2-24-102537/11 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Maris Juha

Otsuse tegemise aeg ja koht

18.11.2024, Tallinn

Tsiviilasja number

2-24-102537

Tsiviilasi

Bondora AS hagi R. P. vastu võla nõudes

Tsiviilasja hind

6251,91 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Asja läbivaatamise viis

Hageja: Bondora AS (registrikood 11483929);

lepinguline esindaja Elari Arjakas (EFTA Legal OÜ)

Kostja: R. P. (isikukood XXX)

kohtuistung 05.11.2024

RESOLUTSIOON

1. Jätta hagi rahuldamata.

2. Jätta poolte menetluskulud hageja kanda. Jätta kostja kasuks menetluskulud hagejalt

välja mõistmata.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7,

Tallinn, elektronpostiaadress talrk.menetlus@kohus.ee) 30 päeva jooksul alates otsuse

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja

hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus

menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel

võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses

sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks,

mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi

andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

1. Hageja esitas Harju Maakohtule 20.06.2024 hagi kostja vastu järgmiste nõuetega:

1.1. mõista kostjalt hageja kasuks välja hageja ja kostja vahel 14.10.2022 sõlmitud

laenulepingust nr xxxx tulenev põhivõlgnevus 3983,99 eurot, intress 451,27 eurot, lepingu

haldustasu 74,40 eurot, sissenõudmiskulud 20 eurot, lisateenused 139,90 eurot ja 18.06.2024

seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 474,80 eurot;

1.2. mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis alates 19.06.2024 kuni lepingust nr xxxx tuleneva

põhinõude 3983,99 eurot täieliku tasumiseni määras 27,8% tagastamata põhinõudelt aastas.

2. Hagi aluse osas on hageja esitanud järgmised selgitused.

2.1. Hageja ja kostja sõlmisid tarbijakrediidilepingu nr xxxx, millega hageja andis kostjale laenu

4465 eurot, intressimääraga 27,8% aastas. Lepingu kohaselt pidi kostja lepingu sõlmimisel

tasuma lepingutasu 265 eurot, mis on tasaarvestatud laenu väljastamisel, ning igakuiselt lepingu

haldustasu 4% laenusummalt aastas. Krediidi kulukuse määr lepingus oli 43,32%. Lepingu

üldtingimuste punkti 9.1 alusel on viivisemäär võrdne poolte vahel kokku lepitud

intressimääraga. 4200 eurot kandis hageja üle kostja arvelduskontole.

Leping on sõlmitud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Bondora AS-st laenutaotluse

protsessi saab algatada klient, kes on end autentinud ID-kaardi, mobiil-ID või Smart-IDga

krediidiandja veebilehel. Leping allkirjastatakse digitaalselt selliselt, et klient tuvastatakse

kontoga seotud kontakttelefoni numbrile saadetava PIN-koodi abil. See PIN-kood tuleb sisestada

krediidiandja kliendiportaalis, pärast seda kui klient on tutvunud laenupakkumise ja

lepingueelse infoga ning on otsustanud laenulepingu pakkumisega nõustuda. Asjaolu, et klient

nõustub Bondora AS-ga laenulepingut sõlmima ja on selle allkirjastanud, on ka tõendatav

lepingu jaluses oleva elektroonilise allkirja infoga, mis sisaldab laenu võtnud kliendi nime,

isikukoodi, kliendi poolt kasutatud seadme IP aadressi ning kinnitamisega seotud aeg ja IP-

aadressi.

2.2. Hageja hoiatas 18.12.2023 saadetud teatisega kostjat lepingu ülesütlemisest juhul, kui kostja

ei tasu 30-päevase täiendava tähtaja jooksul võlgnetavaid summasid. Hageja ütles 18.01.2024

saadetud ülesütlemisavaldusega lepingu üles.

2.3. Hageja palub lepingu üldtingimuste ja seaduse alusel mõista kostjalt välja võla

sissenõudmisega seotud kulud kokku summas 20 eurot. Tasulised meeldetuletuskirjad on

saadetud 21.09.2023, 20.10.2023, 16.11.2023 ja 17.12.2023 ning kostjale on esitatud arved.

2.4. Laenulepingut sõlmides avaldas kostja soovi kasutada krediidiandja poolt pakutavaid

lisateenuseid: B on Track, B Secure, B Secure+. B on Track igakuine kuumakse on 2,99 eurot; B

Secure igakuine kuumakse on 14,99 eurot ning juhul, kui kostja on valinud B Secure+ teenuse,

siis sellisel juhul on igakuine kuumakse 24,99 eurot, kuid selle hinna sees on juba B Secure

lisateenus. Kostjal oli kohustus tasuda igakuiste lisateenuste eest kokku 24,99 + 2,99 eurot ehk

27,98 eurot kuus. Kostja on jätnud lisateenuste eest tasumata perioodil 15.09.2023 kuni

15.01.2024, s.o viis kuud, kokku 139,90 eurot.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

3. Kostjale on hagi ja menetlusse võtmise määrus kätte toimetatud 28.06.2024. Kostja hagile

vastanud ei ole. Kohtuistungist 05.11.2024 võttis osa hageja, kostja kohtule mitteilmumisest ei

teatanud. Hageja taotles istungil asja sisulist läbivaatamist kostja osavõtuta.

4. Kas leping on sõlmitud ja kehtis

4.1. Krediidilepingu korral tuleb hagejal tõendada krediidilepingu sõlmituks lugemise eeldusi,

seda, et krediit on välja makstud, kostjal oli raha tagasi maksmise kohustus ja seda on rikutud.

VÕS § 401 kohaselt on krediidileping leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma

teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub krediidi

kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma.

VÕS § 404 lg 1 kohaselt peab tarbijakrediidilepingu puhul tarbija avaldus kohustuste võtmiseks

olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Tarbijale tuleb viivitamata anda

lepingudokument või selle koopia püsival andmekandjal. Tarbija tahteavalduses peab olema

selgelt ja kokkuvõtlikult märgitud VÕS § 404 lg-s 2 loetletud teave. Kui vorminõue on jäetud

järgimata, on leping tühine (VÕS § 408 lg 1).

4.2. Kohtule on esitatud pdf formaadis laenuleping nr xxxx, mis sisaldab kostja nime, isikukoodi,

kinnitamise aega 14.10.2022 10:38:45 ja kinnitamise IP aadressi (dtl 52). Samasugune

kinnitusmärge on ka maksegraafikul (dtl 66). Hageja on selgitanud, et selle kinnituse andmiseks

pidi kostja sisestama talle mobiiltelefonile saadetud PIN-koodi hageja kliendiportaalis. Kohtu

hinnangul on hageja esile toonud kostja poolt tahteavalduse tegemise asjaolud. Hageja on ka

esile toonud, et kostjal oli võimalik kohe või ka hiljem portaali sisse logides lepingudokumendid

endale digitaalselt alla laadida. Seega on hageja esile toonud, et tarbijale esitati

lepingudokumendid püsival andmekandjal.

Hageja on kohtule esitanud maksekorralduse 4200 euro kostjale 14.10.2022 välja maksmise

kohta (dtl 74).

Kohus on seega tuvastanud, et leping sõlmiti seadusega nõutud vormis ning et laen on kostja

kasutusse antud.

Lepingus välja toodud krediidi kulukuse määr jäi lepingu sõlmimise ajal kehtinud maksimaalse

määra (48,9%) piiresse.

5. Vastutustundliku laenamise kohustuse täitmine

5.1. VÕS § 4034 kohaselt on krediidiandja kohustatud tarbijakrediidi andmisel järgima

vastutustundliku laenamise põhimõtet. Selleks on krediidiandja kohustatud omandama teabe, mis

võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi

maksma (krediidivõimelisus) ja hindama selle teabe alusel tarbija krediidivõimelisust.

Teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja olema omandanud teabe kõigi

teadaolevate asjaolude kohta, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta. Selleks

on vaja tõendada, et ta on hankinud tarbija kohta järgnevad andmed:

a. tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension, investeeringutulu,

dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised,

toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus (KAVS § 49 lg 1 p 1 ja lg 3 p 1);

b. tarbija teised varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus,

võimaluse korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh muud

hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate

määradena (KAVS § 49 lg 1 p-d 2 ja 4);

c. tarbija varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine (KAVS § 49 lg 1 p

3);

d. tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste

kohustuste võimaliku suurenemise, sh intressimäära tõusu mõju (KAVS § 49 lg 1 p 5);

e. krediidiandjale teadaolevad muud faktid, millel võib olla oluline tähtsus tarbija

krediidivõimelisuse hindamisel ja mis võivad mõjutada tarbija kohustuste nõuetekohast täitmist

(KAVS § 49 lg 1 p 6).

Teabe saamiseks peab krediidiandja kasutama andmekogusid (nt rahvastikuregister,

pensioniregister, maksehäireregistrid, täitemenetlusregister) ja teabe, mis jääb nendest kohtadest

saamata, peab ta küsima tarbijalt endalt (VÕS § 4034 lg 3). Seejuures saab krediidiandja nõuda

tarbijalt endalt tõendite esitamist (nt tööandja tõend, töölepingu väljavõte, pangakonto väljavõte,

rahvastikuregistri väljavõte jms).

Krediidiandja ei või soodustada ega julgustada tarbijat tema krediidivõimelisuse hindamiseks

vajalikku teavet esitamata jätma.

Krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on

krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena

veendunud, et tarbija on krediidivõimeline.

KAVS § 48 tuleneb, et laenuotsuse tegemise aluseks olnud andmed tuleb dokumenteerida ja

säilitada (krediiditoimik). Seega tuleb krediidiandjal andmete säilitamise korraldamisel läbi

mõelda, kuidas andmeid koguda ja salvestada selliselt, et need oleksid hiljem kasutatavad

tõendina, st omaksid tõendi kvaliteeti, sisaldades tõendamiseseme jaoks kõiki vajalikke andmeid.

Kui krediidiandja seda ei tee, võtab krediidiandja ise endale riski, et tema nõude õiguslik alus

jääb tõendamata ning nõue rahuldamata.

5.2. Vastutustundliku laenamise kohustuse täitmise kohta selgitab hageja, et kostja deklareeris

laenutaotluses oma sissetulekuks 1400 eurot ja kohustusteks 0 eurot. Samuti esitati hagejale

kostja pangakonto väljavõte, mille analüüsi tulemusel selgus, et kostja tööandjaks oli M OÜ,

igakuiseks sissetulekuks oli 701,67 eurot, ei nähtunud regulaarseid kohustusi, samuti märkis

kostja oma igakuisteks kohustusteks 0 eurot. Hageja on arvestanud kostja elamiskuludeks 250

eurot ning pangakonto väljavõtte alusel on kostjal igakuised elamiskulud, st igakuiseid

ülekandeid on tehtud: KÜ Rae 30; Swedbank kindlustus, Eesti Energia, Elisa Eesti, Ragn-Sells

AS. Hageja on elamiskulusid arvestades lähtunud kostja elukoha tüübist (kostja on

märkinud, et ta on elupinna omanik, st tegemist pole üüripinnaga). Kui tarbija igakuiseid

elamiskulusid ise välja ei too, siis lähtub hageja sellest, et tarbija elamiskulud on 25% tema

igakuisest sissetulekust, minimaalselt 250 eurot. Samuti nähtus pangakonto väljavõttelt, et

kostjal puudusid kulutused hasartmängudele. Laenutaotluse esitamise ajal oli avalikustatud

maksehäireid, kuid need olid lõpetatud üks kuni kaks aastat enne laenutaotluse esitamist.

Igakuiselt jäi kostjale vaba raha muude kulutuste tarbeks 98,3 eurot. Laenutaotlejal on kohustus

esitada laenutaotlusel kõik temaga seotud pangakonto väljavõtted

5.3. Hageja on kohtule tõendina esitanud Exceli failina krediiditoimiku, milles on küll vaheleht

„Loan applications and contacts“, ent millest ei ole tuvastatav (ega seega tõendatud), mis

andmeid kostjalt küsiti, millised andmed esitas kostja ja millisel algkujul.

Samas failis on ka kostja pangakonto perioodi 16.10.2021-12.10.2022 väljavõtte andmed (lehel

„Bank Statement“) ning eraldi lehel (Bank Statement details) sellest tuvastatud sissetuleku

andmed (2022 jaanuar - oktoober). Neist andmetest nähtub, et kostja on perioodi jooksul

vahetanud kaks korda töökohta, esimesel korral jäi töötuks ning sai Töötukassast hüvitist alates

2021. a oktoobrist kuni 2022. a märtsini. Sel perioodil võttis kostja ka laenu 3000 eurot ning sai

märtsis 2022 toimetulekutoetust ja toetust raske majandusliku olukorra puhul. Märtsist maini

kostja töötas, mais sai lõpparve. Uuesti tööle sai kostja juunist 2022, sai kaks kuud palka (ühes

kuus 1860 eurot ja teises 1510 eurot), seejärel septembris avanssi 300 eurot, palk/haigushüvitist

295 eurot. Seega hageja arvestus, et kostja sai sissetulekut 700 eurot kuus, on üksnes teoreetiline

arvestus. Tegelikkuses oli kostja sissetulek ebastabiilne, oktoobriks ei olnud veel möödunud ka

tavapärane töölepingu katseaeg (4 kuud). Kohtu hinnangul ei ole hageja hinnanud kostja

sissetulekuallika olemust ja püsivust.

Kuigi hageja enda väitel võttis ta kogutud andmetest arvesse üksnes viimase kolme kuu

sissetulekut, selgitas hageja istungil, et peab krediiditoimikut isiku kaupa, mitte iga laenu kaupa

eraldi. Teisisõnu sisaldusid ka varasemalt väljastatud laenude andmisel kogutud andmed (alates

juuni 2021) samas krediiditoimikus ja olid seega krediidiandjale teada.

Konto väljavõttelt nähtub, et ka hagejalt endalt võttis kostja laenu ka 2022.a mais, 6500 eurot.

Konto väljavõttelt nähtub ka xxxx väikelaen, laenumaksega 405 eurot. Istungil selgitas hageja

erinevalt kirjalikes menetlusdokumentides väidetust, et siiski arvestas kostja finantskohustustena

selle laenuga, mis oli ise kostjale varasemalt andnud, arvestades kuumakseks 200 eurot kuus.

Väikelaenu osas hageja tõdes istungil, et sellega ei arvestatud. Käesoleva nõude aluseks oleva

lepingu järgi lisandus kuumakse 153 eurot.

Konto väljavõttest nähtub, et kostja on teinud/ja saanud ülekandeid enda teiselt kontolt, mistõttu

ei saanud hageja arvestada sellega, et kostjal on ainult üks pangakonto. Hageja ei ole tõendanud,

et ta oleks nõudnud kõigi konto väljavõtete esitamist ega esile toonud, et ta oleks küsinud

kostjalt täiendavaid selgitusi teise konto kohta.

Kokkuvõttes ei saanud hageja seega olla kindel selles, millised on kostja finantskohustused

(olemus, suurus, kestvus) ning hageja ei kogunud ka täiendavat infot (nt küsinud kostjalt

selgitusi), et neid välja selgitada.

Hageja ei ole välja toonud, et ta oleks küsinud või kontrollinud kostjal ülalpeetavate olemasolu.

Hageja ei ole kontrollinud, kas kohaldatud majandamiskulude määr (250 eurot) oli kohane.

Juunis maksis kostja ainuüksi side- ja eluasemekulusid ja kindlustust kokku 444 eurot, juulis

257,75 eurot, sellele lisandusid toidukulud.

Eeltoodust tulenevalt on selge, et kostjal olid finantskohustused (nähtuvad kahe varasema laenu

andmed), konto väljavõttelt nähtus regulaarsete püsivate majandamiskulude olemasolu, millest

tulenevalt 250 eurot ei olnud kohane määr kostja puhul sisaldamaks ka toidukulusid, ning kostja

sissetulek oli ebastabiilne (mõnekuulised töötamised, korduv töötuksjäämine, laenu taotlemisele

eelnenud kuul sissetulek 595 eurot). Hageja ei võtnud neid talle esitatud andmete kaudu

teatavaks saanud asjaolusid arvesse. Kohus ei nõustu seega hagejaga, et hageja täitis

vastutustundliku laenamise kohustust.

Eeltoodut ei mõjuta hageja poolt kohtuistungil väidetu, et kostja maksis pea aasta aega laenu

tagasimakseid. Laenu tagasimaksete tasumine peale laenu väljastamist on hiljem tekkinud

asjaolu, millega ei saanud krediidiandja laenu andmise eel arvestada kui laenuvõimet kinnitava

asjaoluga (samavõrd ei saa teisipidi ka arvestada sellega, kui makseid ei tasutud).

6. Hageja nõuded

Vastutustundliku laenamise kohustuse rikkumise korral kuulub saadud laen siiski tagastamisele

ning VÕS § 4034 lg 7 sätestab, et vastutustundliku laenamise kohustuse rikkumise korral saab

võlausaldaja nõuda jätkuvalt ka intressi VÕS § 94 sätestatud määras, kuid mitte muid tasusid.

Kohus selgitas hagejale (dtl 258) ümberarvestuse esitamise võimalust ja korda. Hageja

ümberarvestust ei esitanud. Kohus selgitas ka istungil hagejale, et kuna ümberarvestust ei ole

esitatud ega tagasimakseid uuesti määratud, ei saa kohus hagi ka osaliselt rahuldada. Hageja jäi

peale kohtu poolt antud selgitusi seiskohale, et vastutustundliku laenamise kohustust täideti

nõuetekohaselt.

Lepingu lõpptähtaeg on 15.10.2027, st leping ei ole korraliselt lõppenud. Hageja ei ole välja

toonud, kui palju on kokku kostja tagasimakseid teinud, mistõttu on teadmata, millises ulatuses

on kostjal laen tagastamata. Samuti ei ole tagasimakseid uuesti määratud.

Eeltoodu alusel jäävad hageja nõuded rahuldamata, sest hageja ei ole esitanud VÕS § 4034 lg 7

kohast nõude ümberarvestust ja tagasimakseid uuesti määranud.

7. Menetluskulud

TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 1 kohaselt

määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud

ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.

TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

TsMS § 138 lg 2 järgi on kohtukuluks muu hulgas riigilõiv. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144

p 1 ja p 7 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja maksekäsu kiirmenetluse kulud.

Kuivõrd kohus jätab hagi rahuldamata, jäävad poolte menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel

hageja enda kanda. Kuna hageja menetluskulud jäävad hageja enda kanda, ei määra kohus

kindlaks hageja menetluskulusid rahaliselt ja ei hinda hageja menetluskulude põhjendatust ja

vajalikkust. Kostja ei ole menetluses aktiivselt osalenud ja tsiviilasja toimikust nähtuvalt kostjal

hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid ei ole, samuti ei ole kostja esitanud menetluskulude

nimekirja. Lähtudes eeltoodust ei mõista kohus kostja kasuks menetluskulusid hagejalt välja.

TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi

peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

Maris Juha

kohtunik

/allkirjastatud digitaalselt/