3-24-3059/8 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Halduskohus

Kohtunik

Sirje Kaljumäe

Määruse tegemise aeg ja koht

14. november 2024, Tartu

Kohtuasja number

3-24-3059

Kohtuasi

X-i kaebus Tartu Vangla 7. oktoobri 2024. a otsuse nr 6-

24/3877-2 ja 7. novembri 2024. a vaideotsuse nr 1-

11/24/242-2 tühistamiseks ning Tartu Vangla

kohustamiseks võimaldada tahvelarvuti kaudu ligipääs

Politsei- ja Piirivalveameti, Justiitsministeeriumi,

prokuratuuri ning kohtute veebilehtedele

Menetlusosalised

Menetlustoiming

Kaebaja – X

Vastustaja – Tartu Vangla

Kaebuse tagastamine

RESOLUTSIOON

1. Tagastada X-i kaebus.

2. Jätta X-i menetluskulud tema enda kanda.

3. Asendada kohtulahendi avaldamisel kaebaja nimi tähemärgiga X.

Edasikaebamise kord

Määruse resolutsiooni punktide 1 ja 2 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule

15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku

(HKMS) § 121 lg 4, § 204 lg 1).

ASJAOLUD

1. Tartu Vanglas kinni peetav isik X (kaebaja) esitas 7. novembril 2024 Tartu Halduskohtule

kaebuse Tartu Vangla tegevuse peale. Kaebaja märgib kaebuses järgmist.

Ta esitas 5. septembril 2024 Tartu Vanglale taotluse, et vangla lisaks vangiportaali ligipääsud

riigiasutuste (s.o Politsei- ja Piirivalveamet, Justiitsministeerium, prokuratuur, kohtud)

veebilehtedele, et kinnipeetav saaks olla kursis ametnike kontaktidega. Tartu Vangla jättis 7.

oktoobril 2024. a viidatud taotluse rahuldamata. Kaebaja esitas seejärel vaide, mis jäeti 7.

novembri 2024. a otsusega rahuldamata. Euroopa Inimõiguste Kohus on oma praktikas välja

toonud, et vangidel on õigus ligi pääseda kõikidele riigi portaalidele ja saitidele.

3-24-3059

Justiitsministeeriumist öeldi kaebajale telefoni teel, et kui vangla nende poole pöördub, siis nad

panevad vastavad veebileheküljed vangiportaali.

Kaebaja palub tühistada Tartu Vangla otsus nr 6-24/24/3877-2 ja vaideotsus nr 1-11/24/241-2

ning kohustada vanglat lisama tahvelarvutisse ligipääsud Politsei- ja Piirivalveameti,

Justiitsministeeriumi, prokuratuuri ja kohtute veebilehtedele.

2. Vastuseks kohtunõuetele edastas Tartu Vangla 8. novembril 2024 ja 12. novembril 2024

kohtule käesolevat vaidlust puudutavad kohtueelse menetluse dokumendid. Nimetatud

dokumentidest selgus, et kaebaja viidatud vaideotsus nr 1-11/24/241-2 ei ole tehtud otsuse nr 6-

24/24/3877-2 osas ning nimetatud otsusega seondub Tartu Vangla 7. novembri 2024. a

vaideotsus nr 1-11/24/242-2. Vangla selgitas 13. novembri 2024. a vastuses kohtunõudele, kuidas

toimub vanglas kinnipeetavatele vajaliku informatsiooni (sh asutuste kontaktandmed)

väljastamine.

3. Kaebaja esitas 14. novembril 2024 vastuväited vangla 13. novembri 2024. a vastusele.

KOHTU SEISUKOHT

4. HKMS § 120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine

alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks.

5. Kohus leiab, et esitatud kaebus tuleb tagastada HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel. See säte

võimaldab kaebuse tagastada, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning

asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. Kohus põhjendab oma seisukohta

alljärgnevalt.

5.1. Kaebaja soovib käesolevas asjas saavutada seda, et vangla võimaldaks vangiportaali kaudu

talle ligipääsud Politsei- ja Piirivalveameti, Justiitsministeeriumi, prokuratuuri ja kohtute

veebilehtedele. Kaebaja toob kaebuses eelkõige välja selle, et tal on vaja viidatud lehekülgedele

ligipääsu ametnike kontaktandmetega kursis olemiseks.

Kohtu hinnangul ei saa asjaolu, et vanglas ei ole vangiportaali kaudu võimalik külastada kaebaja

viidatud veebilehekülgi, pidada praegusel juhul kaebaja õiguste intensiivseks riiveks. Arvestades

Tartu Vangla 13. novembri 2024. a vastuses (dtl 25) välja toodut, ei kahtle kohus selles, et kui

kaebajal on vaja mõne asutuse või ametniku kontaktandmeid, siis vastava soovi avaldamisel

vanglaametnik ka kaebajat aitab ning väljastab talle soovitud informatsiooni. Kaebajal on

võimalik seejuures teavet küsida erineval viisil (suuliselt, kirjalikult, elektrooniliselt

vangiportaali kaudu). Seega ei riiva kaebaja õigusi intensiivselt see, kui ta ei saa ise tahvelarvuti

vahendusel asutuste veebilehekülgedelt ametnike kontaktandmeid vaadata.

5.2. Lisaks eelnevale leiab kaebaja, et tal on õigus tutvuda riigi veebilehtedega ning märgib, et

vangla keeldub veebilehtedelt välja printimast vajalikku infot, mida tal on õigus teada. Kaebaja

väitel soovib ta pidada e-kirjavahetust erinevate asutustega, sest vangla ei saada kirju välja (dtl 9,

15).

Kohus märgib, et kaebajal on siiski õigus tutvuda üksnes veebilehtedega, mida õigusaktid ette

näevad (vangistusseaduse (VangS) § 311, justiitsministri 30. novembri 2000. a määruse nr 72

„Vangla sisekorraeeskiri“ (VSkE) § 521). Kohtu hinnangul on kaebajale kättesaadavad kõik

põhilised veebileheküljed, mida tal võib oma õiguste kaitsmiseks vaja minna ning kaebaja

soovitud konkreetsetele veebilehtedel ligipääsu mittevõimaldamine tahvelarvuti vahendusel ei

saa tema õigusi intensiivselt riivata. Nagu kohus eelnevalt juba märkis, on usutav, et kui

kaebajale on vajalik mingi informatsioon riigiasutuse veebilehelt, siis vangla seda talle ka

3-24-3059

põhjendatud juhtudel väljastab (vt dtl 25). Lisaks on kaebajal võimalik endale vajalikku

informatsiooni küsida kirja teel otse vastavalt riigiasutuselt. VangS § 28 lg 2 sätestab, et

kinnipeetava õiguskantslerile, vanglale, Presidendi Kantseleile, prokuratuurile, uurimisasutusele,

vanglakomisjonile ja kohtule adresseeritud kirjad saadetakse vangla kulul. Seega ei oleks

paberkandjal tavaposti teel suhtlus kinnipeetavale ülemääraselt koormav ega põhjustaks talle

kulutusi posti saatmisel. Kohus juhib kaebaja tähelepanu, et tema soov pidada e-kirjavahetust

erinevate asutustega ei oleks saavutatav ka olukorras, kus kaebajal on ligipääs vastava asutuse

veebileheküljele. Nimelt sätestab VSkE § 511 lg 2, et kinnipeetaval on keelatud juurdepääs

veebilehe osale, mis võimaldab elektroonilist suhtlemist. Seega tuleb kaebajal enamike

riigiasutustega jätkuvalt suhelda kirja teel.

5.3. Lisaks sellele, et kohtu hinnangul on praeguses asjas tegemist kaebaja õiguste

väheintensiivse riivega, leiab kohus, et X-i kaebuse rahuldamine oleks ka ebatõenäoline. Nagu

Tartu Vangla 13. novembri 2024. a vastuses viitab, on vangiportaali funktsionaalsuse tellijaks

Justiitsministeerium ning vanglal puudub õigus ja võimalus kaebaja soovitud IT-lahendusi

omavoliliselt välja arendada ja vangiportaali lisada. Juurdepääsu täiendavatele veebilehtedele

kehtestab VangS § 311 lg-s 2 sätestatud volitusnormi alusel valdkonna eest vastutav minister

vangla sisekorraeeskirjas (vt VSkE § 521 lg 1).

Õigusaktid kaebaja soovitud veebilehekülgedele juurdepääsu võimaldamist ette ei näe. Seega ei

saa panna ka vanglale kohustust võimaldada neile lehekülgedele ligipääsu tahvelarvuti

vahendusel. Riigivastutuse seaduse § 6 lg 1 kohaselt on vanglal avaliku võimu kandjana

kohustus toimingut teha juhul, kui vastav kohustus talle kehtivast õigusest tuleneb.

6. Mis puudutab kaebaja 14. novembri 2024. a vastuväites märgitut, et tema vanglast välja

saadetud kiri, mis sisaldas kuriteokaebust, ei jõudnud Lõuna Ringkonnaprokuratuuri, siis ei oma

eelnev käesoleva vaidluse kontekstis tähtsust. Isegi kui kaebajal oleks ligipääs prokuratuuri

veebilehele, siis prokuratuurile kirja saatmiseks peab kaebaja ikkagi kasutama tavaposti (vt

VSkE § 511 lg 2). Kui kaebaja kiri ei jõua sellisel viisil prokuratuuri, siis tuleb kaebajal pöörduda

vangla poole, uurimaks, mis kirjaga juhtus ja vajadusel tuleb kasutada õiguskaitsevahendeid (s.o

esitada kohustava sisuga vaie või kaebus kohtule, et kiri edastataks). Samuti olukorras, kus

vangla keeldub kaebajale vajaliku teabe väljastamisest, on kaebajal võimalik konkreetset vangla

tegevust vaidlustada vaidemenetluses ja vajadusel kohtumenetluses.

7. Tuginedes eeltoodule asub kohus seisukohale, et mõlemad HKMS § 121 lg 2 p 21 kohaldamise

eeldused on täidetud ning kohus tagastab X-i kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel.

HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega sätestatud

korras uuesti halduskohtusse pöörduda. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu

menetluses olnud.

Muud menetluslikud otsustused

8. HKMS § 108 lg-st 4 tuleneb, et kaebuse tagastamise korral kannab menetluskulud kaebuse

esitaja, kui samas paragrahvis ei sätestata teisiti. Lisaks tuleneb HKMS § 104 lg-st 5, et kui

kohus tagastab kaebuse selle esitajale HKMS § 121 lg 2 alusel, siis tasutud riigilõivu ei tagastata.

Kaebaja on käesolevas asjas tasunud 8. novembril 2024 riigilõivu 20 eurot, mis jääb tema enda

kanda. Samuti jäävad kaebaja kanda tema muud võimalikud menetluskulud. Vastustajal ei saa

käesolevas asjas olla kulusid tekkinud.

9. Kohtumääruse avaldamisel asendab kohus kaebaja nime tähemärgiga X (HKMS § 175 lg 3).

3-24-3059

(allkirjastatud digitaalselt)

Sirje Kaljumäe

kohtunik