2-24-3147/22 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Janek Väli

Kohtuotsuse tegemise aeg ja

koht

15. novembril 2024.a, Tallinnas

Tsiviilasja number

2-24-3147

Tsiviilasi

aktsiaselts Folger Art hagi Maauurija OÜ (likvideerimisel)

vastu võlgnevuse 366,81 euro, sissenõudmiskulu 40 euro,

kahjuhüvitise 150,66 euro, viivise 29,27 euro ja täiendava

viivise saamiseks

Hagihind

656,42 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: aktsiaselts Folger Art (registrikood 10526192, asukoht

Laki 26, 12915 Tallinn)

Hageja lepinguline esindaja S.J (Bene Est Law Office, Raua

34, 10120 Tallinn; e-post xxx)

Kostja: Maauurija OÜ (likvideerimisel, registrikood

14640631, asukoht XXX , 10140 Tallinn; e-post xxx)

Kohtuistungi toimumise aeg

28.10.2024.a, Tallinn

Kohtuistungil osalesid

Hageja lepinguline esindaja S.J

Kostja seaduslik esindaja R.H

Resolutsioon

1. Hagi rahuldada.

2. Välja mõista Maauurija OÜ-lt (likvideerimisel) aktsiaselts Folger Art kasuks

võlgnevus 366,81 eurot, sissenõudmiskulu 40 eurot, kahjuhüvitis 150,66 eurot ja

viivis 29,27 eurot.

3. Välja mõista Maauurija OÜ-lt (likvideerimisel) aktsiaselts Folger Art kasuks viivis

võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudelt (s.o 366,81

eurolt) alates 24.02.2024 kuni põhinõude täitmiseni.

4. Välja mõista Maauurija OÜ-lt (likvideerimisel) aktsiaselts Folger Art kasuks viivis

võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kohtueelsetelt

kahjuhüvitise ja sissenõudmiskulu nõudelt kogusummas 190,66 eurolt alates

23.02.2024.a kuni kohustuse kohase täitmiseni.

5. Jätta menetluskulud Maauurija OÜ (likvideerimisel) kanda.

6. Välja mõista Maauurija OÜ-lt (likvideerimisel) aktsiaselts Folger Art kasuks

menetluskulu summas 1258,87 eurot.

7. Välja mõista Maauurija OÜ-lt (likvideerimisel) aktsiaselts Folger Art kasuks viivis

protsendina hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (1258,87 eurot)

menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras.

Edasikaebamise kord

Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg 10 ei anna kohus menetlusosalistele

luba käesoleva otsuse edasikaebamiseks.

Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on

antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud

materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti

hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebus tuleb esitada 30

päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest Tallinna Ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt. 7

Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta

kohtuistungi pidamist.

Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks,

mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi

andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hageja nõuded ja põhjendused

1. Aktsiaselts Folger Art esitas Harju Maakohtule hagi Maauurija OÜ (likvideerimisel) vastu

võlgnevuse 366,81 euro, sissenõudmiskulu 40 euro, kahjuhüvitise 150,66 euro, viivise

29,27 euro ja täiendava viivise saamiseks.

1.1.

Hagiavalduse kohaselt pöördus 15.08.2022.a Golden Stevia OÜ (praeguse ärinimega

Maauurija OÜ) hinnapakkumise saamiseks hageja poole 500 trükise („Suhkruvaba

Jõulud“ kaaned + 128 lk) tellimiseks. 15.08.2022 tegi hageja kostjale hinnapakkumise

500-le raamatule maksumusega 2700 eurot, millele lisandub käibemaks (5,40 eurot/tk,

millele lisandub 9% käibemaks). 07.10.2022 kinnitas kostja pakkumise. Hageja täitis oma

lepingust tulenevad kohustused ja teostas tellitud töö ning 25.10.2022 andis tellitud

trükised kostjale üle. 25.10.2022 esitas hageja trükitöö teostamise eest kostjale arve nr

221583 summas 2 812,20 eurot.

1.2.

Lepingu täitmiseks teostas kostja hagejale järgmised maksed: 09.11.2022.a 612,20 eurot,

28.11.2022.a 300 eurot; 04.12.2022.a 200 eurot; 21.12.2022.a 200 eurot; 02.01.2023.a

200 eurot; 17.01.2023.a 100 eurot; 24.01.2023.a 100 eurot; 30.01.2023.a 100 eurot;

13.02.2023.a 100 eurot; 27.02.2023.a 100 eurot; 08.03.2023.a 100 eurot; 05.04.2023.a

100 eurot; 03.05.2023.a 100 eurot; 26.05.2023.a 100 eurot ja 27.06.2023.a 100 eurot.

1.3.

Hagiavalduse esitamise seisuga (k.a 23.02.2023) on kostja põhivõlg hageja ees summas

366,81 eurot ja viivisevõlgnevus summas 29,27 eurot.

1.4.

Hageja kasutab TsMS §-st 367 tulenevat võimalust ning leiab, et tal on õigus nõuda

kostjalt viivise väljamõistmist, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks

muutunud, st alates hagiavalduse esitamisele järgnevast päevast s.o 24.02.2024 kuni

põhinõude täieliku tasumiseni. Hageja leiab, et eelpool nimetatud perioodi eest on õigus

nõuda tasumata põhinõudelt (366,81 eurolt) kuni kohustuse täieliku täitmiseni viivist

VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud määras.

1.5.

Hagejal on õigus nõuda kostjalt ka sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot,

mille hageja palub kohtul kostjalt välja mõista.

1.6.

Käesoleval juhul on 05.04.2023.a kostjale koostatud võlanõude eest Bene Est Law Office

OÜ poolt hagejale esitatud arve nr 4993 õigusteenuse osutamise eest. Vastavalt arve nr

4993 spetsifikatsioonile kulus nõude koostamisele kokku 2 tundi ja 38 minutit, mis vastab

210,66 eurole (2 h ja 38 min × 80 = 210,66). Seega kostja on lisaks sissenõudmiskuludele

summas 40 eurot kohustatud hüvitama hageja poolt kahju sissenõudmisega seotud kulud

ulatuses, mis ületab 40 eurot, seega antud juhul 170,66 eurot. Sõltumata eeltoodust hageja

nõuab antud juhul kostjalt kahju summas 150,66 eurot Hageja palub kostjalt välja mõista

kohtumenetluse eelsete kulude hüvitamise nõudelt 190,66 eurolt viivise VÕS § 113 lõikes

1 teises lauses sätestatud määras alates hagi esitamisest (s.o 23.02.2024.a) kuni kohustuse

kohase täitmiseni.

1.7.

Kostjale esitatud hinnapakkumine sisaldas ka kostja poolt tellitud UV-kohtlakki. Hiljem

kostja loobus UV-kohtlaki tellimisest. Nimetatud hageja väidet tõendab kostja poolt

hagejale 11.10.2022.a edastatud e-kiri. Seoses kohtlakist tellimise loobumisega kujunes

ka kostjale esitatud arve väiksemaks kui esialgselt esitatud pakkumises. Sellest tulenevalt

hinnapakkumisel ja arvel sisalduvad hinnad on erinevad.

1.8.

Kostja pole oma seisukohas toonud välja, milline oli poolte tegelik kokkulepe kostja

arusaamiste kohaselt, mille kostja on väidetavalt ka täitnud. Tõenditel ei tugine kostja

väide, et tegelikult kokkulepitud summa oli 2512 eurot koos käibemaksuga. Hageja juhib

kohtu tähelepanu asjaolule, et kostja on teinud hagejale makseid kõnealuse tööde

teostamise eest summas 2512,20 eurot.

1.9.

Kostja vastuses esitatud väide, et hageja on aktsepteerinud arve tasumist osadena on

paljasõnaline. Poolte vahel puudub kokkulepe arve osadena maksmise kohta ega kostja

pole vastupidist tõendanud. Kostja pole ka põhistanud, millistel tingimustel oli arve

tasumine osadena kokkulepitud. Veelgi enam, kokkuleppe puudumist tõendab ka

05.04.2023 hageja esitatud võlanõue kostjale.

1.10.

Kostja vastuses esitatud väide, et hageja ei ole andnud viivise saamise soovist teada

mõistliku aja jooksul on põhjendamata ja alusetu. Viivise nõudest teavitamine ei ole

viivisenõude esitamise eelduseks.

1.11.

Peale 25.10.2022.a toimunud trükiste üleandmist hageja pöördus kostja poole ning uuris

miks kostja ei ole täitnud enda töövõtulepingust tulenevat kohustust, tasuda hagejale

trükitööde teostamise eest kokkulepitud tasu. Hageja pöördumise peale 15.11.2022.a

kostja saatis hagejale e-kirja. Ei ole eluliselt usutav, et kui kostja ei oleks saanud hagejalt

tellitud koguses trükiseid, siis kostja ei juhiks hageja tähelepanu sellele.

1.12.

Hageja palub menetluskulud jätta kostja kanda ning välja mõista kostjalt riigilõiv summas

175 eurot ja esindajakulu summas 1 698,40 eurot. Samuti palub hageja välja mõista

menetluskuludelt viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Kostja vastuväited ja põhjendused

2. Kostja hagi ei tunnista ning vaidleb sellele vastu.

2.1.

Hageja on nõude alusena esitanud tellimuse kirjavahetuse ja arve-saatelehe. Dokumentide

võrdlusest nähtub, et kirjavahetuses räägitakse summast 2700+ 9%, kuid arvel on 2580+

9%, mis näitab, et kirjavahetus ei kajasta tegelikku kokkulepet ja lõplik tellimus oli teine.

Hagejal tuleks esitada nõude aluseks olevad dokumendid korrektselt. Kostja on

seisukohal, et tegelik kokkulepe on täidetud 27.06.2023 ja nõude esitamiseks puudub alus.

2.2.

Kostja on seisukohal, et ta on tasunud tegelikult kokkulepitud summa 2512 eurot (koos

käibemaksuga) 27.06.2023 ja hagejal nõue puudub.

2.3.

Hageja on aktsepteerinud arve tasumist osadena ning ei ole andnud viivise saamise

soovist teada mõistliku aja jooksul. Seega polnud alust arvestada viivist ega tellimuse eest

laekunud raha ka viiviste katteks.

2.4.

Hageja esitatud saatelehte pole kostja kunagi saanud. Lisa 2 on allkirjastatud kostjale

tundmatute isikute poolt, kostja juures ei tööta ega ole kunagi töötanud ühtegi P ega L

ega muud sarnase nimega isikut.

2.5.

Hagejal ei olnud vajadust ega mõistlikku põhjust kohtu poole pöörduda, kuna kostja tasus

kokkulepitud summa. Hageja kulutused väidetava võlgnevuse sissenõudmiseks on

põhjendamatud. Hagiavaldusele lisatud lisad 7 ja 8 ei tõenda, et õigusabi on antud seoses

käesoleva hagiavaldusega ja ka seetõttu ei kuulu väidetav sissenõudmiskulu nõue

rahuldamisele.

Kohtu seisukoht ja põhjendused

3. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte

esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike

kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu

ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude

põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2

kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 7

kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.

4. TsMS § 405 lg 1 järgi menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud

korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui

tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna

põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole. Muu hulgas võib

sellise hagi menetlemisel kalduda kõrvale tõendite esitamise ja kogumise vorminõuete

kohta seaduses sätestatust ja tunnustada tõendina ka seaduses sätestamata

tõendusvahendeid, muu hulgas menetlusosalise seletust, mis ei ole antud vande all (TsMS

§ 405 lg 1 p 5). Käesoleva asja hagihind on 656,42 eurot. Kohus on asja lahendanud

lihtmenetluses TsMS § 405 lg 1 alusel.

5. Kohus poolte poolt vaidlustamata asjaoludena tuvastab järgmised faktid:

1)

Kostja esindaja saatis 15.08.2022 hagejale e-kirja palvega teha hinnapakkumine 500

trükise tellimiseks (dtl 12).

2)

Hageja poolt on koostatud 15.08.2022 hinnapakkumine 500-le raamatule maksumusega

2700 eurot, millele lisandub käibemaks 9% (dtl 13).

3)

Kostja on kinnistanud 07.10.2022 e-kirjaga hinnapakkumise (dtl 11), „500 tk, kaane seest

valge nii eest kui tagant, tavaline trükk ja kohtlakk kaanel“.

4)

Hageja on andnud tellitud trükised kostjale üle 25.10.2022 (dtl 14).

5)

Hageja esitas 25.10.2022 kostjale arve nr 221583 summas 2812,20 eurot (2580€ +

käibemaks 9% 232€) (dtl 15).

6)

Kostja on arve nr 221583 alusel tasunud hagejale kokku 2512,20 eurot 15 osamaksega

perioodil 09.11.2022 – 27.06.2023 (dtl 16).

5.1.

Kostja on keeldunud arve tasumisest summas 366,81 eurot, viidates, et kirjavahetuses

räägitakse summast 2700+ 9%, kuid arvel on 2580+ 9%, mis näitab, et kirjavahetus ei

kajasta tegelikku kokkulepet ja lõplik tellimus oli teine (dtl 46 p 2.2). Kostja vaidleb vastu

ka viivisele, asudes seisukohale, et pooled olid ositi maksmises kokku leppinud.

6. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 9 lg 1 sätestab, et leping sõlmitakse pakkumuse esitamise ja

sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise

teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. VÕS § 9 lg 2

sätestab, et pakkumusele nõustumuse andmisega on leping sõlmitud ajast, mil pakkumuse

esitaja nõustumuse kätte sai. Kui nõustumus väljendub teos, mis ei ole otsene

tahteavaldus, on leping sõlmitud ajast, mil pakkumuse esitaja teost teada sai, välja arvatud

juhul, kui pakkumusest, lepingupoolte vahelisest praktikast või tavast tulenevalt loetakse

leping sõlmituks teo tegemisest. VÕS § 16 lg 1 sätestab, et pakkumus (ofert) on lepingu

sõlmimise ettepanek, mis on piisavalt määratletud ja väljendab pakkumuse esitaja

(oferendi) tahet olla ettepanekule nõustumuse andmise korral sõlmitava lepinguga

õiguslikult seotud. VÕS § 20 lg 1 sätestab, et nõustumus (aktsept) on otsese

tahteavaldusega või mingi teoga väljendatud nõusolek sõlmida leping.

6.1.

VÕS § 635 lg 1 sätestab, et töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või

muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine

isik (tellija) aga maksma selle eest tasu.

6.2.

Kohus tuvastab, et kostja küsis hagejalt 05.10.2022 e-kirjaga pakkumist 500 raamatu

trükkimiseks (dtl 12). Hageja tegi 15.08.2022 hinnapakkumise (oferdi VÕS § 16 lg 1

mõttes), mille kostja aktsepteeris 07.10.2022 e-kirjaga (dtl 11), mis oli aktsept VÕS § 20

lg 1 mõttes. Seega pooled sõlmisid lepingu kostja poolt 07.10.2022 edastatud e-kirjaga.

Nimetatud e-kirja kohaselt soovis kostja saata esmaspäeval trükifailid 500 tk. Raamatud

pidid olema kaane seest valged nii eest kui tagant ning tuleb tavaline trükk ja kohtlakk

esikaanel (dtl 11). Kostja aktseptis esitatud tingimused kattusid hageja esitatud

hinnapakkumise tingimustega, sh hinna 2700.-€ + km 9 % (5,40 / tk +km 9 %) osas.

6.3.

11.10.2022 edastas kostja hagejale e-kirja, millise kohaselt loobus UV-kohtlaki tellimisest

(dtl 54), avaldades arvamust, et nii hoiab ka veidi raha kokku. Asjas ei ole esitatud

tõendeid, et pooled oleksid sõlminud hinna vähendamise osas kokkuleppe. Hageja on

kokkulepitud hinda vähendanud 120 euro (lisaks käibemaks 9%) võrra, selgitades, et see

oligi kohtlaki maksumus. Kostja ei ole esitanud tõendeid, et pooled sõlmisid mingi muu

hinna osas kokkuleppe või et hageja oleks pidanud hinda veel rohkem vähendama. Kostja

ei ole ka tõendanud, et ta oleks varem kui kohtumenetluses väljendanud oma

mittenõustumist selliselt vähendatud hinnaga. Seega lähtub kohus hageja nõudest 2812

eurot (sh käibemaks 9%).

6.4.

Kostja on avaldanud, et dokumentide võrdlusest nähtub, et kirjavahetuses räägitakse

summast 2700+ 9%, kuid arvel on 2580+ 9%, mis näitab, et kirjavahetus ei kajasta

tegelikku kokkulepet ja lõplik tellimus oli teine (dtl 46). Kohus leiab, et selline kostja

seisukoht on tõendamata ja paljasõnaline. Kohus eelnevalt tuvastas, et pooltel oli

hinnakokkulepe 2943 euro osas, mida hageja vähendas seoses kostja poolt kohtlakist

loobumisega 2812,2 euroni. Seda enam, et hageja poolt esitatud arve on õige kinnitab ka

asjaolu, et kostja on hagejale teostanud nimetatud arve alusel makseid kogusummas

2512,20 eurot (dtl 16). Kostja ei ole esitanud mingeid tõendeid, et poolte kokkulepe hinna

osas oli midagi muud. Seega seoses kostja poolt kohtlaki tellimise loobumisega muutus ka

hageja poolt edastatud hinnapakkumises olev töö hind ning seetõttu on hinnapakkumisel

ja arvel sisalduv hind veidi erinev.

7. Vaidlus puudub poolte vahel selles, et hageja poolt valmistatud trükised vastasid kostja

poolt esitatud nõuetele, kuivõrd 25.10.2022 on kostja tellitud trükised vastavalt saatelehele

221583 saanud kätte (dtl 14). Vastupidist kostja millegagi tõendanud ei ole. Kostja

kinnitas 28.10.2024 istungil, et „koguse saime kätte nagu saatelehel märgitud on,

kvaliteedi osas hetkel pretensioone ei ole“ (dtl 80, 00:05:38). Samuti kinnitab trükiste

kättesaamist asjaolu, et kostja on tasunud hageja poolt 25.10.2022 esitatud arvest nr

221583 summas 2812,20 eurot (dtl 15) 2512,20 eurot (dtl 16).

8. Hageja 25.10.2022 arve tasumise tähtaeg oli 01.11.2022. Kostja ei ole tõendanud oma

vastuväidet, et pooled leppisid kokku selle tasumises muuks tähtajaks, ositi või

maksegraafikuga. Asjas on esitatud kostja esindaja 15.11.2022 e-kiri, kus ta annab

lubaduse see arve kasvõi ositi või maksegraafikuga maksta (dtl 55), kuid sellest ei nähtu

poolte kokkulepet selles osas. Kohus leiab, et asjaolu, et hageja sellele vastu ei vaielnud

või vaikimisi seda aktsepteeris, ei tähenda hageja poolt viivise arvestamise või nõudmise

õigusest loobumist.

8.1.

Seega oli ja on hagejal õigus nõuda kostjalt põhivõla tähtaegset tasumist, samuti seaduses

sätestatud määras viivist. Juhindudes VÕS § 88 lõikest 8 hageja arvestas esmalt tasutuks

viivise ja seejärel põhivõlgnevuse. VÕS § 88 lg 8 kohaselt kui võlgnik peab lisaks

rahalisele põhikohustusele tasuma kulutusi ja intressi, loetakse, et täitmine on toimunud

esmalt kulutuste, seejärel juba sissenõutavaks muutunud intressi ning lõpuks

põhikohustuse katteks. Asjas pole tõendeid, et pooled leppisid kokku teistsuguse nõude

täitmise järjekorra kui on sätestatud VÕS § 88 lg 6.

8.2.

Lähtudes sellest, et kostja kohustus tasuma hiljemalt 01.11.2022.a 2812,20.- eurot ning

arvestades kostja poolt hagejale teostatud makseid (09.11.2022.a 612,20 eurot,

28.11.2022.a 300 eurot; 04.12.2022.a 200 eurot; 21.12.2022.a 200 eurot; 02.01.2023.a

200 eurot; 17.01.2023.a 100 eurot; 24.01.2023.a 100 eurot; 30.01.2023.a 100 eurot;

13.02.2023.a 100 eurot; 27.02.2023.a 100 eurot; 08.03.2023.a 100 eurot; 05.04.2023.a

100 eurot; 03.05.2023.a 100 eurot; 26.05.2023.a 100 eurot ja 27.06.2023.a 100 eurot) on

hagiavalduse esitamise seisuga (s.o. 23.02.2024) kostjal põhivõlg hageja ees summas

366,81 eurot ja viivisevõlg summas 29,27 eurot. Hageja on välja toonud vastava nõude

arvestuse hagi lisas 6 (dtl 20-27). Kostja 28.10.2024 toimunud istungil ega ka varasemalt

kohtule edastatud menetlusdokumentides ei ole hageja viivise arvestusele vastuväiteid

esitanud.

9. Eelnevast tulenevalt asub kohus seisukohale, et hageja põhivõla tasumise nõue summas

366,81 eurot on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

10. Hageja on esitanud ka viivise nõude. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha

maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 järgi võib

võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult

viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni selle kohase

täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub

kaheksa protsenti aastas.

10.1.

Hageja on palunud kostjalt välja mõista hagi esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud

viivise summas 29,27 eurot ja viivise VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras põhinõudelt

alates 24.02.2024 kuni põhinõude täieliku tasumiseni.

10.2.

Kohus leiab, et hageja viivisenõue kuulub rahuldamisele, kuivõrd kohus on eelnevalt

tuvastanud, et kostjal on jäänud viivitusse hageja poolt nõutava summa tasumisega.

10.3.

Kostja on toonud välja, et kuivõrd hageja on aktsepteerinud arve tasumist osadena, siis ei

ole viimane andnud viivise saamise soovist teada mõistliku aja jooksul ning seega ei

olnud alust arvestada viivist ega tellimuse eest laekunud raha ka viiviste katteks (dtl 46 p

2.4). Kohus leiab, et käesoleval juhul ei ole kohtule esitatud kostja poolt ühtegi tõendit

selle kohta, et hageja on nõustunud sellega, et kostja tasub viimasele esitatud arve

osamaksetena.

10.4.

Seega on põhjendatud kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis seisuga kuni 23.02.2023

summas 29,27 eurot.

10.5.

Samuti tuleb kostjalt hageja taotlusel välja mõista viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras põhinõudelt, s.o 366,81 eurolt alates 24.02.2024 kuni põhinõude

täitmiseni.

11. Hageja palub kostjalt välja mõista võla sissenõudmiskulu summas 40 eurot.

11.1.

VÕS § 1131 lg 1 kohaselt kui võlausaldaja võib nõuda viivist, võib ta nõuda võlgnikult

võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot.

11.2.

Kohus leiab, et hagejal VÕS § 1131 lg 1 alusel õigus nõuda kostjalt sissenõudmiskulusid

summas 40 eurot nõuda, kuivõrd kostja ei ole tähtaegselt omapoolset kohustust hageja ees

täitnud ja hagejal on õigus nõuda kostjalt viivist.

12. Hageja palub kostjalt välja mõista kohtueelse õigusabikulu summas 150,66 eurot.

12.1.

VÕS § 127 lg 1 kohaselt kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine

olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju

hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 128 lg 3 järgi

otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara

halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju

tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas

mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu

hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks.

12.2.

Käesoleval juhul on 05.04.2023 kostjale koostatud võlanõude eest Bene Est Law Office

OÜ poolt hagejale esitatud arve nr 4993 õigusteenuse osutamise eest (dtl 28). Vastavalt

arve nr 4993 spetsifikatsioonile kulus nõude koostamisele kokku 2 tundi ja 38 minutit,

mis vastab 210,66 eurole (2 h ja 38 min × 80 = 210,66).

12.3.

Kostja leiab, et hagejal ei olnud vajadust ega mõistlikku põhjust kohtu poole pöörduda,

kuna kostja tasus kokkulepitud summa. Hageja kulutused väidetava võlgnevuse

sissenõudmiseks on põhjendamatud. Hagiavaldusele lisatud lisad ei tõenda, et õigusabi on

antud seoses käesoleva hagiavaldusega ja ka seetõttu ei kuulu väidetav sissenõudmiskulu

nõue rahuldamisele

12.4.

Kohus vastavate kostja etteheidetega ei nõustu. Hageja poolt esitatud arve nr 4993

spetsifikatsioonist nähtub, et õigusbüroo on osutanud hagejale 29.03.2023 teenust

(materjalidega tutvumine, nende õiguslik analüüs, positsioonide kujundamine ning

võlanõude koostamine GOLDEN STEVIA OÜ-le) 2,38 tundi (dtl 29). Hagejal on

tekkinud kostja tegevuse tõttu vajadus pöörduda õigusabi saamiseks õigusbüroo poole.

Samuti on hageja edastanud kostjale 05.04.2023 võlanõude (dtl 18-19). Kohus asub

seisukohale, et nimetatud kulu oli vajalik, kuna õigusabi kasutamine oleks võinud kaasa

aidata nõude kohtueelsele rahuldamisele.

12.5.

Eelnevast tulenevalt on põhjendatud hageja kahju hüvitamise nõue summas 150,66 eurot.

12.6.

Samuti tuleb kostjalt hageja taotlusel välja mõista viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras kohtueelsetelt kahjuhüvitise ja sissnõudmiskulu nõudelt kogusummas

190,66 eurolt alates 23.02.2024.a kuni kohustuse kohase täitmiseni.

Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine

13. TsMS § 442 lg 2 p 51 kohaselt märgitakse kohtuotsuse sissejuhatuses tsiviilasja hind.

Tulenevalt TsMS § 122 lg 1, § 123 ja § 133 on tsiviilasja hagihinnaks 656,42 eurot.

Menetluskulude jaotamine ja kindlaksmääramine

14. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

14.1.

Nimetatud sättest tulenevalt jätab kohus menetluskulud kostja kanda.

15. Kooskõlas TsMS § 174 lg 1 ja § 177 lg 1 p 1 määrab kohus kindlaks menetluskulude

rahalise suuruse.

15.1.

Hageja palub kostjalt välja mõista riigilõivu summas 175 eurot ja esindajakulu summas

1698,40 eurot (dtl 84-86).

15.2.

Hageja on tasunud käesolevas tsiviilasjas riigilõivu summas 175 eurot. Kooskõlas TsMS §

138 lg 2 kuulub nimetatud riigilõiv kostja poolt hagejale hüvitamisele.

15.3.

Hageja lepingulise esindaja tunnitasu määr on 88 eurot. Kostja antud tunnitasu määradele

vastu ei ole vaielnud ning kohus leiab, et tunnitasu määr 88 eurot, ei ületa sarnase

kvaliteediga õigusteenuse turuhinda ja on kooskõlas Riigikohtu praktikaga (vt. Riigikohtu

11.02.2015.a kohtumäärus kohtuasjas nr. 3-2-1-115-14 p. 14 ja Riigikohtu 03.03.2015.a

kohtuotsus kohtuasjas nr. 3-3-1-82-14).

15.3.1.

Hageja esindaja ajakulu antud vaidluse lahendamisel on kokku 19 tundi 18 minutit.

15.3.2.

Kostja palub vähendada esitatud menetluskulude summat märkimisväärselt, piirdudes

ainult põhjendatud ja vältimatute kuludega, ning jätta arvestusest välja üleliigsed

lisakulud. Samuti palub kostja kohtul kaaluda, kas hageja käitumine vastab kohtu

ressursse säästvale ja mõistlikule praktikale (dtl 95).

15.3.3.

Kohus leiab, et hageja esindaja ajakulu on põhjendatud osaliselt. Tegemist oli

õiguslikus mõttes keskmisest pigem vähemkeeruka vaidlusega, mille dokumentide ja

tõendite maht samuti oli pigem tagasihoidlik.

Menetluskulude nimekirja kohaselt kulus lepingulisel esindajal materjalidega

tutvumise, nende õigusliku analüüsi, positsioonide kujundamise ning hagiavalduse

koostamise, 26.02.2024 Harju Maakohtu kohtumäärusega tutvumise ja menetluskulude

nimekirja koostamisele – 7 tundi ja 50 minutit. Kohus leiab, et kostja kanda tuleb

vajaliku ja põhjendatud kuluna jätta sellest kuni 4 tunni osas õigusabi.

Menetluskulude nimekirja kohaselt kulus lepingulisel esindajal 05.04.2024 Harju

Maakohtu määrusega ja kostja vastusega tutvumisele, kostja vastuse õiguslikule

analüüsile, positsioonide kujundamisele ning seisukoha kostja vastuse osas

koostamisele ning kliendiga suhtlemisele ja 29.04.2024 kostja menetlusdokumendiga

tutvumisele – 4 tundi 49 minutit. Kohus leiab, et kostja kanda tuleb vajaliku ja

põhjendatud kuluna jätta sellest kuni 3 tunni osas õigusabi.

Menetluskulude nimekirja kohaselt kulus lepingulisel esindajal 07.08.2024 seisukoha

koostamisele – 3 tundi ja 50 minutit. Kohus leiab, et kostja kanda tuleb vajaliku ja

põhjendatud kuluna jätta sellest kuni 2 tunni ja 30 minuti osas õigusabi.

Ülejäänud osas vastab esitatud nimekiri menetlusdokumentide mahule ning vaidluse

keerukusele.

Seega oli hageja lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalik menetluskulu 12 tundi ja

19 minutit. Kostja poolt kuulub hagejale hüvitamisele esindajakulu summas 1083,87

eurot (88€ x 12h 19min).

16. Eelnevast tulenevalt kuulub kostja poolt hagejale hüvitamisele menetluskulu kogusummas

1258,87 eurot, s.o riigilõiv summas 175 eurot ja esindajakulu summas 1083,87 eurot.

17. Kooskõlas TsMS § 177 lg 4 tuleb rahuldada hageja taotlus menetluskuludelt viivise

väljamõistmiseks VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras.

/allkirjastatud digitaalselt/

Janek Väli

Kohtunik