3-24-3067/2 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-24-3067

Määruse kuupäev

15. november 2024

Kohtunik

Maria Lõbus

Kohtuasi

V.I (V.I) kaebus Justiitsministeeriumi keelamiseks väljastada

karistusregistrist tema isikuandmeid

RESOLUTSIOON

1. Võtta praeguse asja juurde tsiviilasja nr 2-23-9033

materjalide hulgast 14. novembri 2023. hagiavalduse vastuse

lisana 3 esitatud karistusregistri 12. oktoobri 2023. a

väljavõte ning tsiviilasja nr 2-24-13212 materjalide hulgast

kostja poolt 4. novembril 2024 esitatud karistusregistri 3.

novembri 2024. a väljavõte.

2. Tagastada kaebus.

3. Jätta kaebaja esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.

4. Jätta kaebaja taotlus kaebuse ja esialgse õiguskaitse taotluse

esitamisel riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks läbi

vaatamata.

5. Jätta kaebaja taotlus tõendite kogumiseks rahuldamata.

6. Asendada avaldatavas määruses kaebaja nimi tähemärgiga.

Edasikaebamise kord

Määruse resolutsiooni punktide 2 ja 3 peale võib esitada

määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse

kättetoimetamisest arvates.

Muud selgitused

Määrus toimetatakse kätte kaebajale.

ASJAOLUD

1. V.I esitas 8. novembril 2024 Tartu Halduskohtule kaebuse ja esialgse õiguskaitse taotluse.

Kaebaja nõuab Justiitsministeeriumi kohustamist lõpetada karistusregistrist tema

karistusandmete põhjendamatu ja piiramatu väljastamine ning keelata vastustajal

karistusregistrist tema isikuandmete väljastamine (v.a ametiasutustele põhjendatud taotluse

alusel). Kaebaja on seisukohal, et tema andmete töötlemine on olnud ebaseaduslik ning

vastustaja väljastab põhjendamatult ja seega õigusvastaselt erinevatele eraisikutele tema kohta

isikuandmeid. Karistusregistri poolt väljastatavad andmed on isikuandmeid (ees- ja

perekonnanimi, isikukood, teave varasema karistatuse ja vanglas kinnipidamise kohta,

nimemuutused). Kaebaja selgitab, et talle on saanud tsiviilasjade nr 2-22-2031, 2-23-9033 ja

2-24-13212 menetluste raames teatavaks, et nimetatud asjades on kostjate esindajad esitanud

karistusregistrile päringuid tema karistusandmete väljastamiseks ning vastustaja on need

põhjendamatult väljastanud. Kaebaja palub esialgse õiguskaitse korras keelata vastustajal

kohtumenetluse lõpuni kaebaja kohta karistusregistrist põhjendamatult andmeid väljastada.

3-24-3067

Kaebaja palub jätta asjas kohaldamata karistusregistri seaduse (KarRS) § 15 lõike 1 teine

lause ning tunnistada see vastuolus olevaks Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) §-st 13 tuleneva

õigusselguse põhimõttega ja §-s 26 sätestatud õigusega eraelu puutumatusele.

Kaebaja palub end vabastada riigilõivu tasumise kohustusest. Samuti palub kaebaja nõuda

vastustajalt välja kõik praeguse asjaga seotud dokumendid ja logid karistusregistrist alates

2022. aastast kuni 7. novembrini 2024, et nähtuks, kellele on kaebaja kohta isikuandmeid

väljastatud.

KOHTU SEISUKOHT

2. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lõike 1 punktide 1 ja 8 kohaselt selgitab

kaebuse saanud alluvusjärgne kohus asjas välja vaidluse eseme ning kontrollib, ega ei esine

alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks.

3. Tulenevalt HKMS § 2 lõikest 4, mille teise lause kohaselt tõlgendab kohus

menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest, mõistab

kohus, et kaebaja on esitanud kaebuse keelata väljastada karistusregistrist tema kohta käivaid

isikuandmeid kõigile isikutele, v.a ametiasutustele põhjendatud taotluse alusel (HKMS § 37

lõike 2 punkt 3).

4. Kohus leiab, et kaebus tuleb tagastada HKMS § 121 lõike 2 punkti 21 alusel, mis näeb

ette, et kohus võib tagastada kaebuse, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne

ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. Kohtu hinnangul on

eelnimetatud sättes toodud eeldused praegusel juhul täidetud.

5. Kaebaja on kaebuses viidanud, et tsiviilasjade nr 2-22-2031, nr 2-23-9033 ja nr 2-24-

13212 menetluste raames on talle teatavaks saanud, et viidatud asjades on kostjate esindajad

esitanud karistusregistrile päringuid tema karistusandmete väljastamiseks ning vastustaja on

need põhjendamatult väljastanud. Kohus võtab tsiviilasjade nr 2-23-9033 ja nr 2-24-13212

menetluste raames kohtutele esitatud karistusregistri väljavõtted praeguse asja juurde. Kohus

osutab, et ei leidnud tsiviilasja nr 2-22-2031 materjalide hulgast kaebajat puudutavat

karistusregistri väljavõtet.

6. Kaebusega kaitstava õiguse riivet peetakse väheintensiivseks, kui kaebuse aluseks oleva

subjektiivsete õiguste rikkumise tuvastamise korral tuleks asuda seisukohale, et kaebajale

tekkinud negatiivne tagajärg on sedavõrd kerge, et kaebuse rahuldamise korral kaebaja saadav

kasu või leevendus oleks ebaproportsionaalselt väike võrreldes õigusemõistmisega seotud

kuludega (seletuskiri halduskohtumenetluse tõhustamiseks halduskohtumenetluse seadustiku,

riigilõivuseaduse ja riigi õigusabi seaduse muutmise seaduse eelnõu 496 SE I juurde, lk 22).

Kohus leiab, et karistusregistrist kaebaja kohta isikuandmete väljastamine teistele isikutele ei

saa põhjustada kaebajale taolisi tagajärgi, mis tingiks kaebaja õiguste intensiivse riive.

7. Kohus selgitab esmalt, et karistusregister, mille koosseisust andmete väljastamise üle

vaidlus käib, on riigi infosüsteemi kuuluv andmekogu, kuhu kantakse andmed karistatud isiku

ja tema karistuse kohta ning mille eesmärgiks on eelkõige usaldusväärse teabe andmine isiku

karistusandmete kohta. Registrisse kantud andmed on avalikud, välja arvatud seaduses

sätestatud juhtudel (KarRS § 1, § 3 ja § 7 lõige 1).

3-24-3067

8. PS § 24 lõike 4 kohaselt kuulutatakse kohtuotsus avalikult, välja arvatud juhud, kui

alaealise, abielupoole või kannatanu huvid nõuavad teisiti. Nimetatud põhiseaduse norm

sisaldab objektiivset kohustust kohtuotsuste avalikustamiseks ning loetletud subjektide

subjektiivset õigust nõuda kohtuotsuse mitteavaldamist. Kohtuotsuse avalik kuulutamine

hõlmab PS § 24 lõike 4 mõttes avalikkuse, sh menetlusväliste isikute õigust tutvuda

kohtuotsusega. Avaliku teabe seaduse (AvTS) § 28 lõike 1 punkti 29 kohaselt on teabevaldaja

kohustatud avalikustama jõustunud kohtulahendid seadusest tulenevate piirangutega ning § 29

lõike 1 kohaselt tuleb kohtutel nimetatud teave avalikustada veebilehel. AvTS § 36 lõike 1

punkti 12 järgi ei või teabevaldaja tunnistada asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks

andmeid kehtivate karistuste kohta. Kohtuvälises menetluses tehtud otsuse avaldamine pärast

otsuse tegemist on lubatud kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 4081 lõigetes 2 ja 3 ette

nähtud tingimustel, arvestades kohtuvälise menetluse erisusi (väärteomenetluse seadustiku

(VTMS) § 62 lõige 2). KrMS § 4081 lõiked 1 ja 2 näevad ette, et jõustunud kohtuotsus

avalikustatakse koos süüdistatava nime ja isikukoodi või sünniajaga ettenähtud kohas

arvutivõrgus, s.o Riigi Teatajas. Sama põhimõte kehtib juhul, kui väärteoasja arutab ja

karistuse määrab kohus (VTMS § 2). Riigi Teataja veebilehel on võimalik otsida kõiki I ja II

kohtuastme lahendeid, mis on avalikustatud pärast 2006. aastat ning kõiki Riigikohtu

lahendeid. Enne 2006. aastat jõustunud kohtulahenditega on võimalik tutvuda kohtukantselei

kaudu. Erinevalt jõustunud kohtuotsusest väärteomenetluses kohtuvälises menetluses tehtud

väärteootsuseid ei avaldata Riigi Teatajas, vaid neile võimaldatakse juurdepääs õigustatud

huvi olemasolu korral (vt Riigikohtu 21. novembri 2018. a otsust asjas nr 3-16-11).

KarRS näeb ette tähtajad, millal karistusandmed kustutatakse. Seejärel lõpetatakse

isikuandmete avalikustamine. KarRS § 25 lõige 2 aga sätestab, et kui isikule on mõistetud

eluaegne vangistus, siis tema karistusandmeid ei kustutata, välja arvatud juhul, kui isik on

eluaegsest vangistusest vabastatud või kui isik on surnud. Asjas ei ole vaidlust, et kaebaja

kannab eluaegset vanglakaristust, seega tema karistusandmeid registrist ei kustutata ning need

on avalikud. Eeltoodust tulenevalt on kaebajat kriminaalasjades süüdimõistvad jõustunud

kohtuotsused avalikkusele kättesaadavad kuni KarRS § 25 lõikes 2 sätestatud asjaolu

esinemiseni. Väärtegude puhul kohaldub aga KarRS § 24 lõike 1 punkt 1, mille kohaselt

kustutatakse andmed registrist ja kantakse üle arhiivi siis, kui väärteo eest mõistetud või

määratud rahatrahvi tasumisest, aresti kandmisest, üldkasuliku töö sooritamisest või

põhikaristusena juhtimisõiguse äravõtmisest on möödunud üks aasta.

9. Kohus on seisukohal, et jõustunud kohtuotsused kriminaalasjades ja kohtuvälise

menetleja tehtud otsused väärteoasjades kajastavad vähemalt samas mahus kaebaja

isikuandmeid kui karistusregistri väljavõtted. Praeguse asja juurde võetud karistusregistri

väljavõtetest nähtub, et need kajastavad kaebaja nime, isikukoodi, sünniaega ja sugu ning

kaebaja kehtivaid kriminaalkaristusi (sh kohtulahendi tegijat, asja, menetluse ja otsuse

numbrit, kohtulahendi tegemise kuupäeva, kohtulahendi jõustumise kuupäeva, toimepandud

teo kvalifikatsiooni, karistuse määra ja liiki) ning kehtivaid väärteokaristusi (sh otsuse tegijat,

asja, menetluse ja otsuse numbrit, otsuse tegemise ja jõustumise kuupäeva, toimepandud teo

kvalifikatsiooni, karistuse määra ja liiki). Asjaoludest ei nähtu, et karistusregistri väljavõtted

kajastaksid kaebaja toime pandud süütegude asjaolusid või kaebaja isikuandmeid, mida ei

oleks võimalik teada saada avalikult kättesaadavate otsustega tutvumisel.

Kohus möönab, et paljudel juhtudel võib isikuandmete ebaseaduslik töötlemine füüsilise isiku

õigusi intensiivselt riivata. Eelkõige, kui tegemist on eriliiki isikuandmetega, sh

terviseandmetega. Praegu ei ole aga kaebuse asjaolusid arvestades tegemist sellise olukorraga.

Kaebaja on esitanud paljasõnalised ja abstraktsed väited oma õiguste rikkumise ning andmete

3-24-3067

kõrvalistele isikutele avaldamise kohta. Karistusregistrist väljastatud andmed on tulenevalt

kehtivale regulatsioonile sõltumata karistusregistri funktsioonist avalikkusele kättesaadavad.

Kohus on seisukohal, et karistusregistrist koondandmete väljastamine ei riiva kaebaja õigusi

kuidagi enam kui vastavate andmete iseseisev ükshaaval kogumine arvutivõrgust,

kohtukantseleist ja/või kohtuväliselt menetlejalt. Puuduvad igasugused tõendid, millest

nähtuks, et kaebaja õigusi eraelu puutumatusele ja tema andmete õiguspärasele töötlemisele

riivatakse karistusregistrist andmete väljastamisel rohkem, kui see õigustatud oleks olnud.

Karistusregistrist väljavõtte väljastamine annab huvitatud isikule üksnes ülevaate isiku

kehtivatest karistustest. Kohtu hinnangul ei saa eeltoodut arvestades karistusregistrist kaebaja

isikuandmete väljastamine kõigile huvitatud isikutele olla sedavõrd intensiivne kaebaja

põhiõigustesse sekkumine.

10. Kohus ei pea kaebuse rahuldamist tõenäoliseks. Keelamiskaebuse võib HKMS § 45 lõike

1 kohaselt esitada üksnes juhul, kui on põhjust arvata, et vastustaja annab haldusakti või teeb

toimingu, mis rikub kaebaja õigusi, ning õigusi ei saa tõhusalt kaitsta haldusakti või toimingu

hilisemal vaidlustamisel. Riigivastutuse seaduse § 5 lõige 1 sätestab, et isik võib nõuda

haldusakti andmata jätmist või halduse toimingu sooritamata jätmist, kui haldusakt või

toiming rikuks tema õigusi ja tooks tõenäoliselt endaga kaasa tagajärje, mida ei saaks

kõrvaldada haldusakti või toimingu hilisemal vaidlustamisel. Nimetatud sätetest tulenevalt

eeldab keelamiskaebuse põhjendatus reaalset ohtu isiku õigusi rikkuva haldusakti andmiseks

või toimingu tegemiseks. Nagu kohus eespool selgitas, peavad kehtiva õiguse kohaselt olema

isikute kehtivad karistused avalikult kättesaadavad. Seda arvestades ei saa väita, et

karistusregistrist kaebaja kehtivate karistusandmete ja nendega vältimatult seotud muude

isikuandmete (nimi, isikukood, sünniaeg, sugu) väljastamine oleks vastuolus kehtiva õigusega

ja rikuks kaebaja õigusi. Kaebaja on küll palunud tunnistada KarRS § 15 lõike 1 teise lause

PS §-dega 13 ja 26 vastuolus olevaks, kuid pole täpsemalt selgitanud, milles tema arvates

põhiseadusvastasus väljendub. Kohtu hinnangul on KarRS § 15 lõike 1 teine lause õigusselge.

Õigus eraelu puutumatusele ei ole absoluutne. Nagu kohus märkis, siis tuleneb PS § 24 lõikest

4 Eesti riigi objektiivne kohustus avalikustada kohtuotsused, välja arvatud juhul, kui alaealise,

abielupoole või kannatanu huvid nõuavad teisiti. Kaebaja kui süütegude toimepanemise eest

karistatud isik ei ole selle sätte järgi õigustatud subjekt nõudmaks, et teda puudutavad

jõustunud kohtuotsused ja nendest tulenevad isikuandmed (sh karistusandmed) ei oleks

avalikud. Samamoodi tuleb kaebajal taluda tema suhtes kehtivate väärteokaristuste avalikku

kättesaadavust karistusregistri kaudu ning seda ei ole alust pidada põhiseadusvastaseks. Kui

isik otsustab toime panna süütegusid, tuleb tal arvestada sellega, et ühiskonnal on õigustatud

huvi tutvuda tema kehtivate karistustega. Eeltoodut arvestades pole põhjust pidada KarRS §

15 lõike 1 teist lauset põhiseadusvastaseks.

11. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna kaebaja õiguste riive ei ole olnud intensiivne

ning kaebuses esitatud keelamisnõude rahuldamine oleks ebatõenäoline, siis tuleb kaebus

HKMS § 121 lõike 2 punkti 21 alusel tagastada.

12. Kuna kohus tagastab kaebuse, siis puudub vajadus lahendada kaebaja taotlust riigilõivu

tasumise kohustusest vabastamiseks kaebuse esitamisel. Kohus jätab taotluse sel põhjusel läbi

vaatamata.

13. Kaebaja taotleb esialgse õiguskaitse korras keelata vastustajal kohtumenetluse lõpuni

kaebaja kohta karistusregistrist põhjendamatu andmete väljastamine, sest sellega rikutakse

kaebaja PS §-s 26 ning Inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artikli 8 lõikes 1

sätestatud era- ja perekonnaelu puutumatust, mida hiljem ei ole võimalik taastada.

3-24-3067

14. Vastavalt HKMS § 249 lõikele 1 võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel teha igas

menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib

kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Seega

esialgse õiguskaitse kohaldamiseks peab kaebajal olema esialgse õiguskaitse vajadus.

Esialgse õiguskaitse vajadus esineb siis, kui on oht, et esialgse õiguskaitse kohaldamata

jätmine toob kaebajale kaasa pöördumatud või hiljem raskesti kõrvaldatavad tagajärjed.

15. Kohtu hinnangul ei ähvarda kaebajat praegu tagajärg, mis võib tema õigusi pöördumatult

või ebamõistlikult kahjustada. Nagu kohus märkis, siis ei avalikustata karistusregistrist

andmete väljastamisel kaebaja kohta selliseid isikuandmeid, mida ei oleks võimalik leida teda

puudutavate kohtuotsustega ja väärteootsustega tutvudes. Seega ei kaasne kohtu hinnangul

kaebajale mingeid pöördumatult raskeid tagajärgi, kui kohus esialgset õiguskaitset ei kohalda.

Lisaks leidis kohus eelnevalt, et praeguse kaebuse rahuldamine ei ole tõenäoline, mis

omakorda õigustab esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmist.

16. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata.

17. Kohus märgib, et arvestades esialgse õiguskaitse taotluse kiireloomulisust ning asjaolu, et

HKMS § 249 lõige 1 võimaldab kohtul esialgset õiguskaitset kohaldada ka omal algatusel (st

ka olukorras, kus riigilõivu ei ole tasutud), ei pidanud kohus käesolevas asjas mõistlikuks

hakata enne esialgse õiguskaitse taotluse lahendamist tuvastama kaebaja maksejõulisust.

Seetõttu lahendas kohus kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse ilma tema menetlusabi taotluse

osas seisukohta võtmata ning vastav menetlusabi taotlus jääb läbi vaatamata.

18. Kaebaja on esitanud tõendite kogumise taotluse, paludes nõuda vastustajalt välja kõik

praeguse asjaga seotud dokumendid ja logid karistusregistrist alates 2022. aastast kuni 7.

novembrini 2024, et nähtuks, kellele on karistusregistrist kaebaja kohta isikuandmeid

väljastatud. Kohus leiab, et see taotlus tuleb jätta HKMS § 62 lõike 2 alusel rahuldamata,

kuivõrd tegemist ei ole asja lahendamiseks vajalike tõenditega. Vaidluse all ei ole see asjaolu,

kellele konkreetselt on karistusregistrist kaebaja kohta isikuandmeid väljastatud, vaid

lahendada tuli küsimus, kas vastustajal on õigus peale ametiasutuste ka muudele isikutele

karistusregistrist kaebaja andmeid väljastada. Selle küsimuse lahendamiseks ei ole nimetatud

tõendid vajalikud.

19. Kohus asendab avaldatavas määruses kaebaja nime tähemärgiga (HKMS § 175 lõige 3 ja

§ 178 lõige 3).

(allkirjastatud digitaalselt)