1-23-2950/39 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

15. november 2024, Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number

1-23-2950

Kohtukoosseis

Tiit Lõhmus, Ingeri Tamm, Ingrid Kullerkann

Kriminaalasi

Janar Sillandi süüdistuses KarS § 1573 lg 1 järgi

üldmenetluses

Apelleeritud kohtuotsus

Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja) 5. aprilli 2024

otsus

Apellatsioonide esitajad

süüdistatava Janar Sillandi kaitsja Monica Meristo-

Dmitrijev ja ringkonnaprokurör Marge Voogma

Prokurör

ringkonnaprokurör Marge Voogma

Süüdistatav

Janar Sillandi, isikukood: 38106255225, elukoht:

XXX; kriminaalkorras karistamata

Kaitsja

Kaitsja Monica Meristo-Dmitrijev

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Viru Maakohtu 5. aprilli 2024 otsus osaliselt, s.o

1.1 Janar Sillandi õigeksmõistmises KarS § 1573 lg 1 järgi;

1.2 KrMS § 181 lg 1 alusel vandeadvokaat Ahto Sirendi kaitsjatasu summas 583,20

eurot Eesti Vabariigi kanda jätmises.

2. Tühistatud osas teha uus otsus, millega:

2.1. süüdi tunnistada Janar Sillandi KarS § 1573 lg 1 järgi ja mõista talle karistuseks

3 (kolm) kuud vangistust.

2.2. KarS § 74 lg-te 1 ja 3 alusel jätta vangistus täitmisele pööramata tingimusel, et

Janar Sillandi ei pane 1 (ühe) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja

täidab talle KarS §-s 75 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid

ja määratud kohustusi :

1) elada kohtu määratud alalises elukohas – XXX ;

2) ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda

registreerimisele;

3) alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitada talle andmeid oma

kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti

territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

5) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha

vahetamiseks;

6) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja

väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

2.3 KarS § 75 lg 2 p 8 alusel kohustada Janar Sillandit käitumiskontrolli ajal

osalema kriminaalhooldusametniku poolt valitud sotsiaalprogrammis.

2.4 Katseaja algust arvata kohtuotsuse kuulutamisest 15. novembrist 2024.

1. Mõista Janar Sillandilt Eesti Vabariigi kasuks välja sundraha 1230 eurot.

2. Vandeadvokaat Ahto Sirendi kaitsjatasu summas 583,20 eurot jätta süüdistatava

Janar Sillandi kanda.

3. Muus osas jätta kohtuotsus muutmata.

4. Ringkonnaprokurör Marge Voogma apellatsioon rahuldada osaliselt. Kaitsja

Monica Meristo-Dmitrijevi apellatsioon jätta rahuldamata.

Süüdistatav Janar Sillandil tuleb tasuda väljamõistetud sundraha ja kaitsja tasu otsusele lisatud

makseinfo alusel 30 päeva jooksul käesoleva otsuse jõustumisest arvates. Kui rahalised

nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse

läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras

Edasikaebamise kord

Kassatsiooni esitamise õigus on prokuratuuril, advokaadist kaitsjal või teistel kohtumenetluse

pooltel advokaadi vahendusel. Kassatsiooni võib esitada advokaadi vahendusel ka isik, kes

leiab, et ta oleks pidanud olema kaasatud menetlusse kannatanu või kolmanda isikuna.

Kassatsioon tuleb esitada Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult

teatavakstegemisest.

Asjaolud ja menetluse käik

1. Janar Sillandile esitati süüdistus karistusseadustiku (KarS) § 1573 lg 1 järgi selles, et tema,

ajavahemikus oktoober 2021 kuni jaanuar 2023 järjepidevalt otsis kontakti endise elukaaslase

L.L. aga, sekkudes selliselt tahtlikult naise tahte vastaselt tema eraellu eesmärgiga naist

terroriseerida, hirmutada, alandada, halvustada, solvata ja mõnitada, mille tagajärjel tunneb

L.L. hirmu ja ärevust, tal esinevad unehäired ning kannatanu igapäevaelu on oluliselt

häiritud. L.L. on korduvalt nii suusõnaliselt kui ka kirjalikult väljendanud soovi, et Janar

Sillandi ei sekkuks tema eraellu, jätaks teda ja tema pere rahule. Kannatanu soovist hoolimata

Janar Sillandi igapäevaselt ja kuude kaupa on saatnud L.L. a Facebook Messengeri kontole

alandava, solvava ning mõnitava sisuga sõnumeid.

Ajavahemikus 1. oktoober 2021 – 08. detsember 2021 saatis Janar Sillandi oma Facebook

Messengeri kontolt Janar JS L.L. a kontole vähemalt 81 sõnumit, milles solvas, alavääristas,

alandas ja hirmutas L.L. a (näiteks 8. oktoober 2021 nimetas Janar Sillandi L.L. a debiiliks ja

jobuks ning kirjutas „kas kallike polegi enam õnnelik ja võtab pisara silma?“ ja „haige eit

oled“; 10. oktoober 2021 kirjutas L.L. ale: „tra se lennuk võiks alla kukkuda või sinna

tsurkade juurde jäädagi“, „haige kodanik oled“, „oled ju jobu“; 11. oktoober 2021 kirjutas

L.L. ale: „töölt oleks ka hea kui sind lahti lastaks“, „mul ei ole vaja sinusuguse perelõhkujaga

vaielda“, „jobu“, “sa L.L. ei kõlba mitte millekski muuks ja mitte midagi tarka su pea välja ei

mõtle kui ainult kirjutada nn oma mehe fb lehele lollus“, „sest sa oled rumal“; 14. oktoober

2021 kirjutas L.L. ale: „selgelt on aru saada ja näha milline sa oled. Ühe mehe nimel oled

nõus kas või ema maha müüma“; 16. oktoober 2021 kirjutas L.L. ale: „ma loodan sinu

sõnadele tuginedes, et sul hakkab jube halb lennukis ja tekib tagasilennu foobia. Ja muidugi

terve see nädal oled paigast ära. Kui sa nii lolli juttu poleks tootnud siis ma hetkel kohe üldse

ei kirjutaks nii“, „vaata, et bikiinid ikka kaasa võtad. Igasugused kunst tibi tilulilud oled külge

saanud omale. Siis bikiinid on väga õige valik, et tibi olla lõpuni“; 25. oktoober 2021 kirjutas

L.L. ale: „ajudeta inimene“, „tõsine hälvik oled L.L. “, „ime rohkem ta emmi, ehk siis põrutab

miskit paika sul“; 26. oktoober 2021 kirjutas L.L. ale: „siis kui oli aeg asjad selgeks rääkida

siis sa irvitasid näkku ja tõmbasid teise mehega ringi“; 31. oktoober 2021 kirjutas L.L. ale:

„sa mine ime tõnnikese noksi“, „jobu“, „kuidas sul selle suuseksiga nüüd lood on? Kas teed

ikka oma kallikesele? Ja hakkas järsku meeldima? Või teed sind sunnitakse tegema“, „kas

tõnnile meeldivad meritähed? Vähemalt on koht kuhu lasta kui koju tuleb“, „Pajusti linnuke

oled, ei muud midagi“, „kahe persega pajusti printsess“; 5. november 2021 kirjutas L.L. ale:

„staar perelõhkuja L.L. “, „kui rääkida oli vaja siis käisid keppisid teisega ringi“, „klouni kari

olete oma olemuselt“; 7. november 2021 kirjutas L.L. ale: „laps olgu hommi minu juures“,

„siis saad oma jalgu segamatult laiali ajada“, „sa oskad oma jalgu ainult laiali ajada, muud sa

teha ei oska. Ja seda 14 aastasest saati“; 8. november 2021 kirjutas L.L. ale: “ainult lambad

mängivad sinuga kaasa. Mõtlevad inimesed on juba sinust eemaldunud ja naeravad su üle“,

„Pajusti linnuke, meeste lõbustaja“, „jooksik“, „väärtuseta naine“, „sa kõlbab ainult kaineks

rooliks, söögi tegemiseks, koristamiseks ja panemiseks. Rohkem sa meeste silmis väärt ei

ole“, „ma käitun seni nii nõmedalt kuni sa hakkad aru saama kelle ajusid sa nussima

hakkasid“, „on sul siis hea mees kes on magatanud ka sõbrannat“, „madal“, „sulle sobivad ju

kõik“, „pohhui keda pannud ja kas kirjutada oskab“, „Ha ha ha“, „Aju on kapsas ja pepu

kõrvits“, „kuhu iga pajusti vend ligi saab esimese ilusa sõna peale“; 11. november 2021

kirjutas L.L. ale: „sinusugusele jooksikule, perelõhkujale, lastele haiget tegijale, lastega

manipulleijale, valetajale on see õiglane ja paras palk üksi ja naerualuseks jääda“; 16.

november 2021 kirjutas L.L. ale: „sa oled eriline lehtsaba“, „vastik värdjas oled oma

käitumisega“, „hargita rohkem oma jalgu“, „oli siis ka hea kepp kui kõrvalt panid“, „jooksid

minema, et Tõnisel rohkem raha“, „haige perelõhkuja“, „sina nikkusid ringi“, „ja lõhkusid

pere“, „oi sa oled rott“, „ja lehtsaba“; 17. november 2021 kirjutas L.L. ale: „ja kas vitt nii

sügeles uue järgi. Lootuses, et saad rahamehe omale“, „sa oled nii madal inimene L.L. “; 20.

november 2021 kirjutas L.L. ale: „kas vitt nii sügeles“, „lehtsabal läheb joomiseks täna jälle.

Nv ju, elu kui lill alkohol ja mõnitav mees“; 22. november 2021 kirjutas L.L. ale: „sa oled

lastel psühhika perse keeranud ja omast arust oled äge veel“, „perelõhkuja“, „Pajusti

lehtsaba“; 24. november 2021 kirjutas L.L. ale: „väärtusetu pajusti lehtsaba oled“, „ainul koha

täide oled ja hea kotte tühjendada“; 07. detsember 2021 kirjutas L.L. ale: „mis puue sul on?“,

„täielik saast inimene oled oma olemuselt ja käitumiselt“; 8. detsember 2021 kirjutas L.L. ale:

„saadan su vitu pildid laiali sellise iba peale, „nime lisan juurde“, „sinu debiilne iba“ jne).

Janar Sillandi jätkas häirivate, solvavate, halvustavate ja mõnitavate sõnumite saatmist ka

kriminaalasja menetluse ajal, saates L.L. ale sõnumeid kuni 2023. aasta jaanuarini. L.L.

kardab Janar Sillandit ka seetõttu, et 7. märts 2020 kella 13.40 paiku Lääne-Virumaal Vinni

vallas XXX külas Janar Sillandi takistas enda juhitud sõidukiga L.L. a poolt juhitud sõidukit

selliselt, et möödus L.L. a sõidukist ja põhjendamatult aeglaselt sõitis L.L. a sõiduki ees. Kui

L.L. püüdis sooritada Janar Sillandi sõidukist möödasõitu, siis Janar Sillandi takistas L.L. a

juhitud sõidukil naasmast oma sõidusuunavööndisse samal ajal, kui vastassuunavööndis oli

L.L. a juhitud autole vastu sõitmas buss, põhjustades sellise tegevusega L.L. as hirmutunnet,

kes kartis Janar Sillandi tekitatud liiklusohtlikus olukorras oma elu ja tervise pärast. Janar

Sillandi tegevuse tagajärjeks on see, et L.L. tunneb ennast füüsiliselt halvasti, tal esinevad

ärevushäired, ta tunneb hirmu Janar Sillandi ees ning peab elama seetõttu pidevas

stressisituatsioonis.

2. Viru Maakohtu 5. aprilli 2024 otsusega mõisteti Janar Sillandi süüdistuses KarS § 1573 lg 1

järgi õigeks.

KrMS § 175 lg 1 p 1, § 181 lg 1 alusel jäeti valitud kaitsjale Monica Meristo-Dmitrijevile

seoses õigusteenuse osutamisega makstud tasu summas 4470 eurot Janar Sillandi kanda.

KrMS § 181 lg 1 alusel jäeti kaitsjatasu summas 583,20 eurot vandeadvokaat Ahto Sirendi

poolt kohtueelses menetluses osutatud õigusabi eest Eesti Vabariigi kanda.

3. Maakohus analüüsis tõenditena süüdistatav Janar Sillandi ütlusi, kannatanu L.L. a ütlusi,

tunnistaja G.K. , E.L. a, R.T. ütlusi ning kirjalike tõenditena 14. detsembri 2021 nõudekirja

Vinni Vallavalitsusele ja sellele saadud vastuskirja, 29. mai 2020 kompromissi tsiviilasjas nr

2-20-751, Rakvere Linnavalitsuse juhtumivõrgustiku koosoleku 4. veebruari 2022 protokolli,

juhtumi väljatrükki MIS-andmebaasist, Janar Sillandi poolt 15. veebruar 2022 esitatud 19 faili

CD-R plaadil; L.L. a poolt 22. novembril 2021 esitatud kuvatõmmiseid L.L. a ja Janar

Sillandi vahelisest suhtlusest Facebook Messengeris oktoobris ja novembris 2021, 25.

novembri 2021 asitõendi vaatlusprotokolli, 17. veebruari 2022 asitõendi vaatlusprotokolli

ning CD-R plaati, L.L. a poolt menetleja e-postile saadetud kuvatõmmiseid Facebook

Messengeri vestlustest Janar Sillandiga, 9. mai 2022 lepitusmenetluse rakendamise määrust

ning lepituse käiku kirjeldavat aruannet ning teatist kriminaalmenetluse nr 23,2590,50230

alustamata jätmises.

3.1. Maakohtu hinnangul puudub käesolevas kriminaalasjas vaidlus selle üle, et süüdistuses

tähendatud ajavahemikus 1. oktoober 2021 – 8. detsember 2021 saatis Janar Sillandi L.L. a

Facebook Messengeri kontole süüdistuses kirjeldatud sõnumeid.

3.2. Kannatanu L.L. a ütlustega on tõendatud, et kohe pärast kooselu lõppu hakkas Janar

Sillandi helistama ja sõnumeid saatma. Kõned blokeeris ta kohe ära. Sõnumid olid solvavad ja

alandavad – litsid, libud, hoorad ja mis iganes naised, aga vahepeal oli ka lapsega seonduvat

viisakat suhtlust. Sõnumeid, kus ta järjepidevalt kirjutas, alandas, sõimas ja mõnitas võis olla

sadu lehekülgi. Kui ta tööl olles Janarile ei vastanud, siis tuli sealt 200 lehekülge, et miks ta ei

vasta. Ta arvab, et Janar saatis sõnumeid, kuna käis ego pihta, et teda jäeti maha. Ta kirjutas

Janarile mitu korda, et ei soovi, et Janar talle kirjutaks. Seda ütles ta Janarile ka suuliselt

korduvalt. Kui ta blokeeris Janari Facebook Messengeris ära, siis kirjutas Janar talle meili

peale. Kuna kohtumäärusesse jäi, et lapsega peab vajadusel võimaldama teha videokõnet, siis

võttis ta Facebook Messengerist blokeeringu maha.

3.3. Süüdistatav Janar Sillandi võttis omaks, et kõik süüdistuses kirjeldatud Facebook

Messengeri vestlused on toimunud. Ta hakkas L.L. ale kirjutama, kuna soovis lapsega

normaalselt suhelda. Sõnumeid oli palju sellepärast, et L.L. luges sõnumeid, kuid ei vastanud.

Süüdistatav tunnistas, et kindlasti ei ole ta oma emotsioone talitsenud ja oleks saanud kuidagi

tsiviliseeritumalt.

3.4. Tunnistaja E.L. a ütlustega on tõendatud, et peale seda kui L.L. Janar Sillandi juurest ära

kolis, hakkasid tulema kirjad. Alguses L.L. näitas neid kirju, mille peale tunnistaja lõpuks

ütles, et ei taha neid enam näha, kuna need olid nii ropu sisuga ja see oli tema jaoks nii

alandav, et tema lapse kohta niisuguseid alandusi kirjutatakse. Kirjad tulid L.L. le telefoni.

Teab sellepärast, et L.L. elas kodus ja telefon kogu aeg piiksus. Seal oligi igasugust laimavat

ja mõnitavat teksti. Hiljem oli ka L.L. uue elukaaslase Tõnise kohta seal igasugu totrusi.

3.5. Tunnistaja G.K. ütlustest nähtub, et kui ta käis Jõe tänaval kodukülastusel, siis Janar

Sillandi poolt L.L. ale saadetud sõnumite sisu tema ise ei vaadanud, aga L.L. näitas talle

telefonis, et neid oli nii palju tulnud. Peamine, mida tema teab, on see, et sõnumite saatmine

on nende vahel olnud ainult Messengeri vahendusel.

3.6. Süüdistuses kirjeldatud sõnumite saatmisi süüdistatava poolt kannatanule ajavahemikus

1. oktoober 2021-8. detsember 2021 kinnitab CD-R plaat, millel on Janar Sillandi poolt 15.

veebruar 2022 esitatud Facebook Messengeri vestlus L.L. aga ajavahemiku 1. oktoober 2021-

31. detsember 2021 kohta ja L.L. a poolt 25. november 2022 esitatud CD-R plaat, millel on

Facebook Messengeri vestlus Janar Sillandiga ajavahemiku 1. oktoober 2021-25. november

2021 kohta. Kohus tõi välja mõned Janar Sillandi poolt L.L. ale saadetud sõnumid, millest

nähtub neis toodud sõnakasutus L.L. a aadressil:

-

8. oktoober 2021 „Debiil“, „Jobu“, „Haige eit oled“;

-

10. oktoober 2021 „Tra se lennuk võiks alla kukkuda või sinna tsurkade juurde

jäädagi“, „Haige kodanik oled“, „Oled ju jobu“;

-

11. oktoober 2021 „Töölt oleks ka hea kui sind lahti lastaks“, „Mul ei ole vaja

sinusuguse perelõhkujaga vaielda“, „Jobu“, „Sa L.L. ei kõlba mitte millekski muuks ja mitte

midagi tarka su pea välja ei mõtle kui ainult kirjutada nn oma mehe fb lehele lollusi“, „Sest sa

oled rumal“;

-

14. oktoober 2021 „Selgelt on aru saada ja näha milline sa oled. Ühe mehe nimel oled

nõus kas või ema maha müüma“;

-

16. oktoober 2021 „Ma loodan sinu sõnadele tuginedes, et sul hakkab jube halb

lennukis ja tekib tagasilennu foobia. Ja muidugi terve see nädal oled paigast ära. Kui sa nii

lolli juttu poleks tootnud siis ma hetkel kohe üldse ei kirjutaks nii“, „Vaata, et bikiinid ikka

kaasa võtad. Igasugused kunst tibi tilulilud oled külge saanud omale. Siis bikiinid on väga

õige valik, et tibi olla lõpuni“;

-

25. oktoober 2021 „Ajudeta inimene“, „Tõsine hälvik oled L.L. “, „Ime rohkem ta

emmi, ehk siis põrutab miskit paika sul“;

-

31. oktoober 2021 „Sa mine ime tõnnikese noksi“, „Jobu“, „Kuidas sul selle

suuseksiga nüüd lood on? Kas teed ikka oma kallikesele? Ja hakkas järsku meeldima? Või

teed sind sunnitakse tegema“, „Kas tõnnile meeldivad meritähed? Vähemalt on koht kuhu

lasta kui koju tuleb.“, „Pajusti linnuke oled, ei muud midagi.“, „Kahe persega pajusti

printsess“;

-

7. november 2021 „Laps olgu hommi minu juures“, „Siis saad oma jalgu segamatult

laiali ajada“, „Sa oskad oma jalgu ainult laiali ajada, muud sa teha ei oska. Ja seda 14

aastasest saati“;

-

8. november 2021 “Ainult lambad mängivad sinuga kaasa. Mõtlevad inimesed on juba

sinust eemaldunud ja naeravad su üle“, „Pajusti linnuke, meeste lõbustaja“, „Jooksik“,

„Väärtuseta naine“, „Sa kõlbab ainult kaineks rooliks, söögi tegemiseks, koristamiseks ja

panemiseks. Rohkem sa meeste silmis väärt ei ole“, „Ma käitun seni nii nõmedalt kuni sa

hakkad aru saama kelle ajusid sa nussima hakkasid“, „On sul siis hea mees kes on magatanud

ka sõbrannat“, „Madal“, „Sulle sobivad ju kõik“, „Pohhui keda pannud ja kas kirjutada

oskab“, „Ha ha ha“, „Aju on kapsas ja pepu kõrvits“, „Kuhu iga pajusti vend ligi saab esimese

ilusa sõna peale“;

-

11. november 2021 „Sinusugusele jooksikule, perelõhkujale, lastele haiget tegijale,

lastega manipulleijale, valetajale on see õiglane ja paras palk üksi ja naerualuseks jääda“;

-

16. november 2021 „Sa oled eriline lehtsaba“, „Vastik värdjas oled oma käitumisega“,

„Hargita rohkem oma jalgu“, „Oli siis ka hea kepp kui kõrvalt panid“, „Jooksid minema, et

tõnisel rohkem raha“, „Haige perelõhkuja“, „Sina nikkusid ringi“, „Ja lõhkusid pere“, „Oi sa

oled rott“, „Ja lehtsaba“;

-

17. november 2021 „Ja kas vitt nii sügeles uue järgi. Lootuses, et saad rahamehe

omale“, „Sa oled nii madal inimene L.L. “;

-

20. november 2021 „Kas vitt nii sügeles“, „Lehtsabal läheb joomiseks täna jälle. Nv

ju, elu kui lill alkohol ja mõnitav mees“;

-

22. november 2021 „Sa oled lastel psühhika perse keeranud ja omast arust oled äge

veel“, „Perelõhkuja“, „Pajusti lehtsaba“;

-

24. november 2021 „Väärtusetu pajusti lehtsaba oled“, „Ainul koha täide oled ja hea

kotte tühjendada“;

-

7. detsember 2021 „Mis puue sul on?“, „Täielik saast inimene oled oma olemuselt ja

käitumiselt“;

-

8. detsember 2021 „Saadan su vitu pildid laiali sellise iba peale, „Nime lisan juurde“,

„Sinu debiilne iba“.

3.7. Süüdistus Janar Sillandile algab sellega, et ta ajavahemikus oktoober 2021 kuni jaanuar

2023 saatis järjepidevalt L.L. le häiriva sisuga sõnumeid. Pärast konkretiseeritud ajavahemiku

(s.o 1. oktoober 2021-8. detsember 2021) väljatoomist märgitakse süüdistuses, et Janar

Sillandi jätkas selliste sõnumite saatmist ka kriminaalasja menetluse ajal, saates L.L. ale

sõnumeid kuni 2023. aasta jaanuarini.

3.8. Kohus leidis, et pärast 8. detsembrit 2021 kuni 2023. aasta jaanuarini Janar Sillandi poolt

L.L. ale saadetud sõnumite osas esitatud süüdistus on koostatud puudulikult, kuna ei ole välja

toodud nende sõnumite sisu ja saatmise aeg. Süüdistatav peaks saama ennast kaitsta.

Nimetatud asjaolude tuvastamisel väljuks kohus aga süüdistuse piiridest ning rikuks oluliselt

kriminaalmenetlusõigust. Eeltoodust tulenevalt puudub võimalus süüdistatavale ette heita

kannatanule sõnumite saatmist pärast 8. detsember 2021 kuni 2023. aasta jaanuarini.

3.9. Süüdistuse kohaselt kardab L.L. Janar Sillandit ka 7. märts 2020 kella 13:40 paiku

Lääne-Virumaal Vinni vallas XXX külas toimunud intsidendi tõttu. Kohus leidis, et Janar

Sillandile etteheidetav tegu, s.o 7. märts 2020 episood, ei haaku süüdistusega ajavahemiku 1.

oktoober 2021 - 8. detsember 2021 kohta, seda eelkõige seetõttu, et nende tegude vahet on

ligemale 1 aasta ja 7 kuud. Lisaks sellele eeldab hirmutamine seda, et toimepanija paneb ohvri

kartma mingit tulevikus toimuda võivat sündmust, mille aset leidmine või ära jäämine sõltub

toimepanijast endast.

3.10. Maakohus asus hindama, kas Janar Sillandi käitumist ajavahemikus 1. oktoober 2021-8.

detsember 2021 saab pidada ahistavaks jälitamiseks KarS § 1573 lg 1 tähenduses.

3.11. Vaidlus puudub selles, et Janar Sillandi otsis ajavahemikus 1. oktoober 2021-8.

detsember 2021 kontakti kommunikatsioonivahendi kaudu endise elukaaslase L.L. aga, s.o

saatis kannatanu L.L. a kontole suhtlusrakenduse Facebook Messengeri kaudu sõnumeid.

Seejuures ei ole kahtlustki, et Janar Sillandi tegevus oli L.L. aga kontakti otsimisel järjepidev,

sest ajavahemikus 1. oktoober 2021-8. detsember 2021 kannatanu kontole saadetud sõnumeid

ei olnud vähe.

3.12. Kannatanu L.L. a ütluste kohaselt ei olnud Janar Sillandi sõnumid ainult lapsesse

puutuvad, vaid puudutasid tema isikut ja eraelu, mille lahkamiseks ei olnud Janar Sillandil

alust. Kannatanu sõnul väljendas ta korduvalt nii suusõnaliselt kui ka kirjalikult soovi, et

Janar Sillandi ei kirjutaks talle. Süüdistuses kirjeldatud sisuga sõnumeid saatis Janar Sillandi

enda väitel põhjusel, et kannatanu manipuleeris lapsega (ei andnud last, ei vastanud lapsega

seoses, videokõnesid ei saanud teha). Süüdistatav tunnistab, et see ei ole normaalne, kuidas ta

oma endisele elukaaslasele öelnud on, aga teda lihtsalt on nii kaugele viidud.

3.13. Janar Sillandi poolt Facebook Messengeris saadetud sõnumite hulk (vähemalt 81) ei saa

tuua kaasa automaatselt KarS § 1573 lg 1 koosseisu täidetavust. Seda enam, et sõnumeid ei

saatnud Janar Sillandi mitte alati L.L. a tahte vastaselt.

3.14. Käesolevas kriminaalasjas on otsustavaks küsimuseks, kas Janar Sillandi poolt L.L. ale

peale 16. oktoober 2021 kuni 08. detsember 2021 Facebook Messengeri saadetud sõnumid

ületavad karistusõigusliku sekkumise jaoks tarviliku lävendi või on tegemist siiski selliste

tegudega, mida inimene peab üksikuna võttes taluma.

3.15. Lapse isal on õigus ja ka kohustus osaleda oma lapse kasvatamisel, kuid lapsega seotud

küsimusi ei saa lahendada lapse emale solvavate, alandavate ja häirivate sõnumite saatmisega.

Kohus ei õigusta kuidagi Janar Sillandi poolt L.L. ale solvavate, halvustavate ja mõnitavate

sõnumite saatmist, kuid tõdeb, et nii mõnigi taoline sõnum oleks võib-olla jäänud saatmata,

kui lapsevanemad oleksid omavahel lapsega seotud küsimustes jõudnud rahulikult

kokkuleppele.

3.16. Kohus tõdes, et Janar Sillandi on formaalselt kannatanu L.L. aga tema tahte vastaselt

kontakti otsinud ja tema eraellu sekkunud, millega on häirinud L.L. a eraelu. L.L. a ütluste

kohaselt on teda see olukord mõjutanud – tal olid ärevushood, ta ei maganud, käis

psühholoogi juures, tarvitas apteegi käsimüügis olevaid rahusteid uinumiseks ning tal oli

mingi hirm alateadvuses kogu aeg. Samas nähtub Janar Sillandi kohtus antud ütlustest, et kui

lapse ema poolt manipuleerimist ja provotseerimist ei toimuks, siis ei oleks tal ka põhjust L.L.

ale kirjutada. Janar Sillandi tunnistas kohtuistungil, et ta ei ole oma emotsioone talitsenud, et

oleks saanud natuke teisiti ka, kuidagi tsiviliseeritumalt.

3.17. Kui hinnata Janar Sillandile etteheidetavate käitumisaktide tervikpilti ning selle teo

intensiivsust, ei ole Janar Sillandi tegu karistusõigusliku vastutuse jaoks siiski piisav.

Kahtlemata saatis Janar Sillandi L.L. ale Facebook Messengeris väga palju sõnumeid, milles

süüdistab L.L. a pere lõhkumises (etteheited naisele, et naine ei osanud nende kooselu, suhet

hoida) ja lapsega manipuleerimises ning tihti kritiseerib L.L. a isikut, sh naise välimust ja

tema uut suhet, kasutades selleks solvavaid ja halvustavaid väljendeid. Janar Sillandi poolt

L.L. ale Facebook Messengeris saadetud sõnumid olid oma sisult objektiivselt hinnates

ebameeldivad ja isegi väga ebameeldivad ning hälbisid normaalsest inimeste vahelisest

suhtlusest ega ole kuidagi aktsepteeritavad, kuid käesoleval juhul piirdubki süüdistus üksnes

Facebook Messengeri kontolt sõnumite saatmisega, s.o ühte kindlat liiki tegudega. Saadetud

sõnumeid oli küll palju ja esines ka ebatavalisemaid sõnumeid, kuid viimased ei vääri kohtu

hinnangul Janar Sillandi kriminaalkorras vastutusele võtmist käitumisakti tervikpilti arvesse

võttes.

3.18. Maakohus leidis seega, et Janar Sillandi ei realiseerinud KarS § 1573 lg 1 objektiivset

koosseisu, mistõttu ta tuleb õigeks mõista.

4. Süüdistatava Janar Sillandi lepingulise kaitsjana osales Monica Meristo-Dmitrijev. Kaitsja

esitas 31. jaanuar 2024 kohtule menetluskulude nimekirja ning, palus välja mõista riigilt Janar

Sillandi kasuks menetluskulud kokku summas 4470 eurot. Taotluse kohaselt on

õigusabiteenust osutatud x tunni ulatuses tunnihinnaga 120 eurot.

4.1 Kuna taotlusele ei ole lisatud õigusabikulude tasumise kohustuse tekkimist ega kandmist

kajastavaid dokumente, siis leidis kohus, et ei saa võtta KrMS § 175 lg 1 p 1 kohaselt

seisukohta, kas süüdistataval on tekkinud seoses kriminaalmenetlusega menetluskulu.

Järelikult ei ole vaja kohtul ka hinnata, kas taotluses märgitud summa on käsitatav valitud

kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasuna ja niisugune taotlus tuleb jätta rahuldamata

(RKKKm nr 1-19-766/28, p 17; RKKKm nr 1-17-1205/147, p-d 33-34).

Apellatsioonid ja vastus apellatsioonidele

5. Viru Maakohtu 5. aprilli 2024 otsuse peale esitas apellatsiooni kaitsja, kes palub tühistada

maakohtus otsuse osaliselt ja jätta Janar Sillandi poolt Meristo Õigusbüroole tasutud

õigusabikulud summas 4470 eurot Eesti Vabariigi kanda.

Apellant vaidlustab Meristo Õigusbüroole tasutud õigusabikulude Janar Sillandi enda kanda

jätmise. Tegemist oli emotsionaalselt raske menetlusega ja antud asjas koostati ainult 1 arve,

sest kogu summa tasutigi korraga. Janar Sillandit tunneb kaitsja juba lapsest saadik ja seetõttu

lepiti kokku, et maksab kõik korraga. Pärast kaitsekõnet juhtus inimlik eksitus ja arve jäi

kohtule esitamata, kuigi see oli olemas. Menetlus kestis pikka aega ja pole mõeldav, et kaitsja

tegi tasuta tööd. Et kaitsja inimlikult eksis ja unustas arve esitada, siis palub kaitsja maakohtu

otsuse tühistada ja jätta õigusabikulud 4470 eurot riigi kanda.

6. Viru Maakohtu 5. aprilli 2024 otsuse peale esitas apellatsiooni ringkonnaprokurör Marge

Voogma, kes palub tühistada maakohtu otsuse Janar Sillandi õigeksmõistmises KarS § 1573 lg

1 järgi Ta palub tunnistada Janar Sillandi süüdi KarS § 1573 lg 1 järgi ja mõista talle

karistuseks 6 kuud vangistust, mis jätta 2 aastase katseajaga tingimisi kohaldamata ühes

allutamisega käitumiskontrollile. Lisaks üldistele kontrollnõuetele tuleb kohustada Janar

Sillandit käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi osalema kriminaalhooldusametniku

poolt valitud sotsiaalprogrammis. Maakohtu otsus tuleb tühistada kriminaalmenetluse kulude

riigi kanda jätmise osas ning mõista Janar Sillandilt välja kõik menetluskulud. Maakohus on

hinnanud tõendeid valikuliselt ning kohati andnud hinnanguid, mis ei tugine ühelegi

kriminaalasjas kogutud tõendile või on kogutud tõenditega vastuolus.

6.1. Kohtu väited, et süüdistatavale ei saa ette heita kannatanule sõnumite saatmist pärast 8.

detsembrist 2021 kuni 2023. aasta jaanuarini, kuna ei ole toodud välja nende sõnumite sisu ja

süüdistuses ei ole välja toodud kriminaalmenetluse aega, on alusetud. Süüdistuses on

konkreetselt kirjas, et Janar Sillandi ajavahemikus oktoober 2021 kuni jaanuar 2023

järjepidevalt otsis kontakti endise elukaaslase L.L. aga, sekkudes selliselt tahtlikult naise tahte

vastaselt tema eraellu eesmärgiga naist terroriseerida, hirmutada, alandada, halvustada,

solvata ja mõnitada, mille tagajärjel tunneb L.L. hirmu ja ärevust, tal esinevad unehäired ning

kannatanu igapäevaelu on oluliselt häiritud. Janar Sillandi saatis seega sõnumeid alates 1.

oktoober 2021 ja jätkas seda ka kriminaalmenetluse ajal kuni jaanuarini 2023 ehk on

määratletud kindel ajavahemik. Ahistava jälitamise süüdistustes ei peagi kirja panema kõigi

saadetud sõnumite, meilide ja tehtud kõnede sisu ning reeglina ei ole see, arvestades nende

suurt hulka üldse võimalik ega mõistlik. Sarnaselt on toimitud ka enamuses ahistava

jälitamise kriminaalasjades, sest reeglina on tegemist mahukate süüdistustega.

6.2. Kohus on algselt leidnud, et süüdistusaktis on vastavad asjaolud nõuetekohaselt esitatud

ja sellel põhjusel puudus alus kriminaalasja tagastamiseks ning on alles kohtuotsuses hakanud

viitama süüdistuse puudulikkusele.

Riigikohtu senises praktikas on asutud seisukohale, et süüdistuse sõnastusele ei ole võimalik

kehtestada mingit konkreetset standardit, kuid sellest peab piisava selguse ja täpsusega

nähtuma isikule tehtava etteheite faktiline alus. Süüdistusaktis faktiliste asjaolude

kirjeldamisel nõutav detailsus sõltub suuresti konkreetse süüteo toimepanemise asjaoludest.

Süüdistuse teokirjeldus ei pea üldjuhul olema sama üksikasjalik nagu süüdistust kinnitavate

tõendite sisu.

6.3. Maakohus leidis, et kuni 16. oktoober 2021 L.L. aktsepteeris seda, et Janar Sillandi

saadab talle sõnumeid ja need ei kujutanud tema tahte vastast eraellu sekkumist.

6.4. Ahistavale jälitamisele hakkavad süüdistatava teod viitama tõesti siis, kui need muutuvad

ohvrile oluliselt häirivaks ja jätkuvad ohvri tahte vastaselt ka siis, kui ohver on jälitajale

sõnaselgelt väljendanud, et selline teguviis on soovimatu ning palunud see lõpetada. Ebaõige

on aga kohtu seisukoht, et süüdistatav ei ole suhelnud kannatanuga vastu tema tahtmist. Antud

juhul näitavad kannatanu käitumisaktid ehk sõnaselgelt väljendatud tahe kannatanu tahte

vastasust süüdistatava tegude suhtes. Kannatanu on seda väljendanud kohe peale

lahkuminekut Janar Sillandist 2019. aastal nii suuliselt kui ka kirjalikult.

6.5. Väärib märkimist, et antud juhul näitavad ka kannatanu muud käitumisaktid kannatanu

tahte vastasust süüdistatava tegude suhtes. Kannatanu blokeeris ära kõigepealt telefonikõned

ja siis Messengeri. Pärast seda kirjutas Janar Sillandi meili peale ja siis otsustas kannatanu

jätta avatuks ainult Messengeri, sest kohtumääruse järgi pidi jääma üks suhtlusvahend. Seega

on kannatanu ka konkludentsete tegudega väljendanud, et süüdistatava teguviis on soovimatu.

Puuduvad igasugused tõendid, millest nähtuks, et kannatanu oleks oma tegudega andnud

mingilgi moel kahetiselt mõista, et süüdistatava poolt tehtud korduvad kõned, meilid ja

sõnumid on oodatud.

6.6. Kannatanule saadetud sõnumid ei olnud seotud lapse kasvatamisega ja poja elu

korraldamisega, olid solvavad ja alandavad. Kohtule on esitatud meilid alates 2. oktoobrist

2021, aga tegelikult algas kõik kannatanu ütluste kohaselt tunduvalt varem ja neid meile on

tunduvalt rohkem. Siis kui kannatanu läks avaldust tegema, ütles politseinik, et kuna seda

materjali on lihtsalt nii palju ja kõik see kordub, siis võtavad mingi teatud aja neid sõnumeid

välja ja seetõttu kannatanu esitaski alguses sõnumid alates 02. oktoobrist 2021 kuni 8.

detsember 2021. Kannatanu on ka hiljem juurde lisanud neid sõnumeid ja ta on esitanud neid

menetlusse kuni 2023 jaanuarini.

6.7. Prokuratuur ei nõustu ka kohtu seisukohaga selles, et kui hinnata Janar Sillandile

etteheidetavate käitumisaktide tervikpilti ning teo intensiivsust, siis Janar Sillandi tegu ei ole

karistusõigusliku vastutuse jaoks siiski piisav. Prokurör rõhutab, et arvesse tuleb võtta kõik

Janar Sillandi poolt L.L. ale saadetud sõnumid alates, mis ei ole seotud nende ühise lapse

kasvatamisega ning mis olid kannatanut ja tema lähedasi hirmutavad, alandavad, solvavad ja

häirivad. Arusaamatu on kohtu etteheide, et esines ka sõnumivahetusi, mil L.L. alustas ise

Facebook Messengeris kirjavahetust või ei vastanud Janar Sillandile lapsega seonduvas

küsimuses, mille tõttu Janar Sillandi nii-öelda ägestus, sest lapsega seoses pidigi aeg-ajalt

suhtlema. See ei õigusta küll kuidagi Janar Sillandi käitumist ega ägestumist.

6.8. Täiesti arusaamatu on kohtu seisukoht, et kriminaalkorras vastutusele võtmise välistab

see, et käesoleval juhul piirdub süüdistus üksnes Facebook Messengeri kontolt sõnumite

saatmisega.

6.9. Prokuratuuri arvates ei saa vastutusele võtmine küll sõltuda sellest, kui mitut ja milliseid

vahendeid kasutatakse ehk kas sõnumeid saadetakse ainult FB Messengeri kaudu või

saadetakse telefoniga SMS-e või saadetakse ka e-kirju meilile või helistatakse telefoniga. Eriti

arvestades seda, et ülejäänud võimalused välistab käesolevas kriminaalasjas see, et kannatanu

on need blokeerinud ja muutnud nende kasutamise süüdistatava jaoks võimatuks.

6.10. Süüdistatav Janar Sillandi sai aru, et tema tegevus - sajad sõnumid, kannatanu tahte

vastane sekkumine tema ellu ja tema mõjutamine, samuti kannatanu ja tema uue elukaaslase

halvustamine, terroriseerimine, solvamine ja mõnitamine - on kannatanule hirmutavad ja

häirivad ning järjepidevad alusetud etteheited ja solvangud oma lapse ema suhtes on

alandavad. Taoline järjekindel tegevus on seostatav just sooviga kiusata ja häirida ning

teostada kontrolli kannatanu tegevuse üle ja põhjustada temas hirmutunnet, teda oluliselt

häirida ja alandada.

6.11. Kriminaalasjas on tõendamist leidnud, et süüdistatava tegevuse tagajärjena oli

kannatanu elu oluliselt häiritud. Kuivõrd oluline häirimine on KarS § 1573 objektiivse

koosseisu tunnus, siis selle tuvastamisel ei tohiks lähtuda vaid kannatanu subjektiivsest

hinnangust, vaid seda tuleb hinnata ka objektiivse kõrvalseisja seisukohast. Süüdistatava kogu

tegevus kannatanu suhtes, mis väljendus pika aja jooksul järjepidevas sõnumite saatmises,

mõningatel päevadel mitukümmend korda, on ilmselgelt igapäevaelu oluliselt häiriv ning

sellised süüdistatava teod tunduvad häirivad ka keskmisele mõistlikule kõrvalseisjale.

Samuti on prokurör arvamusel, et KarS §-s 1573 sätestatud teo inkrimineerimiseks peab olema

tuvastatud, et isikul oli teise isiku eraellu korduvalt sekkudes eesmärk ehk kavatsus ohvrit

alandada või hirmutada või ta pidi vähemalt möönma, et tema tegevuse tagajärg on ohvrit

alandav, hirmutav või muul moel oluliselt häiriv.

7. Tartu Ringkonnakohtu 3. juuni 2024 määrusega võeti apellatsioonid menetlusse ning anti

menetlusosalistele apellatsioonide kohta seisukohtade, taanduste ja taotluste esitamiseks aega

kuni 18. juunini 2024.

8. Prokuröri apellatsiooni osas esitas seisukoha süüdistatav Janar Sillandi kaitsja Monica

Meristo-Dmitrijev, kes palub jätta apellatsiooni rahuldamata ja maakohtu õigeksmõistev otsus

muutmata. Samas leiab kaitsja, et maakohtu otsus tuleb osaliselt tühistada ja jätta Janar

Sillandi poolt Meristo Õigusbüroole tasutud õigusabikulud summas 4470 eurot Eesti

Vabariigi kanda.

9. Süüdistatav leiab esitatud seisukohas, et õigeksmõistev kohtuotsus on tema suhtes õige,

motiveeritud ja seaduslik ning kuriteokoosseis puudub. Süüdistust on laiendatud omavoliliselt

ja perioodi 8. detsember 2021 kuni jaanuar 2023 osas pole toodud välja ühtegi konkreetset nn

häirivat ja solvavat sõnumit. Antud asjas pole esitatud tõendeid, et Janar Sillandi oleks

tahtlikult sekkunud L.L. a eraellu. Janar Sillandil ei olnud eesmärki teise isiku häirimiseks ja

seda pole ka prokuratuur tõendanud. Süüdistatava suhtes tehtud kohtuotsus on seaduslik ja

põhjendatud peale menetluskulude Janar Sillandi enda kanda jätmise, mille osas on

kohtuotsus vaidlustatud.

Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused

10. Ringkonnakohus, uurinud asjas kogutud tõendeid, maakohtu istungite protokolle, otsust

ja esitatud apellatsioone, vastuseid apellatsioonidele, leiab, et Viru Maakohtu 5. aprilli 2024

otsus tuleb süüdistatava Janar Sillandi õigeksmõistmises KarS § 1573 lg 1 järgi tühistada ja

prokuröri apellatsioon selles osas rahuldada. Kaitsja apellatsioon jääb rahuldamata.

11. Esmalt võtab kohtukolleegium seisukoha prokuröri apellatsioonist tulenevalt

süüteokoosseisu osas KarS § 1573 lg 1 järgi (I), siis mõistab karistuse (II), lahendab kaitsja

apellatsiooni maakohtu otsusega väljamõistmata jäetud menetluskulude ning vandeadvokaat

Ahto Sirendi kaitsjatasu summas 583,20 eurot Eesti Vabariigi kanda jätmise osas (III) ja

võtab kokku apellatsioonimenetluse tulemuse (IV).

I

12. Prokuröri apellatsioonis leitakse, et maakohus on tõendeid hinnanud ühekülgselt ja

valikuliselt, rikkunud sellega menetlusnorme ning taotletakse süüdistatava ahistava jälitamise

süüdistuses süüdi tunnistamist.

13. Kolleegium nõustub prokuröri apellatsioonis maakohtu otsuse osas tõstatatud kriitikaga ja

leiab, et maakohtu tõendite hindamine ja analüüs ahistava jälitamise süüteokoosseisu

asjaoludest on osutunud ühekülgseks ning viinud materiaalõiguse ebaõige kohaldamiseni ja

lõpptulemina ebaõige kohtulahendini.

14. Süüdistatav ja kaitsja väidavad jätkuvalt, et süüdistatav pole tahtlikult kannatanu L.L. a

eraellu sekkunud, kogu suhtlus oli põhjustatud nende ühisest lapsest ja kannatanu enda

käitumine tingis süüdistatava saadetud sõnumite rohkuse ning emotsionaalsuse. Süüdistatav

pole sõnumitega kannatanut häirinud ja mingit tagajärge sellel polnud. Kannatanu L.L. a

väited on paljasõnalised ja prokuratuur on selle põhjal süüdistuse kokku kirjutanud.

15. Süüdistuse kohaselt saatis Janar Sillandi ahistava sisuga sõnumeid alates 1. oktoobrist

2021 ja jätkas seda ka kriminaalmenetluse ajal kuni jaanuarini 2023. Maakohus leidis, et

süüdistatavale ei saa ette heita kannatanule sõnumite saatmist pärast 8. detsembrit 2021 kuni

jaanuarini 2023, kuna ei ole välja toodud kõigi sõnumite sisu. Kolleegium nõustub

maakohtuga selles osas. Nimelt ei ole võimalik kohtul hinnata alates 8. detsembrist 2021

saadetud sõnumite sisu kuna selles osas pole süüdistust konkretiseeritud. Asja materjalide

juurde on lisatud küll sõnumeid alates 08.detsembrist 2021, kuid need sisaldavad pigem üldist

laadi olmesuhtlust süüdistatava ja kannatanu vahel ning lapse hoidmise ja kasvatamisega

seonduvat. Kohus ei saa hakata ise otsima sobilikke sõnumeid, millega süüdistust sisustada.

Sellega võtaks kohus endale süüdistusfunktsiooni rolli. Samas pole prokuratuur ise pidanud

vaevaks alates 8. detsembrist 2021 olulise sisuga sõnumeid KarS § 1573 lg 1 süüteokoosseisu

mõttes välja tuua. Samuti tõusetuks sellega põhjendatult küsimus süüdistatava kaitseõiguse

tagamisest, sest kohtu tegevus süüdistuse sisustamisest mõjuks sel juhul üllatusena.

Süüdistuse sõnastusele ei ole võimalik kehtestada mingit konkreetset standardit, kuid sellest

peab piisava selguse ja täpsusega nähtuma isikule tehtava etteheite faktiline alus.

16. Konkreetselt on süüdistuses välja toodud, et ajavahemikul 1. oktoober 2021 – 8.

detsember 2021 saatis Janar Sillandi oma Facebook Messengeri kontolt Janar JS L.L. a

kontole vähemalt 81 sõnumit, milles solvas, alavääristas, alandas ja hirmutas L.L. a.

Konkreetseid sõnumeid on võimalik lugeda süüdistuse tekstist ja asitõendi vaatlusprotokollist.

See annab arusaadava pildi Janar Sillandi maneerist ja suhtlusest L.L. aga.

17. Uurides isikulisi ja dokumentaalseid tõendeid leiab kolleegium, et Janar Sillandi otsis

märgitud perioodil järjepidevalt kontakti endise elukaaslase L.L. aga, sekkudes tahtlikult naise

tahte vastaselt tema eraellu eesmärgiga naist terroriseerida, hirmutada, alandada, halvustada,

solvata ja mõnitada, mille tagajärjel tundis L.L. hirmu ja ärevust, tal esinesid unehäired ning

kannatanu igapäevaelu oli oluliselt häiritud.

18. Käesoleval juhul on etteheidetavuse kriteeriumidele vastavaid sõnumeid süüdistuses

küllaldaselt ära toodud, need kirjeldavad ilmekalt koosseisulisi asjaolusid (nt sõnumi mõnitav,

halvustav või solvav toon).

19. Maakohus jõudis ekslikule järeldusele järgmises arutluskäigus. Kohtu analüüsist saab teha

justkui järelduse, et sisuliselt kuni 16. oktoobrini 2021 L.L. aktsepteeris seda, et Janar

Sillandi saadab talle sõnumeid ja need ei kujutanud tema tahte vastast eraellu sekkumist.

Tutvudes tõendite ja saadetud sõnumite sisuga ei saa kolleegium maakohtu seisukohaga

nõustuda. Süüdistatava tekst oli lugupidamatu, alandav ja häbistav, kokkuvõtlikult au ja

väärikust riivav, ületades aktsepteeritava käitumise määra mitmekordselt. Sellise käitumise

aktsepteerimist ei saa eeldada.

20. Kolleegiumi arvates on ekslik kohtu seisukoht, et süüdistatav ei ole suhelnud kannatanuga

vastu tema tahtmist. Kannatanu on seda väljendanud kohe peale lahkuminekut Janar Sillandist

2019. aastal nii suuliselt kui ka kirjalikult. Antud juhul näitavad kannatanu käitumisaktid ehk

sõnaselgelt väljendatud tahe kannatanu tahtevastasust süüdistatava tegude suhtes. L.L.

kinnitas seda maakohtus antud ütlustes: „Ma kirjutasin talle, et ma ei soovi, et ta mulle

kirjutaks. Ütlesin seda ka suuliselt talle korduvalt. Kirjutasin mitu korda, aga ta ikka jätkas…

mul viskas lõpuks kopa ette, ma läksin tegin avalduse, sest kaua inimene kannatab. Ma ei pea

kogu aeg kannatama, et mu telefon on kogu aeg plõnn, plõnn, plõnn.“ (Ko To tl 62p )

Kannatanu ütluste kohaselt oli süüdistatava eesmärk järgmine: „eks ikka see minu

alandamine, minu hirmutamine. Et läbi lapse siis jõuda minuni. Uurida minu elu. Minu uut

elu, elukaaslast.“ (Ko To tl 64)

21. Kannatanu L.L. a ütlused pole asjas ainuke tõend. Tunnistaja E.L. selgitas maakohtus, et

nägi samuti tütre telefonist süüdistatava saadetud sõnumeid ja ei tahtnud neid enam näha.

„See oli minu jaoks nii alandav, et minu lapse kohta niisuguseid alandusi

kirjutatakse...igasugust laimavat asja mõnitavat.“ Tunnistaja kirjeldas, et Janar Sillandi poolt

saadetud sõnumid tegid tütre närviliseks ja ärevaks ning ta ei julgenud autoga üksi sõita.(Ko

To tl 49)

22. Süüdistatav ise ei eitanud maakohtus, et ta saatis kannatanule sõnumeid, kuid on

arvamusel, et nendes ei olnud midagi häirivat ja pigem õigustab enda tegevust. Sõnumid, mis

on menetlusse esitatud, „need on toimunud. Ma ei vaidle vastu.“ Küsimusele, kas tema

saadetud sõnumites võis olla midagi häirivat, vastas Janar Sillandi, et „see on kahe otsaga

asi. Kui ikkagi manipuleeritakse ja provotseeritakse selleni siis, vot ma ei oska öelda, kas see

nüüd häirib kedagi.“ (Ko To tl 72)

23. Asja materjalidest nähtub, et saades Janar Sillandilt häiriva sisuga sõnumeid, asus

kannatanu oma võimaluste piires tegutsema ja otsima lahendusi. Esmalt blokeeris ta ära

telefonikõned ja siis Messengeri. Pärast seda kirjutas Janar Sillandi kannatanu meiliaadressile

ja siis otsustas kannatanu jätta avatuks ainult Messengeri, sest varasema tsiviilasja

kohtumääruse järgi pidi jääma ühise lapsega suhtluseks üks suhtlusvahend. Seega on

kannatanu ka konkludentsete tegudega väljendanud, et süüdistatava taoline teguviis on talle

vastumeelne.

24. Kolleegium leiab, et asjas pole mingeid tõendeid, millest saaks järeldada, et kannatanu

ootas ja aktsepteeris taolisi massilisi sõnumeid, mida süüdistatav talle uuritaval ajaperioodil

järjepannu saatis. Samuti ei saanud süüdistataval tekkida mingit tõsiseltvõetavat arusaama või

teadmist, et tema hirmutava ja alandava alatooniga sõnumid on kannatanu L.L. a poolt

oodatud. Ahistava iseloomuga sõnumid ei olnud kuidagi seotud süüdistatava ja kannatanu

ühise lapse kasvatamisega.

25. Kolleegium ei nõustu maakohtu seisukohaga ka selles, et kui hinnata Janar Sillandile

etteheidetavate käitumisaktide tervikpilti ning tegude intensiivsust, siis Janar Sillandi tegu ei

ole karistusõigusliku vastutuse jaoks siiski piisav. Tegemist polnud mingite juhuslike

sõnumitega üksikul nädalavahetusel, kus joobeseisundis isik otsustab terroriseerida

sõnumitega oma eksabikaasat või endist elukaaslast. Arvesse tuleb võtta Janar Sillandi poolt

L.L. ale saadetud massilisi sõnumid alates 1. oktoobrist 2021 kuni 8. detsember 2023,

milledel ei olnud mingit arukat seost nende ühise lapse kasvatamisega. Need olid kannatanu

eraelu ilmselgelt häirivad.

26. Tõsiseltvõetav pole kohtu etteheide olukordadele, kus kannatanu ei reageerinud koheselt

sõnumivahetustele nende ühise lapsega seotud küsimustes ja kohtu arusaama kohaselt oli

Janar Sillandil neil kordadel justkui õigus ägestuda ja saata kannatanule „sõjakamaid“

alandavaid sõnumeid. Kolleegium taolise seisukohaga kindlasti ei nõustu ja mingit õigustust

taolistele sõnumitele ei ole.

27. Kolleegiumi jaoks on kummastav maakohtu seisukoht ka selles, et kriminaalkorras

vastutusele võtmise välistavat praegusel juhul see, et süüdistus piirdub üksnes Facebook

Messengeri kontolt sõnumite saatmisega. Minnes veelgi kaugemale püüab maakohus aga

süüdistatava tegevust pehmendada väitega, et „Saadetud sõnumeid oli küll palju ja esines ka

ebatavalisemaid sõnumeid, kuid viimased ei vääri kohtu hinnangul Janar Sillandi

kriminaalkorras vastutusele võtmist käitumisakti tervikpilti arvesse võttes.“ (Ko To tl 126p)

28. Kolleegium leiab, et isiku vastutusele võtmist ei saa käesoleva süüteokoosseisu puhul

sõltuvusse seada sellest, milliste suhtlusvahenditega sõnumeid edastatakse (näit. kas Facebook

Messengeri kaudu või saadetakse telefoniga SMS-e või saadetakse e-kirju meilile või

helistatakse telefoniga).

29. Kaitsja ja Janar Sillandi väidavad, et saadetud sõnumid polnud ahistava iseloomuga, kuid

sellega kolleegium ei nõustu. Objektiivse kõrvalseisja pilgul oli selline arvukas mass-

sõnumite saatmine nende sisu ja ajalist kestvust arvestades ilmselgelt kantud soovist

kannatanut kiusata ja häirida. Süüdistatava soov oli teostada kontrolli kannatanu tegevuse üle

ja põhjustada temas hirmutunnet, teda alandada, mille ta ka saavutas. Süüdistatav Janar

Sillandi sai aru, et tema poolt massiline sõnumite saatmine, mille sisuks oli solvamine,

mõnitamine ja uue elukaaslase halvustamine mõjutab kannatanu elu. Järjepidevad alusetud

etteheited ja solvangud häirisid kannatanut ja tekitasid temas hirmu.

30. Süüdistatava järjekindel tegevus täitis oma eesmärgi, sest kannatanu tundis ennast oluliselt

häirituna, see põhjustas talle stressi, hirmu, piinlikkust ning viis ta olukorrani, kus ta vajab

jätkuvalt psühholoogilist abi ja kannatab tema elukvaliteet. Eelnevast tulenevalt ei saa

kolleegium kuidagi nõustuda maakohtu järeldusega, et süüdistatava poolt saadetud sõnumid

polnud kannatanu jaoks veel vajalikul määral häirivaks muutunud. Kolleegiumi meelest häiris

süüdistatava tegevus L.L. a tugevasti ja vastasel korral poleks pöördunud ka politseisse.

31. Ahistava jälitamise süüdistuses oli märgitud ka märksa varasem liiklusintsident, mis

toimus 7. märtsil 2020 kella 13.40 paiku Lääne-Virumaal Vinni vallas XXX külas, kus Janar

Sillandi takistas sõidukiga L.L. a poolt juhitud sõidukit selliselt, et tekitas liiklusohtliku

olukorra, mis oleks võinud viia kokkupõrkeni bussiga. Maakohus pidas nimetatud sündmust

vähetähtsaks ja leidis, et nimetatud episood jääb ajaliselt kaugele (1 aasta 7 kuud), kui algas

süüdistuse kohaselt massiline sõnumite saatmine (oktoobris 2021).

32. Sündmuse tõsidust kinnitab kolleegiumi arvates asjaolu, et kannatanu kutsus kohale oma

lähedased ja ema helistas politseisse. Maakohtu istungil on L.L. kirjeldanud, et tundis pärast

7. märtsi 2020 sündmust Janar Sillandi ees hirmu ja elas stressis, sest ei teadnud, mida

süüdistatav võib pärast temast lahkuminekut järgmisena korraldada. „Mul oli hirm. Ma

kartsin reaalselt. Mul oligi hirm ja ma ei julgenud peale seda autoga üksi sõita päris pikka

aega. Mul oli ema kogu aeg kaasas või kes iganes sõbranna. Sest reaalselt ma vaatasingi

peeglitesse kogu aeg, mul oligi hirm, et millal ta mul seal taga jälle on.“ (Ko To tl 64)

Kolleegium leiab, et sellise liiklusohtliku ja hirmutava olukorra loomisega kannatanu jaoks,

kui autos viibis ka väikelaps, rajas süüdistatav justkui hirmufooni L.L. ale tulevikku. Selles oli

sõnum, et temaga peab arvestama ja teda kartma.

33. KarS § 1573 järgi süütekoosseisu jaatamiseks ei ole vajalik ilmtingimata isiku

hirmutamine ja alandamine, kuivõrd koosseis on täidetud ka juhul, kui on tõendamist leidnud,

et teo toimepanija eesmärgiks või tagajärjeks oli muul viisil oluliselt teise isiku häirimine.

Käesolevas asjas kinnitavad tõendid üheselt, et süüdistatava poolt saadetud sõnumite hulgas

oli hirmutava, alandava ja muul viisil oluliselt häiriva iseloomuga sõnumeid kannatanu kohta.

34. Kuna oluline häirimine on KarS § 1573 objektiivse koosseisu tunnus, siis selle

tuvastamisel on mõistlik lähtuda mitte ainult kannatanu subjektiivsest hinnangust, vaid seda

tuleb hinnata ka objektiivse kõrvalseisja seisukohast. Süüdistatav kogu tegevus kannatanu

suhtes, mis väljendus järjepidevas sõnumite saatmises mõningatel päevadel mitukümmend

korda, oli ilmselgelt igapäevaelu oluliselt häiriv ja tema tahte vastane ning selline

süüdistatava sõnumite rohkus tundub häiriv ka keskmisele mõistlikule kõrvalseisjale.

Kaitseväitena on märgitud, et süüdistatava suhtluse kannatanuga tingis nende ühine laps, kuid

tuvastatud asjaoludest tuleb välja, et lapse teema kõrval huvitas süüdistatavat hoopis naise isik

ja tema uus kooselu.

35. Oluline on rõhutada, et tegemist ei olnud üksikute sõnumite saatmisega ega mingi nn

piirsituatsiooniga, mis ilmselt ei vääriks karistusõiguslikku reageerimist. Süüdistatava teod

ületasid sotsiaalselt aktsepteeritud normaalse käitumise ning tema tegude iseloom,

intensiivsus ja ulatus viitavad üheselt ahistavale jälitamisele. Ilmselgelt ei leppinud

süüdistatav olukorraga, kus kannatanul oli uus elukaaslane ja ta otsustas oma moel selliste

sõnumite saatmisega endisele elukaaslasele L.L. ale kätte maksta.

36. Praeguses asjas on tuvastatud KarS §-s 1573 sätestatud teo inkrimineerimiseks vajalikud

süüteokoosseisu asjaolud. Janar Sillandil oli L.L. a eraellu järjepidevalt sekkudes soov ohvrit

alandada ja hirmutada ning ta sai aru, et arvukate sõnumite saatmisega saavutab ta soovitud

tagajärje. Sellega realiseeris süüdistatav kuriteo subjektiivse külje, pannes teo toime

kavatsetult. Süüdistatava tegevuse tagajärjel tundis kannatanu ka tegelikult hirmu ja alandust

ning tema igapäevaelu oli oluliselt häiritud.

37. Janar Sillandi süüd ja teo õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad.

II

38. Karistuse mõistmisel tuleb KarS § 56 lg 1 kohaselt arvestada süüdistatava süüd, karistust

kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdistatavat edaspidi

hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

39. Kolleegium loeb Janar Sillandi süü keskmiseks. Süüdistatava poolt kannatanule saadetud

häiriva iseloomuga sõnumite hulk oli märkimisväärne, kuid mitte ülemäära suur. Teod pani ta

toime kavatsetult. Käesoleva ajani ei ole süüdistatav aru saanud, et on kannatanu suhtes

midagi valesti teinud ja pigem süüdistab kannatanut. Arvestada tuleb seda, et süüdistatav

piirdus sõnumivahetuse keskkonna vahendusel sõnumite saatmisega.

Karistusregistri andmetel on Janar Sillandi varem karistamata isik. Karistust kergendavad ja

raskendavad asjaolud puuduvad.

40. KarS § 1573 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo eest on karistusena ette nähtud rahaline

karistus või vangistus kuni üks aasta. Süüdistatava süü suurus peaks olema tõepoolest väike,

et kaaluda karistusena rahalist karistust. Kolleegium leiab, et rahalise karistuse mõistmine

kaalumisele Janar Sillandi puhul ei tule, sest ta pole aru saanud oma ebaõigest käitumisest

ega avaldanud kahetsust, mistõttu see poleks tema mõjutamiseks piisav. Rahaline karistus on

Janar Sillandi isiku ja aset leidnud ahistamise vaates liiga leebe ja ei realiseeri tema isiku

puhul vajalikku eripreventsiooni. Seetõttu on põhjendatud talle mõista raskemaliigiline

karistus alla sanktsiooni keskmist määra, s.o 3 kuud vangistust ja kohaldada sellest tingimisi

vabastamist. Prokurör taotles küll oluliselt pikema vangistuse mõistmist, kuid kuna

kolleegium luges tõendatuks ahistava jälitamise ajaliselt lühemas mahus, siis on põhjendatud

mõistetava vangistuse ajalise pikkuse vähendamine. Mõistetav katseaeg peab olema sellise

pikkusega, et süüdistatava isiku üle teostatav järelevalve ja hooldus oleksid tulemuslikud.

Katseaja pikkuseks tuleb KarS § 74 lg-te 1 ja 3 alusel määrata 1 aasta. Katseajaks tuleb Janar

Sillandi määrata kriminaalhooldaja käitumiskontrolli alla ja kohustada teda järgima KarS § 75

lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid. Samuti tuleb teda kohustada osalema temale

kriminaalhooldusametniku poolt valitud sotsiaalprogrammis.

III

41. Maakohus jättis KrMS § 175 lg 1 p 1, 181 lg 1 alusel valitud kaitsjale Monica Meristo-

Dmitrijevile seoses õigusteenuse osutamisega makstud tasu summas 4470 eurot süüdistatava

enda kanda, kuna kaitsja ei ole esitanud õigusabikulude kandmist või tasumise kohustust

kinnitavaid dokumente. Apellatsioonis väidab kaitsja, et tegemist oli emotsionaalselt raske

menetlusega ja kaitsja tunneb süüdistatavat juba lapsest saadik. Pärast kaitsekõnet juhtus

inimlik eksitus ja arve jäi kohtule esitamata, kuigi see oli olemas. Apellant vaidlustab

Meristo Õigusbüroole tasutud õigusabikulude Janar Sillandi kanda jätmise.

42. Kolleegium leiab, et maakohus on menetluskulusid lahendades õieti leidnud, et

õigusabikulude hüvitamise otsustamisel peavad olema tõendid maksmise kohta. Kuna

taotlusele ei ole lisatud õigusabikulude tasumise kohustuse tekkimist ega kandmist

kajastavaid dokumente, siis ei saa KrMS § 175 lg 1 p 1 kohaselt võtta seisukohta, kas

süüdistataval on tekkinud seoses kriminaalmenetlusega menetluskulu ja kas see on käsitatav

valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasuna. Niisugune taotlus tuleb jätta

rahuldamata. Seda toetab ka hiljutine Riigikohtu praktika. Nimelt, kui kaitsja esitas

apellatsioonikohtule menetluskulude nimekirja, kuid mitte kulude kandmist kinnitavaid

dokumente, ei saa kaitsjatasu hüvitamise taotlust rahuldada. (RKKKo nr 1-19-76628, p 17 ja

nr 1-21-69/178 p 43).

43. Kolleegium kaitsja apellatsioonis esitatud argumentidega ei nõustu ning leiab, et

kaitsjatasu süüdistatava enda kanda jätmisega pole maakohus otsust tehes menetlusõigust

rikkunud. Vastuses apellatsioonile märgib kaitsja järjekordselt, et süüdistatav on justkui

Meristo Õigusbüroole tasunud õigusabikulud summas 4470 eurot. Koos apellatsiooniga esitas

kaitsja arve nr 5/2024, millel on koostamise ja laekumise kuupäevana märgitud 31/1/24 ning

teenuse nimetusena kirje „kaitse kriminaalasjas 21259000707 täpsem info menetluskulude

nimekirjas.“ Miks kaitsja juba maakohtus arvet nr 5/2024 ei esitanud polegi võimalik aru

saada, sest see on sedavõrd oluline komponent kaitsja töös enne kui vaidluste lõpus

kohtusaalist lahkutakse. Samas märgib kolleegium, et süüdistatava poolt maakohtus valitud

kaitsjale makstud õigusabikulud jäävad seoses süüdimõistva otsusega nagunii Janar Sillandi

enda kanda ja on sellega oma aktuaalsuse kaotanud.

44. Ringkonnakohtul tuleb võtta seisukoht ka maakohtu menetluskulude osas. Kuna

ringkonnakohus tühistab Janar Sillandi õigeksmõistmise ja tunnistab ta süüdi, ei ole

menetluskulude riigieelarvelistest vahenditest hüvitamine põhjendatud. Seega ei jää

vandeadvokaat Ahto Sirendi kohtueelses menetluses osutatud õigusabi kulud, s.o kaitsjatasu

summas 583,20 eurot Eesti Vabariigi kanda, vaid tuleb KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista

Janar Sillandilt.

45. Õigusabi osutamisega seotud menetluskulusid apellatsioonimenetluses süüdistataval ei

tekkinud.

46. Kuna ringkonnakohus tühistab maakohtu õigeksmõistva otsuse, tuleb lahendada

menetluskuludesse puutuv.

Menetluskulude hulka tuleb arvata sundraha: tulenevalt KrMS § 175 lg 1 p-st 9 kaasneb

süüdimõistva otsusega sundraha. Vabariigi Valitsuse 8. detsembri 2023 määruse nr 113

„Töötasu alammäära kehtestamine“ § 1 kohaselt on alates 1. jaanuarist 2024 töötasu

alammäär 820 eurot. Kuna ringkonnakohus tunnistas Janar Sillandi süüdi teise astme kuriteos,

on tema sundraha suurus KrMS § 179 lg 1 p 2 järgi 1230 eurot (820x1,5). See summa tuleb

Janar Sillandilt riigi kasuks välja mõista.

KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud

süüdmõistetu. Kuna süüdistatav omab töökohta ja välja mõistetav menetluskulu pole suur, siis

jääb menetluskulu Janar Sillandi kanda.

IV

47. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 4, § 338 p-dest 1, 2 ja 3, § 340

lg 4 p-st 2 tühistab ringkonnakohus osaliselt Viru Maakohtu 5. aprilli 2024 otsuse, s.o Janar

Sillandi õigeksmõistmises KarS § 1573 lg 1 järgi esitatud süüdistuses ja KrMS § 181 lg 1

alusel vandeadvokaat Ahto Sirendi kaitsjatasu summas 583,20 eurot Eesti Vabariigi kanda

jätmises. Tühistatud osas teeb ringkonnakohus uue otsuse, millega tunnistab Janar Sillandi

süüdi KarS § 1573 lg 1 järgi ja mõistab karistuseks 3 kuud vangistust. KarS § 74 alusel jätta

vangistus täitmisele pööramata tingimusel, et Janar Sillandi ei pane 1 aasta pikkuse katseaja

jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle KarS §-s 75 sätestatud käitumiskontrolli ajaks

pandud kontrollnõuded ja kohustuse.

Prokuratuuri apellatsioon kuulub rahuldamisele osaliselt. Kaitsja apellatsioon jääb

rahuldamata.

(allkirjastatud digitaalselt)