2-23-7510/31 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtukoosseis

kohtunik Merike Varusk

Otsuse tegemise aeg ja koht

14. november 2024, Tallinn

Tsiviilasja number

2-23-7510

Tsiviilasi

MDC Max Daetwyler Eesti aktsiaseltsi hagi XX osaühingu

(endise nimega Y osaühing) vastu kahju hüvitamise ja viivise

nõudes

Tsiviilasja hind

39 478.88 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

hageja MDC Max Daetwyler Eesti aktsiaselts (registrikood:

10031556, asukoht Silde tn 5, Tallinn, 11415);

hageja lepingulised esindajad vandeadvokaat Martti Peetsalu ja

advokaat Helena Kuuse (Advokaadibüroo TGS Baltic AS,

asukoht Ahtri tn 6a, Tallinn, 10151, e-post

menetlus@tgsbaltic.com);

kostja XX osaühing (endise nimega Y osaühing, registrikood

xxxxxx, asukoht XXX, e-post xxx);

seaduslik esindaja juhatuse liige D.B. (isikukood

xxxxxxxxxxx).

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada.

2. Mõista kostjalt XX osaühingult (registrikood xxxxxx) hageja MDC Max Daetwyler

Eesti aktsiaseltsi (registrikood 10031556) kasuks välja 35 170.49 eurot.

3. Mõista kostjalt XX osaühingult (registrikood xxxxxx) hageja MDC Max Daetwyler

Eesti aktsiaseltsi (registrikood 10031556) kasuks välja viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras põhivõlalt 35 170.49 eurolt alates 24.05.2023 kuni põhivõla

tasumiseni.

4. Asendada arvutivõrgus avalikustatavas kohtulahendis kostja ja tema seadusliku

esindaja nimed tähemärkidega ning mitte avalikustada registrikoode, isikukoode ja

aadresse.

Menetluskulude jaotus

2-23-7510

Jätta hageja menetluskulud kostja kanda, võttes arvesse L.B. ja NV Masters OÜ kanda jäänud

menetluskulude suurust.

Edasikaebamise kord

Harju Maakohtu otsuse peale on pooltel vastavalt TsMS § 632 lõikele 1 õigus apellatsiooni

korras edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest.

Otsuse peale esitatud kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta

selle lahendamist istungil.

I Hageja nõue ja seisukohad

1. Harju Maakohtu menetluses on MDC Max Daetwyler Eesti aktsiaseltsi hagi XX osaühingu

(endise nimega Y osaühing) vastu kahju hüvitamise ja viivise nõudes.

Hagiavalduse kohaselt on L.B. (kostja I), NV Masters OÜ (kostja II) ja Y OÜ (kostja III) ühise

õigusvastase tegevuse tulemusel tekitanud MDC Max Daetwyler Eesti AS-ile (hageja) kahju,

esitades teadlikult hagejale tasumiseks näilikke arveid, mille eest ei ole kunagi kaupa tarnitud.

Kostja I on tahtlikult ja süstemaatiliselt kahjustanud hageja huve, eelistades enda või kolmandate

isikute (kostjad II ja III) majanduslikke huve oma tööandja huvidele ja kostjad II– III on

osutanud selleks kaasabi.

Hageja on tegev metallitööstuses, sh metalliseadmete tootmises. Kostja I töötas hageja juures

ostuspetsialistina ajavahemikul 13.11.2018-20.02.2023 poolte vahel sõlmitud töölepingu nr 617

alusel (lisa 1 – tööleping). Tema peamisteks tööülesanneteks oli hageja tootmiseks vajalike

toodete ostuvajaduse väljaselgitamine ja hageja õigeaegne varustamine tööks vajalike

materjalide ja vahenditega hagejale soodsatel tingimustel lähtuvalt tootmisplaanist (lisa 1, p 2.1).

Hageja juures töötas kostjaga I samaaegselt mitu ostuspetsialisti ning osade tootmisprojektide

puhul oli toodete tellimine mingi tootmisprojekti ulatuses ainult kindla ostuspetsialisti

pädevuses. Hageja kliendi EVAC Oy projektiga seotud toodete tellimine ei olnud kostja I

pädevuses, kuna EVAC Oy projekti jaoks kasutatavate komponentide sisseostmine on seotud

erinevate kliendi määratud eritingimustega ning seetõttu on hagejal EVAC Oy jaoks eraldi

ostuspetsialist.

Pärast töösuhte lõppemist kostjaga I saabus Omniva E-arvekeskusesse, mida hageja kasutab

toodete tarnijatega arveldamiseks, 15.02.2023 dateeritud arve nr 32 summas 3 348 eurot (lisa 2 –

arve 32) kostjalt II. Arvel puudusid tellimuse viited (ettevõttesisesed töökäsu numbrid, mis on

seotud konkreetse tootmisprojektiga). Arvel olid vaid viited ostutellimustele 651736; 651971;

651621; 651625. Hageja juhatuse liige palus ostuosakonna juhatajal N.M.il arve üle kontrollida

ning puuduolevad rekvisiidid lisada.

Arve kontrollimise käigus tuvastas N.M., et arvel viidatud ostutellimuste numbritele vastavad

tellimuste registris hoopis teistele tarnijatele tehtud ostutellimused. Seejärel kontrollis hageja

kõiki kostja II esitatud arveid ja nende vastavust tellimuste registrile. Selgus, et tellimuste

registris kostjat II tarnijana märgitud ei olnud. Ometi oli kostja II ajavahemikul 19.04.2021-

24.01.2023 esitanud hagejale 26 arvet kokku summas 51 739.17 eurot (km-ta), mille hageja oli

tasunud. Kõik hagejale edastatud arved oli Omniva E-arvekeskuses tasumiseks kinnitanud kostja

I (lisa 3 – NV Masters arved kinnitajatega) ning tähelepanuväärne oli see, et kõik tellimused olid

seotud EVAC Oy tootmisprojektiga, mille raames tellimuste tegemine kostja I pädevuses ei

olnud.

2-23-7510

Hageja kontrollis kauba saatelehti, kuid saatelehtede hulgas ei olnud ühtegi saatelehte, mis oleks

kinnitanud, et kostja II oleks kunagi hagejale kaupa tarninud. Kuna kaupa võtavad vastu hageja

territooriumil ainult kauba vastuvõtjad, küsis hageja neilt, kas nad on kunagi vastu võtnud kostja

II saadetud kaupa. Vastuvõtjad kinnitasid, et kostja II nimi on neile tundmatu. Kahtlust äratas

seegi, et kuigi kostjalt II oli justkui tellitud metallitööstuses kasutatavaid tooteid, on kostja II

tegevusalaks hoopis valve- ja signalisatsioonisüsteemide paigaldus (lisa 4 – NV Masters

Äriregistri andmed, lk 2).

Hageja tegi seejärel kostja I kõikidele tellimustele põhjalikuma kontrolli ning selgus, et identne

tegevus oli toimunud ka kostjaga III ajavahemikul 08.09.2021 kuni veebruar 2023. Hageja oli

kostjale III tasunud sel perioodil 34 esitatud arvet kokku summas 70 341.72 eurot (km-ta), kuid

kostja III saatelehti hageja ei tuvastanud. Ka kõik kostja III arved oli Omniva E-arvekeskuses

kinnitanud kostja I (lisa 5 – Y arved kinnitajatega). Nagu kostja II, oli ka kostja III nimi kauba

vastuvõtjatele tundmatu (lisa 6 – seletuskiri tõlkega). Ka kostja III tellimuste puhul oli kasutatud

viidetena teiste tarnijate tellimusandmeid, kostja III ise tarnijana tellimusregistris ei kajastunud.

Lisaks tellimusregistrile võetakse tellitud materjalid arvele tootmisprogrammis Calitime, kuid

kostjate II ja III materjalide arvele võtmist Calitimes ei kajastunud ning samuti ei olnud kostjad

II ja III Calitime programmis tarnijate nimekirjas. Samal ajal oli aga ka kostjalt III Omniva E-

arvetekeskusesse laekunud kaks arvet: 16.02.2023 dateeritud arve 11613 ja 20.02.2023

dateeritud arve 11614.

Kostja I oli seega teinud näilikke tellimusi, kasutades ära tellimusregistrisse kantud teiste tarnete

andmeid ning kinnitanud Omniva E-arvekeskuses kostjate II ja III alusetuid arveid. Seejuures ei

ole teised ostuspetsialistid kostjatelt II ja III kunagi midagi tellinud ning raamatupidajal on E-

arvekeskuses ennast kinnitajaks palunud määrata kostja I (lisad 7.1 ja 7.2 – kirjad

raamatupidajale). Hageja tegi seoses kostjate II ja III tellimustega põhjaliku kontrolli, mille

kohta koostas uurimisakti (lisa 8 – uurimisakt). Uurimise tulemusel oli ilmne, et kostjad on

esitanud hagejale tasumiseks näilikke arveid kauba eest, mida ei ole kunagi hagejale tarninud.

Hageja pöördus kostjate II ja III poole kauba saatelehtede saamiseks seoses viimaste esitatud,

kuid veel tasumata arvetega. Kostja II reageeris hageja kirjale 27.02.2023 viivitamata, vastates,

et komponentide tarnimisega olid probleemid ja arve olevat krediteeritud koheselt. Info selle

kohta olevat edastatud kostjale I (lisa 9 – kirjavahetus kostjaga II). Kui vaadelda nimetatud e-

kirja manuste suvandeid, siis nähtub aga, et kostja II esitatud arve nr 32 on koostatud

15.02.2023. Kreeditarve nr 32a, mis väidetavalt tehti koheselt ja edastati kostjale I, on loodud

aga tegelikkuses alles 27.02.2023 pärast seda, kui hageja oli kostja II poole pöördunud (lisa 10 –

kostja II arve suvandid tõlkega). Kostja III väljastas hageja pöördumise peale koheselt

kreeditarved, viidates, et väidetavalt oli kaupa üritatud tarnida, kuid kostja I ei võtnud vastu

telefoni (lisa 11 – kostja III vastus ja lisa 12 – kostja III vastus kreeditarvetega). Võttes arvesse,

et kaupa tarnitakse alati vastuvõtjatele (lisa 13 – töökorralduse reeglid p 4.9), mitte

ostuspetsialistide kätte, oli hagejale selge, et kostja III ei olnud üldse teadlik hagejale kauba

kättetoimetamise protseduurist. Selliselt on ka üheselt selge, et kostja III pole kunagi hagejale

kaupa toimetanud, vastasel juhul oleks ta teadlik, et kauba võtavad vastu hageja territooriumil

vastuvõtjad ning kauba tarnimiseks ei ole vajalik ühendust võtta ostuspetsialistidega.

Seega on kostjad II ja III asunud oma tegevust varjama, esitades hagejale kreeditarved, mis on

tegelikult koostatud hiljem, kui nad kostjate väidete kohaselt hagejale esitati. Kostjad on

kooskõlastatud õigusvastase tegevuse tulemusel ära kasutanud hageja sisemisi tööprotsesse

selleks, et teha alusetuid ülekandeid kostjale II ja kostjale III (lisa 14 – kontoväljavõte).

2-23-7510

Hagejal ei olnud võimalik varem näilikke arveid avastada (kostja I varjas oma tegevust).

Pistelise kontrolli käigus (sh aasta inventuuride käigus) kostja II ja kostja III arvete fiktiivsus

enne veebruari 2023 välja ei tulnud, kuna arved ise vastasid süsteemi nõuetele, st arvetel oli

tellimusnumber. Samuti, kuna kõik kostja II ja kostja III arved olid väiksed, siis ei jäänud need

kahe aasta vältel silma ka juhukontrollis, sest hageja tellimused on reeglina suuremad. Kostja I

kasutas seda ka ära, teades, et võimalus näivate tellimuste tegemise vahelejäämises on olematu.

Harju Maakohus tegi 13.11.2023 kohtumäärused, millega kinnitas MDC Max Daetwyler Eesti

AS- i (hageja) ning L.B. (kostja I) ja NV Masters OÜ (kostja II) vahel sõlmitud

kompromissilepingud ning lõpetas menetlused kostjate I–II suhtes. Menetlus jätkub XX OÜ

(kehtetu nimi Y OÜ) (kostja III) suhtes (kompromissimääruste p II). Kompromissilepinguga on

kostja I võtnud mh kohustuse hüvitada hagejale osaliselt ka kahju, mis kostjad I ja III ühiselt

hagejale põhjustasid (solidaarvastutus).

Hageja põhinõude suuruseks kostja III vastu on 35 170.49 eurot. Kostja I on

kompromissilepinguga võtnud kohustuse mh osaliselt hüvitada kostjaga III ühiselt põhjustatud

kahjust 35 171.20 eurot, mistõttu on hagejale hüvitamata 35 170.49 eurot (vt hageja 08.11.2023

e-kiri kohtule). Seega jätkub menetlus kostja III vastu 35 170.49 euro ja sellelt arvestatud viivise

nõudes (vt hagi p 2.11 ja ptk D). Hagejale on hüvitamata järgmistest kostja III esitatud arvetest

tulenev kahju: arve nr 10632 (summas 41 eurot), 10775, 10899, 11005, 11148, 11162, 11262,

11379, 11399, 11400, 11505, 11513, 11587, 11596, 11613, 11614, 11695, 11694, s.o

kogusummas 35 170.49 eurot (vt hagi lisa 15).

Kostja III ei ole tõendanud, et hageja on esitatud arvete alusel vastusoorituse saanud. Kostja III

kinnitab oma vastuses, et kõik hagi aluseks toodud arvetes viidatud kaubad olid nõuetekohaselt

üle antud, mistõttu ei ole arved näilikud. Samas ei ole kostja III esitanud ühtegi tõendit ega

põhistanud väite tasandil, kuidas on kaup nõuetekohaselt üle antud või millised hageja väited ei

vasta tõele.

Kostja esitatud tõendid ei lükka ümber hageja esitatud tõendeid, et kostja on esitanud hagejale

tasumiseks arved, mille eest ei ole tegelikult kaupa tarnitud. Kostja on oma 01.04.2024 lõplike

seisukohtadega mh esitanud täiendavad tõendid (arved), mis peaksid tõendama tellitud kauba

üleandmist hagejale. Hageja kostja esitatud väidetega ei nõustu ning leiab, et need on

põhjendamata. Esiteks, kauba vastuvõtmine ei kuulu ostuspetsialisti tööülesannete hulka.

Teiseks, kauba vastuvõtmine ei toimu arvete alusel, vaid müüja poolt väljastatud saatelehtede

alusel. Seetõttu on alust arvata, et arved on allkirjastatud tagantjärele tõendite loomise eesmärgil,

sest kostja väide, et talt on kriminaalmenetluses ära võetud dokumendid, ei ole ilmselgelt

eluliselt usutav – sellisel juhul ei tohiks kostja valduses olla ka tõendina esitatud arveid või oleks

tal olemas ka muud dokumendid, mis tõendaks kauba üleandmist hagejale (arve-saatelehed).

Selliste tõendite mitteesitamine näitab, et tegelikult mingit kauba üleandmist ei ole toimunud.

Kauba vastuvõtmine ei kuulu ostuspetsialisti tööülesannete hulka. Kostja on oma 01.04.2024

menetlusdokumendiga esitatud täiendavate tõenditena esitatud arvete osas märkinud, et need on

allkirjastatud hageja esindaja poolt. Kuigi kostja ei ole viidanud, kes konkreetsel juhul hageja

esindajana viidatud arved allkirjastas ja see ei nähtu ka allkirjastatud arvetelt (allkirjad on

erinevad), võib kostja seisukohast järeldada, et kostja pidas silmas L.B.t (varasem kostja I).

Hageja märgib, et arvete allkirjastamine ostuspetsialisti poolt ei tõenda kauba üleandmist.

Kui ostuspetsialist kinnitab arved, toimub selline kinnitamine eraldi elektroonilises keskkonnas,

kus arvete kinnitamine on võimalik üksnes digitaalselt. Kostja esitatud arved olid aga

allkirjastatud käsitsi ja ostuspetsialisti poolt ning sellisel viisil allkirjastatud arveid hagejal ei ole

(hagiavalduse lisa 5, kostja arved koos kinnitusringiga). Lisaks sellele on vähemalt ühelt kostja

2-23-7510

esitatud ostuarvelt võimalik järeldada, et see on allkirjastatud enne arve väljastamist (01.04.2024

kostja lisa 1, 11.10.2021 väljastatud arve, mis on allkirjastatud 08.10.2021). Eelnevast tulenevalt

on hagejal tekkinud põhjendatud kahtlus, et arved võivad olla allkirjastatud tagantjärele tõendite

loomise eesmärgil. Igal juhul ei ole kostja esitatud allkirjastatud arvetest võimalik järeldada, et

kaup oleks hagejale üle antud, sest nagu hageja on hagis selgitanud, oli tegemist kostjate varjatud

kooskõlastatud tegevusega hagejale näilike arvete esitamisel.

Kauba vastuvõtmiseks on hageja äritegevuses määratud konkreetsed isikud, mistõttu ei kinnita

ostuspetsialisti poolt arvete allkirjastamine kauba vastuvõtmist. Hageja töökorralduse reeglite p

4.9 kohaselt (23.05.2023 hagiavalduse lisa 13) tarnitakse kaup eranditult kauba vastuvõtjatele,

mitte ostuspetsialistide kätte. Lisaks viitab hageja enda hagiavalduses esitatule, mille kohaselt oli

ka hageja vastuvõtjate jaoks kostja nimi tundmatu, mistõttu on selge, et kostja ei ole hagejale

kunagi tarninud arvetel märgitud kaupa.

Kostja ei ole esitanud kauba vastuvõtjate poolt allkirjastatud arve-saatelehti. Kuigi kostja on oma

01.04.2024 menetlusdokumendis asunud seisukohale, et esitatud arved tõendavad seda, et

tehingud on toiminud ja kaup hagejale üleantud, ei nõustu hageja osundatud seisukohtadega.

Kauba vastuvõtmine toimub kauba vastuvõtjate poolt saatelehtede alusel, kes saatelehed

vastuvõtmisel ka allkirjastavad. Hageja on varasemalt selgitanud, et arvete alusel kauba tarnimist

kinnitavaid kauba saatelehti hageja valduses ei ole ja hageja kauba vastuvõtjad ei ole kunagi

kostjalt kaupa vastu võtnud, mistõttu on selge, et kauba üleandmist kinnitavate saatelehtede

olemasolu ja selliselt kauba tarnimist hagejale, peab tõendama kostja. Kostja selliseid tõendeid,

mis kauba üleandmist kinnitaksid, esitanud ei ole. Selliselt on selge, et kostja on esitanud

hagejale tasumiseks näilikke arveid kauba eest, millel märgitud kaupa ei ole kunagi hagejale

tarnitud.

Kostja on üritanud jätta muljet, et kauba üleandmist kinnitavad dokumendid oleks justkui olemas

kriminaalasja toimikus, millele kostjal ei ole ligipääsu ega saa seetõttu kõiki dokumente esitada.

Hageja märgib, et see väide ei vasta tõele.

Kriminaalasja toimikust esitatud aktist ei nähtu, et kostja esitatud arved olid läbiotsimise käigus

äravõetud ja tagastatud. Kostja on esitanud koopia üleandmise-vastuvõtmise aktist kriminaalasja

nr 22221000035 toimikust, mille vesimärgisest nähtub, et tegemist on kaitsja koopiaga (kostja

15.04.2024 seisukoha lisa 1). Kostja ei ole selgitanud, mis kriminaalasja toimikust pärineb akt.

Meediast nähtub, et tegemist on Y OÜ endise ainuosaniku ja juhatuse liikme E.M.i ja Y OÜ

suhtes poolelioleva kriminaalasjaga, keda kahtlustatakse maksupettuses. Kostja on ka väitnud, et

kriminaalmenetlus käib tema suhtes (kostja 01.04.2024 seisukoha p 4). Seetõttu võib eeldada, et

akt pärineb kostja kaitsja(te)lt, kellel on ligipääs kriminaalasja toimikule.

Kostja esitatud aktist ei ole võimalik tuvastada, et kostja esitatud arved oleks kriminaalasja

toimikus olnud, sest tagastatud dokumentide loetelus on üksnes „paberdokumendid“. KrMS §

125 lg 5 järgi, kui asitõendiks on dokument, mida selle omanikul on edaspidi vaja majandus- või

ametitegevuses või muul olulisel põhjusel, teeb menetleja sellest omanikule koopia. Koopia

vastavust originaalile kinnitab menetleja oma allkirjaga koopial. Kuna kostja kaitsja(te)l on

ligipääs kriminaalasja toimikule, siis oli ka kostjal võimalik a) esitada kõik väidetavad tõendid,

mis on vajalikud tsiviilkohtumenetluses (muu oluline põhjus); b) teha nendest menetleja

allkirjaga koopiad; c. kuna arvetel ei olnud menetleja allkirja ja muul viisil ei olnud võimalik

kontrollida kostja väiteid, siis pöördus hageja meediast nähtuvalt asja menetleva prokuröri poole,

kes on kinnitanud, et kostja poolt kohtule esitatud arveid kriminaalasja toimikus ei olnud.

Seega ei vasta tõele kostja väited, et kohtule esitatud arved olid läbiotsimise käigus ära võetud ja

kostjal ei olnud võimalik väidetavaid tõendeid esitada. Hageja jääb seetõttu oma seisukoha

2-23-7510

juurde, et kostja esitatud arvete tegelik allkirjastamise aeg on teadmata, mistõttu ei ole tegemist

usaldusväärsete tõenditega.

Kostja väited, et tal ei ole kogu Y OÜ dokumentatsiooni, ei ole ka eluliselt usutav. Hageja

märgib ka seda, et meedias avaldatud artiklist nähtub, et „Ärimees müüs ruttu firma ära“. Kostja

esitatud aktist nähtub, et Y OÜ-lt on dokumendid ära võetud 13.06.2023 läbiotsimise käigus.

Äriregistri väljavõttest nähtub, et Y OÜ nimi, omanik ja juhatuse liige on ära muudetud

27.06.2023, s.o kõigest 2 nädalat pärast läbiotsimise käigus dokumentide äravõtmist. Eluliselt ei

ole usutav, et D.B. on omandanud ettevõtte (Y OÜ) teadmata selle olukorrast ja omamata mingit

seost Y OÜ endise ainuosaniku ja juhatuse liikmega. Keegi ei omanda kahe nädalaga ettevõtet,

mida kahtlustatakse maksupettuses, mille dokumentatsioon on läbiotsimise käigus ära võetud ja

mille vara kriminaalmenetluses arestitud.

Kostja on väitnud, et andis kaubad hageja ostuspetsialisti vahendusel. Kostja väited on ümber

lükatud ka kogumis muude tõenditega, st hageja ostuspetsialist kauba vastuvõtmisega ei tegele,

allkirjastatud arveid ei ole hagejale esitatud, kostja ei teadnud kauba vastuvõtmise korrast, arve-

saatelehti ei eksisteeri ja hageja kauba vastuvõtjad ei ole Y OÜ- st midagi kuulnud. Kui kaupa ei

ole kunagi tarnitud ja arved on tõenäoliselt tagantjärele allkirjastatud, siis on asjakohatud ka

kostja väited, et talle ei ole siduv ostuspetsialisti pädevus või tavapärane on, et arve

allkirjastamine tõendab kauba üleandmist.

Kostja on üritanud ka väita, et hageja viidatud arvel võib olla trükiviga, sest allkirjal märgitud

kuupäev on varasem, kui on arvel märgitud kuupäev (vt kostja 15.04.2024 seisukoha p 7 ja

kostja 08.04.2024 seisukohale lisatud arve nr 9627). Hageja märgib esmalt, et see ei ole eluliselt

usutav, et keegi allkirjastaks arve ja märgib omakäeliselt kuupäeva, mis on varasem, kui arve -

mingit trükiviga ei eksisteeri. Teiseks, kostja majandustegevuseks on vanametalli kokkuost,

mitte hagejale väidetavalt tarnitud metallitööstuses kasutatavad tooted. Seega ei saa juba

tegevusala tasemel kostjal eksisteerida sellist kaupa, mida hagejale on väidetavalt tarnitud.

Kolmandaks, selliseid allkirjastatud arveid ei ole hageja ostuspetsialist ka kunagi hagejale

tasumiseks edastanud. Hageja esitab selle tõendamiseks e-kirjad, mis hageja ostuspetsialist L.B.

(endise nimega Q.W.) on hagejale tasumiseks esitanud - e-kirjadele on lisatud Y OÜ saadetud

arved, mis on kõik allkirjastamata.

II Kostja vastuväited

2. Kostja on seisukohal, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Kostja kinnitab, et kõik hagi aluseks

olevates arvetes toodud kaubad olid hagejale nõuetekohaselt üle antud, mistõttu ei ole hagi

aluseks olevad arved näilikud. Kostja seaduslik esindaja omandas kostja ainuosa ning sai kostja

juhatuse ainuliikmeks 28.06.2023. Kõik kostja majandustegevust puudutavad dokumendid, seal

hulgas raamatupidamise algdokumendid ei ole kostja seaduslikule esindajale üle antud.

Kostja selgitab, et tema kohustuseks oli toimetada tellitud kaup hageja määratud kohta ning anda

see üle hagejale, kelle kontaktisikuks oli L.B.

Kostja toob välja, et tema vastu on enne käimasoleva tsiviilasja alustamist algatatud

kriminaalmenetlus (mis ei ole seotud käesoleva tsiviilasjaga), mille käigus on uurimisasutuse

poolt ära võetud kostja dokumendid ja jäetud veel tagastamata, samas aga on teatud osa

äravõetud dokumentidest tagastatud. Kostja esitab tema valduses olevad arved koos hageja

esindaja allkirjaga, mis kinnitavad tellitud kauba üleandmist hagejale (01.04.2024

menetlusdokumendi lisa 1). Ei ole välistatud, et teised tehingute toimumist kinnitavad

dokumendid on (või võivad olla) uurimisasutuse valduses. Kostja seadusjärgne esindaja

2-23-7510

(ainuosanik ja juhatuse ainuliige alates 28.06.2023) esitas kohtule leitud ja tema valduses olevad

dokumendid, mis kinnitavad tehingute toimumist, sealhulgas kauba üleandmist-vastuvõtmist

(01.04.2024 menetlusdokumendi lisa 1).

Kostja peab vajalikuks juhtida tähelepanu asjaolule, et hageja võttis 08.04.2024

menetlusdokumendis omaks asjaolu, et kostja III 01.04.2024 menetlusdokumendiga esitatud

arved allkirjastas hageja ostuspetsialist (Hageja 08.04.2024 menetlusdokumendi punkti 2.3.).

Asjaolu, et dokumendid olid kriminaalasjas ära võetud ning hiljem osaliselt tagastatud, tõendab

15.04.2024 menetlusdokumendi lisas 1 toodud üleandmise-vastuvõtmise akt. Seega on hageja

väide dokumentide kriminaalmenetluses äravõtmise tõsiselt võtmise kohta alusetu.

Asjaolu, et ostuspetsialisti töökohustuste hulka ei kuulu kauba vastuvõtmine, ei ole kostjale

siduv, kuivõrd dokument, mis reguleerib hageja ja ostuspetsialisti vahelisi töö- või muid

õigussuhteid ei ole kostjale siduv ning kostja ei pidanud olema teadlik ega teadnud hageja

tööprotsessi täpsest korraldamisest. TsÜS § 121 lg-d 2-3 sätestavad, et teise isiku ülesandel tema

majandus- või kutsetegevuses kaupu müüv või teenuseid osutav isik loetakse volitatuks tegema

kõiki tehinguid, mis on tavaliselt vajalikud selliste kaupade müümiseks või teenuste osutamiseks.

Kui esindusõigust on piiratud, kehtib piirang kolmanda isiku suhtes üksnes juhul, kui kolmas isik

sellest teadis või pidi teadma. Kostja kui hageja suhtes kolmas isik ei teadnud, et ostuspetsialisti

pädevusse ei kuulu kaupade vastuvõtmine. Samamoodi ei pidanud kostja teadma ega teadnud, et

hageja sisereeglite järgi toimub kauba vastuvõtmine saatelehtede alusel või muul viisil. L.B.

ametinimetus ostuspetsialist annab põhjendatud alust arvata, et tal kui ostuspetsialistil on õigus

kaupu vastu võtta. Kostja andis vaidlusalused kaubad hagejale ostuspetsialisti vahendusel ning ei

tea üleantud kaupade edasist saatust. Nimelt oli kostja kohustuseks toimetada tellitud kaup

hageja määratud kohta ning anda see üle hageja esindajale.

Kostja asub seisukohale, et hageja esindaja poolt allkirjastatud arved on piisav tõend kinnitamaks

kauba üleandmist. Kauba üleandmine arve allkirjastamisega kauba tellija poolt on

majandustegevuses tavapärane ja laialt levinud. Hageja viidatud 01.11.2021 arvel võib olla

trükiviga.

Prokuröri vastusest ei saa teha järeldust, et uurimisasutus ei ole läbiotsimise käigus

vaidlusaluseid dokumente ära võtnud. See, et kriminaaltoimikus puuduvad vaidlusalused arved,

tähendab eelkõige seda, et tegemist ei ole kriminaalasjasse puutuvate tõenditega. Muu hulgas

rõhutas prokurör, et Keskkriminaalpolitsei käsutuses peab olema toona läbiotsimisel leitud ja

D.B.ie tagastatud dokumentide koopiad, s.t seal on võimalik vajadusel lisa- või täiendkontroll

teostada. Seega on hageja järeldus, et vaidlusalused arved ei olnud läbiotsimise käigus äravõetud,

paljasõnaline. Kohtule esitatud arved olid läbiotsimise käigus ära võetud, mistõttu ei olnud

kostjal varem võimalik neid esitada.

Äriühingu põhitegevus ei tähenda, et äriühingul puuduvad teised ärisuunad. Seejuures on

vanametalli kokkuost ja metallitööstuses kasutatavad tooted olemuselt sarnased

(naaber)majandustegevused (metall ja metalltööstus). Asjaolu, et väidetavalt ei ole hageja

ostuspetsialist allkirjastatud arveid hageja teistele teenistujatele edastanud, on hageja

organisatsisooni siseküsimus ega puutu kostjasse.

III Varasem menetlus

2-23-7510

3. MDC Max Daetwyler Eesti aktsiaselts esitas algselt hagi L.B. (kostja I), NV Masters

osaühingu (kostja II) ja Y osaühingu (kostja III) vastu kahju hüvitamise ja viivise nõudes.

13.11.2023 kohtumäärustega kinnitas kohus hageja ning L.B. (kostja I) ja NV Masters OÜ

(kostja II) vahel sõlmitud kompromissilepingud ning lõpetas menetlused kostjate I ja II suhtes.

Menetlus jätkus XX OÜ (kehtetu nimi Y OÜ) (kostja III) suhtes. Kompromissilepinguga on

kostja I L.B. võtnud mh kohustuse hüvitada hagejale osaliselt ka kahju, mis kostjad I ja III

ühiselt hagejale põhjustasid (solidaarvastutus).

21.07.2023 esitas NV Masters OÜ vastuse hagiavaldusele, millega võttis hagi õigeks temale

esitatud solidaarselt sissenõutavas kahju hüvitamise summas 25 870 eurot. NV Masters OÜ

soovis lahendada ning lõpetada asja kompromissiga.

07.08.2023 esitas L.B. vastuse hagiavaldusele, mille kohaselt töötas ta hageja juures

ostuspetsialistina ajavahemikul 13.11.2018-20.02.2023. Tema peamisteks tööülesanneteks oli

hageja tootmiseks vajalike toodete ostuvajaduse väljaselgitamine ja hageja õigeaegne

varustamine tööks vajalike materjalide ja vahenditega hagejale soodsatel tingimustel lähtuvalt

tootmisplaanist. Kostja I tegevust kontrollis otsene ülemus ostuosakonna juht, kaupa võttis vastu

temast sõltumatu transpordiosakond ehk ladu ja andmeid korjas raamatupidamine. Aja jooksul

tegevused muutusid, tööülesanded üha kuhjusid.

L.B. teatas oma vastuses, et ta ei pööranud kaupa vastu võttes alati tähelepanu saatelehtedele.

Kui saatelehed anti üle koos tellitud ja saabunud kaubaga, siis nad jõudsid lõpuks kostja I kätte.

Seega oli kaup saabunud ja dokumendid olid korralikult korda aetud, kuid vägagi sageli oli

juhuseid, kui kaup oli kohale toodud ja sellega varustusprobleem lahendatud, kuid saatelehte ei

olnud kostjani I jõudnud. Kas oli see koos kaubaga kuhugi edasi antud, hoopiski kaduma läinud

või polnud seda üldse koos kaubaga olemas. Odavama kauba korral ei pidanud tarnijad sageli

vajalikuks üle andmisel allkirju võtta, sest toimis usaldus. Usaldusest jäeti kaup lihtsalt

vastuvõttu ja allkirja ootama ei hakatud. Loomulikult ei pidanuks see saatelehtede ja kauba

vastuvõtuga nii olema, kuid elu käis natuke teisiti.

Kauba vastuvõtu kohta oli hageja väraval juhend, kuid tegelikult käis üleandmine sageli teisiti,

sest vastuvõtjal oli ka muid ülesandeid mujal täita. Üleandjatel oli samuti teisi ülesandeid mujal

ettevõtetes. Siis jätsid tarnijad kauba lihtsalt transpordiosakonda, kus vastuvõtjat hetkel kohal

polnud ja allkirja saatelehele ei võetudki. Palju toimus lihtsalt usalduse peale, allkirju igaks

juhuks ei korjatud, neid ei nõutud. Ideaalis ei peaks see muidugi nii olema, kuid elu tegi

paratamatuid korrektiive ja nõudis tarnijatelt lihtsustusi. Midagi imelikku pole ka selles, et kostja

soovis kaubaga seoses kostjaga I kohtuda, kuigi ta ise kaupa vastu ei võta.

IV Kohtu põhjendused

4. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised:

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte

esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike teise lause

kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste

tõenditega neid asjaolusid tõendab.

TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele

tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus hindab seadusest

juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma

siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte TsMS § 232

lg 1 kohaselt.

2-23-7510

5. Harju Maakohtu menetluses on MDC Max Daetwyler Eesti aktsiaseltsi hagi XX osaühingu

(endise nimega Y osaühing) vastu kahju hüvitamise ja viivise nõudes.

6. Hagiavalduse kohaselt on L.B., NV Masters OÜ ja Y OÜ ühise õigusvastase tegevuse

tulemusel tekitanud MDC Max Daetwyler Eesti AS-ile (hageja) kahju, esitades teadlikult

hagejale tasumiseks näilikke arveid, mille eest ei ole kunagi kaupa tarnitud.

Hageja toob välja, et hageja endine töötaja L.B., NV Masters OÜ ja Y OÜ (kostja) on ühise

õigusvastase tegevuse tulemusel tekitanud hagejale kahju, kuna esitasid teadlikult hagejale

tasumiseks näilikke arveid, mille eest hagejale kaupa ei tarnitud.

Kostja esitas arved ajavahemikul 08.09.2021 kuni veebruar 2023. a.

Hageja on tuvastanud, et tellimuste registris kostjat tarnijana märgitud ei ole. Kõik kostja poolt

hagejale edastatud arved oli Omniva E-arvekeskuses tasumiseks kinnitanud L.B. Saatelehtede

hulgas ei olnud ühtegi saatelehte, mis oleks kinnitanud, et kostja oleks kunagi hagejale kaupa

tarninud. Kaupa võtavad vastu hageja territooriumil ainult kauba vastuvõtjad ning vastuvõtjad

kinnitasid, et kostja nimi on neile tundmatu. Lisaks tellimusregistrile võetakse tellitud materjalid

arvele tootmisprogrammis Calitime, kuid kostja materjalide arvele võtmist Calitimes ei

kajastunud ning samuti ei olnud kostja Calitime programmis tarnijate nimekirjas.

L.B. oli teinud näilikke tellimusi, kasutades ära tellimusregistrisse kantud teiste tarnete andmeid

ning kinnitanud Omniva E-arvekeskuses kostja alusetuid arveid. Seejuures ei olnud teised

ostuspetsialistid kostjalt kunagi midagi tellinud ja E- arvekeskuses on L.B. palunud

raamatupidajal määrata ennast kinnitajaks.

Pärast töösuhte lõppemist L.B.’ga sai hageja kostjalt kaks arvet. Hageja pöördus kostja poole

kauba saatelehtede saamiseks seoses viimaste esitatud, kuid veel tasumata arvetega. Kostja

väljastas hageja pöördumise peale koheselt kreeditarved, viidates, et väidetavalt oli kaupa

üritatud tarnida, kuid L.B. ei võtnud vastu telefoni. Võttes arvesse, et kaupa tarnitakse alati

vastuvõtjatele, mitte ostuspetsialistide kätte, oli hagejale selge, et kostja ei olnud üldse teadlik

hagejale kauba kättetoimetamise protseduurist. Selliselt on ka üheselt selge, et kostja pole kunagi

hagejale kaupa toimetanud, vastasel juhul oleks ta teadlik, et kauba võtavad vastu hageja

territooriumil vastuvõtjad ning kauba tarnimiseks ei ole vajalik ühendust võtta

ostuspetsialistidega.

Hageja endise töötaja L.B.ga sõlmis hagejaga kompromissi, mille kohaselt tasub L.B. hagejale

pool kostja ja NV Masters OÜ poolt esitatud arvetest, summas kokku 65 803.80 eurot.

NV Masters OÜ, kes esitas samasuguse skeemi alusel hagejale arveid, võttis hagi õigeks ning

soovis sõlmida kompromissi.

7. Kostja selgitab, et tema kohustuseks oli toimetada tellitud kaup hageja määratud kohta ning

anda see üle hagejale, kelle kontaktisikuks oli L.B. Asjaolu, et ostuspetsialisti töökohustuste

hulka ei kuulu kauba vastuvõtmine, ei ole kostjale siduv, kuivõrd dokument, mis reguleerib

hageja ja ostuspetsialisti vahelisi töö- või muid õigussuhteid ei ole kostjale siduv ning kostja ei

pidanud olema teadlik ega teadnud hageja tööprotsessi täpsest korraldamisest. Kostja kui hageja

suhtes kolmas isik ei teadnud, et ostuspetsialisti pädevusse ei kuulu kaupade vastuvõtmine.

Samamoodi ei pidanud kostja teadma ega teadnud, et hageja sisereeglite järgi toimub kauba

vastuvõtmine saatelehtede alusel või muul viisil. L.B. ametinimetus ostuspetsialist annab

põhjendatud alust arvata, et tal kui ostuspetsialistil on õigus kaupu vastu võtta.

2-23-7510

8. Pooled vaidlevad selle üle, kas hageja on kostja esitatud arvete alusel saanud vastusoorituse

või on kostja esitanud näilikke arveid.

9. Kohus selgitab, et TsÜS § 89 lg 1 kohaselt on näilik tehing, mille puhul pooled on kokku

leppinud, et tehingu tegemisel tehtud tahteavaldustel ei ole avaldatud tahtele vastavaid

õiguslikke tagajärgi, sest pooled tahavad jätta mulje tehingu olemasolust või varjata tehingut,

mida nad tegelikult teha tahavad. TsÜS § 89 lg 2 sätestab, et näilik tehing on tühine. TsÜS § 84

lg 1 sätestab, et tühisel tehingul ei ole algusest peale õiguslikke tagajärgi. Tühise tehingu alusel

saadu tagastatakse vastavalt alusetu rikastumise sätetele, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

VÕS § 1027 kohaselt peab isik andma teisele isikule välja temalt õigusliku aluseta saadu.

10. Kostja on seisukohal, et ta ei pidanud kaupade tarnimisel olema teadlik ega teadnud hageja

tööprotsessi täpsest korraldamisest.

Kohtu hinnangul ei ole usutav, et kostja ei teadnud, missugune on hageja tööprotsess. Arvetelt

nähtub, et perioodil 2021. aasta lõpust kuni 2023. a veebruarini telliti kostjalt kaupu iga kuu. Kui

kostja tarnis hagejale regulaarselt kaupa, oleks ta pidanud ka teadma, kuidas toimub kauba üle

andmine hagejale.

Hageja endine töötaja L.B. on selgitanud, et kaupa võttis vastu temast sõltumatu

transpordiosakond, kuid midagi imelikku pole ka selles, et kostja soovis temaga kohtuda seoses

kauba vastuvõtmisega, kuigi ta ise kaupa vastu ei võtnud. L.B. toob välja, et kauba vastuvõtu

kohta olevat väraval juhend, kuid tegelikult käis üleandmine sageli teisiti, sest vastuvõtjal oli ka

muid ülesandeid mujal täita. Sel juhul jätsid tarnijad kauba lihtsalt transpordiosakonda, kus

vastuvõtjat hetkel kohal polnud ja allkirja saatelehele ei võetudki. Palju toimus lihtsalt usalduse

peale, allkirju igaks juhuks ei korjatud, neid ei nõutud. Ideaalis ei peaks see muidugi nii olema,

kuid elu tegi paratamatuid korrektiive ja nõudis tarnijatelt lihtsustusi. Kohtu hinnangul ei nähtu

hageja töötaja selgitustest, et ta võttis kostjalt hageja nimel kaupu vastu.

Kreeditarvete väljastamisel viitas kostja, et väidetavalt oli kaupa üritatud tarnida, kuid L.B. ei

võtnud vastu telefoni. L.B. vastuse kohaselt ta kauba vastuvõtmisega ei tegelenud ja lihtsustatud

korras jätsid tarnijad kauba lihtsalt transpordiosakonda, kui vastuvõtjat hetkel kohal polnud.

Kohtule esitatud asjaoludest nähtub, et kostja ei olnud teadlik hagejale kauba kättetoimetamise

protseduurist. Kohus nõustub kostjaga, et hageja sisereeglid talle ei kohaldu, kuid samas leiab

kohus, et juhul, kui kostja oleks regulaarselt hagejale kaupa tarninud, oleks ta olnud teadlik

hageja väraval olnud kauba üleandmise juhendist ja lihtsustatud korras oleks ta jätnud kauba

transpordiosakonda, mitte püüdnud seda L.B.le isiklikult üle anda. Asja materjalidest ei nähtu, et

kostja oleks kordagi andud kauba üle hageja reeglite kohaselt. Kostja ei pidanud kaupa isiklikult

üle andma L.B.’le, kes on kinnitanud, et tema töö ülesandeks ei olnud kauba vastuvõtmine, vaid

kaupa võttis vastu temast sõltumatu transpordiosakond. Järelikult ei tarninud kostja hagejale

regulaarselt kaupa. Kostja ei ole vastupidist tõendanud.

11. Kostja tõendab tellitud kauba üleandmist arvetega, millel on hageja esindaja allkiri. Kohtule

esitatud arved olid läbiotsimise käigus ära võetud, mistõttu ei olnud kostjal varem võimalik neid

esitada.

Hageja on selgitanud, et hageja ettevõttes kehtinud korra kohaselt toimub ostuspetsialist poolt

arvete kinnitamine eraldi elektroonilises keskkonnas, kus arvete kinnitamine on võimalik üksnes

digitaalselt. Kostja esitatud arved olid aga allkirjastatud käsitsi ja ostuspetsialisti poolt ning

sellisel viisil allkirjastatud arveid hagejale esitatud ei ole. Hageja on kohtule esitanud L.B. e-

2-23-7510

kirjad, millele on lisatud Y OÜ saadetud arved, mis on allkirjastamata. Hageja on esitanud

kohtule kostja arved koos infoga, kes on arved kinnitanud.

Lisaks toob hageja välja, et ühelt ostuarvelt on võimalik järeldada, et see on allkirjastatud enne

arve väljastamist (11.10.2021 väljastatud arve, mis on allkirjastatud 08.10.2021). Eelnevast

tulenevalt on hagejal tekkinud põhjendatud kahtlus, et arved võivad olla allkirjastatud

tagantjärele tõendite loomise eesmärgil.

Hageja leiab, et kriminaalasja üleandmise-vastuvõtmise aktist ei ole võimalik tuvastada, et kostja

esitatud arved oleks kriminaalasja toimikusse esitatud, sest tagastatud dokumentide loetelus on

üksnes „paberdokumendid“.

Hageja on pöördunud meediast nähtuvalt asja menetleva prokuröri poole, kes on kinnitanud, et

kostja poolt kohtule esitatud arveid kriminaalasja toimikus ei olnud. Keskkriminaalpolitsei uurija

Pille Pilemann kontrollis ajavahemikul 31.05.2024 kuni 03.06.2024 B.le (kostja juhatuse

liikmele) tagastatud dokumendid üle, sh nii käsitsi kui ka märksõnaotsinguga (nii äriühingu nime

kui ka manuses olnud arve numbri põhjal), ent ühtegi vastet ei leitud.

Kostja hinnangul ei saa prokuröri vastusest teha järeldust, et uurimisasutus ei ole läbiotsimise

käigus vaidlusaluseid dokumente ära võtnud.

12. Kohus selgitab, et TsMS § 230 lg 1 alusel peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid

asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled

võivad kokku leppida tõendamiskoormise jaotuse erinevalt seaduses sätestatust ja selle, millised

on tõendid, millega mingit asjaolu võib tõendada, kui seadusest ei tulene teisiti.

Kostja on kauba üleandmise tõendamiseks esitanud kohtule ainult hageja esindaja poolt

allkirjastatud arved. Kohtu hinnangul ei ole kostja esitatud allkirjastatud arved usaldusväärsed

tõendid.

Hageja on tõendanud, et arvete kinnitamine toimub eraldi elektroonilises keskkonnas, kus

käsikirjalise allkirjaga arve pole vajalik. Kostja esitatud arvetelt nähtub, et need on allkirjastatud

L.B. poolt. L.B. on hagejale kinnitamiseks esitanud ainult elektroonilised arved ning on

selgitanud, et tema töö ülesandeks ei olnud kauba vastuvõtmine, vaid kaupa võttis vastu temast

sõltumatu transpordiosakond. Lisaks nähtub ühelt ostuarvelt, et see on allkirjastatud enne arve

väljastamist (11.10.2021 väljastatud arve, mis on allkirjastatud 08.10.2021).

Kostja on selgitanud, et kohtule esitatud arved olid läbiotsimise käigus ära võetud, kuid

kriminaalasja üleandmise-vastuvõtmise aktis kostja nimetatud konkreetseid arveid nimetatud ei

ole ning Keskkriminaalpolitsei uurija Pille Pilemann ei leidnud tagastatud dokumentide hulgast

kostja esitatud arveid. Kohtul puudub alus kahelda prokuröri vastuses ja uurija teostatud

toimingutes.

Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuivõrd kostja muid tõendeid kauba üleandmise kohta

esitanud ei ole, ei ole kostja väide hagejale kauba üleandmise kohta tõendatud.

13. Kohtu hinnangul tuleb arvestada ka asjaoluga, et hageja töötaja L.B. sõlmis hagejaga

kompromissi, mille kohaselt ta tasub hagejale pool kostja esitatud arvetest. NV Masters OÜ, kes

esitas samasuguse skeemi alusel hagejale arveid, võttis hagi õigeks ning sõlmis samuti hagejaga

kompromissi.

14. Kohus leiab, et hageja nõue on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

2-23-7510

Arvestades kohtule esitatud asjaolusid ning tõendeid kogumis – hageja ostuspetsialist kauba

vastuvõtmisega ei tegele, allkirjastatud arveid ei ole hagejale esitatud, kostja ei olnud tellijana

kirjas hageja andmebaasides, kostja ei teadnud kauba vastuvõtmise korrast, saatelehti ei

eksisteeri, hageja kauba vastuvõtjad ei ole kostjast midagi kuulnud, uurija Pille Pilemann

tagastatud dokumentide hulgast kostja esitatud arveid ei leidnud, kauba üleandmine ei ole

tõendatud, L.B. ja hagi õigeksvõtnud NV Masters OÜ-ga on sõlmitud kompromissid – leiab

kohus, et vaidlusaluste arvete puhul oli tegemist näilike tehingutega. Kuna näilikud tehingud on

TsÜS § 89 lg 2 alusel tühised, tuleb kostjal tagastada VÕS § 1027 alusel hagejale näilike arvete

alusel saadud summad.

Kuna L.B. tagastab hagejale kompromissi alusel pool kostja esitatud arvetest, tuleb kostjal

vastavalt hageja taotlusele tagastada teine pool esitatud arvete summast ehk järgnevate arvete

alusel tasutud summad: 10632 (summas 41 eurot), 10775, 10899, 11005, 11148, 11162, 11262,

11379, 11399, 11400, 11505, 11513, 11587, 11596. Selguse huvides toob kohus välja, et hageja

on hagiavalduse täienduses viidanud ka arvetele nr 11613, 11614, 11695, 11694, kuid arvetega

11695, 11694 krediteeris kostja juba arved 11613, 11614. Nimetatud arved ei kajastu ka hageja

nõude summas.

15. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlg 35 170.49 eurot ja

viivis VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud määras põhivõlalt 35 170.49 eurolt alates

24.05.2023 kuni põhivõla tasumiseni.

16. TsMS § 462 lg 2 sätestab, et andmesubjekti taotlusel või kohtu algatusel asendatakse

jõustunud kohtuotsuses andmesubjekti nimi initsiaalide või tähemärgiga ning ei avalikustata

tema isikukoodi, sünniaega, registrikoodi ega aadressi. Riigi- või kohaliku omavalitsuse asutuse,

avalik-õigusliku juriidilise isiku või muu avaliku võimu kandja andmeid kohtulahendis ei

varjata. Kostja on vastava taotluse esitanud. Kostja taotleb käesolevas tsiviilasjas avalikustavates

kohtulahendites kostja ärinime, registrikoodi ja muude kostjat üheselt identifitseerida võivate

andmete tähemärgiga asendamist.

V Menetluskulude jaotus

17. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised:

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 138 lg kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste

kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

TsMS § 144 p 1 järgi kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel.

TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel

vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses

kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui

menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks

menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Maakohus määrab menetluskulude rahalise

suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude

kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist (TsMS § 174

lg 2).

18. Kohus rahuldas hagi, mistõttu tuleb menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel jätta kostja kanda.

2-23-7510

XX OÜ kaaskostjad on kompromissilepingu alusel tasunud hageja poolt 12.07.2023 kohtule

esitatud õigusabikuludest vastavalt 4763 eurot (13.11.2023 kohtumääruse p 6) ja 2382 eurot

(13.11.2023 kompromissimääruse p 7), kokku 7 145 eurot.

Kohus jätab hageja menetluskulud kostja kanda, kuid võtab hüvitatavate menetluskulude suuruse

määramisel arvesse L.B. ja NV Masters OÜ kanda jäänud menetluskulude suurust.

TsMS § 178 lg 1 järgi menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale

edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude

suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline

suurus kindlaks määrati.

/digitaalselt allkirjastatud/

Merike Varusk

kohtunik