2-23-133696/8 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Marika Leimann

Kohtuotsuse aeg ja koht

14.11.2024, Rakvere kohtumaja

Tsiviilasja number

2-23-133696

Tsiviilasi

B2 Impact OÜ (endine OK Incure OÜ) hagi A. B. vastu võla

nõudes

Tsiviilasja hind

1488,14 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

HAGEJA B2 Impact OÜ (endine OK Incure OÜ), rk

11542046, asukoht Mustamäe tee 16, Tallinn, lepinguline

esindaja Anu Volmer

KOSTJA A. B., ik xxxx, elukoht xxxx või xxxx

Asja läbivaatamise viis

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada osaliselt.

2. Välja mõista kostjalt A. B. hageja B2 Impact OÜ (endine OK Incure OÜ) kasuks B OÜ

ja A. B. vahel 29.10.2021 sõlmitud laenulepingust nr. xxxx, 15.02.2022 sõlmitud lisalaenu

lepingust nr. xxxx ning 29.12.2022 sõlmitud refinantseerimislepingust nr. xxxx tulenev

tasumata põhivõlgnevus 667,73 eurot, tasumata intress 4,76 eurot, sissenõutavaks

muutunud viivised 57,96 eurot ja sissenõudmiskulud 45 eurot.

3. Jätta rahuldamata hageja B2 Impact OÜ põhinõue 460,66 eurot, intressinõue 206,31

eurot, viivisenõue 40,72 eurot ja sissenõudmiskulude nõue 5 eurot.

4. Jätta menetluskulud 52% ulatuses kostja A. B. kanda ja 48% ulatuses hageja B2 Impact

OÜ kanda ning välja mõista kostjalt A. B.lt hageja B2 Impact OÜ kasuks

menetluskulude katteks 145,60 eurot.

5. Välja mõista kostjalt A. B.lt hageja B2 Impact OÜ kasuks viivis menetluskuludelt

(145,60 eurolt) alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude

tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

6. Toimetada kohtuotsuse resolutsioon kostjale väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu

kätte, kui muud kättetoimetamise viisid ei õnnestu.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul kohtuotsuse kättetoimetamisele järgnevast päevast. Kui apellant soovib asja

arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul

loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6 ja TsMS

§ 633 lg 7).

Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi

taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille

tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või

riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi

andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUDED

1. OK Incure OÜ (praegune B2 Impact OÜ) esitas 22.08.2023 Pärnu Maakohtule maksekäsu

kiirmenetluse avalduse ning seoses maksekäsu kiirmenetluse lõpetamisega ja menetluse

jätkamisega hagimenetluses, Viru Maakohtule 04.10.2023 hagiavalduse A. B. vastu võlgnevuse

nõudes.

2. Hagiavalduse kohaselt sõlmis kostja A. B. 29.10.2021 B OÜ-ga laenulepingu nr. xxxx, mille

personaalsete tingimuste punktis 4 (lepingu põhitingimused) lepiti kokku laenusummas 341,25

eurot, intressimääras 40% aastas, krediidi kulukuse määras 55,94% aastas (dtl 41-44). Laen

summas 325 eurot on kostja arvelduskontole xxxx kantud 29.10.2021 (dtl 45). Antud lepingu

katteks on kostja poolt maksegraafikujärgseid tagasimakseid tehtud kokku summas 54,48 eurot,

millest põhiosa katteks on arvestatud 21,08 eurot, intressi katteks 33,40 eurot (dtl 46-47).

15.02.2022 sõlmisid kostja ja B OÜ lisalaenu lepingu nr. xxxx, milles lepiti kokku laenusummas

1219,18 eurot (koosnes refinantseeritava lepingu põhiosast 320,17 eurot, lisalaenu väljamaksest

830 eurot ja lepingutasust 69,01 eurot), intressimääras 42,81% aastas, krediidi kulukuse määras

50,79% aastas (dtl 48-51). Lisalaen summas 830 eurot on 15.02.2022 kantud kostja

arvelduskontole (dtl 52). Antud lepingu katteks on kostja poolt tehtud maksegraafikujärgseid

tagasimakseid kokku summas 423,85 eurot, millest põhiosa katteks on arvestatud 153,25 eurot,

intressi katteks 247,85 eurot, viivise katteks 1,28 eurot, refinantseeritud laenu intressi katteks

1,47 eurot, meeldetuletustasude katteks 20 eurot (dtl 53-54).

29.12.2022 sõlmisid kostja ja B OÜ refinantseerimislepingu nr. xxxx, millest hageja oma nõude

esitamisel lähtub (dtl 55-57). Lepingus lepiti kokku laenusummas 1134,98 eurot (koosnes

refinantseeritava lepingu põhiosast 1065,93 eurot, tasumata meeldetuletuskirja tasust 15 eurot ja

lepingutasust 54,05 eurot), intressimääras 26,39%, krediidi kulukuse määras 29,98% aastas.

Krediidi kulukuse määr on lepingu üldtingimuste (dtl 62-78) punktist 1.5 tulenevalt väljendatud

aastase protsendimäärana laenust, eeldusel, et laenuleping kehtib kokkulepitud tähtaja jooksul ja

et pooled täidavad oma kohustusi laenulepingus kokkulepitud tingimustel ja tähtaegadel.

Euroopa tarbijakrediidi standardinfo tebelehe punktis 3 (krediidiga seotud kulud) tulenevalt (dtl

79-81) on krediidikulukuse määra arvutamise aluseks - 1134,98 euro laenamisel 72 kuuks,

fikseeritud intressimäär 26,39% aastas, lepingutasu 54,05 eurot, muud kaasnevad kulud 0 eurot,

tagasimakstav kogusumma 2405,35 eurot.

3. Hageja hinnangul täitis laenuandja kostjale laenu andmisel vastutustundliku laenamise

põhimõtet nõuetekohase hoolsusega ning järgis VÕS § 4034 sätestatud nõudeid. Laenuandja

kontrollis põhjalikult kostja krediidivõimelisust võttes arvesse kostja tausta, maksehäireid ning

ka kostja poolt esitatud andmete tõesust.

29.10.2021 lepingu nr. xxxx puhul hinnati kostja krediidivõimelisust pensionikonto nelja kuu

sissemaksete alusel Eesti Väärtpaberite Keskregistris (EVK), mille järgi saadi kostja keskmiseks

sissetulekuks 1224 eurot (kostja ise märkis laenutaotlusel sissetulekuks 1650 eurot),

finantskohustused kokku 475 eurot (aluseks võeti kostja poolt märgitu) ja muud minimaalsed

kohustused 276 eurot (lähtuti krediidiandaja sise-eeskirjades kehtestatud minimaalsest

piirmäärast ühe ülalpeetava puhul, kostja ise märkis muudeks kuludeks 250 eurot). Krediidiandja

riskihinnangutest ja kehtestatud sise-reeglitest lähtuvalt määrati kostja maksevõimeks 412 eurot,

milles hinnati kahte arvutust, millest valiti madalam: 1) sissetulek 1224 eurot –

finantskohustused 475 eurot – muud kohustused 276 eurot – puhver 61 eurot (5% sissetulekust)

= 412 eurot; 2) sissetulek 1224 eurot * 0,8 (80% oli maksimaalne finantskohustuste suhe

sissetulekutesse) – olemasolevad finantskohustused 475 eurot = 504 eurot. Maksegraafiku

kohaselt oli konkreetse taotletud laenusumma puhul osamakse suurus 18,16 eurot, mis jäi

lubatud lisanduva määra piiresse ja oli kostjale jõukohane. Lisaks teostas krediidiandja kontrolli

järgnevatest usaldusväärsetest allikatest nagu Politsei Finantssanktsioonid, Krediidiinfost

(puudusid kehtivad maksehäired), Ametlikud Teadaanded, rahvastikuregister, Riikliku taustaga

isikud (Pep), Taust.ee, pensionikonto (dtl 38-39).

15.02.2022 lisalaenu lepingu nr xxxx puhul hinnati kostja krediidivõimelisust pensionikonto

nelja kuu sissemaksete alusel EVK-s, mille järgi saadi kostja keskmiseks sissetulekuks 1373

eurot (kostja ise märkis laenutaotlusel sissetulekuks 1422 eurot), finantskohustused kokku 340

eurot (aluseks võeti kostja poolt märgitu) ja muud minimaalsed kohustused 289 eurot (lähtuti

krediidiandaja sise-eeskirjades kehtestatud minimaalsest piirmäärast ühe ülalpeetava puhul,

kostja ise märkis muudeks kuludeks 276 eurot). Krediidiandja riskihinnangutest ja kehtestatud

sise-reeglitest lähtuvalt, määrati kostja maksevõimeks 412 eurot /kohtu märkus: õige summa on

676 eurot/, milles hinnati kahte arvutust, millest valiti madalam: 1) sissetulek 1373 eurot –

finantskohustused 340 eurot – muud kohustused 289 eurot – puhver 68 eurot (5% sissetulekust)

= 676 eurot; 2) sissetulek 1373 eurot * 0,8 (80% oli maksimaalne finantskohustuste suhe

sissetulekutesse) – olemasolevad finantskohustused 340 eurot = 758 eurot. Maksegraafiku

kohaselt oli konkreetse taotletud laenusumma puhul osamakse suurus 67,07 eurot, mis jäi

lubatud lisanduva finantskohustuste limiidi piiresse ja oli kostjale jõukohane. Lisaks teostas

krediidiandja kontrolli andmebaasidest - Politsei Finantssanktsioonid, Krediidiinfost (puudusid

kehtivad maksehäired), Ametlikud Teadaanded, rahvastikuregister, Riikliku taustaga isikud

(Pep), Taust.ee, pensionikonto (dtl 38-39).

29.12.2022 refinantseerimisleping nr. xxxx on erandlik, sest arvutus tehakse kliendi poolt

esitatud andmete alusel tulenevalt sellest, et uut laenusummat ei väljastata ning osamakse suurust

ja intressimäära vähendatakse. Kostja krediidivõimelisuse hindamisel võeti aluseks järgnevad

andmed: sissetulek 1850 eurot (kliendi poolt esitatu) (dtl 40), finantskohustused 340 eurot, muud

minimaalsed kohustused 672 eurot (lähtuti krediidiandaja sise-eeskirjades kehtestatud

minimaalsest piirmäärast ühe ülalpeetava puhul, kostja ise ei märkinud muid kulusid).

Krediidiandja riskihinnangutest ja kehtestatud sise-reeglitest lähtuvalt, määrati kostja

maksevõimeks 746 eurot, milles hinnati kahte arvutust, millest valiti madalam: 1) sissetulek

1850 eurot – finantskohustused 340 eurot – muud kohustused 672 eurot – puhver 92 eurot (5%

sissetulekust) = 746 eurot; 2) sissetulek 1850 eurot * 0,8 (80% oli maksimaalne

finantskohustuste suhe sissetulekutesse) – olemasolevad finantskohustused 340 eurot = 1140

eurot. Maksegraafiku kohaselt oli konkreetse taotletud laenusumma puhul osamakse suurus

33,40 eurot, mis jäi lubatud lisanduva finantskohustuste limiidi piiresse ja oli kostjale jõukohane.

Lisaks teostas krediidiandja kontrolli andmebaasidest - Politsei Finantssanktsioonid,

Krediidiinfost (kehtiv maksehäire, kuid refinantseerimislepingu puhul lisalaenu ei antud ning

tingimused olid kostjale soodsamad), Ametlikud Teadaanded, rahvastikuregister, Riikliku

taustaga isikud (Pep), Taust.ee, pensionikonto ja lepingu xxxx puhul ka LexisNexis. Piisava

hoolsusega vastutustundliku laenamise nõude täitmist ei saa käsitleda positiivse tulemuse

tagatisena tarbija hilisema maksevõime suhtes. Krediidi andmisel ja võtmisel on riskid

olemuslikud ja teatud ulatuses vältimatud, mistõttu ka parim ülesnäidatud hoolsus ei pruugi tuua

tarbijale positiivset tulemust, samuti tarbija hilisem makseraskustesse sattumine ei kvalifitseeru

vaikimisi krediidiandja või -vahendaja hooletuseks.

4. Krediidikonto avamiseks pidi kostja end algselt tuvastama, peale mida sai esitada laenu

saamiseks kliendikeskkonna kaudu taotluse, mis pidi sisaldama kõiki laenuandja poolt nõutavaid

andmeid ning dokumente. Enne lepingu sõlmimise tahte avaldamist kohustus kostja tutvuma

põhjalikult lepingu tingimustega. Antud lepingut saab VÕS § 52 lg 1 p 1, 3 ja 4 alusel lugeda

sidevahendi abil sõlmitud lepinguks. VÕS § 410 lg 1 kohaselt võib sidevahendi abil sõlmitud

tarbijakrediidilepingu puhul olla VÕS § 404 lg 2 ja § 405 lg 1 sätestatud andmed edastatud

tarbijale kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis TsÜS § 79 tähenduses, mis ei pea olema

omakäeliselt allkirjastatud.

5. Laenulepingu üldtingimuste punktist 8.1 tulenevalt oli kostjal kohustus tagastada laen

kooskõlas maksegraafiku ja punktidega 13.1 ja 13.2. Lepingu xxxx katteks on kostja poolt tehtud

maksegraafikujärgseid tagasimakseid kokku summas 33,95 eurot, millest põhiosa katteks on

arvestatud 6,59 eurot, intressi katteks 24,96 eurot, refinantseeritud laenu intressi katteks 0,63

eurot, refinantseeritud laenu viivise katteks 1,77 eurot (dtl 82).

6. Laenuandja edastas kostjale 10.05.2023 kliendikeskkonna kaudu kostja poolt lepingu

sõlmimisel deklareeritud e-posti aadressile xxxx teatise (dtl 85), milles hoiatas kostjat, et

täiendava tähtaja jooksul võlgnevuse mittetasumisel või võla tasumise osas kokkuleppe

saavutamise osas mittepöördumisel laenuandja poole, loetakse leping üles öelduks. Kuna kostja

võlgnevust täiendava tähtaja jooksul ehk hiljemalt 24.05.2023 ei likvideerinud ning oli täielikult

viivituses vähemalt kolme järjestikuse 10.03.2023, 10.04.2023 ja 10.05.2023 graafikujärgse

osamakse tasumisega, oli krediidiandajal lepingu üldtingimuste punktist 17.1 tulenevalt õigus

leping üles öelda, mida krediidiandaja ka kooskõlas VÕS § 416 tegi, lugedes lepingu xxxx

ülesöelduks 25.05.2023 seisuga (dtl 86). Krediidiandaja loovutas tulenevalt VÕS § 164 tema ja

kostja vahel sõlmitud lepingust tuleneva nõude OK Incure OÜ-le (praegune B2 Impact OÜ) (dtl

87).

7. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlgnevus summas 1128,39 eurot (laenusumma

1134,98 eurot – 10.02.2023 tagasimakse põhiosa katteks 6,59 eurot) ning tasumata intress kokku

summas 211,07 eurot. Intress koosneb 1) refinantseeritud laenu xxxx tasumata intress summas

126,07 eurot vastavalt maksegraafikule: 15.10.2022 osamakse 38,03 eurot, 15.11.2022 osamakse

37 eurot, 15.12.2022 osamakse 35,94 eurot ja 15.01.2023 osamakse 34,83 eurot /30 päeva * 13

päeva summas 15,10 eurot; 2) refinantseerimislepingu xxxx tasumata intress alates 10.03.2023

kuni lepingu ülesütlemisele eelnenud päevani 24.05.2023 summas 85 eurot vastavalt

maksegraafikule: 10.03.2023 osamakse 24,82 eurot, 10.04.2023 osamakse 24,66 eurot,

10.05.2023 osamakse 24,52 eurot ja 10.06.2023 osamakse 24,37 eurot /31 päeva * 14 päeva

summas 11 eurot.

8. Maksetega hilinemisel on laenuandjal õigus lepingu personaalsete tingimuste punktis 4 (lepingu

põhitingimused) tulenevalt arvestada viivist 24% aastas, päevamääraga 0,067%. Hageja palub

kostjalt välja mõista viivis alates lepingu ülesütlemisest 25.05.2023 kuni hagiavalduse esitamiseni

04.10.2023 (133 päeva eest) arvestatuna põhinõudelt 1128,39 eurolt summas 98,68 eurot.

9. Hageja palub kostjalt välja mõista võla sissenõudmiskulude hüvitist lepingu kehtivuse ajal

vastavalt VÕS § 1132 lg 1 ja lepingule lisatud Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehe

punkti 3 alusel summas 15 eurot. Tasuta meeldetuletuskirjad on kostjale krediidiandja poolt

edastatud aadressile xxxx 11.03.2023, 13.04.2023, 10.05.2023 ning tasulised võlateatised

17.03.2023 (5 eurot), 16.04.2023 (5 eurot) ja 10.05.2023 (5 eurot) (dtl 92-95). Samuti palub

hageja kostjalt välja mõista VÕS § 1132 lg 2 p 3 alusel sissenõudmiskulude hüvitis peale lepingu

lõppemist summas 35 eurot. Hageja on teinud kohtuvälises menetluses mõistlikke pingutusi, et

saada kostjaga kontakti kokkulepe saavutamiseks kohtuväliselt, edastades peale lepingu

lõppemist kostjale nii e-posti- kui ka posti teel järgnevad nõudekirjad: 02.06.2023 (25 eurot),

12.06.2023 (5 eurot), 19.06.2023 (5 eurot), millega seoses on hageja kandnud kulusid. Need

kulutused on tekkinud küll võlausaldaja enda tegevuse tulemusel, kuid tekkinud olukorras, kus

võlgnik ei ole oma kohustusi kohaselt täitnud - olles makseviivituses.

10. Menetluskulud taotleb hageja jätta kostja kanda ja välja mõista ka viivis menetluskuludelt.

11. 07.03.2024 seisukohas kostja vastusele leiab hageja, et kostja esitatud vastuväited on

alusetud ning põhjendamata. Kostja ja laenuandaja vahel sõlmitud lepingut saab VÕS § 52 lg 1 p

1, 3 ja 4 alusel lugeda sidevahendi abil sõlmitud lepinguks. Seega laenutoote spetsiifikast

tulenevalt, toimub kogu laenu protsess, sh lepingu sõlmimine ja tahtevalduste esitamine interneti

vahendusel laenuandaja laenuportaalis. Lepingut sõlmides logib klient enda isikliku

kliendikontoga xxxx kliendikeskkonda, tuvastab enda isikusamasuse ning esitab laenutaotluse.

Laenutaotluse esitamiseks peab klient tegema endale kasutajakonto. Kostja tegi kasutajakonto,

tuvastades enda isikusamasuse 11.12.2019 ning esitas enda andmed. Küsimused oli laenusaaja

kohustatud laenuandjale esitama enne laenulepingu sõlmise tahte kinnitamist. Laenuleping on

poolte vahel sõlmitud leping, mis koosneb Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehest,

personaalsetest tingimustest, hinnakiri, üldtingimustest, laenusaaja poolt antud isikuandmete

töötlemise nõusolekust ning laenusaaja poolt esitatud laenutaotlusest. Laenulepingu sõlmimise

tahte avaldamiseks pidi kostja andma kinnitused, sealhulgas kinnituse, et soovib sõlmida

laenulepingut. Selle kohta, et kostja on tingimustega tutvunud, neist aru saanud ja nendega

nõustunud, andis kostja kinnituse üldtingimuste p 5.1 alusel, täites enne lepingu, lisalaenu

lepingu ja refinantseerimislepingu sõlmimist krediidiküsitlused, mida saab lugeda kostja otseseks

tahteavalduseks TsÜS § 68 lg 2 mõistes. Laenuleping loeti sõlmituks peale kostja poolt

laenuandaja laenuportaalis lepingu tingimustega tutvumist, nende aktsepteerimist (andes

nõutavad kinnitused) ning peale krediidiandaja poolt positiivse otsuse tegemist. Kostja hakkas

saadud laenu ka kasutama (dtl 46-47, 53-54, 82-84).

Sõlmitud lepingu puhul oli tegemist tarbijakrediidilepinguga võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg 1

tähenduses. VÕS § 404 lg 1 tulenevalt peab tarbijakrediidilepingu puhul tarbija avaldus

kohustuste võtmiseks olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Peale laenulepingu

sõlmimist edastas laenuandaja laenulepingud koos kõigi tingimustega kostjale laenuandja

laenuportaali kaudu TsÜS § 79 sätestatud vormis püsival andmekandjal, see tähendab kostja

poolt lepingu sõlmimisel deklareeritud e-posti aadressile xxxx. Lisaks olid kõik dokumendid

kostjale kättesaadavad kliendikeskkonnas xxxx. Tulenevalt eeltoodus leiab hageja, et

tarbijakrediidilepingule kohaldatav kohustuslik vorminõue on täidetud.

12. Hageja selgitab, et esmaklient peab nõustuma esmasel registreerimisel kasutajatingimustega

ning isikuandmete töötlemise tingimustega, püsiklient seda korduvalt tegema ei pea. Kuivõrd

kostja ei olnud seisuga 29.10.2021 esmaklient (oli klient juba alates 2019 aastast, siis antud

kinnitust kostja käest ankeedi uuendamisel enam ei küsitud, seetõttu on ka süsteemis märgitud

vastuseks „false“. Püsiklient pidi edaspidi nõustuma vaid taotletud laenulepingu tingimustega,

mida kostja ka tegi.

Hageja märgib, et hagiavalduses on toodud välja andmed, mis võeti aluseks krediidiandaja poolt

krediidivõimelisuse hindamisel (see tähendab kliendi enda esitatud andmed ja krediidiandja

poolt arvesse võetud majapidamiskulude määr) järgnevalt: kliendi sissetulekuna on arvestatud

1850 eurot – aluseks on võetud kliendi poolt 29.12.2022 esitatud andmed (dtl 32-37, dtl 40),

kliendi finantskohustustena on arvestatud 340 eurot – aluseks on võetud kliendi poolt 29.12.2022

esitatud andmed (dtl 32-37, dtl 40), kliendi muude kohustustena on arvestatud 672 eurot –

krediidiandja poolt kehtestatud miinimum, kuna kostja poolt 29.12.2022 esitatud

krediidiküsitluses pole märgitud muude kulude summat (dtl 40).

03.10.2023 koostatud dokumentide kohta selgitab hageja, et endine krediidiandja on 03.10.2023

edastanud hagejale vastuse, milles hageja palus selgitada kostjale krediidivõimelisuse hindamise

aluseks olevaid asjaolusid. Antud analüüs ning väljavõtted on hageja poolt esitatud kohtule

korrektses tõendite esitamise formaadis, mitte krediidiandaja poolt edastatud e-kirjas. Kogu

laenu protsess toimub laenuandaja laenuportaalis ning dokumendil genereeritud 28.08.2023

kuupäev on endise krediidiandja poolt laenuandja portaalist dokumentide allalaadimise ja

hagejale edastamise kuupäev.

13. Hagejale jääb arusaamatuks, kuidas kostja poolt viidatud maksekäsu kiirmenetluse otsused nr

xxxx ja nr xxxx puutuvad käesoleva tsiviilasja vaidlusse.

14. Vastutustundliku laenamise põhimõtte osas leiab hageja, et hagiavalduse punktis 1.1 on

toonud välja alused, millest krediidiandaja lähtus kostja krediidivõimelisuse hindamisel ning

esitanud sise-eeskirja ja tehtud päringute väljavõtted laenuandja süsteemist. Kostja sissetulekut

kontrolliti Eesti Väärtpaberite Keskregistris pensionikonto sissemaksete alusel ning

finantskohustustes lähtus krediidiandja kostja poolt esitatud andmetest, eeldades andmete õigsust

ning tegi päringu krediidiinfosse, taust.ee. Kostjal puudusid lepingu sõlmimise seisuga mistahes

maksehäired ning võlgnevused. Lisalaenu saamiseks pidid olema täidetud krediidiandaja sise-

reeglitest tulenevad lisalaenu saamise tingimused. Kliendile määratud limiit (ehk maksevõime)

võimaldas lisalaenu saada, klient ei olnud osamaksete tasumisega võlgnevuses ning kliendi

krediidivõimelisus ei olnud halvenenud. Antud tingimused olid kostja poolt täidetud.

Krediidiandaja sise-eeskirja kohaselt sõlmiti refinantseerimisleping ainult võlgnevuses oleva

kliendiga ning kliendile soodsamatel tingimustel. Refinantseerimislepinguga ei antud kostjale

juurde lisalaenu, mille tõttu kostja kohustused oleksid suurenenud. Refinantseerimislepinguga

vähendati intressimäära ning osamaksete suurust. Eelneva ja vastavalt lepingu sõlmimisel

kehtinud sise-reeglitele teostatud andmete kogumis hindamise tulemusel jõudis krediidiandja

veendumusele, et kostja on krediidivõimeline ning suudab lepingutest tulenevaid kohustusi

nõuetekohaselt täita. Krediidiandja võimalused laenutaotleja majandusliku võimekuse

hindamiseks on piiratud. Need võimalused sõltuvad laenuvõtja enda poolt antud teabest,

kontrollitavatest andmetest asjakohastest andmebaasidest ning avalikult teatavaks saanud

asjaoludest (nt maksehäirete registrist). Laenaja makseraskustesse sattumine ei ole automaatselt

laenuandja hooletus. Hageja leiab, et kostjal on alati võimalus makseraskustesse sattumise korral

väita, et laenuandja polnud piisavalt hoolas. Selline kostja seisukoht on vastuolus laenusuhte

olemusega. Kostja on teovõimeline isik, kes vastutab oma tegude ja tagajärgede eest. Hageja

leiab, võttes arvesse kostja vastuväiteid, et kostja soov on lihtsalt vabaneda enda kohustustest.

Hageja leiab, et laenuandja täitis kostjale laenu andmisel vastutustundliku laenamise põhimõtet

nõuetekohase hoolsusega ning järgis VÕS § 4034 sätestatud nõudeid. Laenuandja kontrollis

põhjalikult kostja krediidivõimelisust võttes arvesse kostja tausta, maksehäireid ning ka kostja

poolt esitatud andmete tõesust. Krediidivõimekuse hindamiseks esitatud ja kogutud teave on

olnud piisavalt selge, krediidi väljastamisel oli kostja maksevõimeline.

15. 14.10.2023 esitas hageja vastuse kohtunõudele ja alternatiivse taotluse. Hageja märgib, et

kostja ei ole hageja pakutud kompromissile vastanud. Hageja jääb krediidivõimelisuse hindamise

osas hagiavalduse punktis 1.1 ja 07.03.2024 seisukohas toodu juurde leides, et krediidiandja

järgis vastutustundliku laenamise põhimõtet piisava hoolsusega. Kogutud ja tuvastatud andmete

põhjal ei saa mitte kuidagi eeldada, et tuvastatud kohustuste osakaal ainuüksi võinuks põhjustada

krediidisaaja laenuorjusesse sattumise. Kostja oli lepingu xxxx ja lisalaenu lepingu xxxx

sõlmimise hetkel suuteline võetud finantskohustusi kandma. Lepingutest tulenevad kuumaksed

olid krediidiandja hinnangul kostjale jõukohased. Lepingu xxxx puhul moodustusid laenu

väljastamisel kostja finantskohustused kokku suurusjärgus 40,29% (475 (olemasolevad

finantskohustused) + 18,16 (lepingu kuumakse) /1224 (keskmine netosissetulek) *100), lisalaenu

lepingu xxxx puhul 29,65% ((340 (olemasolevad finantskohustused) + 67,07 (lepingu kuumakse)

/1373 (keskmine netosissetulek) *100) ja refinantseerimislepingu nr xxxx puhul 20,18% (340

(olemasolevad finantskohustused) + 33,40 (lepingu kuumakse) /1850 (keskmine netosissetulek)

*100), mis on äärmiselt mõistlik kohustuste osakaal. Eestis on soovituslik, et kogu kohustuste

osakaal ehk kõik laenukohustused kokku ei ületaks 50% netosissetulekust.

Refinantseerimisleping oli erandlik. Antud lepingu sõlmimise eesmärk oli kliendi kohustuste

restruktureerimine eesmärgil leevendada kliendi makseraskusi. Refinantseerimisleping on toode,

kus uut väljamakset ei tehta, vaid alandatakse intressimäära ja pikendatakse maksegraafikut, et

võimaldada kohustuste täitmise jätkamine, nagu seda antud juhul ette tuli.

16. Hageja märgib, et kostja ja krediidiandja vahel on lepingud sõlmitud 2021 ja 2022, seega on

krediidiandja teostanud kliendi krediidivõimelisuse hindamise 2021 ja 2022 kehtinud

krediidiandja sise-eeskirja ja regulatsioonide kohaselt. Kaks aastat tagasi kehtisid krediidiandjate

jaoks krediidilepingute sõlmimisel teistsugused nõuded võrreldes tänasega, mistõttu leiab hageja,

et ei saa kohaldada täna kehtivaid nõudeid aastaid tagasi tehtud krediidiotsustele.

Kui kohus asub seisukohale, et vaatamata hageja poolt esitatud selgitustele ja tõenditele sõlmiti

leping vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkudes, siis saab selle rikkumise tagajärjeks olla

VÕS § 4034 lg 7 kohaselt lepingujärgse intressi alanemine seaduses sätestatud määrani ning

muude kulude maksmise kohustuse äralangemine, kuid põhivõlg tuleb laenusaajal tagastada.

Muuks tasuks ei loeta viivist ega sissenõudmiskulusid. Hageja hinnangul on lepingu ülesütlemise

eeldused täidetud ka uue tagasimaksegraafiku korral, mistõttu on leping kehtivalt üles öeldud

ning põhinõue sissenõutavaks muutunud VÕS § 82 lg 7 mõttes. Kuna kostja sai lepingu xxxx ja

lisalaenu lepingu xxxx alusel laenu kokku summas 1155 eurot ning lepingute xxxx, xxxx, xxxx

katteks on tagasimakseid tehtud kokku summas 512,28 eurot, kujuneks hageja põhinõudeks

642,72 eurot. Seega kui kohus leiab, et krediidiandja ei ole järginud vastutustundliku laenamise

põhimõtet, palub hageja alternatiivselt kostjalt hageja kasuks välja mõista lepingust xxxx tulenev

põhivõlgnevus 642,72 eurot, viivis põhivõlalt (642,72 eurolt) VÕS § 113 lg 1 kohases

seadusjärgses viivisemääras ning sissenõudmiskulud summas 50 eurot. Lisaks palub hageja

kohtul kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega

(TsMS § 163 lg 1) ning väljamõistetud menetluskuludelt viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud ulatuses alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.

17. 01.11.2024 täiendavas seisukohas märgib hageja, et ta oli õigusrahu huvides valmis

sõlmima kostjaga kompromissi, millega seoses edastas kostjale 03.10.2024 enne lõplike

seisukohtade esitamise tähtaja saabumist ka pakkumise, millele kostja andis põhimõtteliselt

nõusoleku. Hageja leiab, et kompromissi punktis olevat numbrilist viga oleks saanud parandada,

kui kostjal oleks olnud reaalne soov kompromissi sõlmimiseks, mistõttu leiab hageja, et kostja

on käitunud pahauskselt. Lisaks viitab hageja kostja ja krediidiandaja poolt sõlmitud viimase

kehtiva refinantseerimislepingu xxxx krediidivõimelisuse hindamise osas, et Riigikohus on

09.10.2024 lahendis 2-20-1490 (p 26) asunud seisukohale, VÕS § 4034 lg-t 9 tuleb mõista

selliselt, et kui tarbijaga sõlmitud krediidilepingut muudetakse nii, et krediidisumma ehk tarbija

käsutusse antud rahasumma või selle kokkulepitud ülemmäär märkimisväärselt suureneb, siis

tuleb tarbija krediidivõimelisust uuesti hinnata. Selle summa suurenemisel ei ole tähendust nt

intressi suurenemisel ega ka lisanduval lepingutasul. Antud juhul on lepingu xxxx puhul tegemist

refinantseerimislepinguga, millega ei antud laenusaajale raha juurde ning

refinantseerimiskokkuleppe ülemmäär ei suurenenud, mistõttu on hageja seisukohal, et

krediidiandaja ei pidanud lepingu xxxx puhul kostja krediidivõimelisust uuesti hindama, mistõttu

ei ole rikutud krediidiandaja poolt vastutustundliku laenamise põhimõtet.

KOSTJA SEISUKOHT

18. 16.02.2024 esitatud vastuses ei võta kostja hagi õigeks ega tunnistanud tema vastu esitatud

nõudeid.

Kostja leiab, et hageja ei saa VÕS § 11 lg 4 alusel laenulepingut esitada. Antud lepingut saab

VÕS § 52 lg 1 p 1, 3 ja 4 alusel lugeda sidevahendi abil sõlmitud lepinguks ja TsÜS § 79

tähenduses, ei pea olema omakäeliselt allkirjastatud. Kuid see oli tehtud kliendikeskkonnas kõik

lepingud loetakse võrdseks tehingu elektrooniline vorm. Hageja poolt esitatud dokumendis

nimega "Lepingu üldtingimused" punktis 4.1 on kirjutatud, et "Laenuleping loetakse sõlmituks,

kui laenusaaja on kliendikeskkonnas andnud nõutavad kinnitused". Kui need kinnitused on

dokumendis nimega "Krediidivõimelisuse hindamise alused" 2. ja 4. leheküljel, tabelites nimega

"Klient ise esitas järgmised andmed", ridades nimega "Kasutaja tingimuste nõusolek" on

süsteemis märgitud vastuseks „False

(negatiivne)“ - see asjaolu on vastuolus

iseteeninduskeskkonna kasutustingimustega. Kostja leiab, et VÕS § 4034 alusel ei ole järgitud

vastutustundliku laenamise põhimõtet. Dokumentides nimega „Krediidivõimelisuse hindamise

alused“ ja „29.12.2022 kliendi andmed“ on erinevad andmed ja kuupäevad. Eespool nimetatud

dokumentide metaandmete kontrollimisel selgus, et dokumendid on loodud 03.10.2023 ja nende

dokumentide koostajaks on hageja esindaja Anu Volmer. Sellest lähtuvalt ei saa need

dokumendid autentsust kinnitada ega ümber lükata.

Hagejal poolt esitatud dokumendid: välised päringud, 29.12.2022 kliendi andmed, maksegraafik

ja tagasimaksete arvestus (dtl 46-47), maksegraafik ja tagasimaksete arvestus (dtl 53-54),

maksegraafik ja tagasimaksete arvestus (dtl 82-84) ning nõude loovutamise teatis olid

genereeritud 28.08.2023. Hageja sõnul nõude loovutamine toimus aga 26.05.2023. Kõik

dokumendid on esitatud pdf-vormingus ning neil ei ole juriidilist jõudu, sest igal ajal saab neid

redigeerida.

Kostja palub tunnistada vastuhagis kehtetuks maksekäsu kiirmenetluse otsus nr. xxxx ja

maksekäsu kiirmenetluse otsus nr. xxxx. Need menetlused on seotud hagejaga (OK Incure OÜ).

Kostja leiab, et hageja ei ole esitanud kohtule asjaolud ja tõendid selle kohta, et kostjaga

krediidilepingu(te) sõlmimisel on järgitud vastutustundliku laenamise põhimõtet, eelkõige kuidas

on hageja andmeid kogunud, milliste andmete alusel on krediidivõimekust hinnatud ning kas

esitatud teave on olnud piisava selgusega. Samuti ei ole võimalik lahendada asja kompromissiga

või muul viisil kokkuleppel, sest hageja ei suutnud mitme kuu jooksul esitada veenvaid tõendeid

võlgade kohta.

19. 31.10.2024 seisukohas märgib kostja, et hageja ei saa dokumentaalselt tõestada, et kostja on

tutvunud krediidilepingu tingimuste ja tagasimaksegraafikutega. Esitatud krediidilepingud ja

tagasimaksegraafikud ei oma kinnitust ning ei vasta lepingu vorminõuetele vastavalt VÕS § 11

lg 4. Kostja palub tunnistada need tõendid kehtetuks. Kõik tõendid on esitatud .pdf-vormingus,

kuid neil ei ole juriidilist jõudu, kuna neid saab igal ajal mugavas ja kasulikus vormis

redigeerida. Isikukonto loomine mis tahes finantsteenuste pakkumise portaalis ei kohusta

lõppkasutajat kasutama selle teenuse osutaja pakutavaid teenuseid.

Samuti juhib kostja tähelepanu eksitusele kompromisslepingus seoses osamaksete suurusega,

mis kostja hinnangul on eksitav ja seab kahtluse alla kompromisslepingu koostaja pädevuse

hageja poolelt.

Kostja palub kehtetuks tunnistada maksekäsu kiirmenetluse otsuse nr. xxxx ja maksekäsu

kiirmenetluse otsuse nr. xxxx, kuivõrd need menetlused on seotud hagejaga (OK Incure OÜ).

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

20. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg-le 1 menetletakse hagi poolte

esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike teise lause

kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste

tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab

hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui

seadusest ei tulene teisiti. Kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt,

täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise

esitatud väide on tõendatud või mitte TsMS § 232 lg 1 kohaselt.

21. Kohus, olles tutvunud hagiavalduse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagi kuulub

rahuldamisele osaliselt.

22. Hageja on esitanud kostja vastu lepingulise nõude, tuginedes sellele, et kostja A. B. on B

OÜ-ga sõlminud kolm laenulepingut (dtl 41-44; 48-51; 55-61): 29.10.2021 laenulepingu nr.

xxxx, mille alusel sai kostja laenu summas 341,25 eurot, 15.02.2022 refinantseerimislepingu nr.

xxxx, millega sai lisalaenu summas 830 eurot ning 29.12.2022 refinantseerimislepingu nr. xxxx,

millega täiendavat laenu ei väljastatud, kuid lepiti kokku refinantseeritavas summas 1134,98

eurot, vähendati osamaksete suurust ja intressimäära. Uueks intressimääraks oli 26,39% aastas

ning krediidi kulukuse määraks 29,98% aastas. Laen kuulus tagastamisele 72 osamaksega,

igakuiselt 33,40 eurot. Viivise määraks oli kokku lepitud 24% aastas. Leping on üles öeldud

25.05.2023.

23. Kostja on esitanud hagile vastuväite, et hageja ei saa dokumentaalselt tõestada, et kostja on

tutvunud krediidilepingu tingimuste ja tagasimaksegraafikutega, sest need ei oma kinnitust ning

ei vasta lepingu vorminõuetele vastavalt VÕS § 11 lg 4. Kostja palub tunnistada need tõendid

kehtetuks. Kõik tõendid on esitatud .pdf-vormingus, kuid neil ei ole juriidilist jõudu, kuna neid

saab igal ajal mugavas ja kasulikus vormis redigeerida.

Hageja selgitab, et kostja ja laenuandaja vahel sõlmitud lepingut saab VÕS § 52 lg 1 p 1, 3 ja 4

alusel lugeda sidevahendi abil sõlmitud lepinguks. Kogu laenu protsess, sh lepingu sõlmimine ja

tahtevalduste esitamine, toimub interneti vahendusel laenuandaja laenuportaalis.

Tarbijakrediidilepingu puhul peab tarbija avaldus kohustuste võtmiseks olema kirjalikku

taasesitamist võimaldavas vormis. Kostja on hakanud laenu kasutama.

24. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 77 lg 1 kohaselt võib tehingu teha mis tahes

vormis, kui seaduses ei ole sätestatud tehingu kohustuslikku vormi. Võlaõigusseaduse (VÕS) §

11 lg 1 kohaselt võib lepingu sõlmida suuliselt, kirjalikult või mis tahes muus vormis, kui

seaduses ei ole sätestatud lepingu kohustuslikku vormi. VÕS § 401 lg 1 kohaselt on

krediidileping leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja)

käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub krediidi kasutamise eest maksma tasu

ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma. VÕS § 402 kohaselt on tarbijakrediidileping

krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või

kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Vaidlus puudub selles, et kostja on füüsiline isik, kes

ei tegutse oma majandus- ja kutsetegevuses, seega on kostja tarbija VÕS § 1 lg 5 tähenduses.

VÕS § 404 lg 1 kohaselt peab tarbijakrediidilepingu puhul tarbija avaldus kohustuste võtmiseks

olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Tarbijale tuleb viivitamata anda

lepingudokument või selle koopia püsival andmekandjal. Tarbija tahteavalduses peab olema

selgelt ja kokkuvõtlikult märgitud VÕS § 404 lg-s 2 loetletud teave. Kui vorminõue on jäetud

järgimata, on leping tühine (VÕS § 408 lg 1). Kui tarbija tahteavaldus ei sisalda kõiki § 404

lõikes 2 loetletud andmeid, muutub krediidileping siiski kehtivaks, kui tarbija saab laenu kätte

või hakkab krediiti kasutama (vt. ka Riigikohtu lahendit 3-2-1-66-14 p. 18). VÕS § 410 lg 1

kohaselt VÕS § 404 lõikes 1 nimetatud vorminõue ei välista tarbijakrediidilepingu sõlmimist ka

sidevahendi abil. Sidevahendi abil tarbijakrediidilepingu sõlminud tarbijale tuleb viivitamata

anda lepingudokument või selle koopia püsival andmekandjal. Selle vorminõude rikkumisega

kaasneb sama, tühisuse tagajärg, st VÕS § 408 lg 1.

25. TsÜS § 79 kohaselt tähendab kirjalikku taasesitamist võimaldav vorm, et tehing peab olema

tehtud püsivat kirjalikku taas esitamist võimaldaval viisil ja sisaldama tehingu teinud isikute

nimesid, kuid ei pea olema omakäeliselt allkirjastatud. Käesoleval juhul vastavad kohtule

esitatud laenulepingud nimetatud vorminõuetele.

Hageja on esitanud tõendina ka kostja enda poolt 11.12.2019 digitaalallkirjastatud füüsilise isiku

isikusamasuse tuvastamise ankeedi ning fotod elamisloast (dtl 170-173), millest nähtuvalt lõi

kostja kliendisuhte B OÜ-ga. Hageja selgituste kohaselt toimus kostja poolt laenutaotlustele

kinnituste andmine kooskõlas üldtingimuste p 5.1. krediidiküsitluste täitmisega kostja poolt

kliendikeskkonnas. Nimetatu tõendamiseks on hageja esitanud 29.10.2021 ja 15.02.2022

krediidiküsitlused ning laenuandja teated laenutaotluste rahuldamise ja laenulepingute sõlmimise

kohta (dtl 175-181). Kohus ei pea tõenäoliseks, et hageja on eelmärgitud andmeid kuidagi

muutnud või redigeerinud. Kohtumenetluse tarbeks tulebki hagejal esitada (genereerida)

kliendiprogrammist vajalikud andmed kujul, mis võimaldab kohtul ja kostjal nendega tutvuda.

Samas ei ole hageja kohtu hinnangul piisavalt tõendanud, et kostjale kui tarbijale oleks saadetud

sidevahendi abil sõlmitud lepingudokumendid või selle koopiad püsival andmekandjal. Hageja

esitatud süsteemi väljavõttest laenudokumentide edastamise kohta kostjale (dtl 182), ei ole

võimalik tuvastada, millised konkreetsed dokumendid kostjale e-kirjaga saadeti.

Samas on hageja esitanud kohtule väljavõtted võlausaldaja pangakontolt (dtl 45, 52), mille

kohaselt on laenuandja kandnud kostja arveldusarvele laenusummad - kokku 1155 eurot.

Maksekorraldustelt nähtuv arveldusarve number ühtib laenulepingutel märgitud kostja

arveldusarve numbriga. Kostja ei ole eitanud rahasummade saamist. Seega ei ole õige kostja

väide, et kostja on vaid loonud isikukonto finantsteenuseid pakkuvas portaalis. Lähtuvalt sellest,

et laenud on kostjale välja makstud, tuleb lugeda krediidilepingud kehtivaks VÕS § 408 lg 2

alusel. Asudes ka laenulepinguid täitma, saab lugeda, et kostja on lepingute sõlmimist

tunnistanud.

26. VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 kohaselt

tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 kohaselt kui kohustuse täitmise

tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel

tähtpäeval. Hageja nõue tuleneb tarbijakrediidilepingust, mille regulatsioon rajaneb 05.04.1993

direktiivil 93/13/EMÜ ebaõiglaste tingimuste kohta tarbijalepingutes. Direktiiv võeti Eesti

õigusesse üle VÕS §-dega 402–421. Euroopa Kohtu praktikast lähtuvalt on kohtul kohustus

hinnata tüüptingimusi omal algatusel (ex officio) ka siis, kui tarbija ise tüüptingimuste ebaõigluse

küsimust ei tõstata (EKo 17.05.2018, C-147/16 ja EKo 21.12.2016, C-154/15). Samuti on kohtul

kohustus kontrollida võlausaldaja poolt lepingueelsete kohustuste täitmist ja kohaldada

ametiülesande korras lepingu tühisuse sanktsiooni (EKo 05.03.2020, C-679/18). Seega peab

kohus ka ilma tarbija sellekohaste vastuväideteta kontrollima, kas leping kehtib. Selline kohustus

kaitseb tarbijate nõrgemat positsiooni, sest nad ei pruugi olla teadlikud oma õigustest. Direktiivi

93/13 mõtte kohaselt lasub tõendamiskoormus ja asjaolude väljatoomise kohustus võlausaldajal.

27. Tarbijakrediidilepingu kehtivuse kontrollimiseks tuleb esmalt kindlaks teha, kas tarbijale

antud krediidi kulukuse määr ehk krediidi kogukulu tarbijale (VÕS § 406 lg 1) on seadusega

kooskõlas. VÕS § 4062 lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on tühine, kui tarbija poolt

tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga

viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud

tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Riigikohus on märkinud, et kohus võib

menetluses ka omal algatusel ilma vastava vastuväiteta tuvastada tehingu tühisuse, sest kohus ei

saa lahendada asja lepingu alusel, mille kehtivust seadus imperatiivselt ei tunnusta (vt Riigikohtu

lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-32-06 p 14, 3-2-1-122-08 p 19). Krediidi kulukuse määr on krediidi

kogukulu tarbijale, mis on väljendatud aastase protsendimäärana kasutusse võetud

krediidisummast või krediidi ülempiirist, eeldusel et tarbijakrediidileping kehtib kokkulepitud

tähtaja jooksul ning et krediidiandja ja tarbija täidavad oma kohustusi tarbijakrediidilepingus

kokkulepitud tingimustel ja tähtaegadel (VÕS § 406 lg 1).

28. 29.10.2021, so poolte vahel lepingu nr. xxxx sõlmise ajal oli viimati Eesti Panga poolt

avaldatud tarbimislaenude kulukuse määr 18,68% (vt Eesti Panga kodulehelt

https://statistika.eestipank.ee/#/et/p/147/r/2273/2102), seega peaks VÕS § 4062 lg 1

kohaldumiseks olema krediidi kulukuse määr üle 56,04% aastas. Lepingujärgne krediidi

kulukuse määr 55,94% aastas Eesti Panga avaldatud krediidiasutuste poolt eraisikutele antud

tarbimislaenude kulukuse kolmekordset määra ei ületa. Seega leping nr. xxxx ei ole VÕS § 4062

lg 1 järgi tühine krediidikulukuse määra suuruse tõttu.

15.02.2022, so poolte vahel lepingu nr. xxxx sõlmise ajal oli viimati Eesti Panga poolt avaldatud

tarbimislaenude kulukuse määr 16,95%, seega peaks VÕS § 4062 lg 1 kohaldumiseks olema

krediidi kulukuse määr üle 50,85% aastas. Lepingujärgne krediidi kulukuse määr 50,79% aastas

Eesti Panga avaldatud krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse

kolmekordset määra ei ületa. Seega leping nr. xxxx ei ole VÕS § 4062 lg 1 järgi tühine

krediidikulukuse määra suuruse tõttu.

29.12.2022, so poolte vahel lepingu nr. xxxx sõlmise ajal oli viimati Eesti Panga poolt avaldatud

tarbimislaenude kulukuse määr 16,30%, seega peaks VÕS § 4062 lg 1 kohaldumiseks olema

krediidi kulukuse määr üle 48,90% aastas. Lepingujärgne krediidi kulukuse määr 29,98% aastas

Eesti Panga avaldatud krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse

kolmekordset määra ei ületa. Seega ka leping nr. xxxx ei ole VÕS § 4062 lg 1 järgi tühine

krediidikulukuse määra suuruse tõttu.

29. Tulenevalt VÕS § 4034 lg-st 1 on krediidiandja kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima

ka vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on

krediidiandja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud: 1) omandama teabe, mis

võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi

maksma (teabe saamise kohustus) ja 2) hindama tarbija krediidivõimelisust.

30. Teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja omandama teabe kõigi teadaolevate

asjaolude kohta, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta. Teabe saamise

kohustuse täitmiseks peab krediidiandja VÕS § 4034 lg 3 esimese lause järgi vajaduse korral

küsima tarbijalt teavet ja kasutama asjakohaseid andmekogusid. Krediidiandja peab teavet

koguma tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teiste varaliste kohustuste, varasemate

maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku

suurenemise mõju kohta (VÕS § 4034 lg 2 teine lause). Samuti peab krediidiandja koguma

tarbija kohta andmeid, mis on sätestatud krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg

1 p-des 1-7 ja lg 3 p-des 1-3 (ka VÕS § 4034 lg 2 kolmas lause).

31. Krediidivõimelisuse hindamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja toimima

nõuetekohase hoolsusega, sealjuures arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad

mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel (s.o teabe

saamise kohustuse täitmisel saadud teave) (VÕS § 4034 lg 2 esimene ja teine lause). Lisaks peab

krediidiandja tarbija esitatud teavet kontrollima KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 alusel, s.o tegema selleks

mõistlikke pingutusi (VÕS § 4034 lg 4 teine lause). See tähendab muu hulgas kohustust võtta

tarbija regulaarse sissetuleku hindamiseks aluseks piisav ajavahemik, arvestades tarbija

sissetulekuallikaid ja sissetuleku laekumise regulaarsust (KAVS § 49 lg 3 p 2). Samuti peab

krediidiandja tegema mõistlikke pingutusi, et kontrollida kõigi asjakohaste dokumentide ja

muude tõendite õigsust, mis on aluseks ning millel on tähtsus tarbija regulaarse sissetuleku

suuruse arvutamisel (KAVS § 49 lg 3 p 3).

32. Laenusaaja krediidivõime hindamisel saab arvestada vaid selliseid sissetulekuid, mida

laenusaaja saab eelduslikult ka tulevikus ning mille laekumine on tõenäoline ka pikemas

perspektiivis (RKTKo 31.01.2018, 2-14-21710/105, p 29.2). Kui ilmnevad asjaolud, mis ei

võimalda tarbija krediidivõimelisust nõuetekohaselt hinnata (nt esineb vastuolu tarbija enda

esitatud andmete ja andmekogudest kogutud andmete vahel), siis peab krediidiandja küsima

vajaduse korral tarbijalt lisateavet. Üldjuhul tuleb krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida

tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu

teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole

tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on

piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks.

33. VÕS § 4034 lg 6 järgi võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes

juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise

tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. Krediidiandja võib anda tarbijale krediiti

üksnes juhul, kui krediidivõimelisuse hindamise tulemus osutab, et on tõenäoline, et

krediidilepingust tulenevad kohustused täidetakse lepinguga nõutavatel tingimustel. Sealjuures ei

saa võlgnevuse tekkimisest iseenesest järeldada, nagu oleks krediidiandja andnud laenu

krediidivõimetule tarbijale, sest teatud asjaolusid ei saa krediidiandja kontrollida ega ette näha,

nt tarbija töötasu vähenemine või kaotus, samuti see, kui tarbija võtab pärast krediidilepingu

sõlmimist uusi finantskohustusi.

34. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohta on hageja selgitanud, et 29.10.2021

taotlust esitades märkis kostja enda tööandjaks Viru RMT OÜ ja igakuiseks sissetulekuks 1650

eurot, finantskohustustena 475 eurot, muude kohustustena 250 eurot. Kostja krediidivõimelisuse

hindamisel kontrollis esialgne võlausaldaja avalikke andmebaase – Politsei Finantssanktsioonid,

Krediidiinfo (puudusid kehtivad maksehäired), Ametlikud Teadaanded, rahvastikuregister,

Riikliku taustaga isikud (Pep), Taust.ee. Eesti Väärtpaberite Keskregistris (EVK),

pensioniregistri väljavõte analüüsi kohaselt oli kostja keskmine töötasu 1224 eurot. Tulenevalt

krediidiandaja sise-eeskirjades kehtestatud minimaalsest piirmäärast ühe ülalpeetava puhul

määrati kostja muudeks kuludeks 276 eurot ning kostja maksevõimeks 412 eurot.

15.02.2022 esitatud lisalaenu lepingu taotlust esitades märkis kostja taotluses sama tööandja ning

sissetuleku suuruseks 1422 eurot, finantskohustustena 340 eurot ja muude kohustustena 276

eurot. Kostja krediidivõimelisuse hindamisel kontrollis esialgne võlausaldaja avalikke

andmebaase – Politsei Finantssanktsioonid, Krediidiinfo (puudusid kehtivad maksehäired),

Ametlikud Teadaanded, rahvastikuregister, Riikliku taustaga isikud (Pep), Taust.ee. Eesti

Väärtpaberite Keskregistris (EVK), pensioniregistri väljavõte analüüsi kohaselt oli kostja

keskmine töötasu 1373 eurot. Tulenevalt krediidiandaja sise-eeskirjades kehtestatud

minimaalsest piirmäärast ühe ülalpeetava puhul määrati kostja muudeks kuludeks 289 eurot ning

kostja maksevõimeks 676 eurot. 29.12.2022 refinantseerimislepingu puhul uut laenu ei

väljastatud ning tingimused muutusid pigem kostja jaoks soodsamaks, mistõttu lähtuti kostja

poolt varem esitatud andmetest. Sellele vaatamata teostas krediidiandja kontrolli andmebaasidest

- Krediidiinfost (kehtiv maksehäire, kuid refinantseerimislepingu puhul lisalaenu ei antud ning

tingimused olid kostjale soodsamad), Ametlikud Teadaanded, rahvastikuregister ja LexisNexis.

Kohus nõustub hagejaga, et kuivõrd antud lepinguga ei antud laenusaajale raha juurde ehk

krediidisumma ei suurenenud, siis ei pidanud krediidiandaja kostja krediidivõimelisust uuesti

hindama (vt ka Riigikohtu 09.10.2024 lahendit 2-20-1490 (p 26)), mistõttu jätab kohus kostja

vastuväited selles osas tähelepanuta.

35. Kohtu hinnangul on krediidiandja piisavalt kontrollinud kostja sissetulekuid (Eesti

Väärtpaberite Keskregistri (EVK) pensioniregistrist), kuid kohtu hinnangul ei ole esialgne

krediidiandja piisavalt kontrollinud kostja finantskäitumist ning kostja igapäevaste tegelike

kohustuste suurust. Kohtu hinnangul on kostja finantskäitumise kontroll piirdunud üksnes

maksehäirete kontrollimisega, kuid tuleb arvestada, et finantskäitumist ei iseloomusta üksnes

maksehäireregistrisse jõudnud võlad. Vastutustundliku laenamise kohustuse täitmine ei piirdu

sellega, et krediidiandja arvutab matemaatiliselt välja sissetuleku ja sise-eeskirjas määratud

minimaalse kohustuste suhte alusel laenu summa. Senise maksekäitumise, sissetulekuallika

olemuse ning olemasolevate finantskohustuste, sh nende suuruse ja igakuiste maksete, samuti

nende võimaliku suurenemise mõju arvestamise eesmärk on hinnata, kas laenutaotleja ka oma

isikuomadustest tingituna suudab laene tagasi maksta, st kas tal on selleks vajalik vastutustunne

ja järjepidevus, sh sissetuleku teenimisel. Selleks tuleb krediidiandjal küsida laenutaotlejalt

andmeid ja dokumente. Samuti ei tähenda piisava suurusega palk, et inimene käituks

vastutustundlikult, st maksaks laene tagasi ning ei võtaks juurde uusi, ülejõukäivaid laene.

Vastutustundlik laenuandja oleks pidanud küsima kostjalt täiendavaid andmeid (pangakonto

väljavõtet) kostja tegelike igakuiste kohustuste suuruse väljaselgitamiseks. Hagist ei nähtu,

milliseid andmeid pidas krediidiandja piisavalt põhjalikeks, et mitte nõuda kostjalt täiendavalt

pangakonto väljavõtet. Kohus ei saa siinkohal arvestada ka hageja 14.10.2024

menetlusdokumendis tehtud arvestustega seoses kostja kohustuste protsentuaalse jaotusega

võrreldes tema sissetulekuga (dtl 190-191), kuivõrd ka nendes arvestustes ei ole aluseks võetud

kostja tegelikke kohustusi. Tuvastatud asjaolude pinnalt ei ole kohtul võimalik asuda

seisukohale, et laenuandja oleks üles näidanud vajalikku hoolsust VÕS § 4034 lg 2 mõttes tarbija

laenuvõime kontrollimisel ning kohus on seisukohal, et hageja ei ole kohtule tõendanud

vastutustundliku laenamise kohustuse täitmist selliselt, nagu Riigikohus on selgitanud.

36. Kohus asub eeltoodu alusel seisukohale, et hageja õiguseellaseks olev laenuandja on eiranud

VÕS § 4034 lg-s 6 sätestatud kohustust, kuna esitatud asjaolude alusel ei saa teha järeldust, et

laenuandja oleks tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks andmete kogumis analüüsi teostanud ja

selle tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline.

37. Kohus selgitab kostjale, et vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumine ei too kaasa

krediidisaaja (kostja) vabanemist oma lepinguliste kohustuste täitmisest. Samuti ei tähenda

vastutustundliku laenamise põhimõtte võimalik rikkumine automaatselt kahju tekkimist

laenusaajale ning võimalust laenu tagasimaksmist vältida nõuete tasaarvestuse teel.

Privaatautonoomia ehk iseotsustamise õiguse ja lepinguvabaduse põhimõttest tuleneb

vaieldamatult ka see, et isik vastutab oma valikutega kaasnevate tagajärgede eest. Laenusaaja

vastutab oma valikutest tulenevate tagajärgede eest ka juhul, kui pärast laenu võtmist tema

majanduslikud ootused ei realiseeru ja laenu võtmisega kaasnevad laenusaajale negatiivsed

tagajärjed. Vastutustundliku laenamise regulatsiooni mõtteks on vähendada selliste olukordade

tekkimise tõenäosust, samas ei ole regulatsiooni eesmärgiks laenusaaja vastutusvõime

vähendamine.

38. Vastavalt VÕS § 164 lõikele 1 võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata

anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). VÕS § 164 lg

2 kohaselt astub nõude loovutamisega uus võlausaldaja senise asemele. Hageja on esitanud

kohtule 26.05.2023 B OÜ teate kostjale nõude loovutamise kohta, mille kohaselt on viimane

loovutanud kostja nõude xxxx OK Incure OÜ-le (praegune B2 Impact OÜ) (dtl 87).

39. VÕS § 4034 lg-s 7 on sätestatud, et kui krediidiandja rikub käesoleva paragrahvi lõikes 6

sätestatut, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud

intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid (nt.

lepingutasusid) tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Seega vastutustundliku laenamise

põhimõtte rikkumise tagajärjeks ei ole terve krediidilepingu tühisus, vaid krediidilepingu osaline

tühisus kokkuleppelise intressi osas, kuid seda üksnes juhul, kui kokkulepitud intressimäär on

suurem VÕS §-s 94 sätestatud intressimäärast. See tähendab, et eelnimetatud olukorras seadusest

tuleneva keeluga vastuolus oleva tarbijakrediidilepingu puhul on intressikokkulepe tühine ja

poolte kokkulepe asendatakse seaduse alusel seadusjärgse intressimääraga. Krediidiandja peab

tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need

tarbijale teatavaks tegema. Sellise arvestuse esitamise kohustust ei ole aga juhul, kui algse

laenugraafiku järgi on kõigi osamaksete tasumise aeg saabunud, mistõttu on kogu laenusumma

sissenõutavaks muutunud. Kohus nõustub hagejaga, et esialgne võlausaldaja on kehtivalt

lepingud 25.05.2023 üles öelnud, kuivõrd kostja on alates 10.03.2023 osamaksest

tagasimaksetega viivituses, mistõttu oli võlausaldajal õigus leping üles öelda. Seega on kogu

väljastatud krediidisumma sissenõutavaks muutunud.

40. Kostjale on väljastatud laenu 29.10.2021 325 eurot ja 15.02.2022 830 eurot, kokku 1155

eurot. VÕS § 4034 lg 7 alusel oli hagejal õigus arvestada laenult intressi vaid seadusjärgses

määras. VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär oli Eesti Panga andmetel alates 1. juulist 2016 kuni

31.detsember 2022 0% aastas ning 01. jaanuarist 2023 – 30. juunini 2023 2,5% aastas. Hageja

intressi nõue 126,07 eurot refinantseeritud lepingust nr. xxxx perioodil 16.09.2022 – 31.12.2022

ei ole seega põhjendatud. Kõik perioodil 28.11.2021- 27.01.2022 tasutud osamaksed (kokku

54,48 eurot, dtl 46) ja perioodil 15.04.2022 – 15.09.2022 tasutud põhiosa, intressi ning

refinantseeritud intressi osamaksed (kokku 402,57 eurot, dtl 23-24, 53) tuleb lugeda tasutuks

põhivõlgnevuse katteks. 01.01.2023 seisuga oli seega kostja tasumata põhivõlgnevuse suuruseks

697,95 eurot (1155 – 54,48 – 402,57). Hagejal oli õigus arvestada intressi 2,5% aastas perioodil

01.01.2023 – 10.02.2023, s.o. 41 päeva eest tasumata põhinõudelt 697,95 eurolt summas 1,96

eurot. Kostja tasus 10.02.2023 33,95 eurot, millest 1,96 eurot saab arvestada tasumisele

kuulunud intressi katteks, 1,77 eurot refinantseeritud laenu viivise katteks ning ülejäänud 30,22

eurot põhinõude katteks. Seega hageja intressinõue 2,5% aastas perioodil 11.02.2023 kuni

lepingu ülesütlemiseni 25.05.2023, s.o. 104 päeva eest, tasumata põhinõudelt 667,73 eurolt

(697,95 – 30,22) moodustab 4,76 eurot, mis kuulub kostjalt välja mõistmisele. Samuti kuulub

kostjalt väljamõistmisele tasumata põhinõue summas 667,73 eurot. Kohus jätab rahuldamata

hageja põhinõude summas 460,66 eurot ja intressinõude summas 206,31 eurot.

41. Kohus selgitab, et VÕS § 4034 lg-st 7 tulenevalt ei võlgne kostja laenuandjale muid

laenulepinguga seotud tasusid (nt lepingutasu), kuid kostja ei vabane nt makseviivitusest

tekkinud viivise tasumise kohustusest.

42. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine

või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 kohaselt kui

võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ning rahalise

kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja

rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates

kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-

s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette

nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga

ettenähtud intressimäär.

43. Vastutustundliku laenamise kohustuse rikkumise korral ei saa säilida õigus nõuda

lepingujärgset viivist kui tarbijakrediidilepingus kokku lepitud viivisemäär on seotud

lepingujärgse intressimääraga ning viimane asendub vastutustundliku laenamise kohustuse

rikkumise korral seadusjärgse intressimääraga (sel juhul on viivisemäär samuti seadusjärgne

intressimäär). Praegusel juhul on kostja ja krediidiandja kokku leppinud intressimäärast erinevas

viivisemääras ehk 24% aastas (kokkulepitud intressimäär oli 26,39% aastas). Seega kuulub

hageja viivisenõue rahuldamisele VÕS § 113 lg 1 kohaselt lepingujärgses viivisemääras.

44. Kohus pidas põhjendatuks hageja põhinõuet summas 667,73 eurot, millelt arvestatavat

sissenõutavaks muutunud lepingujärgne viivis 24 % aastas perioodil 26.05.2023 kuni 04.10.2023

(s.o kuni hagi esitamiseni) 132 päeva eest on 57,96 eurot (vt viivisekalkulaator.ee). Seega kohus

jätab rahuldamata hageja sissenõutavaks muutunud viivisenõude summas 40,72 eurot (98,68 –

57,96).

45. Hageja palub kostjalt välja mõista viitega VÕS § 1132 lg 1 ja lepingule lisatud Euroopa

tarbijakrediidi standardinfo teabelehe punktile 3 sissenõudmiskulude hüvitis enne lepingu

ülesütlemist saadetud meeldetuletuskirjade eest summas 15 eurot ja viitega VÕS § 1132 lg 2 p 3

sissenõudmiskulude hüvitis peale lepingu lõppemist saadetud meeldetuletuskirjade eest summas

35 eurot. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumine ei välista hüvitise nõudmist

sissenõudmiskulude eest, sest tegemist ei ole krediidiga seotud tasu(de)ga, vaid

õiguskaitsevahenditega kohustuste täitmise tagamiseks.

VÕS § 1132 lg 1 kohaselt võib lepingu kehtivusajal majandus- või kutsetegevuses tegutsev

võlausaldaja nõuda tarbijalt võla sissenõudmiskulude hüvitamist iga sissenõutavaks muutunud

kohustuse kohta saadetava vaid ühe meeldetuletuskirja eest summas kuni 5 eurot. Käesolevas

lõikes nimetatud hüvitist on võlausaldajal õigus nõuda ainult juhul, kui ta on saatnud tarbijale

enne vähemalt ühe tasuta meeldetuletuse. Tasuta meeldetuletuskirjad on edastatud kostjale

krediidiandja poolt 11.03.2023, 13.04.2023, 10.05.2023 (dtl 89-91) ning tasulised võlateatised

17.03.2023 (5 eurot), 16.04.2023 (5 eurot) ja 10.05.2023 (5 eurot) (dtl 92-95). Kohus peab

esitatud nõuet põhjendatuks ja rahuldab selle.

Kuivõrd kohtu poolt tuvastatud hageja nõuded ei ületa 1000 eurot, on õigeks viiteks lepingu

lõppemise järgselt nõutava sissenõudmiskulude hüvitise nõude puhul VÕS § 1132 lg 2 punkti 2,

mille alusel võib pärast lepingu lõppemist majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja

nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja

kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 40 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 500

euro ja kuni 1000 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja

eest nõuda kuni 20 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot. Hageja on

edastanud kostjale peale lepingu lõppemist 02.06.2023 meeldetuletus (20 eurot), 12.06.2023

pretensioon (5 eurot), 19.06.2023 hagihoiatus (5 eurot) (dtl 96-98). Kohus leiab, et hageja

eelmärgitud nõue kuulub rahuldamisele osaliselt summas 30 euro. Kokkuvõttes kuulub kostjalt

väljamõistmisele sissenõudmiskulude hüvitise nõue 45 eurot ning rahuldamata jääb hageja

sissenõudmiskulude nõue summas 5 eurot.

46. Seoses hageja esitatud alternatiivse nõudega märgib kohus järgmist. TsMS § 370 lg 2

võimaldab hagis esitada mitu alternatiivset nõuet, samuti mitu nõuet selliselt, et hageja palub

rahuldada mõne nõude üksnes juhul, kui esimest nõuet ei rahuldata. Kohtu hinnangul ei ole

praegusel juhul tegemist alternatiivsete nõuetega. Hageja on sisuliselt esitanud ühe nõude ning

hageja nö alternatiivse nõude rahuldamine tähendaks tegelikult hageja nõude osaliselt

rahuldamist. Hageja ei saa sama nõude näilikult järjestatud nõuete esitamisega vähendada riske,

mis kaasnevad hagi osalise rahuldamata jätmisega (sh riski, et hageja peab TsMS § 163 järgi

kandma osa menetluskuludest) (vt ka Tsiviilkohtumenetluse seadustik II. Kommenteeritud

väljaanne. § 370 komm 3.5.3 c). Kohtu hinnangul oli hagejal võimalik hagist osaliselt loobuda

(TsMS § 429) või hagi osaliselt tagasi võtta (TsMS § 424), kuid hageja ei ole seda teinud.

Olukorras, kus kohus rahuldab väiksema nõude, on tegemist nõude osalise rahuldamisega.

47. Kostja taotlus tunnistada kehtetuks maksekäsu kiirmenetluse nr. xxxx ja nr. xxxx lahendid ei

kuulu lahendamisele käesolevas tsiviilasjas. Jõustunud lahendeid ei saa kohus tühistada ega

kehtetuks tunnistada. Kohus selgitab, et jõustunud kohtulahendi uuesti läbivaatamiseks on ette

nähtud teistmismenetlus, mida lahendab Riigikohus ning teistmise alused on sätestatud TsMS §-s

702. Maakohtul puudub pädevus jõustunud kohtulahendite uuesti läbivaatamiseks, mistõttu ei

saa seda taotleda ka vastuhagiga.

48. Tõendid, mida kohus eelnevas osas eraldi nimetanud ei ole, on küll kohtu poolt loetud vastu

võetuks, kuid asja lahendamist nad ei mõjuta.

Menetluskulud

49. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 2 kohaselt

maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust

lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust

lõpetava määruse tegemist. TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad pooled hagi osalise rahuldamise

korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi

rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

50. Hageja on esitanud kostja vastu rahaliselt kindlaksmääratud nõudeid kokku summas 1488,14

eurot. Kohus jätab otsusega rahuldamata hageja nõuded summas 712,69 eurot ehk

48%

⁓

ulatuses. Eeltoodut arvestades peab kohus TsMS § 163 lg-st 1 juhindudes põhjendatuks jätta

menetluskulud 52% ulatuses kostja ja 48% ulatuses hageja kanda.

51. Hageja palub kostjalt välja mõista tasutud riigilõiv summas 280 eurot. Hageja on tasunud

nõudelt riigilõivu seaduses ettenähtud määras lähtudes hagihinnast. Kohus on seisukohal, et

tasutud riigilõivu näol on tegemist põhjendatud ja vältimatult vajaliku kulutusega nõude

esitamisel, mis tuleb hagejale kostja poolt hüvitada vastavalt menetluskulude jaotusele 52%

ulatuses ehk summas 145,60 eurot (280 x 52%).

52. Kostja ei ole kohtule vastanud ning muid menetlustoiminguid teinud, mistõttu võib eeldada,

et kostjal menetluskulud puuduvad. Kostja võimalikud menetluskulud jäävad tema enda kanda.

53. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku

avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest

alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on

nõudnud menetluskuludelt viivise väljamõistmist ja kohus rahuldab hageja taotluse.

54. TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate

menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega

menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise

vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178 lg 4).

(allkirjastatud digitaalselt)

Marika Leimann

Kohtunik