2-23-145406/9 · Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Karina Kukkes

Otsuse tegemise aeg ja koht

15. november 2024, Võru kohtumaja

Tsiviilasja number

2-23-145406

Tsiviilasi

Aktiva Finance Group OÜ hagi B.V vastu põhivõla 1050

euro 20 sendi, intressi, viivise ja sissenõudmiskulude

saamiseks

Tsiviilasja hind

1346 eurot 18 senti

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479),

lepinguline esindaja Sigrid Rahkema

Kostja: B.V (isikukood XXX)

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi osaliselt.

2. Mõista B.V-lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja 966 eurot 13 senti (s.o põhinõue

957 eurot 76 senti ja sissenõutavaks muutunud viivis 8 eurot 37 senti).

3. Mõista B.V-lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja viivis põhinõudelt (957

eurolt 76 sendilt) alates 16. jaanuarist 2024 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1

teises lauses sätestatud määras.

4. Jätta rahuldamata Aktiva Finance Group OÜ põhinõue 92 euro 50 sendi ulatuses,

viivisenõue 51 euro 19 sendi ulatuses ja edasiulatuva viivise nõue seadusjärgset määra

ületavas osas. Jätta täielikult rahuldamata Aktiva Finance Group OÜ intressinõue (61

eurot 45 senti) ja sissenõudmiskulude nõue (50 eurot).

5. Jätta menetluskuludest 79% B.V ja 21% Aktiva Finance Group OÜ kanda.

6. Mõista B.V-lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja menetluskulud 426

eurot 60 senti.

7. Mõista B.V-lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja viivis hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt (426 eurolt 60 sendilt) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras

alates kohtuotsuse jõustumisest kuni selle täitmiseni.

8. Toimetada otsus kätte menetlusosalistele.

Edasikaebamise kord

Kohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10).

Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on

antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti

kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt

ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.

Otsuse peale võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates

otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavaks

tegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses

märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

Selgitus menetlusabi taotlejale

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel

apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku

tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

1. Aktiva Finance Group OÜ (hageja) esitas 9. novembril 2023 Pärnu Maakohtule maksekäsu

kiirmenetluse avalduse B.V-lt (kostjalt) 1214 euro 94 sendi saamiseks. Kuivõrd

makseettepanekut ei õnnestunud kostjale mõistliku aja jooksul kätte toimetada, andis Pärnu

Maakohus nõude Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.

2. Hageja esitas 15. jaanuaril 2024 Tartu Maakohtule kostja vastu hagi, milles palus mõista

kostjalt enda kasuks välja põhivõla 1050 eurot 20 senti, intressi 61 eurot 45 senti,

sissenõutavaks muutunud viivise 59 eurot 56 senti ja sissenõudmiskulud 50 eurot, samuti viivise

põhivõlalt alates 16. jaanuarist 2024 kuni põhinõude täitmiseni määras 11,9% aastas.

Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Inbank AS (esialgne võlausaldaja) ja kostja 8. detsembril 2022

järelmaksulepingu nr L89010736932, mille alusel sai kostja kauba maksumusega 1339 eurot.

Kostja kohustus tasuma kauba eest maksegraafiku alusel. Kostja tasus põhiosa katteks 288 eurot

80 senti. Kostjal on intressivõlgnevus alates 4. osamaksest. Kuivõrd kostja ei täitnud lepingust

tulenevaid kohustusi, saatis esialgne võlausaldaja kostjale 5. juulil 2023 lepingu ülesütlemise

hoiatuse, mille andis kostjale täiendava tähtaja võlgnevuse tasumiseks. Kuivõrd kostja ei

tasunud võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul, ütles esialgne võlausaldaja 25. juulil 2023

lepingu üles.

Esialgne võlausaldaja on oma nõuded kostja vastu loovutanud hagejale.

3. Kostja ei ole hagile vastanud.

KOHTU SEISUKOHT

4. Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt.

5. Praeguses asjas on hageja esitanud kostja vastu nõude tulenevalt esialgse võlausaldaja ja

kostja vahel 8. detsembril 2022 sõlmitud järelmaksulepingust nr L89010736932 (dtl 34 – 35;

Euroopa Tarbijakrediidi standardinfo teabeleht dtl 36 – 37, üldtingimused dtl 38 – 44). Lepingu

alusel sai kostja kauba maksumusega 1339 eurot. Kostja kohustus tasuma kauba eest

maksegraafiku alusel.

6. Vaidlust ei ole selles, et esialgse võlausaldaja ja kostja oli sõlmitud tarbijakrediidileping VÕS

§ 402 lg 1 mõttes. Esialgne võlausaldaja on oma majandus- ja kutsetegevuses tegutsev

krediidiandja, kes andis võimaldas järelemaksu kostjale kui füüsilisele isikule, kes tegi tehingu,

mis ei seondunud tema majandus- ega kutsetegevusega (VÕS § 1 lg 5). Tarbijakrediidilepingute

puhul tuleb kohtul kontrollida krediidi kulukuse määra (VÕS § 406), samuti seda, kas

krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet (VÕS § 4034 p-d 1 ja 2 ning lg

2). Tarbijakrediidilepingu ülesütlemisele kehtivad ka piirangud. Selliselt võib

tarbijakrediidilepingu üles öelda juhul, kui kostja oli täielikult või osaliselt viivituses vähemalt

kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja kostjale anti pärast seda edutult vähemalt

kahenädalane täiendav tähtaeg puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et selle tähtaja

jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral öeldakse leping üles ja nõutakse kogu võla

tasumist (VÕS § 416 lg-d 1 ja 2).

7. VÕS § 4062 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva

krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud

viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse

määra enam kui kolm korda.

Lepingu kohaselt on krediidi kulukuse määr 25,90% aastas. Lepingu sõlmimise ajal (8.

detsembril 2022) oli Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuu kuue keskmine krediidiasutuste

poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määr 16,30% (kolmekordne määr seega

48,9%). Seega ei ületa lepingu järgne krediidi kulukuse määr Eesti Panga avaldatud

tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda.

8. Järgnevalt analüüsib kohus seda, kas esialgne võlausaldaja on järginud vastutustundliku

laenamise põhimõtet. Selline kohustus tuleneb krediidiandjale VÕS § 4034 lg-st 1.

Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja kohustatud omandama

teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on krediidivõimeline (teabe saamise kohustus), ja

hindama tarbija krediidivõimelisust (krediidivõimelisuse hindamise kohustus).

Teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja omandama teabe kõigi teadaolevate

asjaolude kohta, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta. Teabe saamise

kohustuse täitmiseks peab krediidiandja VÕS § 4034 lg 3 esimese lause järgi vajaduse korral

küsima tarbijalt teavet ja kasutama asjakohaseid andmekogusid. Krediidiandja peab teavet

koguma tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teiste varaliste kohustuste, varasemate

maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku

suurenemise mõju kohta (VÕS § 4034 lg 2 teine lause). Samuti peab krediidiandja koguma

tarbija kohta andmeid, mis on sätestatud krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49

lg 1 p-des 1-7 ja lg 3 p-des 1-3 (ka VÕS § 4034 lg 2 kolmas lause). Seega peab krediidiandja

tarbija kohta omandama teabe minimaalselt järgmiste tarbijaga seotud näitajate kohta:

· tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension,

investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest,

üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus (KAVS § 49 lg 1 p 1 ja lg 3 p

1);

· tarbija varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus, võimaluse

korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh muud hinnatavad

regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate määradena

(KAVS § 49 lg 1 p-d 2 ja 4);

· tarbija varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine (KAVS § 49 lg 1 p

3);

· tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste

kohustuste võimaliku suurenemise (sh intressimäära tõusu) mõju (KAVS § 49 lg 1 p 5).

Kui krediidiandjal puudub mõne eelloetletud näitaja kohta tarbija krediidivõimelisust

iseloomustav teave ja seda ei saa hankida andmekogudest (nt äriregister, kinnistusraamat või

krediidiinfo), tuleb krediidiandjal sellekohast infot küsida tarbijalt endalt.

Üldjuhul tuleb krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse

hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija

krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet

küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija

krediidivõimelisuse hindamiseks (vt Riigikohtu 24. novembri 2023 määrus tsiviilasjas nr 2-21-

13098, p 18).

9. Hageja on hagiavalduse p-s 1.5 selgitanud, et esialgne võlausaldaja on hinnanud kostja

krediidivõimelisust ja jõudnud positiivse otsuseni. Hageja on esitanud kostja laenutaotluse (dtl

48) ja maksehäireregistri väljavõtte (dtl 49). Krediiditaotluse esitamise ajal ei olnud kostjal

kehtivaid ega varasemaid maksehäireid. Esialgne võlausaldaja on kostja sissetulekuid

kontrollinud pensioniregistrist. Hageja selgitas, et järelmaksulepingu puhul on tegemist

pangatootega, mille puhul on välja kujunenud teatud teenusstandard. Esialgne võlausaldaja teeb

kiireid otsuseid ning tulenevalt summa ja osamakse suurusest ei rakendatud ta konto analüüsi.

10. Kohtupraktikas on korduvalt asutud seisukohale, et hageja peab esile tooma ja tõendama, et

laenuandja nõudis laenusaajalt pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pikka ajavahemiku

kohta (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 8. novembri 2021 otsus tsiviilasjas nr 2-20-10661, p 55).

Piisav ei ole üksnes laenusaaja sissetulekute ja kohustuste vahe hindamine, sest pangakonto

väljavõttest nähtuvad ka muud kostja krediidivõimet mõjutavad olulised asjaolud, millega

laenuandjal tuleb arvestada (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 12. juuli 2023 määrus tsiviilasjas nr

2-22-147994, p 12.1). Ka siis, kui laenusaaja sissetulek kajastub riiklikes andmekogudes ning

krediidiinfo ja krediidiregistri andmetel maksehäired ei ole, tuleb laenuandjal koguda laenusaaja

pangakonto väljavõte. Muuhulgas võimaldaks pangakonto väljavõte teha kindlaks, kas

laenusaaja esitatud andmed oma kohutuste kohta on usaldusväärsed (vt nt Tallinna

Ringkonnakohtu 27. oktoobri 2023 otsus tsiviilasjas nr 2-21-15813, p 11.2). Seadusest ei tulene

erisusi tarbija krediidivõime hindamisel seoses laenusumma suurusega (vt nt Tartu

Ringkonnakohtu 14. novembri 2022 määrus tsiviilasjas nr 2-21-142768, p 11).

11. Kohtu hinnangul ei ole hageja tõendanud, et kostja (tarbija) kohta kogutud muu teave on

piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Kostja on krediiditaotluses (dtl 48) märkinud

oma sissetulekuks 2600 eurot ja olemasolevate kohustuste suuruseks 200 eurot. Taotlusest ei

selgu, millisel töökohal kostja töötab. Samuti ei ole selge, kas 200 euro suurused kohustused on

majapidamiskulud või muud finantskohustused vms. Hageja on selgitanud, et esialgne

võlausaldaja on kostja sissetulekuid kontrollinud pensioniregistrist ja saanud tulemuseks 1143

eurot 92 senti kuus. Hagisse on küll kopeeritud pensioniregistri väljavõte, kuid sellest ei selgu,

kelle kohta ja mis perioodi kohta see väljavõte tehtud on. Kohtu hinnangul ei ole tegemist

tõendiga. Esialgne võlausaldaja ei ole ka kindlaks teinud kostja kohustusi.

Eelneva tõttu on kohus seisukohal, et esialgne võlausaldaja on vastutustundliku laenamise

põhimõtet rikkunud.

12. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on lepingu osaline tühisus

kokkuleppelise intressi osas ning VÕS § 4034 lg 7 järgi loetakse sellisel juhul intressimääraks

VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud

intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab

tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning

need tarbijale teatavaks tegema.

Kohtupraktikas on leitud, et nimetatud sättest tulenevalt ei ole krediidileping tervikuna tühine,

vaid üksnes intressi ja muude krediidiga seotud tasude osas (lepingu sõlmimise tasu, lepingu

hooldustasu). Samas ei vabane krediidisaaja viivise ja sissenõudmistasu maksmise kohustusest

(vt nt Tartu Ringkonnakohtu 17. juuni 2022 otsus tsiviilasjas nr 2-21-125271, p 9). Tasuna ei

saa VÕS § 4034 lg 7 ls 2 tähenduses käsitada viivist ega sissenõudmisega seotud kulusid, sest

tegemist ei ole krediidiga seotud tasu(de)ga, vaid õiguskaitsevahenditega kohustuste täitmise

tagamiseks (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 5. veebruari 2020 määrus tsiviilasjas nr 2-18-

134930, p 10).

13. Hageja on 6. septembri 2024 menetlusdokumendis toonud välja arvestuse olukorras, kus

kohus asub seisukohale, et esialgne võlausaldaja on rikkunud vastutustundliku laenamise

põhimõtet. Hageja on märkinud, et sellises olukorras tuleb kostjal tagastada lepingu alusel

saadud 957 eurot 76 senti (1339 – 381,24). Samuti on hageja märkinud, et sellises olukorras ei

olnud leping kehtivalt 25. juulil 2023 üles öeldud, sest kostja ei olnud osamaksetega

võlgnevuses. Leping on lõppenud tähtaja saabumisega (viimase ehk 12. osamakse tasumise

tähtaeg oli 20. detsember 2023). Eelneva tõttu tuleb kostjalt mõista põhinõudena

välja 957 eurot 76 senti.

14. Hageja nõuab 6. septembri 2024 menetlusdokumendis edasiulatuvat viivist põhivõlalt (957

eurolt 76 sendilt) lepingu lõppemisele järgnevast päevast (s.o 21. detsembrist 2023) kuni

põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja

nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni

kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär,

millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui

seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.

TsMS § 367 sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et

taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud,

väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina

põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks

selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.

Eelneva tõttu on hageja viivise nõue alates 21. detsembrist 2023 (lepingu ülesütlemisele

järgnevast päevast) kuni 15. jaanuarini 2024 (hagi esitamiseni) kokku 8 eurot 37 senti

(siinkohal kasutas kohus viivisekalkulaatorit). Lisaks tuleb kostjalt mõista hageja kasuks välja

viivis põhinõudelt (957 eurolt 76 sendilt) alates 16. jaanuarist 2024 kuni põhinõude täitmiseni

VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

15. Sissenõudmiskulude kohta märgib kohus järgmist.

Hageja nõuab kostjalt 50 euro suuruse sissenõudmiskulu väljamõistmist. Hageja tugineb

seejuures VÕS § 1132 lg 2 p-le 3, mis võimaldab pärast lepingu lõppemist majandus- või

kutsetegevuses tegutseval võlausaldajal nõuda tarbijalt sissenõudmiskulude hüvitist

kogusummas kuni 50 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 1000 euro.

Esmalt märgib kohus, et praegusel juhul ei ole hageja nõue üle 1000 euro. Eelnevalt on kohus

leidnud, et leping on lõppenud tähtaja möödumisega 20. detsembril 2023. Kirjad on saadetud

22. augustil 2023, 29. augustil 2023 ja 24. oktoobril 2023 (dtl 50 – 53). Seega on kirjad

saadetud lepingu kehtivuse ajal, mitte pärast selle lõppemist.

16. VÕS § 1132 lg 1 sätestab, et lepingu kehtivusajal võib majandus- või kutsetegevuses

tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt võla sissenõudmiskulude hüvitamist iga sissenõutavaks

muutunud kohustuse kohta saadetava vaid ühe meeldetuletuskirja eest summas kuni 5 eurot.

Eelmises lauses nimetatud sissenõudmiskulude hüvitis suureneb iga solidaarvõlgniku või

tagatise andja kohta 5 euro võrra. Käesolevas lõikes nimetatud hüvitist on võlausaldajal õigus

nõuda ainult juhul, kui ta on saatnud tarbijale enne vähemalt ühe tasuta meeldetuletuse.

Praegusel juhul ei ole hageja tuginenud sellele, et ta on enne saatnud kostjale vähemalt ühe

tasuta meeldetuletuse. Hageja ei ole ka vastavaid tõendeid esitanud. Seega ei ole VÕS § 1132

lg-s 1 sätestatud eeldused täidetud ja hagejal ei ole õigust nõuda sissenõudmiskulusid. Kohus

jätab selle nõude rahuldamata.

17. Seega mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja kokku 966 eurot 13 senti (s.o põhinõue

957 eurot 76 senti + sissenõutavaks muutunud viivis 8 eurot 37 senti). Lisaks mõistab kohus

kostjalt hageja kasuks välja viivis põhinõudelt (957 eurolt 76 sendilt) alates 16. jaanuarist 2024

kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kohus jätab

rahuldamata hageja põhinõude 92 euro 50 sendi ulatuses (1050,26 – 957,76) ja viivisenõude 51

euro 19 sendi ulatuses (59,56 – 8,37) ja hageja edasiulatuva viivise nõude seadusjärgset määra

ületavas osas. Kohus jätab täielikult rahuldamata hageja intressinõude (61 eurot 45 senti) ja

sissenõudmiskulude nõude (50 eurot).

18. Arvestades hagi rahuldamise ulatust (hageja nõuded olid kokku 1221 eurot 21 senti ja kohus

mõistab kostjalt hageja kasuks välja 966 eurot 13 senti, seega rahuldab kohus hagi ca 79%

ulatuses), jääb TsMS § 163 lg 1 alusel menetluskuludest 79% kostja ja 21% hageja kanda.

19. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskulud 638 eurot (riigilõiv 280

eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulud 20 eurot ja lepingulise esindaja kulud 338 eurot). Kostja

ei ole menetluskulude nimekirja esitanud.

Riigilõivu tasumise kohustus tuleneb seadusest ja seega on tegemist põhjendatud kuluga. TsMS

§ 4842 järgi on maksekäsu kiirmenetluse põhjendatud kuluks 20 eurot.

20. Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt

kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja

põhjendatud ja vajalikus ulatuses (TsMS § 175 lg 1 esimene lause).

Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on kostja lepingulise esindaja kulud 338 eurot (2 h x

169 eurot/h). Kohtu hinnangul saab tasumäära 169 eurot tunnis pidada põhjendatuks

vandeadvokaadist esindaja puhul. Praegusel juhul esindas kostjat mitteadvokaadist esindaja

ning sellist tasumäära ei saa kohtu hinnangul Eesti õigusteenuse turu keskmist hinda

mõistlikuks pidada. Kohtu hinnangul on mitteadvokaadist esindaja puhul mõistlikuks

tunnitasuks 120 eurot. Hageja lepingulise esindaja ajakulu (2 tundi) on kohtu hinnangul

põhjendatud. Hageja lepingulise esindaja kulu on seega 240 eurot (120 x 2).

21. Hageja põhjendatud ja vajalikud kulud on kokku 540 eurot (280 + 20 + 240). Kostjalt tuleb

hageja kasuks välja mõista menetluskulud 426 eurot 60 senti (540 x 0,79). Vastavalt hageja

taotlusele tuleb kostjal tasuda viivis hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (426 eurolt 60

sendilt) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni

selle täitmiseni.

/allkirjastatud digitaalselt/

Karina Kukkes

kohtunik