2-23-17274/28 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Anastassia Stalmeister

Otsuse tegemise koht ja aeg

Tartu, 15. november 2024

Tsiviilasja number

2-23-17274

Tsiviilasi

F.V hagi L.F-i vastu elatise väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

2342 eurot 97 senti

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: F.V (isikukood XXX; elukoht XXX x–x, XXX-i

, xxxx, XXX), seaduslik esindaja U.J (isikukood XXX;

elukoht XXX x–x, XXX-i , xxxx, XXX; e-post xxx)

Kostja: L.F (isikukood XXX; e-post xxxx)

Kohtuistungi toimumise aeg

30. oktoober 2024

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada F.V hagi L.F-i vastu elatise väljamõistmiseks.

2. Mõista J. F.V F.V kasuks käesoleva otsuse tegemise seisuga sissenõutavaks

muutunud elatis 5128 eurot 46 senti (perioodi 9. veebruarist 2023 kuni 15. novembrini

2024 eest).

3. Mõista J. F.V F.V kasuks välja alates 16. novembrist 2024 kuni F.V

täisealiseks saamiseni (xxxxxxxxxxxxxxx) igakuine elatis 287 eurot 72 senti [s.o 272 eurot

76 senti (baassumma seisuga 1. aprill 2024) + 54 eurot 96 senti (kolm protsenti Eesti

Vabariigi keskmisest brutokuupalgast seisuga 1. aprill 2024) – 40 eurot (50%

lapsetoetusest)], mis muutub iga aasta 1. aprillil (esimest korda 1. aprillil 2025), lähtudes

baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse §

101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause)

suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust.

4. Kohtuotsuse täitmisel tuleb arvestada alates 9. veebruarist 2023 tasutud makseid.

5. Elatis tuleb maksta iga kalendrikuu eest ette hiljemalt iga kuu 5. kuupäevaks.

Elatis tuleb tasuda U.J pangakontole, selgitusega „elatis F.V “.

6. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

7. Toimetada otsus kätte menetlusosalistele.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul

alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult

teatavaks tegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda

apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega

kirjalikus menetluses.

Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult

või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

1. F.V (hageja) esitas 7. detsembril 2023 hagi L.F-i (kostja) vastu elatise

väljamõistmiseks. Hageja palus mõista kostjalt enda kasuks välja igakuise elatise seadusega

kehtestatud määras alates hagiavalduse esitamisest ning tagasiulatuva elatise 200 eurot kuus

alates 9. veebruarist 2023.

Hagiavalduse kohaselt elab hageja ema juures. Kostja pole hageja juures olnud alates 1. maist

2022. Kostja ei ole hagejat mitte kuidagi toetanud. Hageja on täielikult ema ülalpidamisel.

2. Kostja pole hagile sisuliselt vastu vaielnud.

KOHTU SEISUKOHT

3. Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada.

4. Rahvastikuregistri andmete kohaselt on kostja hageja isa.

PKS § 96 esimese lause ja § 97 p-i 1 järgi on vanem kohustatud oma alaealist last ülal

pidama. Lapse ülalpidamine tähendab lapse igapäevaste vajaduste rahuldamist ja tema

arenguks piisavate vahendite tagamist (vt RKTKo 08.01.2014. a, nr 3-2-1-165-13, p 12). Selle

eest, et laps saaks kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise, on kohustus hoolitseda

mõlemal vanemal (vt nt RKTKo 24.10.2012. a, nr 3-2-1-118-12, p 13). Kui vanem ei ela

lapsega koos või ei osale lapse kasvatamises, täidab ta PKS § 100 lg 1 ja lg 2 esimese lause

järgi ülalpidamiskohustust üldjuhul lapsele perioodilist rahalist elatist makstes (vt RKTKo

08.01.2014. a, nr 3-2-1-165-13, p 12).

Mõlemad vanemad on kohustatud oma alaealisi lapsi ülal pidama ning elatis peaks reeglina

katma pool lapse igakuiseks ülalpidamiseks vajalikest kuludest (teise poole katab teine vanem

vahetult).

Kuivõrd kostja on hageja isa, ei ela hagejaga koos ega täida ülalpidamiskohustust vahetult, on

täidetud PKS § 97 p-s 1 ja §-s 100 sätestatud eeldused kostjalt hageja kasuks elatise

väljamõistmiseks.

5. Kostja ei ole hagile sisuliselt vastu vaielnud. Kostja vastas 12. märtsil 2024, et tal ei ole

võimalik dokumentide puudumise tõttu kuhugi pääseda ja tal pole sissekirjutust, et kirju

saada, kuid ta on kõigega nõus. Kostja kirjutas 17. märtsil 2024 kohtule, et ei saa (dokumente)

avada ja on kõigega nõus.

Kohus ei saa sellist kostja vastust hagi õigeksvõtuna TsMS § 440 mõistes käsitleda ning

lahendab asja sisuliselt.

6. Hageja palub kostjalt välja mõista elatise perekonnaseaduse (PKS) §-s 101 ettenähtud

miinimummääras.

Elatise summa kindlaksmääramisel võetakse arvesse seda, kui suurel määral osaleb kumbki

vanem vahetult lapse kasvatamises. PKS § 101 lg-te 1 ja 2 kohaselt ei või igakuine elatis

ühele lapsele olla väiksem kui seaduse alusel arvutatud summa. Kohus võib elatise välja

mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse

arvutamise alused. PKS § 101 lg 5 kohaselt ei pea vanem andma ülalpidamist ulatuses, milles

lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel.

Igakuise elatise arvutamise aluseks on PKS § 101 lg 3 järgi baassumma, mida indekseeritakse

iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi

muutusega ja pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal

indekseerimise tulemusel saadud baassumma (käesoleval ajal on baassummaks 272 eurot 76

senti). Baassummale lisandub PKS § 101 lg 4 järgi 3% eelneva kalendriaasta kohta

Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast ning lisanduv

summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta 1. aprillil (käesoleval ajal 54

eurot 96 senti).

Vanem ei pea PKS § 101 lg 5 järgi andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab

rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Perehüvitiste seaduse (PHS) § 15

sätestab, et peretoetuste eesmärk on tagada lastega peredele laste hooldamise, kasvatamise ja

õppimisega seotud kulutuste osaline hüvitamine. Hageja kinnitusel laekub lapsetoetus hageja

ema arveldusarvele. Seega tuleb elatise suurusest maha arvestada ½ lapsetoetusest.

Kuivõrd hageja kinnitusel ei viibi hageja kostja juures ning elatist nõutakse vaid ühele lapsele,

ei kohaldu käesolevas asjas elatise miinimumsumma arvutamisel PKS § 101 lg-d 6 ja 7.

7. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid,

millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti.

PKS § 102 lg 2 esimese lause kohaselt ei vabane vanem oma alaealise lapse

ülalpidamiskohustusest.

Riigikohus on kuni 31. detsembrini 2021 kehtinud seaduse järgi elatise vaidlusi lahendades

leidnud, et elatise miinimummääras nõudmisel ei pea laps oma vajadusi ja kulutusi tõendama

(vt nt RKTKo 07.02.2018. a, nr 2-15-15909, p 12). Kohtu hinnangul kehtib see eeldus ka

alates 1. jaanuarist 2022 jõustunud perekonnaseaduse alusel elatise väljamõistmisel. Kohus

arutas 30. oktoobri 2024. a kohtuistungil hageja seadusliku esindajaga hagiavalduses märgitud

kulusid. Võrreldes hagiavalduse esitamise seisuga on hageja kulud (570 eurot kuus)

suurenenud, suurenesid kulutused toidule, lisandusid trennikulutused 70 eurot kuus, algses

hagiavalduses ei olnud märgitud kulutusi eluasemele. Seega on hageja kulutused kokku

suuremad, kui 7. detsembri 2023. a hagis märgitud 570 eurot kuus. Kohus leiab, et sellises

suurusjärgus kulutused hageja ülalpidamiseks on usutavad ning kuivõrd hageja nõuab elatise

väljamõistmist miinimumulatuses, kostja ei ole hagile sisuliselt vastu vaielnud, ei pea hageja

oma kulude suurust tõendama.

8. Erandina saab alla seaduses sätestatud alammäära alaealisele lapsele elatise PKS § 102 lg 2

kolmanda lause järgi välja mõista mõjuval põhjusel. Elatise vähendamiseks alla

miinimummäära peab kohustatud vanem tõendama mõjuva põhjuse olemasolu (vt nt RKTKo

28.10.2015. a, nr 3-2-1-124-15, p 15).

Kostja ei ole hagile sisuliselt vastu vaielnud. Elektrooniliselt saadetud vastuses on kostja

hoopis väitnud, et on kõigega nõus. Seega puudub käesolevas asjas alus alla seadusega

kehtestatud miinimumi elatise väljamõistmiseks, kostja ei ole elatise vähendamiseks mõjuva

põhjuse olemasolu välja toonud ega tõendanud. Hageja nõue tuleb rahuldada.

9. Hageja palus mõista elatise 200 eurot kuus tagasiulatuvalt alates 9. veebruarist 2023.

PKS § 108 sätestab, et õigustatud isik võib nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse

täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne

elatishagi kohtule esitamist. PKS § 108 alusel vanemalt tagasiulatuvalt elatist välja mõistes

tuleb arvestada, et erisätete puudumise tõttu tuleb elatist tagasiulatuvalt välja mõistes lähtuda

elatise väljamõistmise üldsätetest. Seega saab ka ajavahemikul aasta enne hagi esitamist

määrata ülalpidamiskohustuse ulatuse laste toonaste vajaduste järgi PKS § 99 mõttes,

arvestades mh vanemate majanduslikku seisundit PKS § 102 ja § 105 lg 3 tähenduses.

Tagasiulatuvalt välja mõistetava elatise suuruse määramisel tuleb arvestada ka asjaolu, kas

sellise nõude rahuldamine koormab vanemat ebamõistlikult, kui lapsed ei ole varem kordagi

ülalpidamist nõudnud (vt nt RKTKo 27.10.2021. a, nr 2-19-18082, p 13).

Ka sellele nõudele ei ole kostja sisuliselt vastu vaielnud. Hageja ema 30. oktoobril 2024

istungil antud kinnituse kohaselt on ta korduvalt kostjalt elatist nõudnud, kuid kostja ei ole

elatist tasunud. Hageja nõuab tagasiulatuvalt elatist alla seaduses kehtestatud

miinimummäära, seega arvestades hageja õigust saada elatist ning kostja kohustust elatist

anda, ei pea hageja sellises ulatuses elatise väljamõistmiseks kohtule tõendeid (nt oma kulude

kohta) esitama ning selles ulatuses tagasiulatuva elatise väljamõistmine ei aseta kostjat

äärmiselt raskesse majanduslikku olukorda. Asjaolusid nõude vähendamiseks pidi esile tooma

kostja, kostja nõudele vastuväiteid ei esitanud. Seega tuleb kostjalt mõista hageja kasuks välja

elatis 200 eurot kuus tagasiulatuvalt alates 9. veebruarist 2023 kuni hagiavalduse esitamiseni,

s.o 7. detsembrini 2023.

10. Kohus rahuldab hagi ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja elatise 200 eurot kuus

alates 9. veebruarist 2023 kuni 7 detsembrini 2023 ning alates 8. detsembrist 2023 kuni hageja

täisealiseks saamiseni muutuva summana PKS § 101 lg-te 1–5 alusel.

Kohtu hinnangul on lahendi täidetavuse ja selguse huvides mõistlik mõista käesoleva otsuse

tegemise seisuga sissenõutavaks muutunud elatis kindla summana. Tagasiulatuva elatise

suuruseks perioodi 9. veebruarist 2023 kuni 7. detsembrini 2023 eest on 1988 eurot 2 senti

(200/28*20+200*9+200/31*7). Alates hagi esitamisest kuni 31. märtsini 2024 on PKS § 101

lg-te 1–5 alusel arvutatava elatise suuruseks 260 eurot 33 senti. Seega on perioodi 8.

detsembrist 2023 kuni 31. märtsini 2024 elatise summaks 982 eurot 54 senti

(260,33/31*24+260,33*3). Alates 1. aprillist 2024 kuni käesoleva otsuse tegemiseni on PKS §

101 lg-te 1–5 alusel arvutatav elatise summa on 287 eurot 72 senti kuus. Seega perioodi 1.

aprillist 2024 kuni 15. novembrini 2024 on elatise suuruseks 2157 eurot 90 senti

(287,72*7+287,72/30*15).

Kokku on perioodi 9. veebruar 2023 kuni 15. november 2024 elatise suuruseks 5128 eurot 46

senti (1988,02+982,54+2157,90), mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Hageja

kinnitusel ei ole kostja viidatud perioodil hagejale elatist tasunud. Kui kostja on siiski

hagejale sel perioodil elatist tasunud, tuleb sellega kohtuotsuse täitmisel arvestada.

11. Alates 16. novembrist 2024 tuleb kostjalt mõista hageja kasuks välja elatis kuni hageja

täisealiseks saamiseni muutuva suurusena järgmiselt: igakuine elatis on 287 eurot 72 senti [s.o

272 eurot 76 senti (baassumma seisuga 1. aprill 2024) + 54 eurot 96 senti (kolm protsenti

Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast seisuga 1. aprill 2024) – 40 eurot (50%

lapsetoetusest)], mis muutub iga aasta 1. aprillil (esimest korda 1. aprillil 2025), lähtudes

baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101

lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse

muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust.

PKS § 100 lg 4 kohaselt tuleb elatis maksta iga kalendrikuu eest ette. Kooskõlas hageja

seadusliku esindaja 30. oktoobril 2024 istungil antud kinnitusega peab kostja igakuise elatise

maksmise kohustuse täitma hiljemalt iga kuu 5. kuupäevaks. Elatise kohustus tuleb täita

hageja seadusliku esindaja U.J pangakontole, mis käesoleva otsuse tegemise seisuga on SEB

Pank AS-is nr xxxxxxxxxxxxxxxxxxx.

Menetluskulude jaotus

12. TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab alaealise lapse ülalpidamisasjas kumbki pool oma

menetluskulud ise. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

Anastassia Stalmeister

kohtunik