2-19-108869/50 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

2-29-108869

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Ülle Raag

Otsuse tegemise aeg ja koht

14.11.2024. a, Jõgeva kohtumaja

Tsiviilasja number

2-19-108869

Tsiviilasi

Aktiva Finance Group OÜ hagi P.L. vastu võla nõudes

Hagihind

793,36 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Aktiva Finance Group OÜ (registrikood:

10746479; aadress: A.Weizenbergi 20, 10150 Tallinn,

XXX);

Hageja esindaja: Sigrid Rahkema (Julianuse Õigusbüroo

OÜ; e-post:);

Kostja: P.L. (isikukood: XXX; registrijärgne elukoht:

XXX,50110 Tartu, viibimiskoht Tartu Vangla Turu tn 56,

Tartu.

Menetluse liik

Lihtmenetlus

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada.

2. Välja mõista P.L.-ilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks 1011,06 eurot, millest

509,94 eurot on põhivõlg, 100,20 eurot intress ning viivised alates 17.02.2018 kuni

kohtuotsuse tegemise päeva seisuga 14.11.2024 400,92 eurot.

3. Välja mõista P.L.-ilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks viivis alates 15.11.2024 kuni

põhinõude (509,94 eurot) täitmiseni VÕS § 113 lg.1 teises lauses ettenähtud

ulatuses.

Menetluskulude jaotus

1. Välja mõista P.L.-ilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks menetluskulud summas 585

(viissada kaheksakümmend viis) eurot.

2. Menetluskulud

kanda Julianus Inkasso OÜ arvelduskontole nr

EE147700771000526428 viitenumbriga 709458351.

3. Välja mõista Aktiva Finance Group OÜ kasuks viivis punktis 2 välja mõistetud

menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras alates kohtuotsuse

jõustumisest kuni täitmiseni.

1 (7)

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule alates 30 päeva

jooksul otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme

kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada

ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. OÜ Aktiva Finance Group esitas 27.05.2019. a Tartu Maakohtule hagiavalduse Elle P.L.-i

vastu võla nõudes. Hageja taotleb, et kohus mõistaks kostjalt hageja kasuks välja

põhivõlgnevuse summas 509,94 eurot, intressid 100,20 eurot ja sissenõutavaks muutunud

viivised 142,27 eurot, samuti edasiulatuvad viivise kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg.1

teises lauses sätestatud määras.

2. Kohus võttis hagi 06.06.2019. a määrusega menetlusse, saatis hagimaterjalid kostjale ja

kohustas kostjat hagile vastama 20 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. Kostjat

hoiatati TsMS § 407 järgi võimalikest õiguslikest tagajärgedest hagile mittevastamise korral.

Kostja seadusliku esindajana on kohtu määruses märgitud Kxxxxx Vallavalitsus.

3. Kostja Exxx P.L.-i seaduslik esindaja Kxxxxx Vallavalitsus vastas kohtule 26.06.2019,

teatades, et Kxxxxx Vallavalitsus on Tartu Maakohtu 10.04.2018 määrusega nr 2-18-4112

määratud Exxx P.L.-i seaduslikuks esindajaks põhjusel, et Exxx P.L. on dementne ning ei ole

võimeline igapäevaelu toiminguid sooritama, sh rahaga toime tulema. Kostja ei ole aastaid

iseseisvalt väljas liikunud. Seega ei ole võimalik, et kostja on iseseisvalt sõlminud lepingu

ning saanud aru sellega kaasnevatest kohustustest. Samuti puudus kostjal liikumisvõimalus

ning toimetulek ja teadmised ostude sooritamiseks või sularaha väljavõtmiseks. Exxx P.L.-i

dokumendid, s.h. ID kaart on olnud tema poja P.L.-i käes. Kostja seaduslik esindaja on

pöördunud 27.03.2018 politseisse eesmärgiga tuvastada tegelik krediidilepinguid sõlminud ja

vahendeid kasutanud isik. Politsei algatas kriminaalmenetluse 29.03.2018.a. Kostja

seadusliku esindaja hinnangul tuleks hagi jätta läbi vaatamata, kuna hagiga ei ole võimalik

taotletavat eesmärki saavutada.

4. Kostja andis 23.07.2019 seisukohas nõusoleku asjas menetluse peatamiseks TsMS § 355

alusel kuni põhjuse äralangemiseni. Kohus 30.09.2019.a protokollilise määrusega peatas asjas

menetluse seoses menetlusega kriminaalasjas nr. 18278000515.

5. Kohus määrusega 27.10.2023 uuendas asjas menetluse. Kohtute infosüsteemist nähtub, et

kriminaalasja kohtueelse menetluse numbriga 18278000515 arutati Tartu Maakohtus

kriminaalasjas nr 1-22-3918. Asjas on tehtud 16. novembril 2022 otsus, mis on jõustunud 21.

märtsil 2023. Seega on kriminaalmenetlus lõpetatud ja menetluse peatamise alus on ära

langenud.

6. Kohus määrusega 14.11.2023 asendas tsiviilasjas nr 2-19-108869 kostja Exxx P.L.

kostjaga P.L.. Kriminaalasjas nr 1-22-3918 tuvastatud, et nõude aluseks oleva

järelmaksulepingu sõlmis Exxx P.L.-ina esinedes P.L.. Hageja esitas 24.11.2023

hagiavalduse asendatud kostja vastu.

7. Kohus määrusega 25.01.2024 jätkas asjas menetlust teises kohtukoosseisus, võttis hagi

P.L.-i vastu menetlusse ja määras kostjale vastamistähtaja. Kostjale ei õnnestunud

menetlusdokumente tema elukohas kätte toimetada. Kohus tegi kindlaks, et P.L. Lxxxxxxxx

on kriminaalasjas 1-22-3918 saadetud teatis kohustusega ilmuda vangistusse karistust

kandma. Kostja ei ole vangistusse ilmunud, sellekohane sundtoomise taotlus on täitmata.

8. Kohus määrusega 08.05.2024 toimetas menetlusdokumendid kostjale P.L. kätte

avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded, lugedes menetlusdokumendid kostjale

2 (7)

P.L. kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel teate väljaandes Ametlikud Teadaanded

ilmumise päevast. Teade avaldati väljaandes Ametlikud Teadaanded 08.05.2024,

kättetoimetatuks lugemise kuupäev on 24.05.2024. Seega on hagiavaldus koos lisadega P.L.-

ile kätte toimetatud 24.05.2024.a.

9. Kohus kirjaga 18.07.2024 selgitas hagejale ja kostjale taolise nõude õiguslikke aluseid.

Tartu Maakohtu 16.11.2022. a otsusega tunnistati P.L. süüdi kannatanute Exxx P.L.-i ja

Inbank AS suhtes toime pandud kuritegudes KarS § 213 lg 2 p 1, KarS § 344 lg 1, KarS § 345

lg 1 ja KarS § 157² (käesoleval ajal KarS § 157² lg 1) järgi. Seega on tõendamist leidnud, et

käesolevas tsiviilasjas vaidluse all oleva osamaksetega tasumise müügilepingu sõlmis

25.07.2017. a P.L. Exxx P.L.-i nimelt. Kohus selgitas menetluspooltele, et asjas on tegemist

TsÜS § 130 sätestatud kahjunõude eeldustega. Riigikohus on leidnud, et TsÜS § 130 on

käsitatav erinormina deliktiõigusliku vastutuse (VÕS § 1043 jj) suhtes. See tähendab, et kui

teise isiku nimel tehingu teinud isik teadis või pidi teadma, et tal ei ole esindusõigust, tuleneb

tema vastutus tehinguga tekitatud kahju eest üksnes TsÜS §-st 130 kui kahju hüvitamise

erikoosseisust ning deliktiõiguse ega alusetu rikastumise sätted tema suhtes ei kohaldu.

10. Hageja esitas 14.08.2024 vastuse kohtu kirjale koos kahjunõude eelduste

äranäitamisega. Hageja leiab, et kahjunõude eeldused on täidetud. TsÜS § 130 lg-s 2

sätestatud kahju hüvitamise kohustuse eesmärgiks on asetada esindusõiguseta esindajaga

tehingu teinud pool olukorda, milles ta oleks olnud, kui esindajal oleks olnud esindusõigus

ning temaga tehtud tehing kehtiks ja oleks täidetud. Tehingu täitmata jätmise tõttu tekkinud

kahjuna TsÜS § 130 lg 2 mõttes on käesoleval juhul käsitatavad nii Inbank AS poolne

finantseering ostu eest tasumiseks, kui ka lepingus sätestatud viivis, intress jm kõrvalnõuded.

AS Inbank loovutas 6.11.2018 nõude Aktiva Finance Group OÜ-le koos õigusega nõuda

kõrvalnõudeid. Nõude loovutamisega astus uus võlausaldaja senise asemele. Kohtule

05.09.2024 saadetud menetlusdokumendis palub hageja rahuldada kahju hüvitamise nõude

P.L.-i vastu kahju hüvitamise sätete alusel, hageja palub kohtul kohaldada õigust ise, olemata

seotud poolte poolt esitatud kvalifikatsiooniga. Hagi muutmisena ei ole käsitatav nõude

õigusliku aluse muutmine.

11. Kohus saatis 20.09.2024 kostjale kirja Tartu Vanglasse, milles selgitas põhjalikult tema

vastu esitatud nõude faktilisi ja õiguslikke aluseid, andis võimaluse varasemate

menetlusdokumentidega tutvumiseks ja seisukoha esitamiseks. Kohtu kiri toimetati kostjale

P.L. kätte AET-i vahendusel 23.09.2024. Kostja kohtule ei vastanud.

12. Kohus määras lõpplahendi tegemise aja.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

12. Kohus peab põhjendatuks lahendada asi sisuliselt lihtmenetluses TsMS § 405 lg.1 p.7,8

sätteid arvestades. Ehkki kohus on esialgselt teatanud asja lahendamisest tagaseljaotsusega,

on tagaseljaotsuse tegemine kohtu diskretsiooniõigus, mitte kohustus.

13. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud. Asjas esitatud tõenditega on tõendatud

järgmised asjaolud:

-P.L., kasutades Exxx P.L.-i isikuandmeid, dokumente ja esinedes Exxx P.L.-ina tellis

Hansapost OÜ veebilehelt teleri Philips 32 LED, nutitelefoni Alcatel Idol4 koos VR prillidega

ning akupanga Platinet 20000mAh, so kauba kogumaksumusega (koos saatekuluga) 509,94

eurot. Seejärel, kasutades Exxx P.L.-i andmeid, esitas Inbank AS-le taotluse ostu eest

tasumiseks Inbank AS finantseeringuga. Selle tulemusena tegi panga arvutisüsteem

3 (7)

automaatselt positiivse laenuotsuse ning Inbank AS sõlmis Hansapost OÜ-st kauba ostmiseks

25.07.2017. a osamaksetega tasumise müügilepingu nr HANS97890 ja tasus kauba eest

01.08.2017. a Hansapost OÜ-le 509,94 eurot. Hansapost OÜ andis 28.07.2017. a Omniva

kulleri vahendusel P.L.-i poolt tellitud kauba Tartumaal Kxxxxx vallas xxxxxxxx alevikus

xxxxxxx juures üle Exxx P.L.-ile, kes kauba kättesaamise kohta allkirja andes allkirjastas

ühtlasi osamaksetega tasumise müügilepingu nr HANS97890. P.L. omastas Hansapost OÜ-st

saadud kauba ning jättis laenu ettekavatsetult Inbank AS-ile tagasi maksmata.

-

P.L.-i selline tegevus on Tartu Maakohtu 16.11.2022.a. otsuse järgi kriminaalasjas nr

1-22-3918 kvalifitseeritud arvutikelmuseks ehk KarS § 213 lg.2 p.1 järgi

kvalifitseeritavaks kuriteoks (koos muude samalaadiliste tegudega), ta on süüdi

tunnistatud ja mõistetud karistus. Kriminaalasjas sellekohast tsiviilhagi ei käsitletud.

Kohus võttis kriminaalasjas tehtud kohtuotsuse asja juurde omal algatusel TsMS §

405 lg.1 p.8 järgi. Dtl 334 jj.

-

AS Inbank ütles lepingu üles 16.02.2018, kuna lepingust tulenevat kohustust ei

täidetud (dtl 144).

-

AS Inbank loovutas 6.11.2018 nõude kostja vastu Aktiva Finance Group OÜ.le (dtl

145).

-

Hageja esitas Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse Exxx P.L.-i vastu,

millele Exxx P.L.-i seaduslik esindaja Kxxxxx Vallavalitsus esitas vastuväite. Nõue

anti menetlemiseks hagimenetlusse Tartu Maakohtule (dtl 1-31)

Nende tõenditega on tõendatud, et Exxx P.L. ei sõlminud lepingut AS-ga Inbank, seda tegi

tema poeg P.L., kellel puudus kavatsus Exxx P.L.-i nimel võetud rahalist kohustust täita.

Exxx P.L. ja tema seaduslik esindaja Kxxxxx Vallavalitsus ei ole tehingut heaks kiitnud.

14. TsÜS § 129 lg 1 kohaselt on teise isiku nimel esindusõiguseta tehtud mitmepoolne tehing

tühine, välja arvatud juhul, kui isik, kelle nimel esindusõiguseta isik tehingu tegi, selle hiljem

heaks kiidab. Esindusõiguseta esinduse sätteid saab kohaldada analoogia alusel ka juhul, kui

isik teeb tehingu teise isiku nimel mitte esindajana, vaid teise isikuna esinedes ja tema

identiteeti kasutades. See tähendab, et teise isiku identiteeti kasutades tehtud tehing on TsÜS

§ 129 lg 1 järgi tühine, välja arvatud juhul, kui isik, kelle nimel teine isik tehingu tegi, selle

hiljem heaks kiidab. (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-135-16, p 16). Kui kostjal puudus lepingu

sõlmimiseks esindusõigus TsÜS § 117 mõttes (sh kas tehinguga antud volitus või

seadusjärgne esindusõigus) ja esindatav tehingut heaks ei kiida, siis on tehing tühine ja teise

isiku nimel esindusõiguseta tegutsenud isikul võib tekkida kahju ja kulutuste hüvitamise

kohustus TsÜS § 130 järgi.

15. TsÜS § 130 lg 1 järgi peab esindusõiguseta teise isiku nimel tehingu teinud isik juhul kui

isik, kelle nimel tehing tehti, tehingut heaks ei kiida, hüvitama teisele poolele tehingu

ettevalmistamisel kantud kulutused ja sellega seotud muu kahju, mida teine pool kandis

seetõttu, et ta uskus esindusõiguse olemasolusse (nn usalduskahju). Sama paragrahvi lõige 2

sätestab, et kui teise isiku nimel tehingu teinud isik teadis või pidi teadma, et tal esindusõigust

ei ole, peab ta lisaks lõikes 1 nimetatud kahjule hüvitama teisele poolele ka tehingu täitmata

jätmise tõttu tekkinud kahju (nn täitmishuvile vastava kahju).

16. Käesoleval juhul Exxx P.L., kelle nimel on tehing tehtud, ei ole tehingut heaks kiitnud ja

temalt kui lepingu poolelt ei ole võimalik nõuda lepingust tulenevate kohustuste täitmist

näiteks VÕS § 76 lg.1 ja § 100 alusel. Seega on hagejale tekkinud kahju, kuna ta ei saa

nõuda teiselt lepingupoolelt hageja poolt kantud kulutuste ja muu kahju hüvitamist.

Selline kahju kuulub hüvitamisele TsÜS § 130 lg.2 alusel.

Riigikohus on olnud asjas 2-19-16650 seisukohal, et sellise kahju hüvitamiseks esitatava

4 (7)

nõude eeldused on järgmised:

-

kostja sõlmis esindatava nimel hageja nimetatud lepingu;

-

kostjal puudus lepingu sõlmimiseks esindusõigus;

-

esindatav ei kiida kostja sõlmitud lepinguid heaks (st kas teeb tahteavalduse, millega

keeldub tehingut heaks kiitmast, või ei kiida tehingut heaks TsÜS § 129 lg-s 4

sätestatud tähtaja jooksul), mistõttu on lepingud TsÜS § 129 lg-st 1 tulenevalt tühised;

-

kostja teadis või pidi teadma, et tal ei ole teise isiku (esindatava) nimel tegutsemiseks

esindusõigust;

-

hagejale tekkis kostja esindusõiguse puudumise tõttu TsÜS § 130 lg-s 2 nimetatud

kahju.

17. Kriminaalasjas nr 1-22-3918 tehtud otsusega (otsus jõustunud 21.03.2023) on

tõendamist leidnud TsÜS § 130 lg.2 alusel esitatava kahjunõude eeldused, et P.L. sõlmis

Exxx P.L.-i nimel lepingu, P.L.-il puudus Exxx P.L.-i esindusõigus. P.L.-ile oli teada, et tal

puudub tehingutegemiseks Exxx P.L.-i esindusõigus.

Käesolevas tsiviilasjas on Exxx P.L. keeldunud P.L.-i poolt tehtud tehingut heaks kiitmast.

TsÜS § 129 lg.1 sätestab, et Teise isiku nimel esindusõiguseta tehtud mitmepoolne tehing on

tühine, välja arvatud juhul, kui isik, kelle nimel esindusõiguseta isik tehingu tegi, selle hiljem

heaks kiidab.

Seetõttu on AS Inbank ja Exxx P.L.-i vahel 25.07.2017.a sõlmitud tehing tühine.

18. Hagejal on tekkinud kahju, mis seisneb finantseeringus, mille Inbank AS tasus ostu eest.

Kauba maksumus on 509,94 eurot, mille hulka kuulub ostetud kauba (teler Philips, nutitelefon

Alcatel, Platinet akupank) maksumus ja saatekulu (leping dtl 138-139, arve dtl 146).

Hageja kahju hulka kuulub ka tehingu tühisuse tõttu saamata jääv tulu (VÕS § 128 lg.4

järgi), mis käsitletava lepingu puhul seisneb finantseeritud ostusummalt arvutatavas intressis

(lepingu p.2 järgi 25% aastas), viivises (lepingu p.2 järgi 24% aastas) ja muudes lepingu

kõrvalkuludes, mida lepingu pool on kandnud (leping dtl 138-139).

19. Kohus on seisukohal, et hagejal on kostja P.L.-i vastu TsÜS § 130 lg.2 alusel esitatav

kahjunõue. TsÜS § 130 lg.2 sätestab: Kui teise isiku nimel tehingu teinud isik teadis või pidi

teadma, et tal esindusõigust ei ole, peab ta lisaks lõikes 1 nimetatud kahjule hüvitama teisele

poolele ka tehingu täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju (nn täitmishuvile vastava kahju).

VÕS § 128 lg.2 järgi varaline kahju on eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu.

Sama paragrahvi lg.3 järgi on otsene varaline kahju eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara

väärtus või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemine, isegi kui see tekib tulevikus,

ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas

mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks ja kahju

hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks.

Hageja on tasunud kostjale üleantud kauba eest (faktooring), kuid kostja ei ole seda

hüvitanud. See on hageja otsene kahju. Kuna tagasimakseviivitus kestab pikka aega, tuleb

seda kompenseerida viivise maksmisega. VÕS § 128 lg.4 järgi on saamata jäänud tulu kasu,

mida isik oleks vastavalt asjaoludele, eelkõige tema poolt tehtud ettevalmistuste tõttu,

tõenäoliselt saanud, kui kahju hüvitamise aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud.

Käesolevas asjas on saamata jäänud tulu intressisumma.

Kohus loeb põhjendatuks hageja kahjunõude, mis seisneb põhivõlgnevuses- kauba

maksumuses ja kauba kohaletoimetamise saatekulus kokku 509,94 eurot. See tuleb kostjalt

välja mõista.

Kohus loeb põhjendatuks ka intressisumma kuni lepingu ülesütlemiseni 16.02.2018, mille

hageja on arvutanud summas 100,20 eurot.

Kohus loeb põhjendatuks viivise, mida hageja on arvutanud lähtudes lepingujärgsest määrast

5 (7)

24% aastas 0,06% päevas, hagiavalduse esitamise päeva 27.05.2019 seisuga 142,27 eurot.

Kokku põhinõue, intress ja viivis hagi esitamise päeva seisuga 752,41 eurot.

20. Hageja palub kostjalt välja mõista viivise perioodi eest alates hagi esitamisest kuni

haginõude täitmiseni VÕS § 113 lg.1 teises lauses sätestatud määras. VÕS § 113 lg.1 teise

lause järgi Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele

lisandub kaheksa protsenti aastas. VÕS § 94 lg.1,lg.2 järgi sätestatud intressimäär on Eesti

Panga poolt avaldatav Euroopa Keskpanga poolt kohaldatav intressimäär enne iga aasta

1.jaanuari ja 1.juulit.

Aastal 2019 oli intressimäär 0,00 kuni aasta 2022 1.juulini, mil see tõusis 0,50-le,

viivisemäär seega alates 1.07.2022 8,5% aastas. Perioodil 01.01.2023-01.07.2023 on

viivisemäär 10,5% aastas, perioodil 01.07.2023-01.01.2024 12,25% aastas, perioodil

01.01.2024-01.07.2024 12,5% aastas, perioodil 01.07.2024-14.11.2024 12,25%aastas. Kokku

kostjalt väljamõistetavad viivised perioodil 28.05.2019 – 14.11 2024 258,65 eurot.

Kostjalt kohtuotsuse tegemise päeva seisuga väljamõistetav summa on 1011,06 eurot

(põhinõue 509,94 eurot, intress 100,20 eurot, viivised kokku 400,92 eurot).

Hageja taotleb kostjalt viivise väljamõistmist kuni põhinõude 509,94 eurot täitmiseni.

Alates 15.11.2024 tuleb viivis välja mõista seega VÕS § 113 lg.1 teises lauses sätestatud

määras.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud üldjuhul pool, kelle kahjuks otsus

tehti.

TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab kohus otsusega kindlaks hüvitatavate menetluskulude

rahalise suuruse.

Hageja on tasunud menetluses riigilõivu 175 eurot, mida kohtu hinnangul saab pidada

põhjendatud menetluskuluks. Riigilõivu on tasutud seadusega ettenähtud määras, lähtudes

hagihinnast.

Hageja õigusabikulud on 527 eurot (menetluskulude nimekiri dtl 149). Menetluskulude

nimekirja järgi kuulub sellesse maksekäsu kiirmenetluses kulu 20 eurot TsMS § 4822 järgi,

täiendavate alusdokumentidega tutvumine, nende analüüs, hagiavalduse ettevalmistus ja

koostamine, lisade kogumine, komplekteerimine, esitamine kohtule – 3 tundi, tunnihinnaga

169 eurot (käibemaksu ei lisandu). Kokku õigusteenuse tasu 527 eurot. Hageja põhjendab

tunnihinna 169 eurot suurust.

Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja tasu 527 eurot on põhjendatud üksnes osaliselt.

Menetluskulu maksekäsu kiirmenetluses 20 eurot loeb kohus TsMS § 4842 alusel

põhjendatuks.

TsMS § 175 lg 1 näeb ette, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust

kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise

esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

Hageja esindaja on õigusabi osutanud 3 tundi tunnitasuga 169 eurot/tund (ilma

käibemaksuta). Kohus hindab, et arvestades hageja esindaja eeldatavat töömahtu ja asja

keerukust, on ajakulu 3 tundi põhjendatud, kuid rakendatavat tunnitasu 169 eurot ei saa

pidada põhjendatuks. Eesti kohtupraktikas rakendatakse tunnitasu 169 eurot keerukates

õigusvaidlustes, kus esindajaks on vastavat kvalifikatsiooni omav vandeadvokaat. Kohus

6 (7)

möönab, et käesolev vaidlus ei ole olnud minimaalse keerukusega, vaid mõnevõrra keerukam,

kuna sisaldab harvaesinevat kahju hüvitamisena kvalifitseeritavat nõuet. Samas ei ole see

initsiatiiv lähtunud hagejast ja kohtu kirjades antud juhised on jäänudki hageja poolt

täitmata. Seetõttu ei pea kohus põhjendatuks rakendada tunnitasu 169 eurot, vaid 130 eurot,

mille alusel 3 tunni tasu 390 eurot, koos maksekäsu kiirmenetluse tasuga 410 eurot. Koos

riigilõivuga 175 eurot kuulub hagejale hüvitamisele menetluskulu 585 eurot, mis tuleb kostjalt

hageja kasuks välja mõista.

Hageja taotlusel mõistab kohus TsMS § 177 lg 2 alusel kostjalt hageja kasuks välja viivise

menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 2. lauses

ettenähtud määras. Menetluskulud kanda Julianus Inkasso OÜ arvelduskontole nr

EE147700771000526428 viitenumbriga 709458351.

/allkirjastatud digitaalselt/

Ülle Raag

Kohtunik

7 (7)