2-24-5653/7 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

2-24-5653

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Ahti Kuuseväli

Otsuse tegemise aeg ja koht

15.11.2024 Tallinna kohtumaja (Lubja tn 4, Tallinn)

Tsiviilasja number

2-24-5653

Tsiviilasi

Balscand OÜ hagi Julianus Inkasso OÜ vastu võla nõudes

Tsiviilasja hind

235,43 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja Balscand OÜ (registrikood 10452080), Seaduslik

esindaja H. T.

Kostja Julianus Inkasso OÜ (registrikood 10686553),

Lepinguline esindaja Sigrid Rahkema

Asja lahendamise viis

Kirjalik menetlus lihtmenetluses

RESOLUTSIOON

1. Jätta hagi rahuldamata.

2. Jätta kõik menetluskulud hageja kanda.

3. Mõista hagejalt kostja kasuks välja menetluskulude hüvitis 725 eurot.

Menetluskulude hüvitis tuleb kanda kostja arvelduskontole nr xxxx, märkides

viitenumbriks 717422625.

4. Väljamõistetud menetluskuludelt tuleb tagaseljaotsuse jõustumisest kuni selle

täitmiseni tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Edasikaebamise kord

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 637 lg 2¹ sätestab, et lihtmenetluse asjas esitatud

apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba

edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud

2-24-5653

materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti

hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.

Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks.

Kui menetlusosaline soovib kohtuotsuse edasi kaevata, tuleb apellatsioonkaebus esitada Tallinna

Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem

kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema

tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks,

mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise

taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).

Hageja nõue ja kostja vastuväited

1. Balscand OÜ (hageja) pöördus 09.04.2024 Harju Maakohtusse hagiga Julianus Inkasso OÜ

(kostja) vastu põhivõla 190 eurot, viivise 5,43 eurot ja sissenõudmiskulude 40 eurot

hüvitamiseks.

2. Hagiavalduse kohaselt edastas kostja hagejale 20.11.2023 võlateatise, milles kohustas hagejat

tasuma 62,61 eurot. Hageja pöördus õigusliku hinnangu saamiseks OÜ Hugo poole. 13.12.2023

edastas hageja kostjale Hugo OÜ poolt koostatud õigusliku hinnangu kostja võlateatise kohta,

mille kohaselt oli antud nõue ebaseaduslik ja alusetu. Seepeale teatas 19.12.2023 kostja, et

hagejalt võla sissenõudmise menetlus lõpetati, kuna kostja omas valesid andmeid ning nõue oli

alusetu. OÜ Hugo esitas hagejale antud teenuse eest arve summas 190 eurot, mille hageja tasus

ning esitas selle kohta omakorda 31.12.2023 arve kostjale. Hoolimata hageja poolt saadetud

korduvatest kirjadest, keeldus kostja hageja arve tasumisest.

3. Kostja vaidleb hagile vastu ja tema arvates tuleks jätta hagi läbi vaatamata, kuna tema käitus

võlanõuet esitades AS Eesti Keskkonnateenused (võlausaldaja) esindajana. Tegelik

võlausaldaja oli seega AS Eesti Keskkonnateenused, kes oli kostjale kinnitanud, et võlanõue

hageja vastu on seaduslik, põhjendatud ja kehtiv ning kõik esitatud andmed võlanõude ja selle

aluseks olevate dokumentide kohta on tõesed ja täielikud. Pärast hageja vastuväite saamist on

võlausaldaja kostjale selgitanud, et valla poolt olid edastatud valed andmed ja seega arved

krediteeriti ja menetlus lõpetati.

4. Lisaks vaidleb kostja hagile vastu põhjusel, et Hugo OÜ ei ole kunagi hagejat esindanud, alati

on hageja ise kostjale kirjutanud. Miski ei kinnita, et arve, mille tasumist hageja kostjalt nõuab,

oleks üldse kuidagi seotud kostja poolt hagejale esitatud võlanõudega. Kuna Hugo OÜ ei ole

allkirjastanud ega esitanud ühtki seisukohta hageja esindajana, siis ei saa hageja nõutavat tasu

käsitleda ka esindajatasuna.

5. Muuhulgas märgib kostja, et hagejal oli võimalus ka ise otse kostjale või AS-le Eesti

Keskkonnateenused vastata, et tegemist on väära nõudega (teavitada lihtsalt et ei olnud

kinnisasja omanik Hiiumaal), kaasamata selleks väidetavat lepingulist esindajat Hugo OÜ-d.

Seega ei olnud väidetava esindaja kaasamine põhjendatud.

6. Lisaks tugineb kostja sellele, et isegi kui kostja oleks kohustatud hageja nõude rahuldama, ei

ole hageja nõue põhjendatud käibemaksu ulatuses, sest hageja on Äriregistri andmetel

käibemaksukohustuslane.

2-24-5653

Kohtu põhjendused

7. Pooled ei vaidle selle üle, et:

7.1. kostja on hagejale alusetu võlanõude korduvalt saatnud;

7.2. hageja on kostja võlanõuetele vastanud õigusarvamuse esitamisega, mille kohaselt nõue on

põhjendamatu;

7.3. kostja on nõudest seejärel loobunud;

7.4. kostja ei ole tasunud hagejale 190 eurot õigusarvamuse koostamise eest ega muid hagiga

nõutavaid summasid.

8. Kohus leiab, et kuna hageja ja kostja vahel puudub lepinguline suhe, siis tuleb hageja nõuet

hinnata lepinguvälise kahju nõudena, sest hagi aluseks on asjaolu, et kostja on alusetu

võlanõudega põhjustanud hagejale õigusarvamuse tellimisega seonduva 190 euro suuruse

väljamineku.

9. Võlaõigusseaduse (VÕS) 128 lg 3 kohaselt hõlmab otsene varaline kahju eelkõige kaotsiläinud

või hävinud vara väärtuse. Käesoleval juhul on selleks hagejale tekkinud 190 euro suurune

väljaminek. VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju

tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab

kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Käesoleval juhul on kostja alusetu võlanõude

esitamine õigusvastane VÕS § 1045 lg 1 p 5 kohaselt, mis sätestab, et kahju tekitamine on

õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse

rikkumisega. Hageja väitel põhjustas kostja võlanõue hagejale rahalise väljamineku ehk

kahjustas hageja omandit.

10. Kohus ei nõustu kostja vastuväitega, et hageja tellitud õigusarvamuse koostamine ei ole

kuidagi seotud kostja ega AS-ga Eesti Keskkonnateenused. Hagi lisaks olevast Hugo OÜ arvest

(dtl 11) nähtub, et arve on hagejale esitatud õigusliku hinnangu eest seoses nõudega lepinguga

nr xxxx hageja vastu. Hagi lisaks 2 olevast kostja nõudest (dtl 6) nähtub, et nõue on hageja

vastu esitatud lepingu nr xxxx alusel. Samuti nähtub õigusarvamusest (dtl 8-9), et see on

esitatud AS-i Eesti Keskonnateenused nõude kohta ning et selle on koostanud Hugo OÜ

esindaja.

11. Kohus loeb eelnimetatud tõendite ning hagile lisatud Hugo OÜ teenuse kohta esitatud arve

tasumise maksekorraldusega (dtl 12) tõendatuks, et kostja nõudekirja saatmise tõttu on hagejale

tekkinud 190 euro suurune väljaminek.

12. Kohus leiab, et kostja vastutust ei välista asjaolu, et ta tegutses võlanõude saatmisel enda

kliendi, AS-i Eesti Keskkonnateenused esindajana. Vastutuse piirangu eeldused sätestab VÕS §

1052, kuid selles nimetatud asjaoludele ei ole kostja tuginenud. See, et lisaks kostjale vastutab

kostja põhjustatud kahju eest ka võlausaldaja (VÕS § 1054) ei välista kostja enda vastutust, kui

kostja käitumine on põhjustanud hagejale kahju.

13. Teise isiku esindajana võlanõuet esitav ettevõtja peab võlanõuete esitamisel eelnevalt

kontrollima nõude põhjendatust ega saa esitada nõudeid kontrollimatult isegi olukorras, kus

kostja tegeleb kolmanda isiku nõude maksma panemisega (VÕS § 620). Kohus leiab, et

üldtuntud asjaolu on see, et kostja on professionaalne võlgade sissenõudmisega tegelev ettevõte

ning seetõttu oli hagejal alust suhtuda kostja nõudesse tõsiselt, mistõttu oli õigustatud hageja

pöördumine õigusabi saamiseks asjatundja poole.

14. VÕS § 1050 lg 1 sätestab, et kahju tekitaja ei vastuta kahju tekitamise eest, kui ta tõendab, et ei

ole kahju tekitamises süüdi, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. VÕS § 104 lõike 2 kohaselt

on süü vormid hooletus, raske hooletus ja tahtlus.

2-24-5653

15. Hagi jääb rahuldamata põhjusel, et menetluses on leidnud tõendamist, et kostja ei ole hagejale

tekkinud kahjus süüdi, s.t kostja ei ole soovinud hagejale kahju tekitada ning on käitunud

hagejale võlanõuet saates asjaoludele vastava hoolsusega.

16. Hagiavaldusele lisatud kostja teatest (dtl 10) nähtub, et nõude põhjendamatusega seotud

asjaolusid ei olnud kostjale avaldatud, vaid need sõltusid vallast, kellele AS Eesti

Keskkonnateenused (kostja klient) jäätmekäitlusteenust osutab. Kostja on hagivastuses

tuginenud sellele, et pärast hageja seisukoha edastamist oma kliendile, sai kostjale teatavaks

täiendav informatsioon, millest nähtus nõude põhjendamatus (dtl 29 IV lõik). Hageja ei ole

oma hilisemas seisukohas vaidlustanud kostja väidet, et alusetu nõude esitamise põhjustas vald

ning kostjale ei saanud nõude põhjendamatus olla nõude esitamise ajal teada, mistõttu loeb

kohus selle asjaolu hageja poolt omaks võetuks (TsMS § 231 lg 4).

17. Arvestades eeltoodut jätab kohus hagi täies ulatuses rahuldamata. Muuhulgas märgib kohus, et

hageja ei ole oma 40 euro suurust sissenõudmiskulude nõuet üldse põhjendanud ning selles

osas tuleks ainuüksi seetõttu jätta hagi rahuldamata. Arvestades eeltoodud kohtu järeldust, et

kostja ei ole hagejale tekkinud kahju tekkimises süüdi, siis ei annaks asja lahendamisele midagi

juurde see, kui kohus määraks hagejale täiendava tähtaja sissenõudmiskulude nõude

põhjendamiseks.

Menetluskuludest

18. Menetluskulud tuleb TsMS § 162 lõike 1 alusel jätta hageja kanda. TsMS § 162 lg 1 sätestab,

et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

19. Kohus leiab, et arvestades kostja esindaja lohakust käesoleva asja menetlemisel ei ole

põhjendatud õigusabi tunnitasuna 169 eurot, nagu see nähtub kostja menetluskulude

nimekirjast. Kohtuotsuse punktis 11 toodust nähtub, et kostja on oma esindaja vahendusel

esitanud menetluses ebaõigeid väiteid. Kohus eeldab1, et kostja ei soovinud kohut teadlikult

eksitada. Seetõttu leiab kohus, et valeväidete esitamise põhjuseks on asjaolude ja hageja

esitatud tõendite pealiskaudne käsitlemine. Eeltoodut arvestades leiab kohus, et kohaseks

õigusteenuse tunnihinnaks tuleb lugeda 100 eurot. Sellise tunnitasu kohaldamist õigustab ka

asjaolu, et kostja esindaja ei ole menetluses eristanud esindaja kulusid tsiviilkohtumenetluses

(TsMS § 138 lg 1 ja § 144 p 1), mille välja mõistmisel omab üldjuhul tähtsust esindaja

osalemine kohtumenetluses ja õigusarvamuse tellimisest hagejale tekkinud varalise kahju

kujunemist (VÕS § 128).

20. Kohus leiab, et põhjendatud on kostja esindaja ajakulu täies ulatuses, s.o 7,25 tundi (7 h 15

min). Lähtudes 100 euro suurusest tunnitasust on kostja põhjendatud menetluskuluks 725 eurot.

21. Arvestades kostja taotlust kohustada hagejat tasuma menetluskulude hüvitamisega viivitamise

korral viivist seadusjärgses määras, kohustab kohus TsMS § 177 lg 4 alusel hagejat selliseks

viivise tasumiseks.

/allkirjastatud digitaalselt/

Ahti Kuuseväli

kohtunik

1 Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 139 sätestab, et kui seadus seob õiguslikud tagajärjed heausksusega,

tuleb selle olemasolu eeldada, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 200 lg 1 sätestab, et menetlusosaline

on kohustatud kasutama oma menetlusõigusi heauskselt.