Legislator Case Law & Legislation
2-24-15998/5 AI generated

2-24-15998/5 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Case Number 2-24-15998/5
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Jagada ühisvara hulka kuuluv korteriomand aadressil XXX (registriosa nr xxxxxx) Xi ja Y (isikukood xxxxxxxxxxx) ja X (isikukood xxxxxxxxxxx) annavad tahteavaldused ja

Legislator headnote

AI generated

2-24-15998/5 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja: Jagada ühisvara hulka kuuluv korteriomand aadressil XXX (registriosa nr xxxxxx) Xi ja Y (isikukood xxxxxxxxxxx) ja X (isikukood xxxxxxxxxxx) annavad tahteavaldused ja

Keywords

AI generated
arbitration clause mandatory conciliation dispute settlement compatibility rules revocation of the composition agreement common provisions
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Anu Vismann

Kohtujurist

Diana Endoja

Määruse tegemise aeg ja koht

14.11.2024, Tallinn, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-24-15998

Tsiviilasi

Xi (X) hagi Y vastu ühisvara jagamise nõudes

Menetlustoiming

Kompromissi kinnitamine, asjas menetluse lõpetamine ja

riigilõivu tagastamine

Menetlusosalised

ja

nende

esindajad

Hageja X (isikukood xxxxxxxxxxx), lepinguline esindaja

Riho Sillar

Kostja Y (isikukood xxxxxxxxxxx)

RESOLUTSIOON

1. Kinnitada Xi ja Y vahel sõlmitud kompromiss alljärgnevas:

1.1. Jagada Xi ja Y ühisvara järgmisel viisil:

1.1.1. Jagada ühisvara hulka kuuluv korteriomand aadressil XXX (registriosa nr xxxxxx) Xi ja

Y vahel võrdsetes osades, mille tulemusel kuulub korteriomandi ½ mõttelist osa Xile ja ½

mõttelist osa kuulub Yle (Y).

1.1.2. Y (isikukood xxxxxxxxxxx) ja X (isikukood xxxxxxxxxxx) annavad tahteavaldused ja

nõusolekud Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa nr xxxxxx) teise jao omanikukande

kustutamiseks, mille kohaselt on omanik Y ning uue omanikukande tegemiseks, millega

kantakse kinnistusraamatusse kaasomanikuna ½ mõttelist osa Y ja ½ mõttelist osa X.

Asendada Y ja Xi tahteavaldused kohtulahendiga.

1.1.3. Seada isiklik kasutusõigus Y kasuks korteriomandile asukohaga XXX (registriosa nr

xxxxxx), milleks kanda Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa nr xxxxxx kolmandas

jaos esimesele vabale kuuendale kohale isiklik eluaegne kasutusõigus Y kasuks. Yl on õigus

kasutada korteriomandit ja selle osasid elamiseks.

1.1.4. Seada isiklik kasutusõigus Xi kasuks korteriomandile asukohaga XXX (registriosa nr

xxxxxx), milleks kanda Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa nr xxxxxx kolmandas

jaos esimesele vabale seitsmendale kohale isiklik eluaegne kasutusõigus Xi kasuks. Xil on

õigus kasutada korteriomandit ja selle osasid elamiseks.

1.1.5. Poolte menetluskulud jäävad nende endi kanda.

2. Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-24-15998.

3. Xi taotlus riigilõivu tagastamiseks rahuldada. Tagastada Xile riigilõiv summas 245

eurot C arvelduskontole XXXXXXXXXXXXXXX.

5. Määrus toimetada pooltele kätte.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu

Tallinna kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest.

MENETLUSE KÄIK

1. Harju Maakohtu menetluses on Xi (hageja) hagi Y (kostja) vastu ühisvara jagamiseks.

2. 13.11.2024 esitasid hageja ja kostja kohtule kompromisslepingu. Pooled sõlmisid

kompromisslepingu alljärgnevalt:

1. X ja Y jagavad ühisvara järgmistel tingimustel:

1.1. Jagada ühisvara hulka kuuluv korteriomand aadressil XXX (registriosa nr

xxxxxx) Xi ja Y vahel võrdsetes osades, mille tulemusel korteriomandi ½ mõttelist

osa kuulub Xile ja ½ mõttelist osa kuulub Yle.

1.2. Y (isikukood xxxxxxxxxxx) ja X (isikukood xxxxxxxxxxx) annavad

tahteavaldused ja nõusolekud Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa nr

xxxxxx) teise jao omanikukande kustutamiseks, mille kohaselt on omanik Y ning uue

omanikukande tegemiseks, millega kantakse kinnistusraamatusse kaasomanikuna ½

mõttelist osa Y ja ½ mõttelist osa X. Asendada Y ja Xi tahteavaldused

kohtulahendiga.

1.3. Seada isiklik kasutusõigus Y kasuks korteriomandile asukohaga XXX

(registriosa nr xxxxxx), milleks Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa nr

xxxxxx kolmandas jaos esimesele vabale kuuendale kohale kanda isiklik eluaegne

kasutusõigus Y kasuks. Y on õigus kasutada korteriomandit ja selle osad elamiseks.

1.4. Seada isiklik kasutusõigus X kasuks korteriomandile asukohaga XXX

(registriosa nr xxxxxx), milleks Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa nr

xxxxxx kolmandas jaos esimesele vabale seitsmendale kohale kanda isiklik eluaegne

kasutusõigus X kasuks. X on õigus kasutada korteriomandit ja selle osasid elamiseks.

1.5. Poolte menetluskulud jäävad poolte endi kanda.

1.6. Tagastada Xi pool ½ hagi esitamisel tasutud riigilõivust C arvelduskontole

XXXXXXXXXXXXXXX.

MÄÄRUSE PÕHJENDUSED JA KOHALDATAV SEADUS

3. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse

kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab

kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi

kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused.

4. TsMS § 428 lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on

sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt TsMS § 430 lõike 3 esimesele

lausele ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või

seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita.

5. Kohus asub seisukohale, et kohtule esitatud kompromiss vastab seadusest tulenevatele

nõuetele ning ei esine selle kinnitamisest keeldumise aluseid. Seega kuulub kohtule

esitatud kompromiss kinnitamisele ja menetlus asjas lõpetamisele.

6. Kohus selgitab pooltele, et kooskõlas TsMS § 430 lõikega 6 asendab kokkuleppe

sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. TsMS

§-st 432 tulenevalt kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse

hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on

lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad

materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel

kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430

lõikes 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa

seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda

võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele

tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes

kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks

tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei

ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss

sõlmiti, jätkub.

7. Kui pooled vabatahtlikult käesoleva määrusega kinnitatud kompromissi ei täida, kuulub

käesolevast jõustunud kohtumäärusest tulenev nõue täitmisele täitemenetluse seadustiku

alusel (TMS § 2 lg 1 p 1).

8. Hageja on tasunud hagiavalduse esitamisel 21.10.2024 riigilõivu summas 490 eurot.

TsMS § 150 lg 2 p 1 alusel pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled

sõlmivad kompromissi. Kuna pooled sõlmisid kompromissi, kuulub hagejale

tagastamisele riigilõiv summas 245 eurot. Vastavalt hageja taotlusele tagastab kohus

riigilõivu 245 eurot C arvelduskontole XXXXXXXXXXXXXXX.

9. TsMS § 168 lg 3 sätestab, et kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma

menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled leppisid kokku, et

menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Menetluskulude kokkulepe sisaldub poolte

vahel sõlmitud kompromissis.

/allkirjastatud digitaalselt/

Anu Vismann

Kohtunik