja viivisenõude osaliselt, mõistes kostjalt laenulepingu nr XXX järgi

võlgnetavalt summalt (459,37 eurolt) välja viivise seadusjärgses määras alates lepingu üles

ütlemisele järgnevast päevast (s.o alates 11.05.2024) kuni põhivõla tasumiseni. Ajavahemiku

11.05.2024-05.07.2024 eest on viivis summas 8,77 eurot ja 06.07.2024-18.11.2024 on viivis

summas 20,91 eurot.

VÕS § 113 lg 2 kohaselt on hagejal õigus nõuda viivist alates ajast, mil võlausaldaja teatas

võlgnikule oma nõudest. Hageja on faktiväitena esile toonud lepingu XXX üles ütlemise teate

saatmise asjaolud ning esitanud tõendina ka vastava e-kirja (dtl 148). Hoiatuses anti täiendav

tähtaeg ning lepingu üles ütlemise teates nõuti kogu põhivõla tasumist 14 päeva jooksul. Kohus

on seisukohal, et lepingu üles ütlemise teates sisalduvat kogu põhivõla tasumise nõuet saab

pidada VÕS § 113 lg 2 kohaseks nõudeks. Kuivõrd selles teates, mille laenuandja saatis

25.04.2024 (dtl 148), andis laenuandja kostjale veel 14 päeva aega, siis tuleb viivist hakata

arvestama 14 päeva möödumisest.

Sellest tulenevalt rahuldab kohus hageja viivisenõude VÕS § 113 lg 1 ja 2 alusel ja mõistab

kostjalt välja tühise tehingu järgi saaduna tagastamisele kuuluvalt põhivõlalt (821,86 eurolt)

viivise seadusjärgses viivisemääras (VÕS § 113 lg 1 teine lause) alates 10.05.2024 kuni põhivõla

tasumiseni. Ajavahemiku 10.05.2024-05.07.2024 eest on viivis summas 15,97 eurot ja

06.07.2024-18.11.2024 on viivis summas 37,41 eurot.

8. Lepingu hooldustasu nõue, võla sissenõudmiskulude hüvitamise nõue

8.1. Lepingute hooldustasu nõuded jäävad rahuldamata, sest vastutustundliku laenamise

kohustuse rikkumise korral tarbija sellist tasu ei võlgne ning tühise tehingu korral on tühine ka

hooldustasu kokkulepe.

8.2. Kuivõrd leping XXX on vorminõude järgimata jätmise tõttu tühine, on tühine ka võla

sissenõudmiskulude hüvitamise kokkulepe. Hageja ei ole esile toonud ega tõendanud, et võla

sisse nõudmiseks tehtud toimingutega tekkis kahju just sellises ulatuses. Seetõttu jäävad lepingu

XXX alusel esitatud nõude osas intressi, lepingu hooldustasu ja võla sissenõudmiskulude

hüvitamise nõue rahuldamata.

8.3. Hageja on lepingu nr XXX selgitanud, et laenulepingu üldtingimuste punkti 7.6. kohaselt

laenuandjal õigus nõuda laenusaajalt laenulepingu rikkumisel võla sissenõudmisega seotud

kulude sh inkasso-ja kohtumenetlusega seotud kulude hüvitamist ning laenusaajale saadetud

meeldetuletuskirjade tasude maksmist vastavalt Portaalipidaja kehtestatud Hinnakirjale. Hageja

on välja toonud, et portaali hinnakirjas võlateatis (sisult meeldetuletus) maksab 5 eurot ja

laenulepingu ülesütlemise hoiatus (sisuliselt meeldetuletus) maksab 5 eurot, teatis laenulepingu

ülesütlemise kohta maksab 15 eurot.

Hageja väitel saadeti tasulised meeldetuletused ning nõuab sissenõudmiskulude hüvitist 40 eurot.

Kohus märgib, et sissenõudmiskulude hüvitist ega muu nimetuse all tasu ei saa nõuda lepingu

üles ütlemise hoiatuse ja teate eest.

Hageja on kohtule esitanud väidetavalt 13.02.2024, 13.03.2024, 13.04.2024 ja 22.04.2024

saadetud meeldetuletuskirjad pdf failidena (alates dtl 70). 10.05.2024 on lepingu üles ütlemise

teade ja 10.06.2024 on teade nõude loovutamisest, mida kohus tasuliste meeldetuletuskirjadena

ei arvesta. Ümberarvestuse kohaselt jäi kostja võlgu alates 06.03.2024, seega ei saa arvestada

13.02.2024 saadetud kirjaga.

VÕS § 1132 lg 1 kohaselt võib lepingu kehtivuse ajal saata ühe tasulise meeldetuletuskirja iga

sissenõutavaks muutunud kohustuse kohta, kui eelnevalt on saadetud üks tasuta teade.

Hageja väitel on ta tasuta meeldetuletuskirjad saatnud 09.03.2024, 15.03.2024, 15.03.2024,

20.03.2024, 25.03.2024, 25.03.2024, 05.04.2024, 09.04.2024, 15.04.2024, 20.04.2024,

15.04.2024, 05.05.2024 ning esitanud ka edastatud kirjade nimekirja (dtl 67).

Kohus rahuldab sissenõudmiskulude hüvitamise nõude kahe meeldetuletuskirja eest, mis on

saadetud 13.03.2024 ja 13.04.2024, kokku 10 eurot.

9. Menetluskulud

Hageja palub hagis mõista välja kostjalt hageja kasuks menetluskulud ja väljamõistetud

menetluskuludelt viivise alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg-s 1

teises lauses sätestatud seadusjärgses viivisemääras.

Hageja on menetluskulude nimekirja esitanud hagiavalduses. Hageja menetluskuludeks on:

riigilõiv 350 eurot; maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 ja hageja poolt esindajale makstud tasu 720

eurot. Hageja kinnitab, et kõik kulud on kantud käesolevas kohtumenetluses ja ta ei ole

käibemaksukohustuslane. Hageja menetluskulude nimekiri on kostjale kätte toimetatuks loetud

15.08.2024, teadaande avaldamisega Ametlikes Teadaannetes. Kostja vastanud ei ole.

TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 1 kohaselt

määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud

ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS §

175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava

kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud,

mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

TsMS § 138 lg 2 järgi on kohtukuluks muu hulgas riigilõiv. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144

p 1 ja p 7 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja maksekäsu kiirmenetluse kulud.

Riigikohus on märkinud, et kohtul on diskretsiooniõigus lepingulise esindaja kulude vajalikkuse

ja põhjendatuse hindamisel menetluskulude kindlaksmääramise menetluses (Riigikohtu

Tsiviilkolleegiumi 27.02.2012 lahend asjas nr 3-2-1-143-11, p 13).

Hageja palub mõista kostjalt välja hagiavalduselt tasutud riigilõivu 350 eurot. Käesoleva

tsiviilasja hinnaks on TsMS § 133 kohaselt 2277,12 eurot, millelt on riigilõivuseaduse (RLS) §

59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt tasutud riigilõivu 350 eurot. Seega on hagilt tasutud riigilõiv 350 eurot

põhjendatud ja vajalik kulu.

Hageja palub mõista kostjalt välja maksekäsu kiirmenetluse kulud summas 20 eurot. Tulenevalt

TsMS § 172 lg 9 ja § 4842 on lepingulise esindaja kulu maksekäsu kiirmenetluses summas 20

eurot, põhjendatud ja vajalik.

Hageja lepinguline esindaja osutas hagejale õigusabi 6 tundi tunnihinnaga 120 eurot summas 720

eurot. Õigusabi osutamise sisaldas järgmisi toiminguid: asjaolude ja materjalidega tutvumine,

hagiavalduse ettevalmistamine (tõendite tellimine, kogumine), koostamine ja esitamine (lisade

komplekteerimine). Tsiviilasja toimikust nähtuvalt on hageja esitanud kohtule lisaks

hagiavaldusele 4 menetlusdokumenti koos lisadega.

Kohtu hinnangul on käesoleval juhul tegemist keskmise keerukusega varalise õigusvaidlusega.

Lähtudes menetlusdokumentide sisust ja mahust peab kohus lepingulise esindaja

õigusabitoiminguid ja ajakulu põhjendatuks ja hageja esindamiseks kohtumenetluses vajalikuks

6 tundi tunnihinnaga 120 eurot summas 720 eurot.

Kohus loeb hageja põhjendatud menetluskuludeks 1090 eurot, millest 350 eurot on riigilõiv,

maksekäsu kiirmenetluse kulu on 20 eurot ja 720 eurot on lepingulise esindaja kulu.

TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või

ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

Arvestades, et kohus rahuldas hagi osaliselt, tuleb poolte menetluskulud jätta poolte kanda

võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. 05.07.2024 esitatud hagi hind oli 2277,12 eurot. Kohus

rahuldas hageja nõude kokku põhivõla osas summas 1281,23 eurot (459,37 + 821,86),

intressinõude 7,42 eurot, viivisenõude hagi esitamise seisuga summas 24,74 eurot ja

viivisenõude põhivõlalt edasiulatuvalt kuni põhivõla täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises

lauses sätestatud määras, mis ühe aasta eest arvestatuna on 156,95 eurot. Seega kokku rahuldas

kohus arvestuslikult hagi 1470,34 euro ulatuses, mis on hagi esitamisel arvestatud hagihinnast

(2277,12 eurot) 64,57%.

Lähtuvalt hagiavalduses esitatud nõude rahuldamise proportsioonist jätab kohus TsMS § 163 lg

1 alusel hageja menetluskulud 64,57% ulatuses kostja kanda ja kostja menetluskulud 35,43%

ulatuses hageja kanda.

Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja 64,57% hageja põhjendatud menetluskuludest (1090

eurot), millele vastab summa 703,81 eurot.

Kostja ei ole menetluses aktiivselt osalenud ja tsiviilasja toimikust nähtuvalt kostjal hüvitamisele

kuuluvaid menetluskulusid ei ole, samuti ei ole kostja esitanud menetluskulude nimekirja.

Lähtudes eeltoodust ei mõista kohus kostja kasuks menetluskulusid hagejalt välja.

Kohus märgib hageja taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et

hüvitamisele kuuluvalt menetluskulult tuleb kostjal tasuda menetluskulude suurust kindlaks

tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises

lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 177 lg 4).

Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi

peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude

jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate

menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (TsMS § 178 lg 1).

Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks

õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa

ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg 2).

10. Kohtuotsus tuleb kostjale kätte toimetada avalikult TsMS § 317 lg 1 p 1 alusel. TsMS § 317

lg 5 esimese lause kohaselt loetakse dokument avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel

väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast.

/allkirjastatud digitaalselt/

Maris Juha

kohtunik