2-23-139200/13 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Triin Niinemets

Otsuse tegemise aeg ja koht

15. november 2024, Tartu

Tsiviilasja number

2-23-139200

Tsiviilasi

Moneyzen OÜ hagi T. L. vastu võlgnevuse

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

596,21 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja Moneyzen OÜ, registrikood 12541882,

lepinguline esindaja Jana Loemaa;

Kostja T. L. , isikukood XXX, lepinguline esindaja

Sergei Desjatnikov.

Menetluse liik

kirjalik menetlus, lihtmenetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada osaliselt Moneyzen OÜ hagi T. L. vastu võlgnevuse

väljamõistmiseks.

2. Välja mõista T. L. Moneyzen OÜ kasuks 26.03.2023 sõlmitud

tarbijakrediidilepingu nr L231002240 alusel põhivõlg 382,10 eurot, perioodil

01.09.2023 kuni 15.11.2024 sissenõutavaks muutunud viivis 56,73 eurot ning

viivis tasumata põhivõla jäägilt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses

ettenähtud määras alates 16.11.2024 kuni põhivõla tasumiseni, kuid kokku

mitte rohkem kui 325,37 eurot.

3. Jätta rahuldamata Moneyzen OÜ hagi T. L. vastu intressi 38,23 eurot,

haldustasu 5,96 eurot ja sissenõudmiskulu 40 eurot osas.

4. Jätta menetluskulud 81% kostja ja 19% hageja kanda.

5. Välja mõista T. L. Moneyzen OÜ kasuks menetluskulude katteks 96,15

eurot.

6. Kostja on kohustatud tasuma hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt

käesoleva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist

võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Apellatsioonkaebuse esitamine

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse

avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta

seda apellatsioonkaebuses märkima; vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja

lahendamisega kirjalikus menetluses.

Käesolevas lihtmenetluse asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse Tartu

Ringkonnakohtu menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt

ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse

normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.

Selgitus menetlusabi taotlejale

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel

ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE

1. Moneyzen OÜ (hageja) esitas Tartu Maakohtule hagiavalduse, milles palub T. L.

(kostja) hageja kasuks välja mõista poolte 26.03.2023 sõlmitud laenulepingust nr

L231002240 tulenev kohustus 508,61 eurot, mis koosneb põhivõlast 400 eurot,

intressist 38,23 eurot, haldustasudest 5,96 eurot, võlamenetlustasudest 40,00 eurot ja

kuni 04.12.2023 arvestatud viivistest 24,42 eurot. Samuti palub hageja kostjalt välja

mõista viivise 0,06 % päevas tasumata põhivõlalt alates 05.12.2023 kuni põhivõla

tasumiseni, kuid arvestusega, et viivis ei ületaks põhivõla summat.

2. Laenulepingu alusel andis hageja kostjale laenu 400 eurot. Hageja kandis kostja

pangakontole 30.03.2023 382,10 eurot, pidades laenusummast kinni lepingutasu 17

eurot ja väljamakse tasu 0,90 eurot. Vastavalt lepingule pidi kostja tagastama laenu

36 kuu jooksul maksegraafiku alusel, tasudes põhisummalt intressi 24,03% aastas ja

igakuise lepinguhaldustasu 1,16 eurot.

3. Tarbijakrediidilepingu krediidi kulukuse määr oli 38,51%, mille arvutamisel on

arvesse võetud laenusummat 400 eurot, tagasimakse perioodi 36 kuud, intressimäära

24,03%, igakuist haldustasu 1,20 eurot ja lepingutasu 17 eurot. Hageja täitis

vastutustundliku laenamise põhimõtet. Hageja kontrollis laenu teenindamiseks

vajaliku regulaarse sissetuleku olemasolu Maksu- ja Tolliameti andmebaasist,

kehtivate maksehäirete puudumist Creditinfo andmebaasist, tegi päringu Ametlikesse

Teadaannetesse. 26.03.2023 Maksu- ja Tolliametist saadud andmete põhjal kostja

keskmine kuue kuu sissetulek Tulundusühistu Tartu Tarbijate Kooperatiivilt töötasu

näol oli 968,26 eurot. Laenutaotluses kinnitas kostja, et tal puuduvad

laenukohustused. Hageja arvestas majapidamiskuludena Eesti statistikaameti

andmetest lähtudes 421 eurot. Hageja on teinud mõistlikke pingutusi, arvestades

laenusummat (400 eurot kuumaksega 16,90 eurot), kontrollides laenutaotleja

finantsseisundit – töösuhte pikkus ja jätkusuutlikkus, regulaarne stabiilne sissetulek,

puhas krediidiajalugu ja muu negatiivse info puudumine, ja seega positiivne

krediidiotsus oli õigustatud. Hagejal puudus alus kahtluste tekkimiseks ebaõigete

andmete kohta. Andmete küsimine oli proportsionaalne ja teavet isiku finantsseisundi

kohta oli piisavalt.

4. 07.08.2023 edastas hageja kostjale tema poolt antud elukoha aadressile kirjaliku

hoiatuse laenulepingu ennetähtaegseks lõpetamiseks, kuna kostja oli tähtaegselt

jätnud tasumata neli järjestikust tagasimakset ning andis kostjale kahenädalase

täiendava tähtaja võla tasumiseks koos avaldusega leping selle tasumata jätmise

korral üles öelda. 24.08.2023 ütles hageja laenulepingu ennetähtaegselt üles,

teavitades kostjat kirjalikult tema elukoha aadressile, e-posti kui ka SMS-i saatmise

teel teate edastamisel kohustusest tasuda laenulepingujärgne nõue hiljemalt

31.08.2023.

5. Hageja nõuab kostjalt sissenõudmiskulude hüvitamist, seda 15 eurot lepingu

kehtivuse ajal saadetud meeldetuletuskirjade eest ning 25 eurot pärast lepingu

lõpetamist saadetud meeldetuletuskirjade eest.

6. Kostja väited, et lepingu sõlmis kolmas isik tema andmeid kasutades, ei ole usutavad.

Hageja kontrollis lepingu sõlmimisel kostja isikusamasust, küsides Smart-ID PIN1,

koopiat isikut tõendavast dokumendist, kontrollides dokumendi kehtivust

rahvastikuregistrist ja võttis aadresside erinevust märgates ühendust kostjaga telefoni

teel. Laenuleping on kostja poolt digitaalselt allkirjastatud. Kostja edastas 13.04.2023

e-kirjaga hagejale kriminaalmenetluse alustamise teatise. Hageja arvates ei ole

eluliselt usutav, et kostja ei ole laenu taotlenud ja saanud, kuna laenulepingust

tulenev esimese osamakse kuupäev ei olnud veel saabunud ajal, kui kostja avalduse

politseile edastas. Digitaalallkirja andmise vahendite hoidmisel on isikul kõrge

hoolsuskohustus. Seega kui isik annab talle väljastatud digitaalallkirja andmise

vahendid kolmandale isikule üle või tagab nendele juurdepääsu, peab ta möönma, et

kolmas isik võib nende vahendite abil ID-kaardi omajana esinedes viimase asemel

tahteavaldusi anda, mille puhul tehingu teisel poolel puudub mõistlik alus kahelda

selles, et tahteavalduse tegi ID-kaardi omaja.

KOSTJA VASTUVÄITED

7. Kostja hagiga ei nõustu ja palub jätta selle rahuldamata.

8. Kostja ei ole Moneyzen OÜ-ga lepinguid sõlminud, ei ole neid allkirjastanud, nende

sõlmimisest teadlik ega saanud ka hagejalt raha. Lepingus märgitud e-postiaadress ei

kuulu kostjale, samuti ei ela kostja lepingus märgitud aadressil. Kostja avalduse

alusel on algatatud kriminaalmenetlus nr 23278050279.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

9. Kohus on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada osaliselt.

10. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 kohaselt menetleb kohus hagi

oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas

seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega

hagiga ja hagi hind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole

ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole. Hagi hind on 596,21 eurot ja kohus on tsiviilasja

menetlenud lihtmenetluses vastavalt TsMS § 405 lg-le 1.

11. TsMS § 405 lg 1 p 9 alusel võib kohus jätta otsusest välja kirjeldava ja põhjendava

osa. TsMS § 444 lg 2 sätestab, et kui kohus menetleb käesoleva seaduse § 405 lõikes

1 nimetatud hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda

üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused,

märkimisega.

12. Arvestades kostja vastuväiteid, kontrollib kohus esmalt, kas hagi on esitatud õige

isiku vastu ehk kas kostja on pool lepingus, millest hageja nõuded tulenevad.

13. Puudub vaidlus, et 26.03.2023 sõlmitud leping kannab kostja digitaalset allkirja (dtl

73).

14. ID-kaardi ja selle PIN-koodide abil on võimalik anda digitaalallkirja, millel on

samasugune õiguslik tähendus nagu omakäelisel allkirjal. Digitaalallkirja andmise

vahendite hoidmisel on seega kõrge hoolsuskohustus (RKTKo 16.12.2019, 2-16-

124450, p 23). Juhul, kui isiku nimel antakse tahteavaldus tema ID-kaarti ja PIN-

koode kasutades, tuleb eeldada, et tahteavalduse annab isik, kellele on ID-kaart ja

PIN-koodid väljastatud. Vastupidist tuleb tõendada isikul, kelle nimel on ID-kaarti

kasutades tahteavaldus antud ja kes väidab, et tema tahteavaldust ei andnud. Näiteks

võib isik tõendada, et talle väljastatud ID-kaart ja PIN-koodid läksid tema valdusest

välja tema süüta, tema tahte vastaselt (RKTKo 16.12.2019, 2-16-124450, p 22).

Tsiviilasjas nr 2-16-124450 on kolleegium poolte tõendamiskoormuse jaotust

selgitades märkinud, et hageja peab tõendama oma väiteid, et temalt peteti koodid

välja ja lepingud sõlmis keegi teine (RKTKm 12.06.2024, 2-23-11584, p 10).

15. Juhul, kui isik teeb tehingu teise isiku nimel mitte esindajana, vaid esinedes teise

isikuna ja kasutades tema identiteeti, saab analoogia alusel kohaldada

esindusõiguseta esinduse sätteid. See tähendab, et teise isiku identiteeti kasutades

tehtud tehing on TsÜS § 129 lg 1 järgi tühine, välja arvatud juhul, kui isik, kelle

nimel teine isik tehingu tegi, selle hiljem heaks kiidab (vt RKTKo 21.12.2016, 3-2-1-

135-16, p 16). Juhul, kui hagejalt peteti Smart-ID koodid välja, ei ole tegemist

olukorraga, kus hageja oleks koodid andnud kolmandatele isikutele vabatahtlikult

selleks, et nende abil tehtaks tehingud. Seetõttu ei saa rääkida ka sellest, et hagejal

olnuks tahe koodide edastamisega anda tehingute tegemiseks volitus (vrd RKTKo

16.12.2019, 2-16-124450, p-d 23 ja 24; RKTKm 12.06.2024, 2-23-11584, p 11).

16. Kostja toob esile, et ta ei olnud teadlik lepingute sõlmimisest ning tegemist on

pettusega. Seega tuleb kostjal tõendada, et Smart-ID PIN-koodid läksid tema

valdusest välja tema süüta, tema tahte vastaselt. Kostja on tõendina esitanud Politsei-

ja Piirivalveameti teatise kriminaalmenetluse alustamisest (dtl 126). Kohus leiab, et

teatis küll tõendab, et kostja on politseile esitanud avalduse seoses tema nimele

võetud laenudega, kuid teatis ei tõenda, et hageja nõude aluseks oleva lepingu on

sõlminud kolmas isik kostja andmeid õigusvastaselt ja tema teadmata kasutades.

Kostja ei ole ka esile toonud, et vastav asjaolu oleks kriminaalmenetluses hiljem

tuvastatud.

17. Kostja toob esile, et lepingus märgitud e-postiaadress ja elukoha aadress ei kuulu

temale. Ebaõiged kontaktandmed võivad tekitada kahtluse kostja isikus, kuid ei ole

piisav alus tuvastamaks, et lepingud on sõlminud kolmas isik. Asjaolu, et lepingusse

on märgitud valed kontaktandmeid, ei tähenda, et andmeid esitav pool õigeid

andmeid ei tea ja/või tegemist on vale isikuga. Hageja on selgitanud, et ta suhtles

asjaolude täpsustamiseks kostjaga. Kuigi telefonikõnede tegemist ei ole hageja

tõendanud, tõendab hageja e-kirjavahetus, et hageja on kostjaga suhtlemiseks

mingisuguseid pingutusi teinud (dtl 109).

18. Vaatamata kohtu 04.10.2024 selgitustele, ei ole kostja rohkem tõendeid oma

vastuväite toetamiseks esitanud.

19. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et hagi on esitatud õige isiku vastu. Kohus selgitab,

et tsiviilkohtumenetluse ülesanne on kontrollida, kas hagejal on nõue kostja vastu,

mitte võimaliku kuriteo asjaolusid tuvastada. Juhul kui tuvastatakse, et kolmas isik

vastutab kohustuste eest solidaarselt kostjaga või tekib kostjal tema vastu kahju

hüvitamise nõue, ei välista käesoleva hagi rahuldamine, samuti nõude võimalik

täitmine kostja poolt, kostjal oma nõuete maksmapanekut selle isiku vastu.

20. Hageja nõude aluseks olev leping on tarbijakrediidileping võlaõigusseaduse (VÕS) §

402 lg 1 mõistes. Tarbijakrediidilepingutega seonduvates vaidlustes tuleb kohtul

omal algatusel kontrollida krediidi kulukuse määra vastavust seadusele (VÕS § 406),

samuti seda, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet

(VÕS § 4034 p-d 1 ja 2 ning lg 2).

21. Lepingu krediidi kulukuse määr on 38,51%, mis ei ületa lepingu sõlmimise ajal Eesti

Panga avaldatud statistika järgi tarbimislaenude krediidi kulukuse määra (15,31%)

rohkem kui kolm korda. Seega ei ole tarbijakrediidileping tühine VÕS § 4062 lg 1

alusel.

22. VÕS § 4034 lg 1 sätestab, et krediidiandja on kohustatud seoses tarbijakrediidiga

järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise

põhimõtte järgimiseks on krediidiandja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist

kohustatud: 1) omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline

krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma (edaspidi

krediidivõimelisus) ja 2) hindama tarbija krediidivõimelisust. Sama paragrahvi kuues

lõige sätestab, et krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes

juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis

analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline.

23. Teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja omandama teabe kõigi

teadaolevate asjaolude kohta, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi

maksta, sh teave tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teiste varaliste

kohustuste, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust

tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju kohta (RKTKm,

24.11.2023, 2-21-13098, p 18). Kostjal on küll VÕS § 4034 lg 3 järgi kohustus

esitada laenu taotlemisel tõeseid andmeid, kuid krediidiandjal on VÕS § 4034 lg 4 ja

KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 kohaselt vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks

kohustus esitatud andmeid mõistlikke jõupingutusi rakendades kontrollida ja

vajadusel lasta kostjal neid täpsustada (RKTKm, 24.11.2023, 2-21-13098, p 21,

RKTKo 31.01.2018, 2-14-21710, p 29.3).

24. Kohus leiab, et hageja ei ole lepingu sõlmimisel järginud vastutustundliku laenamise

põhimõtet. Hageja tuvastas Maksu- ja Tolliameti päringu kaudu, et kostja saab

töötasu keskmiselt 968,26 eurot (dtl 170). Kuigi hageja on kindlaks teinud kostja

sissetuleku liigi ja ligikaudse suuruse, ei ole ta kostja kohustuste hindamisel kogunud

piisavalt andmeid, et teha selgeid järeldusi kostja võime kohta saadud krediit

kokkulepitud korras tagastada. Asjaolu, et antud lepingu alusel antud krediidi

kogusumma ega igakuised osamaksed ei ole kostja sissetulekut arvestades suur, ei

välista et kostja ei ole teiste võimalike kohustuste tõttu võimeline lepingust

tulenevaid kohustusi täitma. Kuigi pooled on kohustatud käituma üksteise vastu heas

usus, sh avaldama lepingu sõlmimisel õiget infot, ei saa kehtivaid õigusnorme ja

kohtupraktikat arvestades vastutustundlik krediidiandja tarbijakrediidilepingut

sõlmides alati ainult taotluses esitatud andmetele tugineda. Kohus leiab, et olukorras,

kus kostja ei ole ühtegi kohustust esile toonud, oleks hageja pidanud tegema

täiendavaid päringuid või küsima kostjalt tõendeid kohustuste puudumise kohta (nt

pangakonto(de) väljavõtte(d), teiste pankade ja krediidiasutuste kinnitused).

Maksehäireregistrist maksehäirete puudumine ega Ametlike Teadaannete

kontrollimine ei ole piisav kostja maksevõime kontrollimiseks, kuna need allikad

annavad üldjuhul piisavat infot alles siis, kui vastutustundetu krediidi

võimaldamisega kaasnev oht on realiseerunud. Hageja on majapidamiskulude

hindamisel juhindunud Statistikaameti hinnangust, mis võib küll olla täiendav abinõu

hindamaks kostja esitatud või muul viisil kogutud andmete õigsust, kuid ei saa anda

selgelt ülevaadet konkreetse isiku kuludest. Hageja on ka ise möönnud, et kuna ta ei

küsinud kostja pangakonto väljavõtet, ei saa teda pidada vastutustundliku laenamise

põhimõtet järginuks (dtl 178).

25. Juhul kui krediidiandja ei ole järginud krediidi andmisel vastutustundliku laenamise

põhimõtet ei ole leping tervikuna tühine, vaid siis loetakse VÕS § 4034 lg 7 järgi

tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei

ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale

sellisel juhul ei võlgne. Seega on hagejal õigus nõuda üksnes põhivõla ja

seadusjärgse viivise tasumist alates kohustuse sissenõutavaks muutumisest.

26. Kostja väitel ei ole ta hagejalt raha saanud. Hageja tõendab kostjale ülekande

tegemist maksekorraldusega, millest nähtuvalt on hageja 30.03.2023 maksnud 382,10

eurot kostja nimel olevale pangakontole, selgitusega „Laenusumma väljamaks

L231002240 alusel“ (dtl 108). Seega tuvastab kohus, et hageja täitnud oma

lepingulise kohustuse ja laenusumma saab lugeda kostja poolt kätte saaduks. Kostja

ei ole põhistanud ega tõendanud, et tal ei olnud võimalik enda kontole kantud rahalisi

vahendeid kasutada. Kohus on 04.10.2024 määruses selgitanud, et kostjal tuleb oma

vastuväiteid põhjendada ja tulenevalt TsMS § 230 lg-st 1 ka tõendada. Kohtu

selgitamiskohustus ja omal algatusel tegutsemise kohustus tarbijakrediidilepingutega

seonduvates vaidlustes ei saa hõlmata hageja ebavõrdsesse positsiooni seadmist

kostjale kõikide võimalike vastuväidete ja nende võimalike tõendamisviiside

ettekirjutamisega, eriti olukorras, kus kostjal on õigusteadmistega lepinguline

esindaja, kellel puuduvad takistused esitada asjakohased vastuväited, taotlused ja

tõendid tähtaegselt.

27. Hageja ütles lepingu 24.08.2024 üles, kuna kostja jättis tasumata neli järjestikust

osamakset (s.o 26.04.2023, 26.05.2023, 26.06.2023 ja 26.07.2023). Kuna lepingu

alusel ei ole tagasimakseid tehtud ja hageja on andnud täiendava tähtaja kohustuse

täitmiseks, siis ei ole ülesütlemine vastuolus VÕS § 416 lg-ga 1. Kuigi hageja on

lepingu üles öelnud 24.08.2023, on ta sama kirjaga andnud tähtaja võla tasumiseks

31.08.2023. Kohus leiab, et enne seda kuupäeva ei saa kohustus sissenõutavaks

muutuda, mistõttu on hagejal õigus kohustuse täitmisega viivitamise tõttu viivist

nõuda kõige varem alates 01.09.2023.

28. Eelnevast tulenevalt mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 382,10

eurot ja seadusjärgse viivise alates 01.09.2024 kuni põhivõla tasumiseni, kuid mitte

rohkem kui põhinõude ulatuses.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

29. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled

menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi

rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi

kanda. Arvestades hageja nõude rahuldamise ulatust (81%), tuleb menetluskulud jätta

81% ulatuses kostja kanda ja 19% ulatuses hageja kanda.

30. Hageja menetluskulud on taotluse kohaselt 175 eurot riigilõivu eest. Hagiavalduselt

riigilõivu tasumise kohustus tuleneb seadusest, mistõttu on tegemist täies ulatuses

vajaliku ja põhjendatud kuluga, millest 81% ehk 141,75 eurot tuleb kostjalt hageja

kasuks välja mõista.

31. Kostja on 21.12.2023 seisukohas teatanud, et menetluskuluks on õigusabikulu 3 tunni

eest hinnaga 120 eurot tund, kokku 360 eurot. Rohkem ei ole kostja menetluskuludest

teatanud. Kohus leiab, et kostja lepingulise esindaja kulu ei ole täies ulatuses

põhjendatud. Kostja esindaja toiminguid ja esitatud dokumendi sisu arvestades on

põhjendatud õigusabikulu on kahe tunni eest ehk 240 eurot, millest 19% ehk 45,60

eurot tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista.

32. Tasaarvestuse tulemusel tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 96,15 (141,75-

45,60) eurot.

33. Hageja taotlusel mõistab kohus kostjalt välja menetluskulult viivise VÕS §-s 113 lg 1

teises lauses sätestatud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni.

(allkirjastatud digitaalselt)

kohtunik