2-24-108511/13 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Vallo Kariler, Maris Kuurberg, Gea Lepik

Määruse tegemise aeg ja koht

15. november 2024. a, Tallinn

Kohtuasja number

2-24-108511

Kohtuasi

AS Morrison Invest hagi P.P vastu võla nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 16.08.2024 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

P.P apellatsioonkaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja (vastustaja): AS Morrison Invest (registrikood

10378065), lepinguline esindaja Raivo Salumäe

Kostja (apellant): P.P (isikukood XXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Keelduda P.P apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest ja tagastada kaebus selle

esitajale käesoleva määruse jõustumisel.

2. Harju Maakohtu 16.08.2024 otsus on jõustunud osas, milles hagi rahuldati

õigeksvõtul põhineva otsusega ja mõisteti P.P-lt AS-i Morrison Invest kasuks välja

põhivõlgnevus käenduse maksimumulatuses summas 1200 eurot (resolutsiooni p-d

1 ja 2).

3. Teatada apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumisest kõigile

menetlusosalistele määruse ärakirja edastamisega.

4. Jätta apellatsioonkaebuse menetlemisega seotud menetluskulud P.P kanda.

Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse

2-24-108511

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

määruskaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. AS Morrison Invest (hageja) esitas 01.03.2024 Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakonnale

maksekäsu kiirmenetluse avalduse P.P (kostja) ja Chibana Earth OÜ vastu.

Maksekäsuosakond tegi 11.03.2024 võlgnikele maksettepaneku, mille järgi põhinõue summas

1217,43 eurot tuli tasuda võlgnikel solidaarselt. Seoses võlgnike vastuväitega anti hageja nõue

Harju Maakohtule üle menetluse jätkamiseks hagimenetluses.

2. Hageja esitas maksekäsu kiirmenetlusest üle tulnud asjas maakohtule hagi kostja ja

Chibana Earth OÜ vastu solidaarse põhinõude 1200 euro saamiseks. Hageja nõudis Chibana

Earth OÜ-lt täiendavalt 1397,40 eurot ja viiviseid põhinõudelt 1740,15 eurot alates

11.04.2024 viivisemääraga 0,5% tasumata summalt päevas, aga mitte rohkem kui 402,60

eurot.

2.1. Hageja (üürileandja) sõlmis 21.04.2023 äriruumide üürilepingu Chibana Earth OÜ-ga

(üürnik) Tallinnas XXX teisel korrusel asuva kabineti nr 15 kasutamiseks perioodil

26.04.2023-25.04.2024. Üürileandja esitas üürnikule arved tema lepinguliste kohustuste

täitmiseks. Üürnik jättis alates 2023. oktoobrist täitmata lepinguliste tasude (üür ja

kommunaalmaksed) tasumise kohustuse. Üürilepingu punkti 5.18 järgi käendab lepingu

allkirjastanud kostja isiklikult üürniku lepingulisi kohustusi summas 1200 eurot.

3. Maakohus jättis hagi Chibana Earth OÜ (registrist kustutatud) vastu menetlusse võtmata.

4. Kostja tunnistas 14.05.2024 vastuses hagile hagi käendajana 1200 euro ulatuses, kuid

leidis, et ta ei ole andnud hagi esitamise jaoks põhjust.

Maakohtu otsus

5. Maakohus rahuldas 16.08.2024 õigeksvõtul põhineva otsusega hagi (p 1) ja mõistis välja

kostjalt hageja kasuks põhivõlgnevuse käenduse maksimumulatuses 1200 eurot (p 2).

Menetluskulud jäeti kostja kanda ning maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja

riigilõivu 385 eurot ja õigusabikulu 180 eurot ning seadusjärgses määras edasiulatuva viivise

menetluskuludelt. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg 3 alusel tegi maakohus

otsuse kirjeldava ja põhjendava osata.

Apellatsioonkaebus

6. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles nõuab, et hageja menetluskulud jäetaks hageja

enda kanda.

6.1. Otsus ei ole põhjendatud, kuna kostja võttis põhivõlgnevuse koheselt omaks (TsMS § 168

lg 6). Hagejal ei olnud mõjuvat põhjust hagi esitamiseks. Pooleli oli vaidlus

kommunaalkulude summas põhivõlgniku ja hageja vahel. Kostjat ei ole teavitatud tema

võlgnevusest ega pakutud võimalust seda vabatahtlikult tasuda.

2-24-108511

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

7. Ringkonnakohtu kolleegium leiab üksmeelselt, et kooskõlas TsMS § 638 lg-ga 1 tuleb

apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest TsMS § 637 lg 2¹ alusel keelduda ning kaebus

TsMS § 638 lg 10 järgi selle esitajale tagastada.

8. TsMS § 651 lg 1 alusel kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme

kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust osas, mille peale on edasi kaevatud. Kostja

vaidlustas maakohtu otsust menetluskulude jaotuse osas. Seega hageja nõude rahuldamise

osas (vaidlustatud otsuse resolutsiooni p d 1–2) on maakohtu otsus TsMS § 456 lg 4 teise

lause järgi edasi kaebamata jõustunud.

9. Tsiviilasja hinna järgi on tegemist lihtmenetlusega TsMS § 405 lg 1 tähenduses. TsMS §

637 lg 2¹ sätestab, et sama seadustiku § 405 lg-s 1 nimetatud asjas võetakse

apellatsioonkaebus menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba

edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud

materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti

hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Maakohus edasikaebamiseks luba ei

andnud, kuna üldise edasikaebamise korra märkimine ei ole võrdsustatav loa andmisega

TsMS § 442 lg 10 tähenduses (vt ka RKTKm 10.05.2016, 3-2-1-25-16, p 11).

10. Ringkonnakohtu hinnangul ei esine TsMS § 637 lg-s 2¹ sätestatud aluseid kaebuse

menetlusse võtmiseks. Asjas tehtud menetluskulude jaotus ei ole maakohtu poolt selgelt

ebaõigesti materiaalõiguse normi kohaldamise tagajärg, maakohus ei ole rikkunud

menetlusõiguse normi ega selgelt ebaõigelt hinnanud tõendeid. Asjaolu, et apellant maakohtu

menetluskulude jaotusega ei nõustu, ei anna vastupidise järeldamiseks alust. Kaebuse väited

ei anna alust muuta maakohtu menetluskulude jaotust.

10.1. Kuivõrd õigeksvõtul põhineva otsusega hageja nõue rahuldati, siis peaksid üldjuhul

jääma sellega seotud menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda. Samas võimaldab

TsMS § 168 lg 6 otsustada, et hageja kannab menetluskulud ise, kui on täidetud tingimused:

kostja võtab hagi kohe õigeks ning kostja ei tohi olla oma käitumisega andnud põhjust hagi

esitamiseks. Kuivõrd hageja nõudis kostjalt kohustuse täitmist maksekäsu kiirmenetluses,

kuid kostja vaatamata sellele kohustust ei täitnud ja esitas vastuväite, siis ei ole hagi esitamine

TsMS § 168 lg 6 tähenduses hagejale ette heidetav ja kulusid ei saa jätta hageja kanda.

11. Ringkonnakohus ei pea lihtmenetluse asjas apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest

keeldumist TsMS § 637 lg 2¹ alusel põhjendama pikemalt, kui et määrusest oleks selgelt

arusaadav, et kaebuse menetlemisest on keeldutud viidatud normi alusel ning põhjusel, et

maakohus ei ole andnud luba edasikaebamiseks ning maakohtu otsuse tegemisel ei ole selgelt

ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi, selgelt rikutud menetlusõiguse normi ega

selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid või et võimalikud minetused materiaalõiguse normi

ebaõigel kohaldamisel, menetlusnormide järgimisel või tõendite hindamisel ei võinud oluliselt

mõjutada maakohtu lahendit. Sisuliselt nõustub ringkonnakohus sel juhul maakohtu otsuse

põhjendustega neid kordamata. Määruse pikemalt põhjendamise kohustus ei oleks kooskõlas

menetlus-ökonoomiaga (vt RKTKm 10.04.2019, 2-17-13363 p 15).

12. Eeltoodust tulenevalt puudub ringkonnakohtul alus kaebuse menetlusse võtmiseks.

Kolleegium lähtub kaebuse menetlusse võtmist kaaludes TsMS §-s 2 sätestatud

tsiviilkohtumenetluse põhimõttest lahendada kohtuasi õigesti, mõistliku aja jooksul ja

võimalikult väikeste kuludega. Sellest tulenevalt arvestab ringkonnakohus

2-24-108511

apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise üle otsustades mh ka seda, et menetlusosalistel ei

tekiks apellatsioonkaebuse menetlemisel tsiviilasja hinnaga võrreldes ülemääraseid

menetluskulusid.

13. TsMS § 639 lg 1 ja TsMS § 168 lg 1 alusel kannab apellant menetluskulud, kui kohus

keeldub kaebust menetlusse võtmast ja tagastab selle. Seega tuleb apellatsioonimenetluse

kulud jätta kostja kanda. Kuivõrd käesoleval juhul keeldub ringkonnakohus

apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest enne selle hagejale vastamiseks edastamist, siis ei

saanud hagejal apellatsioonimenetluses tekkida vastaspoolelt välja mõistmisele kuuluvaid

menetluskulusid. Seetõttu määrab ringkonnakohus, et kindlaksmääratavad menetluskulud

puuduvad.

14. Kui ringkonnakohus keeldub apellatsioonkaebust menetlemast, ei toimeta ta TsMS § 638

lg 4 teise lause järgi apellatsioonkaebuskaebust vastaspoolele kätte ning apellatsioonkaebus

tuleb selle esitajale koos lisadega ja kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määrusega

tagastada. Elektrooniliselt esitatud menetlusdokumente kohus ei tagasta. Kohtumäärus tuleb

TsMS § 638 lg 8 järgi apellandile kätte toimetada ja edastada teistele menetlusosalistele.

TsMS § 638 lg 10 järgi loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole kohtule esitatud.

15. TsMS § 638 lg-st 9 tulenevalt on käesolev määrus edasikaevatav.

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

Vallo Kariler

Maris Kuurberg

Gea Lepik