3-24-2568/24 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Maret Altnurme, liikmed Kaire Pikamäe ja

Kristjan Siigur

Määruse tegemise aeg ja koht

14.11.2024, Tallinn

Haldusasja number

3-24-2568

Haldusasi

Politsei- ja Piirivalveameti taotlus N.J kinnipidamise ja

kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks loa saamiseks

Menetlusosalised

Taotleja – Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja W.G

Puudutatud isik – N.J, riigi õigusabi korras määratud

esindaja vandeadvokaat Aleksei Ratnikov

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 13.09.2024 määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

N.J määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Jätta N.J määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 13.09.2024 määrus

haldusasjas nr 3-24-2568 muutmata.

2. Vabastada N.J käesoleva määruse tõlkimise kandmisest osaliselt. Tõlkida määruse

sissejuhatus, resolutsioon, edasikaebamise kord ja põhjendused araabia keelde.

3. Määruse avaldamisel asendada puudutatud isiku nimi tähemärgiga.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 235 lg-d 1 ja 3, §

265 lg 5).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) kontrollis 04.09.2024 Tallinna lennujaamas piiripunktis

meesterahvast, kes esitas kontrollimiseks Norra Kuningriigi passi kehtivusega 08.02.2023–

08.02.2033 Q nimele. Pass oli võltsimistunnustega ja muid dokumente tal kaasas ei olnud.

Isik tunnistas küsitlemisel, et ta on Süüria kodanik N.J. Isik peeti väljasõidukohustuse ja

sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 15 lg 1 alusel 04.09.2024 kuni 48 tunniks kinni ja toimetati

kinnipidamiskeskusesse. Isikul puudus seaduslik alus Eestis ja Schengeni alal viibimiseks.

PPA tunnistas 05.09.2024 uurimise aktiga isiku esitatud Norra passi võltsinguks. PPA koostas

3-24-2568

isikule 05.09.2024 sundtäidetava lahkumisettekirjutuse Eestist lahkumiseks ja kohaldas

sissesõidukeeldu Schengeni alale 5 aastaks.

2. Tallinna Halduskohus andis 06.09.2024 määrusega nr 3-24-2511 VSS § 23 lg 1 alusel

PPA-le loa isiku kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni 06.11.2024.

3. Isikule selgitati 10.09.2024 võimalust saata ta tagasi Türki või Süüriasse. Isik esitas

11.09.2024 suuliselt rahvusvahelise kaitse taotluse. Ta peeti välismaalasele rahvusvahelise

kaitse andmise seaduse (VRKS) § 361 lg 2 p-de 4 ja 5 alusel 12.09.2024 kinni.

4. PPA esitas 12.09.2024 Tallinna Halduskohtule VRKS § 361 lg 1, lg 2 p-de 4, 5 ja § 362 lg

2 alusel taotluse N.J kinnipidamise ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks loa saamiseks

kuni kaheks kuuks.

Isiku kinnipidamine rahvusvahelise kaitse taotluse menetluse ajaks on põhjendatud ja vajalik.

Ainuüksi isiku poolt esmastel menetlustoimingutel antud selgitustele tuginedes ei ole

võimalik hinnata, kas ta kvalifitseerub rahvusvahelise kaitse saajaks. Isiku suhtes esineb

põgenemisoht (VSS § 68 p-d 2, 3, 6). Tema isikusamasus on tuvastatud tema enda sõnade

alusel ja tal puuduvad isikut tõendavad dokumendid. Isiku telefonis oli pilt Türgis 01.09.2018

väljastatud dokumendist, kus oli sünniajaks märgitud 13.01.2005, kuid isiku sõnade kohaselt

ei ole see tema sünniaeg. PPA peab tema isikusamasuse ja kodakondsuse veel tuvastama, mis

on raskendatud, sest puudub võimalus Süüria saatkonnaga otse suhelda. Puudub alus arvata,

et vabaduses viibides oleks ta ametivõimudele kättesaadav menetluses tähtsust omavate

asjaolude väljaselgitamiseni. Isik selgitas, et ta ei soovi naasta Türki, kuna Türgi saadab

pagulasi tagasi Süüriasse. Ta ei soovi Süüriasse naasta, kuna seal ta tapetakse. Tema soov on

minna Saksamaale.

Isik saabus Schengeni viisaruumi seadusliku aluseta vahendajate abiga. Tema eesmärk oli

jõuda Saksamaale. Ta hankis endale võltsitud Norra passi, mida kasutas teadlikult selleks, et

läbida Schengeni liikmesriikide piirivalvekontroll ja luua petlik ettekujutus sellest, et tal on

õigus viibida Schengeni viisaruumis. Isiku käitumine ja hoiakud viitavad selgelt sellele, et ta

ei austa Schengeni liikmesriikides, sh Eestis kehtivat õiguskorda. On usutav, et vabaduses

viibides ei asuks ta PPA-ga koostööle rahvusvahelise kaitse menetluses asjaolude

selgitamiseks ja võib hakata end varjama. Vabaduses viibides võtaks isik uuesti ühendust

vahendajatega ja teda proovitaks ebaseaduslikult Saksamaale toimetada. Isik esitas

rahvusvahelise kaitse taotluse pärast seda, kui ta kinni võeti, tema suhtes koostati sundtäidetav

lahkumisettekirjutus koos sissesõidukeeluga ja plaaniti tema tagasi saatmist Türki.

Isiku kinnipidamine ja kinnipidamiskeskusesse paigutamine on proportsionaalne, kohane ja

vajalik sunnivahend rahvusvahelise kaitse menetluses ning tulevikus väljasaatmise tarbeks,

kuna on alust arvata, et isik hakkab menetlusest kõrvale hoidma ja jätkab oma teekonda

Saksamaale. Leebemaid järelevalvemeetmeid ei ole võimalik tõhusalt kohaldada, kuna esineb

põgenemisoht. On usutav, et isik eelistab edasi liikuda riiki, kus tal on ees tuttavad ja

perekonnaliikmed, mitte jääda Eestisse, kus tal puudub kogukond ja mille riigikeelt ta ei oska.

5. N.J selgitas 13.09.2024 kohtuistungil, et tahtis alguses minna Saksamaale, kus elab tema

vend. Igal juhul tahab ta asüüli. Peamine eesmärk oli saada rahvusvahelist kaitset Euroopas.

Ta ei saa Süüriasse minna. Türgi tahab süürlasi Süüriasse tagasi saata. Kuna PPA pidas ta

kinni, siis soovib siin rahvusvahelist kaitset taotleda, sest ta on sõjapagulane. Ta lahkus

Süüriast, sest tahtis elada inimväärset elu. Isik tunnistab, et tegi võltsitud passi kasutades

valesti, ja kahetseb seda. Tahab oodata PPA otsust vabaduses.

2(6)

3-24-2568

6. Tallinna Halduskohus rahuldas 13.09.2024 määrusega PPA taotluse ning andis loa N.J

kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kinnipidamise aluse

äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 13.11.2024 (k.a).

Isikul puudub Eestis ja Schengeni alal viibimiseks seaduslik alus. Ta sisenes Schengeni alale

ebaseaduslikult vahendajate abil piiri ületades Türgist Kreekasse. Kreekast lendas ta Eestisse,

kus ta võltsitud passi tõttu kinni peeti. Isik ei väitnud, et ta oleks püüdnud eelnevalt leida

seaduslikke viise Euroopasse tulemiseks, nt küllakutse kaudu venna juurde Saksamaale. Isik

otsustas kohe kasutada ebaseaduslikke viise – ebaseaduslik piiriületus, võltsitud dokumendi

kasutamine. Isik selgitas, et tema eesmärk on jõuda Saksamaale oma venna juurde, et seal

varjupaika taotleda. Pagulasel ei ole õigust valida, millises riigis ta soovib varjupaika taotleda.

Seda tuleb teha esimeses turvalises riigis. Isik elas turvalises riigis Türgis, kuid otsustas sealt

lahkuda ja Euroopasse tulla. Isik ei taotlenud varjupaika Kreekas ega alguses ka mitte Eestis,

kuigi selle kohta küsiti temalt mitmel korral. Isik esitas varjupaigataotluse alles siis, kui ta sai

aru, et tal ei võimaldata edasi Saksamaale minna, vaid ta saadetakse tagasi Türki või

Süüriasse. Need asjaolud näitavad, et isiku varjupaiga saamise soov on kaheldav. Isik soovib

jõuda Saksamaale, kus loodab leida eest paremad elutingimused (viide venna ostetavale

suurele majale). See viitab pigem majanduspõgenikule, kes otsib paremaid elutingimusi, mitte

varjupaika. Asjaoludest nähtuvalt esitas isik oma varjupaiga taotluse PPA-le selleks, et vältida

tema tagasisaatmist Trüki või Süüriasse, st lahkumiskohustuse täitmise vältimiseks. Seega

esineb VRKS § 361 lg 2 p-s 5 toodud alus isiku kinnipidamiseks.

Igal juhul tuleb PPA-l isiku rahvusvahelise kaitse menetluses kontrollida tema isikusamasust

ja tegelikku vajadust varjupaiga järele. Selleks tuleb küsida isikult selgitusi ja tõendeid,

kontrollida tema ütluste usaldusväärsust, uurida päritolumaa teavet. Sellised toimingud

võtavad aega ja isik peab olema selleks PPA-le kättesaadav.

Isiku osas esineb põgenemisoht. Seda näitab asjaolu, et tal on kindel soov jõuda Saksamaale

venna juurde. Ta avaldas küsitlustel mitmel korral, et ta ei soovi jääda Eestisse ega minna

tagasi Türki või Süüriasse. Ta oli nõus vajadusel naasma Kreekasse, kus tal on tuttavad.

Seega võib arvata, et kinnipidamiskeskusest vabanedes ei jää isik varjupaigamenetluse

tulemust ära ootama, sest tema eesmärk ei ole jääda Eestisse ja siin varjupaika saada. Eestis

puuduvad isikul sotsiaalsed ja majanduslikud sidemed ning vajalik keeleoskus, et siin

hakkama saada. Seega on ta motiveeritud lahkuma. Isik on seni ebaseaduslikult riigipiire

ületanud ja reisimisel võltsitud dokumenti kasutanud, mis näitab, et ta on valmis vahendeid

valimata saavutama oma eesmärki. Teda ei heiduta tegude õigusvastasus. Isikul on vabaduses

viibides jätkuvalt võimalus võtta ühendust oma venna või vahendajaga ja vajadusel hankida

uued dokumendid või piletid ning lahkuda Eestist. Arvestades Schengeni alal kehtivat

liikumisvabadust, ei oleks tal sellega erilisi raskusi. Seega esineb ka VRKS § 361 lg 2 p-s 4

sätestatud alus isiku kinnipidamiseks.

Põgenemisohu puhul ei saa praeguses olukorras viidata VSS § 68 p-le 2. Kuigi isik kasutas

Eestisse reisimisel võltsitud dokumenti, ei ole ta seda kasutanud Eestis viibimise seadusliku

aluse või selle pikendamise taotlemisel, Eesti kodakondsuse, rahvusvahelise kaitse või isikut

tõendava dokumendi taotlemisel. Küll aga saab põgenemisohtu järeldada sellest, et puudub

veendumus isiku isikusamasuguses ja kodakondsuses (VSS § 68 p 3). Isikul puuduvad isikut

tõendavad dokumendid ja ta tuvastati tema enda sõnade järgi. Samas on tema telefonis oleval

dokumendil teised andmed. Seega vajavad isikuandmed veel kontrollimist. Isiku

kodakondsusest sõltub ka see, kas tema varjupaigataotlus saab üldse olla põhjendatud. Kui

isik ei ole süürlane, ei ole tema viited Süürias toimuvale sõjale asjakohased. Samuti on

võimalik põgenemisohtu järeldada sellest, et isik on korduvalt PPA-le kinnitanud, et ta ei

soovi mingil juhul Türki ega Süüriasse naasta (VSS § 68 p 6). Seega, kui tema

3(6)

3-24-2568

varjupaigataotlus peaks jääma menetluse tulemusena rahuldamata, on usutav, et ta ei jää enda

väljasaatmist ära ootama, vaid asub end varjama, et väljasaatmist vältida.

Põgenemisohu korral ei ole leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine tõhus ega suuda

tõenäoliselt isiku omavolilist Eestist lahkumist välistada. Isikul puuduvad ka isikut tõendavad

ja reisidokumendid, mida saaks hoiule võtta. Puudub usaldus, et isik järgib tema suhtes

kohaldatavad leebemaid järelevalvemeetmeid ega lahku omavoliliselt.

Isiku kinnipidamist kinnipidamiskeskuses ei saa pidada tema õigusi ebaproportsionaalselt

riivavaks. Tegemist on küll vabadusõiguse riivega, kuid selleks esineb seaduslik alus,

takistamaks isikul ebaseaduslikult riigist lahkuda ja loata Schengeni alal ringi liikuda. Sellega

kaitstakse olulisi avalikke huve. Isikul on võimalik kiiremini vabaneda, kui ta teeb PPA-ga

varjupaigamenetluses koostööd.

Puudub teave, et isiku kinnipidamine ja kinnipidamiskeskusesse paigutamine oleks vastuolus

tema turvalisuse või tervisekaitse kaalutlustega. Vajadusel tagatakse isikul

kinnipidamiskeskuses meditsiiniline aja psühholoogiline abi. Samuti võimaldatakse suhelda

lähedastega.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

7. N.J palub 30.09.2024 määruskaebuses (täiendatud 18.10.2024) tühistada Tallinna

Halduskohtu 13.09.2024 määrus ja teha asjas uus määrus, millega jätta PPA taotlus

rahuldamata.

Kinnipidamine VRKS § 361 lg 2 p-de 4 ja 5 alusel ei ole põhjendatud. Isiku rahvusvahelise

kaitse taotlusega seotud asjaolusid tuleb küll täiendavalt kontrollida, aga selleks ei pea teda

kinnipidamiskeskuses kinni pidama. Isik oleks PPA-le kättesaadav ka majutuskeskuses või

kindlaksmääratud elukohas elades. Rahvusvahelise kaitse taotlus ei ole esitatud väljasaatmise

vältimiseks. PPA ja kohus ei ole arvestanud asjaoludega, millest tulenevalt oli isik sunnitud

tegutsema selliselt. Isikul puudub soov põgeneda ja ta on nõus tegema koostööd. PPA ja

kohus ei ole põgenemisohu hindamisel arvestanud isiku ütluste ja temaga seotud asjaoludega.

Isik ei ole enda käitumisega väljendanud soovi menetlusest kõrvale hoida või põgeneda.

Kaaluma oleks pidanud leebemate järelevalvemeetmete kohaldamist (VRKS § 29).

8. PPA palub 28.10.2024 vastuses jätta määruskaebus rahuldamata.

Asjas tuvastatud asjaolud kogumis õigustavad puudutatud isiku kinnipidamist. Isik ei ole

määruskaebuses välja toonud, milliseid konkreetseid asjaolusid ei ole PPA ja kohus arvesse

võtnud. Isik saabus Schengeni viisaruumi seadusliku aluseta vahendajate abiga. Tema

eesmärk oli jõuda Saksamaale. Ta hankis endale võltsitud passi liikmesriikide läbimiseks.

Selline käitumine ja isiku hoiakud viitavad selgelt, et ta ei austa Schengeni liikmesriikides

kehtivat õiguskorda. Isik oli eelnevalt haldusasjas nr 3-24-2511 antud loa alusel kinni peetud

ja tema osas oli alustatud väljasaatmismenetluse ettevalmistamisega. Isikule koostati

sundtäidetav lahkumisettekirjutus koos sissesõidukeeluga Schengeni alale viieks aastaks.

Mõistes, et teda planeeritakse saata tagasi Türki, esitas isik rahvusvahelise kaitse taotluse, et

takistada enda väljasaatmist. PPA on teinud 18.10.2024 otsuse nr 12409120037, millega

isikule anti täiendav kaitse kuni 17.10.2025 ning ta vabastati kinnipidamiskeskusest ja saadeti

Vao majutuskeskusesse.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

9. Määruskaebuses on esitatud taotlus puudutatud isiku tõlkekuludest vabastamiseks.

Ringkonnakohus tuvastas riigi õigusabi taotluse kohta 03.10.2024 tehtud määruses isikul vara

4(6)

3-24-2568

ja sissetulekute puudumise, mistõttu on täidetud menetlusabi andmise majanduslikud

eeldused. Ringkonnakohtu hinnangul tuleb HKMS § 110 lg 1 p 1 alusel rahuldada ka isiku

taotlus tõlkeabi saamiseks ning vabastada puudutatud isik kohtumääruse tõlkimise kulude

kandmisest määruse sissejuhatuse, resolutsiooni, edasikaebamise korra ja põhjenduste

tõlkimist puudutavas osas. HKMS § 111 lg 4 kohaselt ei hinnata mh kohtulahendi tõlkimiseks

menetlusabi andmisel isiku menetluses osalemise edukust ega mõistlikkust. Tõlkeabi andmist

ei välista ka isikule riigi õigusabi korras advokaadi määramine. Riigi õigusabi taotluse

kohaselt on isik võimeline suhtlema araabia keeles, mistõttu tuleb riigi kulul korraldada asjas

tehtava määruse sissejuhatuse, resolutsiooni, edasikaebamise korra ja põhjenduste tõlkimine

araabia keelde.

10. PPA on 28.10.2024 vastuses selgitanud, et on koostanud puudutatud isikule 18.10.2024

otsuse nr 12409120037, millega isikule anti täiendav kaitse kuni 17.10.2025, isik vabastati

kinnipidamiskeskusest ja saadeti Vao majutuskeskusesse. Isiku vabanemine

kinnipidamiskeskusest ei võta kõrgema astme kohtult võimalust kontrollida loa andnud

määruse õiguspärasust ja seda vajaduse korral tühistada ning kaotada seeläbi luba andva

määruse kehtivus tagasiulatuvalt (vt Riigikohtu 08.06.2021 määrus nr 3-20-1697, p 13;

Tallinna Ringkonnakohtu 14.01.2022 määrus nr 3-21-1343, p 8).

11. PPA taotles luba puudutatud isiku kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse

paigutamiseks kuni kaheks kuuks VRKS § 362 lg 2, § 361 lg 1 ning § 361 lg 2 p-de 4 ja 5

alusel. Põgenemisohu osas tugines PPA VSS § 68 p-dele 2, 3 ja 6. Halduskohus leidis

13.09.2024 määruses, et PPA taotluse saab rahuldada VRKS § 361 lg 2 p-de 4 ja 5 alusel ning

põgenemisohu osas on võimalik tugineda VSS § 68 p-dele 3 ja 6.

12. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et esinesid VRKS § 361 lg 2 p-des 4 ja 5

sätestatud kinnipidamise alused, kinnipidamine neil alustel oli proportsionaalne ning

leebemad järelevalvemeetmed ei oleks olnud tõhusad. Ringkonnakohus ei korda selles osas

kõiki halduskohtu määruse põhjendusi (HKMS § 201 lg 4, § 203 lg 2).

13. VRKS § 361 lg 2 p 4 järgi võib rahvusvahelise kaitse taotlejat vältimatu vajaduse korral

kinni pidada rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemisel tähtsust omavate asjaolude

väljaselgitamiseks, eelkõige juhul, kui on olemas põgenemise oht. Halduskohus selgitas

õigesti, et puudutatud isiku rahvusvahelise kaitse taotlusega seotud asjaolusid tuli täiendavalt

kontrollida ja isik pidi olema selleks PPA-le kättesaadav. Puudutatud isik väitis, et ta on

Süüria kodanik. PPA-l tuli seega kontrollida, kas olukord Süürias ja puudutatud isikuga

seotud asjaolud õigustavad temale rahvusvahelise kaitse andmist.

14. VRKS § 361 lg 2 p 4 alusel on kinnipidamine vältimatult vajalik ainult juhul, kui on

põhjendatud alus kahelda, et isik võiks vastasel korral põgeneda või asuda ennast PPA eest

varjama (Riigikohtu 30.01.2018 määrus nr 3-17-792, p-d 18.1–18.2). VRKS § 361 lg 2 p-s 4

nimetatud põgenemisohuna käsitatakse seda, kui esineb VSS §-s 68 nimetatud asjaolu (VRKS

§ 361 lg 21). Halduskohus asus määruses seisukohale, et isiku suhtes esineb VSS § 6⁸ p-dest 3

ja 6 tulenev põgenemisoht, st eksisteerib põhjendatud kahtlus välismaalase isikusamasuses

või tema kodakondsuses ning välismaalane on PPA-le teada andnud või haldusorgan järeldab

tema hoiakutest ja käitumisest, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita. VSS § 68 kehtestab

siiski üksnes asjaolud, mis peavad põgenemisohu kindlakstegemiseks vältimatult esinema,

kuid ohu lõplikuks kindlakstegemiseks tuleb vaadelda ka muid välismaalast ja juhtumit

iseloomustavaid asjaolusid (nt Riigikohtu 05.12.2022 määrus nr 3-20-2004, p 18.5;

31.05.2017 määrus nr 3-3-1-93-16, p 13).

15. VRKS § 361 lg 2 p 5 järgi on rahvusvahelise kaitse taotleja kinnipidamine vältimatu

vajaduse korral lubatud, kui välismaalane on Eestist lahkuma kohustamise menetluses kinni

5(6)

3-24-2568

peetud ja on põhjendatud alus arvata, et isik on esitanud rahvusvahelise kaitse taotluse

lahkumiskohustuse täitmise edasilükkamiseks või väljasaatmise vältimiseks. Olukorras, kus

ebaseaduslikult riigis viibimise kahtluse tõttu kinni peetud isik esitab rahvusvahelise kaitse

taotluse pärast hetke, mil kahtlus tema ebaseaduslikust viibimisest leiab kinnitust, eesmärgiga

nurjata enda tagasisaatmine, on selgelt tegemist VRKS § 361 lg 2 p-s 5 kirjeldatud olukorraga.

Tagasisaatmise nurjamise eesmärgile võib mh viidata see, et isikul oli enne kinnipidamist

küllaldaselt võimalusi taotleda rahvusvahelist kaitset (Riigikohtu 12.04.2024 määrus nr 3-23-

2232, p 23).

16. Puudutatud isikul oli selge motivatsioon takistada enda võimalikku väljasaatmist ning

põhjendatud on PPA seisukoht, et isik esitas rahvusvahelise kaitse taotluse lahkumiskohustuse

edasilükkamiseks või väljasaatmise vältimiseks. Puudutatud isik saabus Eestisse 04.09.2024,

kuid esitas rahvusvahelise kaitse taotluse alles 11.09.2024, kui talle oli selgitatud, et ta

saadetakse tagasi Türki või Süüriasse. Puudutatud isik on varasemas menetluses PPA-le

kinnitanud, et tal pole kavatsust taotleda Eestis varjupaika ning ta soovis kasutada Eestit

transiitriigina, jõudmaks Saksamaale. On usutav, et isik, saades aru, et ta saadetakse Eestist

välja ja tal ei lubata liikuda edasi Saksamaale, otsustas seda takistada rahvusvahelise kaitse

taotluse esitamisega.

17. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et esines puudutatud isiku põgenemisoht.

Puudutatud isik saabus Eestisse Kreekast ja esitas PPA-le enda tuvastamiseks võltsitud Norra

Kuningriigi passi. Sellise tegevuse eesmärk oli luua ametnikele enda isikust väär ettekujutus.

Puudutatud isik sisenes Schengeni alale (Kreekasse) ebaseaduslikult vahendajate abil piiri

ületades. Isik on selgitanud, et ta lahkus 15 aastat tagasi Süüriast ja elas Türgis, kuid tema

eesmärk on jõuda venna juurde Saksamaale, et taotleda seal varjupaika. Isik ei taotlenud

varjupaika Kreekas. Eestis viibides esitas isik rahvusvahelise kaitse taotluse pärast seda, kui ta

sai aru, et tal ei võimaldata edasi Saksamaale liikuda, vaid saadetakse tagasi Türki või

Süüriasse. PPA-l puudus veendumus isikusamasuses ja kodakondsuses (VSS § 68 p 3). Isiku

tuvastati tema enda sõnade järgi. Samas oli tema telefonis foto Türgis väljastatud

dokumendist, kus tema sünniaeg erines isiku enda väidetust. PPA-l tuli täiendavalt kontrollida

isikuandmeid ning seda, kas tegemist on Süüria kodanikuga. Puudutatud isiku hoiakutest ja

käitumisest sai järeldada, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita. Ta kinnitas PPA-le korduvalt,

et ei soovi Türki ega Süüriasse naasta (VSS § 68 p 6).

18. Leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine ei olnud põgenemise ohu tõttu põhjendatud.

Puudutatud isik ei ole määruskaebuses toonud välja ühtegi kaalutlust (nt tervis või turvalisus),

mis annaks alust pidada tema kinnipidamist ebaproportsionaalseks.

19. Eelneva põhjal jääb N.J määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 13.09.2024

määrus muutmata.

20. Ringkonnakohus asendab avaldatavas lahendis puudutatud isiku nime tähemärgiga

(HKMS § 175 lg 3).

(allkirjastatud digitaalselt)

6(6)