2-22-10897/37 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kairi Piirisild, Vallo Kariler, Ele Liiv

Otsuse tegemise aeg ja koht

15. november 2024, Tallinn

Kohtuasja number

2-22-10897

Kohtuasi

Traat Holding OÜ hagi Osaühingu Eesti Traat vastu

Osaühingu Eesti Traat osanike 29.06.2022 otsuse

kehtetuks tunnistamiseks, alternatiivselt tühisuse

tuvastamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 23. novembri 2022 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

Osaühingu Eesti Traat apellatsioonkaebus

Kaebuse hind

3500 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja: Traat Holding OÜ (registrikood 14005366),

lepinguline esindaja vandeadvokaat Kristel Viru

Kostja: Osaühing Eesti Traat (registrikood 11195403),

lepingulised esindajad vandeadvokaadid Maris Vutt ja

Martti Peetsalu

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 23. novembri 2022 otsuse resolutsioon muutmata, kuid

muuta otsuse põhjendusi.

2. Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.

3. Ringkonna- ja Riigikohtu menetluste kulud jätta Osaühingu Eesti Traat kanda.

4. Rahuldada Traat Holding OÜ taotlus menetluskulude rahalise suuruse

kindlaksmääramiseks ja mõista Osaühingult Eesti Traat Traat Holding OÜ

kasuks menetluskulude hüvitisena välja 1373,10 eurot.

5. Mõista Osaühingult Eesti Traat temalt välja mõistetud menetluskuludelt Traat

Holding OÜ kasuks välja viivis võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni menetluskulude

tasumiseni.

2-22-10897

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult

teatavaks tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. Traat Holding OÜ (hageja) esitas 27.07.2022 Harju Maakohtule hagi, milles palus

tunnistada kehtetuks Osaühingu Eesti Traat (kostja) osanike 29.06.2022 otsuse, millega

otsustati jaotada kostja 2021. a kinnitatud majandusaasta aruande kasumiaruandes nähtuv

kasum vastavalt osanike tööpanusele. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.

2. Hagiavalduse kohaselt on kostjal neli osanikku, sh hageja, kelle osalus on 16,75%

osakapitalist (469 eurot). Kostja osanike 29.06.2022 otsusega otsustati häälteenamusega

jaotada kostja kasum vastavalt osanike tööpanusele. Äriseadustiku (ÄS) § 157 lg 2 järgi

kasumit jaotades oleks hagejal olnud õigus saada 16,75% kostja kasumist (13 400 eurot), kuid

otsuse alusel maksti talle ligikaudu 1,32% kostja kasumist (805 eurot), mis otsuse põhjenduste

kohaselt vastas hageja investeeringu tootlusele. Kostja jäi 12 595 eurost ilma.

3. Kostja põhikirja punkti 6.1 kohaselt osalevad osanikud kasumi jaotamisel vastavalt nende

osade nimiväärtusele, kui osanikud ei otsusta teisiti. Põhikiri ei näinud seega ette, millisel

konkreetsel ÄS § 157 lg-st 2 erineval viisil on kasumi jaotamine lubatud. Hageja nõusolekut

kasumi jaotamiseks vastavalt osanike panusele ei saa tuletada sellest, et hageja hääletas

viidatud punkti 6.1 sisaldava põhikirja vastuvõtmise poolt. Hagejal ei olnud võimalik

põhikirja vastuvõtmisel ette näha, et kostja otsustab dividendide ebaproportsionaalse jaotuse

vastavalt väidetavale tööpanusele.

4. Hageja hääletas 29.06.2022 koosolekul sellisel viisil kasumi jaotamise otsuse vastuvõtmise

vastu ja otsus võeti vastu ülejäänud kolme osaniku 83,25% poolthäältega. Vaidlustatud otsus

on kehtetuks tunnistatav vastuolu tõttu hea usu ja osanike võrdse kohtlemise põhimõtetega.

Teised otsuse poolt hääletanud osanikud on kasutanud enda hääleõigust selleks, et omandada

enda kasuks rahalist eelist – ebaproportsionaalselt suuremat dividendi väljamakset võrreldes

kostjale tehtud väljamaksega. Kasumi jaotamise otsusest ei selgu, milline oli teiste osanike

tööpanus. Otsuse vastuolule osanike võrdse kohtlemise põhimõttega viitas hageja 29.06.2022

toimunud osanike koosolekul, kus lasi vastava vastuväite protokollida.

Kostja vastuväited

5. Kostja vaidles hagile vastu, palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

2-22-10897

6. Osanike 29.06.2022 otsus kehtib. Hageja ei ole vaidlustanud dividendi jaotamist

reguleerivat põhikirja punkti ja on minetanud õiguse tugineda selle väidetavale vastuolule

seadusega. Dividendi ebaproportsionaalne jaotamine ei ole käsitatav osanike võrdse

kohtlemise põhimõtte rikkumisena, kui osanik, keda ebavõrdselt koheldakse, on sellega

nõustunud. Otsus ei kohtle osanikke ebavõrdselt, kuna dividendi suuruse arvestuse aluseks on

osanike tööpanus. Ülejäänud kostja osanikud on kostja äritegevusse panustanud, kuid hageja

mitte. Hagejale tagati dividendi maksmisel tema osa kui investeeringu passiivne tootlus.

7. Hagejal ei ole võimalik nõuda dividendi teistsugust jaotamist kui põhikiri võimaldab.

Otsuse poolt ei pidanud hääletama kõik osanikud. ÄS § 157 lg 2 võimaldab otsustada

dividendide seaduses ettenähtust erinevalt jaotamise tavalise häälteenamusega, kui põhikiri

võimaldab teistsuguse otsuse vastuvõtmist.

8. Põhikirja p 6.1 on kooskõlas äriseadustiku mõttega, et dividendide jaotamine ongi osanike

igakordse diskretsiooni otsus. Põhikirjas ei pea olema selleks ette nähtud korda.

Maakohtu otsus ja põhjendused

9. Maakohus rahuldas hagi ja tunnistas kostja osanike 29.06.2022 otsuse päevakorrapunkti 3

kehtetuks. Menetluskulud jättis maakohus kostja kanda ja mõistis kostjalt hageja

menetluskulude hüvitamiseks välja 2592 eurot.

10. Maakohus tuvastas, et kostja põhikirja punkt 6.1 kohaselt osalevad osanikud kasumi

jaotamisel vastavalt nende osade nimiväärtusele, kui osanikud ei otsusta teisiti. Põhikiri ei

sätesta seda, milline on teistsugune kasumi jaotamise kord.

11. Kui kokku lepitakse kasumi jaotamises, mis erineb ÄS § 157 lg-s 2 sätestatud reeglist

jaotada kasum võrdeliselt osade nimiväärtusega, tuleb teistsuguses kasumi jaotamise reeglis

põhikirjas selgelt kokku leppida. Dividendi maksmine toimub üksnes seaduses või põhikirjas

ettenähtu järgi ja seda ei saa otsustada igakordse osanike otsusega.

12. Kuna vaidlusaluses põhikirjapunktis puudus piisavalt kindlaks määratud kokkulepe

teistsuguse kasumi jaotamise reegli kohta, on see vastuolus ÄS § 157 lg-ga 2. Hageja ei

pidanud põhikirja vaidlustama. ÄS § 139 lg 2 teise lause kohaselt tuleb põhikirja seadusega

vastuolu tõttu kohaldada ÄS § 157 lg-t 2. 29.06.2022 otsus on seega kehtetu vastuolu tõttu

seadusega, kuna selles ei otsustatud maksta dividende kooskõlas ÄS § 157 lg-ga 2.

13. Maakohus ei võtnud seisukohta hageja ebavõrdse kohtlemise suhtes, kuid leidis, et otsuse

tühisuse tuvastamiseks puudub alus. ÄS § 157 lg 2, mida vaidlustatud otsus rikub, eesmärk on

kaitsta osanikke, mitte osaühingu võlausaldajaid. Seega ei ole tegemist sellise seaduse

vastuoluga, mille eesmärk on kaasa tuua otsuse tühisus. Samuti ei ole tuvastatav selge

vastuolu heade kommetega. Koosoleku kokkukutsumise või otsuse tegemise korra

rikkumisele ei ole pooled tuginenud.

Apellatsioonkaebus

14. Kostja palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata.

Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda.

15. Kaebuse kohaselt kohaldas maakohus ebaõigesti materiaalõiguse normi (ÄS § 157 lg 2) ja

rikkus oluliselt menetlusõiguse norme. Osanike 29.06.2022 otsus ei ole vastuolus seadusega

ega ÄS § 178 lg 1 alusel kehtetuks tunnistatav. ÄS § 157 lg 2 ei näe ette, et dividendi

2-22-10897

maksmise kokkulepe peab olema põhikirjas selgelt sätetatud. Kohus ei põhjendanud, miks ei

ole dividendi maksmise viisi võimalik põhikirjaga määrata osanike igakordse

diskretsiooniõiguse alusel otsustatavaks küsimuseks. Maakohus leidis ebaõigesti, nagu oleks

ÄS § 157 lg 2 imperatiivne. Osanikud saavad enesemääratluse õiguse alusel otsustada

seaduses sätestatud häälteenamuse nõudeid järgides osaühingu sisesuhetesse kuuluvaid

küsimusi, sh dividendi maksmist.

16. Tegemist ei ole erandliku olukorraga, kus saaks ÄS § 139 lg 2 alusel kohaldada seadust.

Kohus saab sekkuda siis, kui osanik põhikirja vastuvõtmise otsuse vaidlustab. Hageja ei ole

seda teinud, on seega põhikirjaga sisuliselt nõustunud ja minetanud õiguse sellele käesolevas

menetluses tugineda.

17. Maakohus ei hinnanud kostja väiteid seoses võimalusega dividendi vastavalt tööpanusele

jaotada. Analoogselt näeb tulundusühistuseadus sellise võimaluse sõnaselgelt ette. Kuna

dividendi suuruse arvestuse aluseks oli osanike tööpanus, ei ole dividendi ebaproportsionaalne

maksmine käsitatav võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumisena. Hageja tööpanus puudub ja

hageja ei ole vastupidist väitnud ega tõendanud.

Vastustaja seisukoht

18. Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja

menetluskulud kostja kanda.

Menetluse edasine käik

19. Tallinna Ringkonnakohus jättis 30.11.2023 otsusega apellatsioonkaebuse rahuldamata,

maakohtu otsuse muutmata ja menetluskulud hageja kanda.

20. Riigikohus tühistas ringkonnakohtu otsuse ja saatis asja samale ringkonnakohtule uueks

läbivaatamiseks. Riigikohtu otsuse kohaselt võivad osanikud põhikirjas otsustada, et kasumit

jaotatakse teisiti ÄS § 157 lg-s 2 sätestatud põhimõttest, sh võib põhikirjas ette näha dividendi

maksmisel kehtivad piisavalt määratletud reeglid kui ka õiguse anda dividendi maksmise üle

igakordne otsustamine üle osanikele, täpsustamata dividendi maksmise reeglit. Kui põhikirjas

nähakse ette piisavalt määratletud reeglid, peavad põhikirja muutmise poolt hääletama ka kõik

need osanikud, kelle õigusi võrreldes seaduses tooduga soovitakse piirata. Kui põhikirjaga on

osanikele antud õigus otsustada iga kord dividendi maksmise reegli üle, on osanikel võimalik

kalduda ÄS § 157 lg-s 2 sätestatud reeglist kõrvale, kui otsuse poolt hääletavad kõik need

osanikud, kelle õigusi võrreldes seaduses sätestatud dividendi maksmise reegliga piiratakse.

Kui osaniku õigusi on lubamatult piiratud, on tal õigus nõuda osaühingu otsuse kehtetuks

tunnistamist ÄS § 178 lg 1 ja ÄS § 154 lg 1 alusel, samuti TsÜS § 38 lg 1 teise lause alusel.

Asja uuel läbivaatamisel tuleb kindlaks teha, kuidas hageja vaidlusaluse otsuse üle hääletas ja

kas ta lasi protokollida otsusele esitatud vastuväite.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

21. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsuse resolutsioon tuleb tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata, kuid muuta tuleb otsuse põhjendusi.

Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda.

22. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja osanike otsus maksta osanikele kasumit vastavalt

osanike tööpanusele on kehtetuks tunnistatav või alternatiivselt tühine olukorras, kus kostja

2-22-10897

põhikirja p 6.1 kohaselt võivad osanikud otsustada kasumi jaotamise teisiti kui vastavalt osade

nimiväärtusele. Nimelt näeb kostja põhikirja p 6.1 ette, et osanikud osalevad kasumi

jaotamisel vastavalt nende osade nimiväärtusele, kui osanikud ei otsusta teisiti (tl 11).

Vaidlusaluse 29.06.2022 osanike koosoleku päevakorrapunktiga 3 otsustati kasumi jaotamine

järgmiselt (tl 12–13):

Vastavalt kostja kehtiva põhikirja punktile 6.1, jaotada 2021. a kinnitatud majandusaasta

aruande kasumiaruandes nähtuv kasum vastavalt osanike tööpanusele. Kasum jaotatakse

põhimõttel, et kui jaotamisele kuuluv summa moodustaks kokku 80 000 eurot, moodustaks

vastavalt osa proportsioonile jaotatav kasum kostja osas 13 400 eurot. Kuna kasum

jaotatakse vastavalt osanike tööpanusele, siis hagejale tagatakse vaatamata tööpanuse

puudumisele investeeringu tootlus, mis moodustab ca 6% 13 400 eurost. Seega jaotatakse

kasum järgnevalt: AN – 20 000 eurot; RM – 20 000 eurot; VK – 20 000 eurot; hageja – 805

eurot.

23. Kuigi maakohus leidis lõppastmes õigesti, et vaidlusalune osanike otsus on vastuolus

seadusega ja seetõttu kehtetu, on samas ekslik maakohtu seisukoht, nagu oleks seadusega

vastuolus kostja põhikirja p 6.1. Ringkonnakohus muudab selles osas maakohtu otsuse

põhjendusi.

24. ÄS § 157 lg 2 kohaselt makstakse osanikule osa kasumist (dividend) võrdeliselt tema osa

nimiväärtusega, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud teisiti. Seega võivad osaühingu osanikud

põhikirjas otsustada, et kasumit jaotatakse teisiti kui võrdeliselt osaniku osa nimiväärtusega.

Selline osanike õigus hõlmab õigust näha osaühingu põhikirjas ette nii dividendi maksmisel

kehtivad piisavalt määratletud, seadusest erinevad reeglid kui ka õigust anda põhikirjaga

dividendi maksmise üle igakordne otsustamine osanikele, täpsustamata põhikirjas ÄS § 157

lg-st 2 erinevat dividendi maksmise reeglit. See tuleneb osaühingule seadusega antud

suuremast dispositiivsusest ühingu siseasjade kokkuleppimisel.

25. Põhikirjas kehtestatud seadusest erinev dividendi maksmise reegel on piisavalt

määratletud siis, kui osanikule on sellise reegliga põhikirja vastuvõtmise üle hääletamisel

arusaadav, kuidas mõjutab sellise põhikirja vastuvõtmine tema õigusi kasumi jaotamisel.

Praegusel juhul nägi kostja põhikirja p 6.1 ette osanike õiguse kasumi jaotamise põhimõtted

iga kord eraldi otsustada. Selline põhikirja punkt on iseenesest kooskõlas ÄS § 157 lg-ga 2 ja

see ei ole vastuolus seadusega. Samas ei saanud osanikele olla sellise põhikirja vastuvõtmise

üle hääletamisel ettenähtav, kuidas see mõjutab tema õigusi konkreetsel aastal kasumi

jaotamisel. Seetõttu ei ole õige kostja seisukoht, nagu oleks hageja pidanud vaidlustama

põhikirja vastuvõtmise otsuse. Põhikiri iseenesest ei kahjusta hageja õigusi, kuna näeb ette

üksnes selle, et kasumi jaotamine on võimalik otsustada osanike koosolekul. Sellise põhikirja

vastuvõtmise poolt hääletamine või põhikirja vastuvõtmise otsuse vaidlustamata jätmine ei

tähenda aga seda, et hageja oleks nõustunud seadusjärgse dividendi jaotuse reeglist

teistsuguse jaotusega, sh loobunud õigusest saada dividendi vastavalt temale kuuluva osa

nimiväärtusele.

26. Kui põhikirjaga on antud osanikele õigus otsustada iga kord seaduses sätestatust erineva

dividendi maksmise reegli üle, on osanikel võimalik kalduda dividendi maksmise otsustamisel

ÄS § 157 lg-s 2 sätestatud dividendi maksmise reeglist kõrvale üksnes siis, kui lisaks üldise

häälteenamuse nõude täitmisele (ÄS § 174 lg 1) hääletavad vastava otsuse poolt ka kõik need

osanikud, kelle õigusi võrreldes seaduses sätestatud dividendi maksmise reegliga piiratakse, st

need, kes saaksid seadusjärgse dividendi maksmise reegli kohaselt arvutatud dividendi

suurusest väiksema dividendi.

2-22-10897

27. Arvestades hageja osaluse suurust 469 eurot, mis on 16,75% osakapitalist (vt äriregistri

väljavõte, tl 7–10), oleks hagejal ÄS § 157 lg 2 alusel olnud õigus 13 400 euro suurusele

dividendile (16,75% kasumi jaotamisel aluseks võetud summast 80 000 eurost). Vaidlustatud

otsuses märgitud reegli alusel maksti hagejale 805 eurot, s.o 12 595 eurot vähem võrreldes

seadusjärgse kasumi jaotamise regulatsiooniga. Seega, kuigi kostja osanikel oli

põhimõtteliselt võimalik otsustada põhikirja p 6.1 alusel dividendide jaotamine vastavalt

osanike tööpanusele, oli selleks vaja ka hageja kui otsusest negatiivselt puudutatud osaniku

nõusolekut. Hageja on läbivalt tuginenud sellele, et ta hääletas osanike koosolekul otsuse

vastuvõtmise vastu.

28. Osanike 29.06.2022 koosoleku protokolli kohaselt anti päevakorrapunktis 3 (vt käesoleva

otsuse p 22) pakutud kasumi jaotamise ettepaneku poolt 2331 häält, vastu oli 469 häält ja

erapooletuid 0 häält. Kostja registrikaardi väljavõtte kohaselt (tl 7–10) vastab 469 häält nii

hageja kui ka VK osaluse suurusele, mis on mõlemad 469 eurot. Arvestades aga ka asjaolu, et

protokolli kohaselt esitas hääletustulemusele vastuväite just hageja, on selge, et otsuse vastu

hääletas just hageja, kellele määrati dividendidena 805 eurot, s.o teistest vähem, mitte VK,

kellele määrati dividendina 20 000 eurot samamoodi RM ja ANga. Selle üle, et 29.06.2022

koosolekul hääletas otsuse vastu just hageja, ei ole pooled menetluses ka vaielnud ja seda on

oma vastuses hagiavaldusele, samuti apellatsioonkaebuses kostja ka kinnitanud. Kuna hageja

vaidlustatud otsuse poolt ei hääletanud, on otsuse vastuvõtmisel tema õigusi võrreldes

seaduses sätestatud dividendi maksmise reegliga lubamatult piiratud. Sellises olukorras on

otsus vastuolus seadusega ja osanikul on õigus nõuda osaühingu otsuse kehtetuks tunnistamist

ÄS § 178 lg 1 ja ÄS § 154 lg 1 alusel.

29. ÄS § 178 lg 1 esimese lause kohaselt võib kohus osaühingu vastu esitatud hagi alusel

kehtetuks tunnistada seaduse või põhikirjaga vastuolus oleva osanike otsuse. ÄS § 154 lg-st 1

tulenevalt tuleb osanikke võrdsetel asjaoludel kohelda võrdselt. Samuti on osanikul õigus

nõuda osaühingu otsuse kehtetuks tunnistamist TsÜS § 38 lg 1 teise lause alusel, mille järgi

võib juriidilise isiku organi otsuse kehtetuks tunnistamist nõuda ka juhul, kui juriidilise isiku

osanik, aktsionär või liige kasutas otsuse tegemisel hääleõigust selleks, et omandada enda või

kolmanda isiku kasuks eeliseid juriidilise isiku või teiste osanike, aktsionäride või liikmete

kahjuks, ja otsus võimaldab seda eesmärki saavutada. Praegusel juhul oleks hagejal olnud ÄS

§ 157 lg 2 alusel õigus 13 400 euro suurusele kasumile. VKle, kelle osalus on hageja omaga

võrdne, maksti vaidlustatud otsuse alusel dividendidena aga 20 000 eurot. Samuti said 20 000

eurot AN ja RM, kelle osalus on kummalgi 931 eurot. Seega on AN ja RM osade nimiväärtus

hageja omast ligikaudu kaks korda kõrgem, kuid dividendidena maksti neile välja ligi 25

korda rohkem kui hagejale. Vaidlusalune otsus piirab seega oluliselt hageja seadusest

tulenevaid õigusi kasumile ja tegemist on osanike võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumisega.

Seejuures ei olnud hageja sellise otsusega nõus. Seega omandasid teised osanikud

häälteenamuse alusel otsuse vastuvõtmisel enda kasuks hageja ees olulise rahalise eelise.

Tähtsust ei oma, kas hageja tööpanus on olnud ülejäänud osanike tööpanusega võrreldav,

kuna kostja ei võinud tööpanusele vastavat kasumi jaotamise reeglit ilma sellest puudutatud

osaniku nõusolekuta üldse määrata. Selline nõusolek oleks võinud sisalduda kas põhikirjas

või seisneda osanike 29.06.2022 otsuse poolt hääletamises, kuid antud juhul ei ole tegemist

kummagagi.

30. ÄS § 178 lg 3 teise lause, samuti TsÜS § 38 lg 4 teise lause kohaselt võib osanik, kes

otsuse tegemisel osales, otsuse kehtetuks tunnistamist nõuda üksnes juhul, kui ta lasi

protokollida oma vastuväite otsusele. Praegusel juhul viitas hageja 29.06.2022 osanike

koosolekul päevakorrapunkti 3 vastu hääletades otsuse vastuolule osanike võrdse kohtlemise

põhimõttega ja lasi vastava vastuväite ka protokollida (tl 12–13). Vastuväite kohaselt oli

2-22-10897

hageja küll kasumi jaotamise poolt, kuid ei olnud nõus kasumi jaotamisega juhatuse poolt

pakutud viisil ja proportsioonis, s.t hageja vaidles vastu osanike määratud dividendi maksmise

reeglile.

31. Maakohus leidis seega lõppastmes õigesti, et osanike 29.06.2022 koosoleku

päevakorrapunktis 3 vastu võetud otsus on vastuolus seadusega ja seega kehtetu ning rahuldas

hagi õigesti. Apellatsioonkaebus jääb seetõttu rahuldamata.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

32. Kuna maakohtu otsus jääb muutmata, ei ole põhjust muuta ka maakohtus kantud

menetluskulude jaotust. Kuna hagi tuleb lõppastmes tervikuna rahuldada, jäävad mõlema

apellatsiooni- ja ka kassatsioonimenetluse kulud TsMS § 171 lg 1 alusel kostja kanda.

33. Hageja palub 20.11.2023 menetluskulude nimekirjas määrata esimese

apellatsioonimenetlusega seoses kantud menetluskulude suuruseks 787,50 eurot (sh

käibemaks). Õigusabi seisnes apellatsioonkaebuse ja menetluslike dokumentidega tutvumises,

kliendiga nõupidamises ning vastuse ja menetluskulude nimekirja koostamises. Kokku osutati

hagejale õigusabi 4 tunni ja 15 minuti ulatuses Advokaadibüroo Sirel & Partnerid OÜ poolt

tunnihinnaga 150 eurot (lisandub käibemaks) ja Advokaadibüroo DEM OÜ poolt alates

09.11.2023 tunnihinnaga 175 eurot (lisandub käibemaks).

34. Hageja palub 06.11.2024 menetluskulude nimekirjas määrata tema Riigikohtus ja

apellatsioonkaebuse teisel läbivaatamisel ringkonnakohtus kantud menetluskulude rahaliseks

suuruseks kokku 585,60 eurot (sh käibemaks). Õigusabi seisnes kohtuotsuse ja menetluslike

dokumentidega tutvumises, kliendiga nõupidamises ja tegevusplaani koostamises, kostja

seisukohaga tutvumises ning seisukoha, menetluskulude nimekirja ja kostja menetluskulude

nimekirjale vastuväidete koostamises. Kokku osutati hagejale õigusabi 3 tunni ulatuses

tunnihinnaga 160 eurot (lisandub käibemaks).

35. TsMS § 175 lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust

kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise

esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Ringkonnakohus

leiab, et hageja menetluskulude nimekirjades märgitud toimingud olid hageja õiguste

kaitsmiseks vajalikud ja neile kulunud aeg, arvestades ka käesoleva vaidluse sisu ja mahtu,

samuti menetluslikku seisu, põhjendatud. Hagejale osutatud õigusabi tunnitasu määrad on

mõistlikud, vastavad turuhinnale ja on kooskõlas ka senise kohtupraktikaga.

36. Ringkonnakohus

rahuldab

hageja

taotluse

apellatsioonimenetlustes

ja

kassatsioonimenetluses kantud menetluskulude hüvitamiseks ja mõistab kostjalt hageja

kasuks menetluskulude hüvitisena välja 1373,10 eurot (käibemaksuga) (787,50 + 585,60).

Hageja kinnitas, et ta ei ole käibemaksukohustuslane.

37. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb arvestades hageja taotlust ja TsMS § 177

lg-s 4 sätestatut tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras alates otsuse

jõustumisest kuni selle täitmiseni.

Allkirjastatud digitaalselt