3-23-2537/46 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Reelika Lind

Otsuse tegemise aeg ja koht

15. november 2024, Tallinn

Haldusasja number

3-23-2537

Haldusasi

DonauTech OÜ kaebus Ettevõtluse ja Innovatsiooni SA

18.08.2023 otsuse nr 11-2/23/2470 ja 09.10.2023

vaideotsuse tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – DonauTech OÜ, seaduslik esindaja juhatuse liige

Keith Siilats

Vastustaja – Ettevõtluse ja Innovatsiooni SA, volitatud

esindaja Kadri Kuus

Asja läbivaatamine

14.08.2024 kohtuistungil ja kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Jätta DonauTech OÜ kaebus rahuldamata.

2. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende enda kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 16.12.2024 (halduskohtumenetluse

seadustiku (HKMS) § 181 lg 1).

Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib esitada vastuapellat-

sioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse menetlusosalisele kättetoimetamisest

arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS §

184).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. DonauTech OÜ (kaebaja) esitas 03.02.2023 Ettevõtluse ja Innovatsiooni SA-le

(vastustaja) taotluse ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 21.03.2022 määruse nr 23

„Ettevõtja rakendusuuringute määrus“ (määrus nr 23) alusel toetuse saamiseks projektile

„Robotkäe abil pakutava maapealse abipiloodi teenus Cessna Citation 500 ärijet lennukitele“

(dtl 166-181).

2. Vastustaja rahuldas 10.04.2023 otsusega nr 11-2/23/1133 (dtl 139-143) kaebaja taotluse.

Projekti kogumaksumus on 150 000 eurot, sh toetus maksimaalselt 114 500 eurot ja

omafinantseering minimaalselt 35 500 eurot. Abikõlblikkuse periood on 17.02.2023–

3-23-2537

16.02.2024. Projekti tegevused peavad olema tehtud ja kulu tekkinud projekti abikõlblikkuse

perioodil.

3. Vastustaja tunnistas 18.08.2023 otsusega nr 11-2/23/2470 (dtl 8-13) oma 10.04.2023

otsuse tagasiulatuvalt alates jõustumisest kehtetuks, tunnistas projekti raames esitatud kulud

mitteabikõlblikuks ja jättis toetuse välja maksmata. Põhjendused:

3.1. Abil peab olema ergutav mõju, st taotleja ei tohi alustada projekti tegevustega või võtta

kohustusi nimetatud tegevuste elluviimiseks enne taotluse esitamist vastustajale (määruse nr

23 § 8 lg 4; Euroopa Komisjoni 17.06.2024 määruse nr 651/2014 ELi aluslepingu artiklite 107

ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks

(määrus nr 651/2014) art 2 p 23, art 6).

3.2. Kaebaja esitatud kuludokumentide kontrollimisel selgus, et projektiga seonduvate

töödega oli alustatud enne taotluse esitamist. Kuluaruandes on esitatud Tallinna

Tehnikaülikooli 03.01.2023 väljastatud arve nr MA2203272 kaebajale selgitusega

„Arendustööleping 03.01.2023 „Arendusprojekt: Lennuki juhtimine robotkäpaga –

Mehaanika eelprojekt“ esimene osamakse vastavalt arendustöölepingu punktile 4.1“ (dtl

165). Arve summas 4800 eurot (koos käibemaksuga) tasuti 09.05.2023. Nii arve kui arvel

viidatud lepingu sõlmimise kuupäev on varasemad kui taotluse esitamise kuupäev ja projekti

abikõlblik alguskuupäev. Arve selgitus viitab otseselt projekti tegevustele, Tallinna

Tehnikaülikooli tööd on projekti kinnitatud eelarves ja tegevuskavas. Projekti tegevuskava ja

eelarve kohaselt on projektis kavandatud Tallinna Tehnikaülikooli tegevused 20 000 euro

ulatuses. Projektiplaanis on ühe tegevusena kirjeldatud Tallinna Tehnikaülikooli poolt ellu

viidavaid töid järgmiselt: „Projekti eesmärk tehnoloogia arendamine etappi kus selle täpsus

on piisav, et seda tegelikes oludes lennukis testida. Testimise jaoks on vaja rakised välja

töötada ja testida TalTech labori abil ning tarkvara arendus.“. Samuti on vahearuande tehtud

tööde ülevaates välja toodud, et Tallinna Tehnikaülikooli tegevustest on ellu viidud järgmised:

„on tehtud kindlaks, et on võimalik 3D printida liidest; 3D rakised on välja mõõdetud ja

printimisel“.

3.3. Vastustaja korduvatele nõudmistele vaatamata kaebaja arvel viidatud lepingut ei esitanud,

vaid esitas kaebaja poolt ühepoolselt 28.06.2023 allkirjastatud lepingu kuupäevaga

01.03.2023 (dtl 134-136). Tallinna Tehnikaülikooli kui töövõtja poolt on see leping

allkirjastamata. Viidatud lepingu p 2.2 kohaselt on lepingus sätestatud töö teostamise aeg

01.03.2022–13.01.2024, mis on vastuolus lepingu kuupäevaga. Kirjalik leping loetakse

sõlmituks, kui lepingupooled on selle allkirjastanud. Seetõttu ei saa ühepoolselt sõlmitud

lepingut arvestada.

3.4. Samuti esitas kaebaja tööde üleandmise ja vastuvõtmise akti (dtl 163-164), mis on all-

kirjastatud Tallinna Tehnikaülikooli ja kaebaja poolt vastavalt 31.07.2023 ja 01.08.2023.

Aktis viidatakse töödele, mis tulenevad 30.09.2022 sõlmitud arendustöö lepingust, mis ei ole

seostatav arvel nr MA2203272 viidatud lepinguga. Siiski viitab see asjaolule, et töödega on

alustatud ja siduvad kohustused on võetud enne taotluse esitamist. Esitatud aktist ilmneb, et

tööd on tellinud Fonamis OÜ, kelle ainus juhatuse liige ja ainuosanik on Keith Siilats, kes on

ka kaebaja ainus juhatuse liige ja ainuosanik. Fonamis OÜ ei ole praeguse projekti raames

toetuse saaja ega partner. Ka Fonamis OÜ esitas 03.10.2022 taotluse projektile „Robotkäsi kui

abi piloodi Cessna Citation 500 ärijet lennukis“ toetuse saamiseks. Taotluse menetluse käigus

muudeti taotleja DonauTech OÜ-ks. Vastustaja jättis 28.10.2022 otsusega nr 11-2/22/3010

(dtl 144-146) taotluse rahuldamata, sest nii taotleja kui ka taotlus ei vastanud määruse nr 23

nõuetele. Ka Fonamis OÜ projektis olid eelarvestatud Tallinna Tehnikaülikooli tegevused.

2(9)

3-23-2537

3.5. Vastustaja arvates tõendavad viidatud tõendid, et siduvaid kohustusi on võetud ja projekti

tegevustega alustatud enne taotluse esitamist, mistõttu on rikutud ergutava mõju nõuet.

Ergutava mõju nõude rikkumise tõttu on tegemist ebaseadusliku riigiabi andmisega. Määruse

nr 23 § 22 lg 10 p 1 järgi tuleb taotluse rahuldamise otsus kehtetuks tunnistada.

4. Kaebaja esitas 18.08.2023 otsuse peale 17.09.2023 vaide (dtl 14-16). 28.06.2023 esitati

vastustajale lepingu mustand, kus oli ekslikult märgitud tööde teostamise ajaks 01.03.2022.

Tegelikult oli plaanis alustada 01.03.2023.Tööde üleandmise ja vastuvõtmise akti mustandis

viidatakse töödele, mis tulenevad 30.09.2022 tehtud pakkumisest. Tallinna Tehnikaülikool

tegi kaebajale 2022. a septembris pakkumise, kus on 2 etappi: esimene on teostatavusuuring ja

teine rakendusuuring. Kaebaja oli enne toetuse taotluse esitamist kohustatud tegema

teostatavusuuringu. Toetusega finantseeritakse rakendusuuringut. Algselt oli plaanis, et

Tallinna Tehnikaülikool teeb esimese etapi tööd oma kulude eest ja teise etapi kulud

finantseerib kaebaja. Kuna kaebaja toetuse taotlust menetleti kauem kui 45 päeva, siis ei olnud

Tallinna Tehnikaülikoolil enam võimalik projekti edasi teha. Kaasatud mustandis kinnitab

Tallinna Tehnikaülikool, et teise etapi ehk rakendusuuringutega ei alustatud enne 17.02.2023.

5. Vastustaja jättis 09.10.2023 vaideotsusega (dtl 17-27) vaide rahuldamata. Põhjendused:

5.1. Esitatud dokumendid kinnitavad, et rikutud on ergutava mõju nõuet. Siduvaid kohustusi

on võetud ja projekti tegevustega on alustatud enne toetuse taotluse esitamist. Ergutava mõju

nõude rikkumise tõttu on tegemist ebaseadusliku riigiabi andmisega.

5.2. Kaebaja esitas vastustajale vaidemenetluse ajal uue arendustöölepingu ja tööde

üleandmis-vastuvõtmisakti. Arendustööleping (dtl 31-34) on osapoolte poolt allkirjastamata;

lepingu p 2.2 sätestab, et lepingus sätestatud tööde teostamise aeg on 01.03.2023–13.01.2024;

faili metaandmete järgi on fail loodud 19.09.2023. Tööde üleandmis-vastuvõtmise akt (dtl 28)

on osapoolte poolt allkirjastamata; aktis on täiendus: „TalTech kinnitab et töid teostati

vastavalt Pakkumine 220928 Etapp 1 alusel ainult tasemeni TRL3 kuni 1 Märtsini 2023,

rakendusuuringuid ei teostatud enne 1 märtsi 2023. Manuses on leping mida DonauTech

soovis TalTechiga vastavalt pakkumisele sõlmida aga TalTech pole seoses lepingu

viibimisega tänu EAS projekti rahastuse viibimisele enam nõus tegelema.“, faili metaandmete

järgi on fail loodud 19.09.2023. Need dokumendid ei kinnita kaebaja väiteid. Tegemist ei ole

kehtivate dokumentidega, sest need on allkirjastamata. Need on mustandid ja loodud alles

19.09.2023.

5.3. Ebaõige on kaebaja väide, et vastustajale varem esitatud töö üleandmis-vastuvõtmisakt oli

mustand. See oli allkirjastatud mõlema poole poolt. Akti allkirjastamisega on Tallinna

Tehnikaülikool kinnitanud vastavate tööde teostamist ja ulatust. Hoopis kaebaja poolt

vaidemenetluses esitatud akt on mustand ega kinnita aktis välja toodut, sest on allkirjastamata.

Kaebaja selgitused on ka vastuolulised. Kaebaja põhjendas vaides, et teise etapi ehk

rakendusuuringutega ei alustatud enne 17.02.2023, kuid vaidega esitatud akti kohaselt teostati

töid Tallinna Tehnikaülikooli poolt väidetavalt 1. etapi osas kuni 01.03.2023 ja

arendustöölepingu mustandi kohaselt 2. etappi alustati 01.03.2023.

5.4. Kuigi kaebaja on lepingu p 2.2 redigeerinud, muutes tööde alustamise kuupäeva alguseks

01.03.2023 (eelmises versioonis oli 01.03.2022), siis arvel nr MA2203272 on töö kirjelduses

viide „Arendustööleping 03.01.2023“. Arvestades, et nimetatud arve on koostatud samuti

03.01.2023, ei saa olla tegu veaga arvele märgitud lepingu kuupäevas, sest see tähendaks, et

arve on koostatud peaaegu 2 kuud enne lepingu sõlmimist. Samuti on kaebaja koos vaidega

esitatud muudetud aktis tuginenud väitele, et Tallinna Tehnikaülikool teostas 1. etapi töid kuni

01.03.2023 ja menetluse käigus kaebaja poolt antud selgituste kohaselt oli edasine koostöö

3(9)

3-23-2537

Tallinna Tehnikaülikooliga võimatu, samas on siiski lepingu mustandi kohaselt töövõtjaks

alates 01.03.2023 Tallinna Tehnikaülikool.

5.5. Määruse nr 23 § 8 lg 1 p-st 3 nähtuvalt ei olnud teostatavusuuring kohustuslik eeltingimus

toetuse taotlemisel rakendusuuringu läbiviimiseks. Kaebaja ja vastustaja eksperdi kirjavahetus

jaanuaris ja märtsis 2023 on seotud eelkõige eelarveliste küsimustega, kus ekspert on

selgitanud välja kaebaja TRL taseme, sh soovinud tõendust TRL3 saavutamise osas ning

kokkuvõttes võimalike projektis planeeritud tegevuste lõikes andnud hinnangu vastavate

tegevuste TRL tasemete osas ja pidanud vajalikuks eelarvet vastavalt korrigeerida. Lõplikud

projekti tegevused, sh eelarve, mis kinnitati 10.04.2023 otsusega, hõlmavad üksnes

rakendusuuringuks, tootearenduseks ja intellektuaalomandi kaitseks antavat toetust. Kaebaja

on ise 28.06.2023 e-toetuste keskkonnas esitatud eelarvetabelis (dtl 92-133) kinnitanud, et

Tallinna Tehnikaülikooli uuring on otseselt seotud projekti tegevustega. Tallinna

Tehnikaülikooli tööd on projekti kinnitatud eelarves ja tegevuskavas. Eelarve tabelis on

kajastatud maksumust summas 4000 eurot, mis on vastavuses kuludokumendina esitatud

Tallinna Tehnikaülikooli 03.01.2023 arvega nr MA2203272 summas 4000 eurot (ilma

käibemaksuta).

5.6. Vaidele lisatud Tallinna Tehnikaülikooli 28.09.2022 pakkumuse nr 220928 (dtl 33-34)

kehtivusajaks on 30 päeva. Vastustaja ekspert juhtis eelnõustamismenetluses kaebaja tähele-

panu pakkumise aegumisele. Kaebaja ei ole koos toetuse taotlusega uut pakkumist esitanud

ega teinud seda ka aruande menetluse ajal. Pakkumine tehti Keith Siilatsile kui

ostjale/tellijale, mitte kaebajale. Pakkumine sisaldab 2 etappi töid, kus selgitusena on toodud,

et „Eelprojekt sisaldab rakiste projekteerimist, modelleerimist, prototüüpimist. /…/ Projekti

kestvus kuni 15.01.2022“. Pakkumuselt nähtuvalt on tööde maksumus etappide lõikes toodud

järgmiselt: 1. etapp „Rakiste projekteerimine, modelleerimine“, kogus 80 h/60 eurot, hind

kokku 5760 eurot (käibemaksuga); 2. etapp „Rakiste valmistamine“, kogus 1 tk/650 eurot,

hind kokku 780 eurot (käibemaksuga). Kaebaja väitis, et Tallinna Tehnikaülikooli pakkumus

sisaldas kahte etappi, millest esimene etapp on teostatavusuuring ja teine rakendusuuring, kuid

2. etapi ehk rakendusuuringutega ei jätkatud. Lähtudes kaebaja väitest, et projektis on üksnes

2. etapi tegevuse kulud, ei ole see tõendatud. Pakkumusest nähtuvalt moodustavad 2. etapi

tegevuse kulud üksnes 650 eurot, kuid projekti abikõlblike kulude eelarves on planeeritud

Tallinna Tehnikaülikooli kulud oluliselt suuremas mahus, kokku summas 20 000 eurot,

vastavalt tegevustega Tallinna Tehnikaülikooli uuring summas 2000 eurot ning 3D rakendite

välja töötamine ja teostus summas 18 000 eurot. Kavandatud eelarves on nimetatud kuludega

arvestatud. Samuti on tööde otsest seotust projekti tegevustega kinnitanud kaebaja enda

esitatud arve nr MA2203272.

5.7. Tööde tellimisega on seotud Fonamis OÜ, kes ei ole toetuse saaja ega partner. Aktist

nähtuvalt alustati töödega enne kaebaja poolt toetuse taotluse esitamist kaebaja seotud teise

ettevõtte tellimusel. Ka Fonamis OÜ esitas 03.10.2022 toetuse taotluse, mis jäeti rahuldamata.

Aktis viidatakse töödele, mis ei ole seostatav arvel nr MA2203272 viidatud lepinguga. Aktis

toodud viide arendustöölepingule (30.09.2022) ja asjaolu, et lepingu osapool on ka teine

ettevõte, kes esitas toetuse taotluse 03.10.2022, tõendavad kogumis, et projekti tööd on

alustatud enne praeguse projekti taotluse esitamist, st enne 03.02.2023.

5.8. Määruse nr 23 § 16 lg 3 p 1 järgi on taotluse menetlemise tähtaeg 40 tööpäeva taotluse

registreerimisest arvates. Kaebaja taotlust menetleti 46 tööpäeva 03.02.-10.04.2023. Määruse

nr 23 § 16 lg-st 5 tulenevalt pikeneb taotluse menetlemise tähtaeg taotluse puuduste korral.

Kaebajale on antud korduvalt puuduste kõrvaldamiseks tähtaeg, sh selgitades taotluse

menetluse tähtaja pikenemist. Seega ei ole vastustaja ületanud taotluse menetlemise tähtaega.

4(9)

3-23-2537

5.9. Vastustaja pöördus vaidemenetluse ajal järelepärimisega Tallinna Tehnikaülikooli poole,

kes vastas 03.08.2023 (dtl 1883-1885), et neil oli Fonamis OÜ-ga leping „Arendusprojekt:

Lennuki juhtimine robotkäpaga – Mehaanika eelprojekt“. Lepingus sätestatud töö teostamise

aeg oli 05.10.2022–13.01.2023. Töö alustamise eelduseks oli esimese osamakse teostamine

arve alusel. Arvet ei tasutud ja pärast mitmeid vastamata päringuid töö peatati. Tallinna

Tehnikaülikool edastas vastustajale teadmiseks Fonamis OÜ-le 19.10.2022 väljastatud arve nr

MA2203272 (dtl 1891) ja arvega seotud arendustöölepingu (dtl 1886-1888). Vastustaja

tuvastas, et ülikooli esitatud arve erineb kaebaja esitatud arvest nii saaja, arve kuupäeva kui ka

lepingu kuupäeva osas (ülikooli esitatud arvel saajaks Fonamis OÜ, arve kuupäevaks

19.10.2022, lepingu kuupäevaks 03.10.2022; kaebaja esitatud arvel saajaks kaebaja, kuu-

päevaks 03.01.2023, lepingu kuupäevaks 03.01.2023). Ülikooli edastatud lepingu osapoolteks

on ülikool ja Fonamis OÜ kui tellija. Leping on mõlemapoolselt allkirjastatud 03.10.2022.

Lepingu esemeks on „„Arendusprojekt: Lennuki juhtimine robotkäpaga – Mehaanika

eelprojekt “ (edaspidi töö) vastavalt Lepingule ja Töövõtja 28. september 2022. a

hinnapakkumisele lisa 1“. Lepingu järgi oli tööde teostamise ajaks 05.10.2022–13.01.2023.

Töö eest tuli tasuda arve alusel 2 osas. Esimene osamakse 4000 eurot + käibemaks. Seega

kooskõlas eeltooduga on 19.10.2022 arve nr MA2203272 puhul tegemist esimese

osamaksega, mille kohustus tasuma Fonamis OÜ 02.11.2022. Tallinna Tehnikaülikool

kinnitas, et neil ei ole ühtegi lepingut kaebajaga, seega ei ole ülikool kaebajale arvet nr

MA2203272 väljastanud. Kaebaja esitatud arve nr MA2203272 on muudetud eesmärgiga

saada kulude hüvitust projekti raames. Tegemist on võltsimisega, mis ei ole mingil juhul

aktsepteeritav. Pettuste suhtes esineb nulltolerants ja sellise asjaolu ilmnemisel kuuluks

projekt tühistamiseke ja kogu väljamakstud toetus täissummas tagasinõudmisele (määruse nr

23 § 22 lg 10 p 2). Siiski ei mõjuta vaidemenetluses tuvastatud täiendav asjaolu järeldust, et

rikuti ergutava mõju nõuet, mis annab määruse nr 23 § 22 lg 10 p 1 alusel õiguse taotluse

rahuldamise otsus kehtetuks tunnistada.

6. Kaebaja esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse vastustaja 18.08.2023 otsuse ja

09.10.2023 vaideotsuse tühistamiseks.

7. Vastustaja palus vastuses jätta kaebus rahuldamata.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

8. Kaebaja seisukohad on kokkuvõtlikult järgmised:

8.1. Kaebaja ei ole määruse nr 23 § 8 lg-t 4 rikkunud ega ole alustanud projektitegevustega

enne taotluse esitamist. Tallinna Tehnikaülikoolilt tellis rakendusuuringu projekti teostatavuse

kohta Fonamis OÜ ja kaebaja ei ole seda kunagi varjanud ega esitanud ebaõigeid andmeid.

Fonamis OÜ esitas ka ise toetuse taotluse, mis tagasi lükati. Fonamis OÜ ja kaebaja on

erinevad juriidilised isikud, seega ei saa Fonamis OÜ tegevust omistada kaebajale ega

vastupidi. Asjaolu, et Fonamis OÜ tellis Tallinna Tehnikaülikoolilt rakendusuuringu enne, kui

kaebaja esitas toetuse taotluse, ei saa olla aluseks kaebaja taotluse rahuldamise otsuse

kehtetuks tunnistamisele. Vastustaja tunnistas ise, et ta ei ole suutnud tuvastada mitte ühtegi

kehtivat ja siduvat lepingut, mille kaebaja oleks sõlminud enne taotluse rahuldamist.

8.2. Projekti sisuks on tarkvaraarendus, mis võimaldaks maa pealt lennukis asuvat robotkätt

juhtida. Projektis ei taotleta toetust teostatavusuuringule. Projekti teostatavuse eelduseks on

juhtimisseadmete mehaaniline sobivus ja liidestamise võimalikkus olemasoleva robotkäe

mudeliga, millega tegeles Fonamis OÜ-ga sõlmitud lepingu alusel Tallinna Tehnikaülikool.

Seda uuringut vastustaja rahastatav projekt ei hõlmanud. Seega ei ole Tallinna

5(9)

3-23-2537

Tehnikaülikoolilt tellitud tegevus projekti osa ja juba seetõttu pole võimalik asuda

seisukohale, et rikutud on ergutava mõju nõuet.

8.3. Kaebaja soovis kasutada Fonamis OÜ tellimusel tehtud tööd oma projekti arenduses

katseseadmena ja proovis leida selleks võimalusi. Võõrast tööd ei saa kasutada tasuta, selle

kasutamiseks tuleb sõlmida lepinguid ja kasutamise eest tasuda. Kaebaja küsis selles osas

vastustajalt nõu ja pidas kirjavahetust. Vastustaja pidanuks selgitamiskohustuse tõttu

süvenema kaebaja saadetud küsimustesse ja taotlustesse põhjalikumalt ning selgitama, millisel

viisil tuleb toimida. Kirjavahetusest nähtub, et mingeid asjakohaseid selgitusi kaebaja ei

saanud ja talle jäi mulje, et probleemi pole, kui ta teeb kulutusi Fonamis OÜ tellimusel tehtud

töö omandamiseks, seda enam, et kulutused tehti ja töö anti üle projekti abikõlblikkuse

perioodil.

8.4. Vastustaja põhjendused on vastuolulised – kord leitakse, et ühtegi kehtivat lepingut ega

kokkulepet ei ole ja kõik on õigustühised, siis aga tuvastati, et projektitegevusi tehti enne

taotluse esitamist. Kui vastustaja pidas Tallinna Tehnikaülikooli arvet abikõlbmatuks ja

projektiga mitteseotud kuluks, olnuks võimalus jätta selles osas toetus välja maksmata, mitte

aga tunnistada taotluse rahuldamise otsus kehtetuks.

8.5. Kaebaja esitas taotluse vastustajale juba septembris 2022. Vastustaja veebilehel on

öeldud, et nad menetlevad taotlusi 60 päeva jooksul. Praktikas võeti otsus vastu alles

10.04.2023 ehk ebamõistlikult hilja. Kaebajal oli septembris 2022 pakkumine Tallinna

Tehnikaülikoolilt ja ülikooli ruumides oli ka robot. Ülikoolil sai ootamisest küllalt ja ta esitas

kaebajale arve juba tehtud tööde eest. Kaebaja ei ole Tallinna Tehnikaülikoolilt mingit tööd

tellinud, alati oli tegemist mustanditega ja pakkumistega, oodates vastustaja otsust. Kuna

Tallinna Tehnikaülikool saatis arve inkassosse, maksis kaebaja selle ära. Tallinna

Tehnikaülikool keeldub projektis edasi osalemast, kuna vastustaja otsus võttis kaua aega, neil

lahkus juba töötaja, kes sellega tegeles. Kaebaja saab need rakised mujal prinditud. See 20

000 eurot ei ole oluline osa projektist. Kui vastustaja ei taha seda 4000 eurot maksta, siis võib

kaebaja selle ise maksta, aga kogu 200 000 euro suuruse projekti tühistamine selle nimel, et

neil võttis 6 kuud aega projekti hindamiseks ja seetõttu Tallinna Tehnikaülikool esitas

kaebajale mingi mõttetu arve, ei ole seaduslik. Kaebaja palkas Eestis tänu projekti

rahuldamisele mitu inimest ja maksis ainuüksi sotsiaalmaksu üle 10 000 euro. Tallinna

Tehnikaülikool tegi selle 4000 euro eest kaebajale seaduslikult teostatavusuuringu, mis on

lubatud enne projekti alustamist. Kaebajal oli ülikooliga suuline kokkulepe, et nad teevad

teostatavusuuringu tasuta nn pakkumise tegemise eesmärgil, et saada lisatööd läbi

rakendusuuringu vastustaja rahastusega. Kuna seda rahastust ei tulnud, esitasid nad arve

teostatavusuuringu eest. Pärast seda on kaebaja proovinud esitada vastustajale mitmeid

pabereid mustandi vormis, kuid see neile ei sobi.

8.6. Vastustajale ei sobinud Fonamis OÜ tehtud taotlus ja nad tahtsid, et avalduse esitaks

kaebaja, kellel ei oleks muid tegevusi. Vastustaja ise käskis eelnõustamise ajal teha eelneva

teostatavusuuringu Tallinna Tehnikaülikoolis. Nende enda juhendis on, et enne projekti algust

võib tegeleda teostatavusuuringuga.

9. Vastustaja jäi oma varasemate seisukohtade juurde, tuues täiendavalt välja järgmised

seisukohad:

9.1. Kaebaja on ise aruandluses kinnitanud, et Tallinna Tehnikaülikooli uuring on olnud

otseselt seotud projekti tegevustega. Ülikooli tööd on projekti kinnitatud eelarves ja

tegevuskavas. Samuti on kaebaja poolt esitatud tabeli veerus „Progress 1“ kajastatud

maksumust summas 4000 eurot, mis on vastavuses kuludokumendina esitatud Tallinna

Tehnikaülikooli 03.01.2023 arvega nr MA2203272 summas 4000 eurot (ilma käibemaksuta).

6(9)

3-23-2537

Seega ei ole õige kaebaja seisukoht, et ülikoolilt tellitud tegevus ei ole projekti osa ja seetõttu

pole ergutava mõju nõuet rikutud. Vastavad kulud on projekti eelarves planeeritud, sh on

kaebaja kinnitanud aruande menetluse käigus kulude seotust projektiga. Samuti on kaebaja

kinnitanud, et taotluses sisalduv projekt vastab määruses nr 23 sätestatud eesmärkidele ja

toetatavatele tegevustele. Toetuse saaja peab järgima taotluses toodud projektiplaani,

tegevuskava ja eelarvet ning kõik projekti tegevused peavad olema tehtud ja kulu tekkinud

projekti abikõlblikkuse perioodil. Isegi kui kaebaja ei pidanud neid kuusid projektiga seotuks,

ei saanud tulenevalt toetuse andmise tingimustest arusaamatuks jääda, et projektiga

mitteseotud kulud ei ole toetatavad ja selliste kulude esitamine hävitamiseks projekti raames

ei ole lubatud. Sel juhul tegi kaebaja seda teadlikult eesmärgiga saada kulud kaetuks projekti

arvelt.

9.2. Kaebaja ei selgita kirjavahetusele viidates, millised küsimused on jäänud vastuseta.

Samuti ei nähtu kirjavahetusest, et kaebaja oleks selles menetlusstaadiumis selgitanud juba

võimaliku projektiga seotud uuringu teostamist vms asjaolu, millele igal juhul oleks vastustaja

saanud nõustamise käigus reageerida. Taotlejal on endal kõrgendatud hoolsuskohustus riigiabi

reeglitest kinnipidamisel, mistõttu kaebaja väited, et kindlus saadi üksnes e-kirjade põhjal, ei

ole paikapidavad.

9.3. Kaebaja argumendid ergutava mõju mitte rikkumise kohta on otsitud. Nii on kaebaja asu-

nud vaidemenetluses uue argumendina põhjendama, et Tallinna Tehnikaülikooli poolt tehtud

uuringu näol on tegemist teostatavusuuringuga, mis aga ei leidnud vaidemenetluses kinnitust.

Samuti on ebaõige kaebaja väide, nagu oleks vastustaja tuvastanud teostatavusuuringu

tellimise Fonamis OÜ-lt. Ilmselt on kaebaja selle argumendi esitamisel lähtunud määruse nr

651/2014 art 2 p-s 23 toodust, mille kohaselt ei loeta tööde alustamiseks teostatavusuuringu

teostamist. Tutvudes vastustaja 18.08.2023 otsuses toodud etteheidetega lepingu ja lepingus

toodud kuupäevade osas, asus kaebaja vaidemenetluses dokumente ühepoolselt redigeerima.

Kaebaja on asunud vaidemenetluses redigeerima ka tööde üleandmis-vastuvõtmisakti, mis oli

mõlema poole poolt allkirjastatud ja näitas ülikooli kinnitust vastavate tööde teostamise ja

ulatuse kohta. Kaebaja väide, et tegemist oli mustandiga, ei ole õige, sest akt oli allkirjastatud

mõlemapoolselt. Kaebaja esitatud uus akt ei tõenda ülikooli poolt rakendusuuringutega

mittealustamist enne toetuse taotluse esitamist.

9.4. Kaebaja on ise kinnitanud kaebuses, et tellis Tallinna Tehnikaülikoolilt rakendusuuringu

juba enne taotluse esitamist vastustajale. Fonamis OÜ esitatud projektis olid samuti eelarves-

tatud Tallinna Tehnikaülikooli tegevused. Fonamis OÜ taotluse menetluse käigus vahetati

tulenevalt taotleja mittevastavusest taotleja andmeid, st Fonamis OÜ asendati kaebajaga, kes

pidi olema nimetatud projektis tegevuste elluviijaks. Vastustaja on menetluse käigus korduvalt

selgitanud, et ergutava mõju nõude tingimuste täitmiseks ei tohi toetuse saaja olla sõlminud

siduvaid kokkuleppeid enne taotluse esitamist ja kui seda on tehtud, ei saa enam sama projekti

uuesti esitada. Ainuüksi väljastatud 03.01.2023 arve nr MA2203272 ja sellel märgitud

arendustöölepingu sõlmimise kuupäev 03.01.2023 on selliseks faktiliseks asjaoluks, mida saab

võtta aluseks ergutava mõju nõude hindamisel.

9.5. Kaebaja korduvalt esitatud ühepoolselt redigeeritud dokumendid ei tõenda mitte midagi.

Kaebaja on taotlusvormis kinnitanud, et kõik andmed on õiged ja esitatud dokumendid on

kehtivad ja ehtsad, sh kinnitanud teadlikkust, et taotlejana kohustutakse väljastama andmeid ja

igakülgselt osutama kaasabi vastustajale, kelle kohustuseks on teostada järelevalvet taotluses

sisalduva projekti elluviimise üle. Haldusmenetluse seaduse § 38 lg-s 3 sätestatud taotleja

kaasaaitamiskohustus tasakaalustab haldusorgani uurimispõhimõtet. Haldusorgan saab uurida

üksnes nende asjaolude kohta, mille kohta on taotleja infot andnud. Toetuse saamine on

taotleja huvides ja seetõttu on mõistlik, et toetuse saaja teeb omalt poolt kõik, et haldusorgan

7(9)

3-23-2537

saaks hinnata nii avalikest vahenditest toetuse väljamaksmise kui muude toetuse andmise

tingimustest tulenevate nõuete täitmist. Eeltoodule vaatamata on menetlus olnud

komplitseeritud, sest kaebajalt asjakohaste selgituste ja kuludokumentide aluseks olevate

andmete saamine on osutunud problemaatiliseks, selgitused on olnud äärmiselt vastuolulised,

sh on tekkinud põhjendatud kahtlus kaebaja esitatud dokumentide ehtsuses. Kuna

vaidlusalused otsused põhinevad kaebaja enda esitatud andmetel, siis jääb ebaselgeks kaebaja

väide, et vaidlustatud otsused ei põhine tegelikel andmetel. Kaebaja nägemus, et asja lahendus

oleks pidanud olema Tallinna Tehnikaülikooli 03.01.2023 arve mitteabikõlblikuks

tunnistamine üksnes selle konkreetse kulu osas, ei ole ergutava mõju nõude rikkumise

seisukohast põhjendatud. Ergutava mõju nõude rikkumise tagajärjeks on kogu projekti

kehtetuks tunnistamine.

9.6. Etteheide taotluse menetlemisega viivitamise osas on ebaõige. Kaebaja on ajanud

segamini Fonamis OÜ poolt 03.10.2022 esitatud taotluse, mille menetlus lõppes 28.10.2022

otsusega, kaebaja poolt 03.02.2023 esitatud taotlusega, mille menetlus lõppes 10.04.2023

otsusega.

9.7. Kaebajal ei ole subjektiivset õigust nõuda oma ettevõtluse toetamiseks riigi eelarvelistest

vahenditest toetuse andmist. Toetuse andmise tingimused on sätestatud määruses nr 23.

Toetuse saaja peab rangelt järgima riigiabi reegleid ja määruse nr 23 nõudeid.

KOHTU PÕHJENDUSED

10. Kaebaja vaidlustab vastustaja 18.08.2023 otsust, millega tunnistati kaebaja toetuse

taotluse rahuldamise 10.04.2023 otsus tagantjärele kehtetuks. Vastustaja põhjendas

18.08.2023 otsust ergutava mõju nõude rikkumisega (määruse nr 23 § 22 lg 10 p 1). Samuti

vaidlustab kaebaja vastustaja 09.10.2023 vaideotsust, millega jäeti kaebaja vaie 18.08.2023

otsuse peale rahuldamata. Vastustaja nõustus vaideotsuses ergutava mõju nõude rikkumise

etteheitega. Lisaks tuvastas vastustaja vaidemenetluse käigus kaebaja poolse kuludokumentide

võltsimise, mis andis iseseisva aluse toetuse taotluse rahuldamise otsuse tagantjärele

tühistamiseks (määruse nr 23 § 22 lg 10 p 2).

11. Määruse nr 23 § 22 lg 10 p 2 sätestab, et Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus tunnistab

taotluse rahuldamise otsuse täielikult või osaliselt kehtetuks, kui taotlemisel või projekti ellu-

viimisel on teadlikult esitatud ebaõiget või mittetäielikku teavet või teave on jäetud teadlikult

esitamata.

12. Kaebaja esitas vastustajale kuluaruandes Tallinna Tehnikaülikooli 03.01.2023 arve nr

MA2203272 summas 4000 eurot (koos käibemaksuga 4800 eurot) (dtl 165). Arve oli adres-

seeritud kaebajale ja maksetähtajaks oli 03.01.2023. Arvel on kirjeldus: „Arendustööleping

03.01.2023 „Arendusprojekt: Lennuki juhtimine robotkäpaga - Mehaanika eelprojekt“

esimene osamakse vastavalt arendustöölepingu punktile 4.1.“. Vastustaja pöördus

vaidemenetluses järelepärimisega Tallinna Tehnikaülikooli poole ja sai teada, et leping oli

sõlmitud hoopis Fonamis OÜ-ga, kellele esitati 19.10.2022 arve.

13. Ka kohus küsis 14.08.2024 kohtunõudega (dtl 1909-1910) Tallinna Tehnikaülikoolilt

teavet selle kohta, kellega neil oli sõlmitud arendustööleping ja kellele esitati arve nr

MA2203272. Tallinna Tehnikaülikool vastas 26.08.2024 kohtule (dtl 1932-1934), et arendus-

tööleping oli sõlmitud 03.10.2022 Fonamis OÜ-ga, kuid kaebaja taotlusel anti tööd üle

kaebajale ja selle kohta vormistati 31.07.2023 töö üleandmise-vastuvõtmise akt. Projekti

raames esitati vaid üks arve (nr MA2203272) Fonamis OÜ-le. Ülikool ei ole väljastanud arvet

kaebajale. Arve tasus kaebaja.

8(9)

3-23-2537

14. Tallinna Tehnikaülikool lisas oma vastusele ka arve nr MA2203272 (dtl 1935), mille

võrdlusest kaebaja esitatud arvega nähtub, et kaebaja esitatud arvel erinevad vaid arve

kuupäev, selle tasumise tähtaeg, arve saaja ja arendustöölepingu kuupäev. Ülejäänud osas on

arved identsed. Kohus peab usutavaks ülikooli selgitust, et nad ei ole kaebajale ühtegi arvet

esitanud. Ülikoolil puuduvad praeguses asjas isiklikud huvid, seda enam, et nende esitatud

arve on 09.05.2023 tasutud (dtl 1936). Küll aga on kaebajal põhjust asjas valeandmeid esitada,

sest sellest sõltub toetuse väljamaksmine.

15. Kohus leiab, et tegemist on kaebaja poolse tahtliku võltsimisega toetuse väljapetmise ees-

märgil. Tegemist ei saa olla ekslikult ebaõige dokumendi esitamisega, sest kaebaja on

teadlikult muutnud tegelikult ülikooli poolt esitatud arvet ja esitanud selle teadlikult

vastustajale, tekitamaks vastustajas eksliku arusaama, nagu oleks kaebajal tekkinud abikõlblik

kulu ja õigus toetuse väljamaksmisele. Selline käitumine saab olla ainult teadlik ja tahtlik ning

kantud petmise soovist.

16. Kohus nõustub vastustaja vaideotsuses toodud seisukohaga, et toetuse taotlemisel vale-

andmete ja võltsitud dokumentide esitamine on selline asjaolu, mis õigustab toetuse andmise

otsuse tagantjärele tühistamist. Siin ei saa mingil juhul tekkida mõistlikku küsimust sellest,

kas oleks võinud üksnes selle konkreetse arve kuludokumentide hulgast kõrvale jätta ja muus

osas kaebajale toetuse välja maksta. Kaebaja on oma ebaausa käitumisega näidanud üles

ebausaldusväärsust ja riigieelarveliste vahendite kuritarvitamise soovi. Sellise käitumise

suhtes peab kehtima nulltolerants ning see peab tooma kaasa kogu toetuse tagasinõudmise ja

toetuse taotluse rahuldamise otsuse tühistamise. Vastasel korral puuduks toetuse taotlejal

põhjendatud takistus pettuslikul eesmärgil võltsitud dokumentide esitamiseks, sest ta riskiks

pettuse ilmsikstuleku korral vaid ühe kuluarve arvestamata jätmisega, samas kui pettuse

õnnestumise korral saab ta soovitud eelise – toetuse riigieelarvelistest vahenditest. Selline

olukord soosiks taotlejaid pettusi toime panema ega motiveeriks ausalt käituma. Vastustaja

peab näitama, et selline käitumine ei ole aktsepteeritav ja see peab tooma kaasa sanktsiooni,

sest vastasel korral tooks see kaasa kahju riigieelarvele ja avalikele huvidele.

17. Vastustajal on lisaks toetuse otsuse tühistamisele õigus esitada uurimisorganitele kaebaja

suhtes avaldus kriminaalmenetluse algatamiseks karistusseadustiku §-de 344 ja 345 alusel.

18. Kohus leiab, et ainuüksi dokumentide võltsimine ja esitamine vastustajale toetuse välja-

petmise eesmärgil on piisavaks aluseks toetuse taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnista-

miseks. Seetõttu puudub vajadus teisi asjas käsitletud argumente hinnata. Kuigi vastustaja ei

tuginenud 18.08.2023 otsuses võltsimise argumendile, on seda tehtud 09.10.2023

vaideotsuses. Haldusorganil on õigus vaideotsusega vaidemenetluses vaidlustatud haldusakti

vigu parandada või haldusakti põhjendusi täiendada. Seetõttu leiab kohus, et vastustaja

18.08.2023 otsuse ja 09.10.2023 vaideotsuse tühistamiseks puudub alus ning kaebus tuleb

jätta rahuldamata.

19. Kuna kohus teeb otsuse kaebaja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta kaebaja kanda

(HKMS § 108 lg 1). Vastustaja ei ole esitanud tema menetluskulusid tõendavaid dokumente

ega taotlenud nende väljamõistmist kaebajalt, seepärast tuleb vastustaja võimalikud

menetluskulud jätta tema enda kanda (HKMS § 109 lg 1).

/allkirjastatud digitaalselt/

9(9)