2-24-15008/8 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Kädi Vaker

Otsuse tegemise aeg ja koht

14.11.2024, Tallinn

Tsiviilasja number

2-24-15008

Tsiviilasi

F.Q hagi M.A vastu abielu lahutamise nõudes

Menetlusosalised

Hageja: F.Q (isikukood XXX; elukoht xxx; e-post: xxx)

Kostja: M.A (isikukood XXX; elukoht xxx; e-post: xxx)

Menetlustoiming

ärakuulamine 13.11.2024

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi.

2. Lahutada F.Q ja M.A abielu, mis on sõlmitud xx.xx.xxxx Ameerika Ühendriikide

vastavas asutuses.

3. Jätta menetluskulud abielu lahutamise nõudes poolte endi kanda.

4. Toimetada kohtuotsus menetlusosalistele

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7,

Tallinn, e-posti aadress talrk.menetlus@kohus.ee) 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja

hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus

menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Selgitus menetlusabi taotlejale: kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse

või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja

järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise

puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist

(tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6).

Asjaolud ja menetluse käik

Harju Maakohtu menetluses on F.Q hagi M.A vastu abielu lahutamise nõudes. Hagiavalduse

kohaselt tutvusid pooled aastaid tagasi Venemaal, kui hageja oli seal reisil ja suheldi

distantsilt. Poolte abielu sõlmiti xx.xx.xxxx Ameerika Ühendriikides kaugelt tõestamise teel.

Poolte suhted halvenesid järk-järgult. Kui pooled suhtlesid kaugelt, oli kõik suurepärane, kui

kostja saabus Eestisse, hakkasid omavahelised suhtes halvemaks muutuma. Hageja heidab

kostjale ette ka liigset alkoholi tarbimist. soovib hageja abielu lahutada, kuna abielulised

suhted on lõppenud. Hagejale on jäänud mulje, et kostja sõlmis abielu ja tuli Eestisse raha

teenima ja suhtes olekuga püüdis kostja ainult oma viibimist Eestis seadustada ja pikendada

või veenda hagejat oma eluväärtusi ümber hindama (lubada kostjal teha kõike, mida ta tahab

või isegi koos temaga alkoholismi langeda). 14.09.2024 saatis hageja kostjale ettepaneku

vormistada abielulahutus perekonnaseisuasutuses, paludes vastata hiljemalt 20.09.2024.

Kostja jättis hageja kirjale vastamata. Seetõttu on hageja sunnitud pöörduma hagiga kohtu

poole. Hageja palub abielu lahutada. Poolte abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Kooselu

reaalsus näitas väga kiiresti, et hageja ja kostja on täiesti erinevad inimesed, kellel on

kardinaalselt erinevad huvid, väärtused ja eluviis. Seetõttu on abielu taastamine võimatu.

Kostja saatis kostja 09.10.2024 e-kirja alusel, et hagi ja menetlusse võtmise määruse kostjale

pdf formaadis e-kirja teel, kuid kostja hagile kirjalikku seisukohta määratud tähtajaks ei

esitanud.

Kohus määras ärakuulamiseks istungi. 13.11.2024 ärakuulamisel kostja ei nõustunud abielu

lahutamise nõudega ja palus abielu mitte lahutada ning palus aega leppimiseks. Hageja jäi

1311.2024 istungil oma nõude juurde ega pidanud võimalikuks abieluliste suhete taastumist

või leppimist kostjaga abielu säilitamise eesmärgil. Hageja sõnul elavad pooled eraldi alates

13.09.2024, omavahel kontakt puudub.

Kohtuotsuse põhjendused ja selgitused

Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada.

Rahvastikuregistri andmete kohaselt sõlmiti poolte abielu xx.xx.xxxx Ameerika

Ühendriikides. Hageja on esile toonud, et abielulised suhted on pöördumatult lõppenud ning

ei soovi abielulisi suhteid kostjaga taastada. 13.11.2024 ärakuulamisel jäi hageja enda nõude

juurde ega pidanud võimalikuks abieluliste suhete taastumist. Samuti ei soovinud hageja

leppimiseks lisaaega abielu säilitamise eesmärgil. Kostja ei olnud nõus abielu lahutamisega ja

pidas leppimist võimalikuks.

Antud juhul ei ole kostja konkreetset taotlust menetluse peatamiseks leppimiseks taotlenud,

kuid kohus sai ärakuulamisel aru, et kostja soovis leppida. Hageja ei soovinud ega pidanud

leppimist abielu säilitamise eesmärgil võimalikuks. TsMS § 357 lg 1 kohaselt peatab kohus

abielu lahutamise menetluse, kui võib arvata, et abielu saab säilitada. Kohus ei peata

menetlust, kui abikaasad on pikemat aega elanud eraldi ja kumbki neist menetluse

peatamisega ei nõustu. Kohtu otsustus abielu säilitamise võimalikkuse kohta menetluse

peatamise alusena on diskretsiooniotsus. Antud juhul ei ole pooled pikemat aega eraldi elanud

(alates 13.09.2024 elatakse eraldi). Kohus küsis 13.11.2024 istungil hagejalt korduvalt, et ehk

ta siiski soovib aega leppimiseks, kuid hageja oli kategooriliselt selle vastu. Hageja ütles, et ta

ei soovi ega taha kostjaga leppida ega abielulisi suhteid taastada. Kostja ei olnud abielu

lahutamisega nõus, kuid otseselt ei toonud ka välja, miks ta ei ole nõus abielu lahutamisega.

Pigem tõi kostja esile, mis talle hageja juures ei meeldi ning mida peaks hageja endas

muutma. Kohus leiab, et käesoleval juhul ei ole põhjendatud menetlus leppimise ajaks

peatada, sest poolte isiklikule ärakuulamisele tuginedes ei ole kohtu hinnangul poolte abielu

säilitamine võimalik. Praeguses olukorras ei annaks kohtu arvates täiendavate abinõude

tarvitusele võtmine poolte leppimiseks tulemusi (kostja tõi ärakuulamisel esile, mis talle kõik

hageja juures ei meeldi ning kuidas hageja peaks ennast muutma ning kohtu arvates selline

suhtumine ei aita kaasa leppimisele), eriti kuna hageja ei pea seda absoluutselt võimalikuks

ning leppimisaja määramine venitaks üksnes menetlust.

Perekonnaseaduse (PKS) § 67 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on

pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei

ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta.

Arvestades, et hageja soovib abielu lahutada ning kohus ei pidanud poolte ärakuulamisega

abieluliste suhete taastamist, s.t abielu säilitamist võimalikuks ning jättis menetluse

peatamata, leppimisaja määramata, leiab kohus, et abikaasade ühine elu ja perekonna

säilimine ei ole võimalik, mistõttu tuleb poolte abielu ka lahutada.

TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 164 lg 1 alusel jätab kohus poolte

menetluskulud nende endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kädi Vaker

kohtunik