2-24-6839/13 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Anu Talu

Otsuse tegemise aeg ja koht

14. november 2024, Rapla

Tsiviilasja number

2-24-6839

Tsiviilasi

M. M. hagi R. Ü. vastu võlgnevuse ja viivise

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

3713,21 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: M. M. (ik XXX; XXX ), lepinguline esindaja

Tanel Riivits

Kostja: R. Ü. (ik XXX; elukoht: XXX)

Menetlemise viis

Lihtmenetlus (TsMS § 405 lg 1)

Kohaldatav õigus

VÕS § 3 p 1, § 8 lg 1 ja 2, § 9 lg 1, § 11 lg 1, § 16 lg 1,

§ 20 lg 1, § 76 lg 1, § 82 lg 1, § 94 lg 1, § 101 lg 1 p 1

ja 6, lg 2, § 108 lg 1, § 113 lg 1, § 30 lg 1, TsÜS § 138

lg 1 ja 2, TsMS § 162 lg 1, § 173 lg 1, § 174 lg 1, §

367, § 370 lg 2.

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada.

2. Välja mõista R. Ü.-ilt M. M. kasuks 26.02.2024 sõlmitud võlatunnistusest tulenev

võlgnevus 1555,23 eurot (millest 1533,75 eurot on tagastamata laen ja 21,48 eurot

sissenõutavaks muutunud viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras perioodi

21.03.2024 kuni 30.04.2024 k.a eest).

3. Välja mõista R. Ü.-ilt M. M. kasuks sissenõutavaks muutunud viivis arvestatuna

võla põhiosalt (s.o 1533,75 eurot) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras

alates 01.05.2024 kuni otsuse tegemiseni, so kuni 12.11.2024 summas 101,25 eurot.

4. Välja mõista R. Ü.-ilt M. M. kasuks viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

määras (otsuse tegemise seisuga 12,25%) arvestatuna võla põhiosalt (s.o 1533,75

eurot) alates 13.11.2024 kuni põhinõude täitmiseni.

5. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

6. Tunnistada otsus viivitamata täidetavaks (TsMS § 468 lg 1 p 1).

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus

Tsiviilasi nr 2-24-6839

võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle

lahendamist istungil (TsMS § 630 lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 7).

Menetluskulude jaotust ja hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada ainult selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus ja rahalise suurus kindlaks

määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude

hüvitamisest õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav

menetluskulude summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg 1 ja 2).

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi

taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb,

eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab

kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud

taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).

Kohtuotsuses edasikaebamise korra selgitamine ei ole edasikaebamiseks loa andmine TsMS §

442 lg 10 ja § 637 lg 21 tähenduses (vt Riigikohtu 31. oktoobri 2012. a määrus tsiviilasjas nr

3-2-1-113-12, p 9; Riigikohtu 10. mai 2016. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-25-16, p 11).

ASJAOLUD

M. M. (hageja) esitas 30.04.2024 Pärnu Maakohtule hagi R. Ü. (kostja) vastu põhivõlgnevuse

1533,75 euro, sissenõutavaks muutunud viivise 220,09 euro ja täiendava viivise 0,35% päevas

väljamõistmiseks alates 01.05.2024 kuni põhinõude rahuldamiseni. Alternatiivselt palus

hageja viivise välja mõista seaduses sätestatud määras. Samuti palus hageja jätta

menetluskulud kostja kanda.

Asjaolude kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 26.02.2024 võlatunnistuse, mille kohaselt kostja

võlgnes hagejale 1533,75 eurot. Pooled leppisid kokku võlgnevuse tasumise osamaksetena ja

selles, et kui kostja ei täida maksegraafikut, on hagejal õigus nõuda võlgnetavalt summalt

viivist 0,35% päevas. Kostja ei asunud kokkulepet täitma, mistõttu ütles hageja 26.04.2024

maksegraafiku üles ja nõudis kogu võlajäägi tasumist hiljemalt 27.04.2024. Kostja ei ole kuni

hagi esitamiseni hagejale võlgnevus tasunud.

Kostja 16.08.2024 vastuses andis teada, et suhtles hagejaga, kostjal pretensioone ei ole ja on

hakanud maksma.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS

Kohus, tutvunud esitatud asjaoludega leiab, et hagi tuleb rahuldada selliselt, et põhivõlgnevus

välja mõista õigeksvõtul põhinevalt ja viivis alternatiivnõudes märgitud määras.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 436 lg 2 kohaselt kohus rajab otsuse üksnes asjas

esitatud ja kogutud tõenditele. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt kohus võib tugineda otsust

tehes üksnes tõenditele, mida pooltel oli võimalik uurida, ja asjaoludele, mille kohta oli

pooltel võimalik oma arvamust avaldada. TsMS § 436 lg 7 järgi ei ole kohus seotud poolte

esitatud õiguslike väidetega. Vastavalt TsMS § 438 lg 1 sätetele hindab kohus otsust tehes

tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas

hagi kuulub rahuldamisele. Riigikohus on mitmetes lahendites selgitanud, et tehingu tühisuse

aluseid peab kohus kontrollima omal algatusel (vt RKTKm 03.04.2018 nr 2-16-18835, p 11;

RKTKo 05.04.2017 nr 3-2-1-17-17, p 20).

TsMS § 444 lg 2 sätestab, et kui kohus menetleb käesoleva seaduse § 405 lõikes 1 nimetatud

hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku

põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.

2 (3)

Tsiviilasi nr 2-24-6839

Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et kostja võlgneb hagejale 1533,75 eurot ning poolte vahel

on 26.02.2024 sõlmitud võlatunnistus. Selles osas on kostja hagi koheselt õigeks võtnud.

TsÜS § 138 lg-test 1 ja 2 tuleneb, et õiguste teostamisel tuleb toimida heas usus ning see ei

ole lubatud seadusvastasel viisil, samuti selliselt, et õiguste teostamise eesmärk on kahju

tekitamine teisele isikule. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 6 lg 1 sätestab, et võlausaldaja ja

võlgnik peavad teineteise suhtes käituma hea usu põhimõttest lähtuvalt. Hea usu põhimõtte

funktsioon on ka piirata lepingust või seadusest tulenevate õiguste teostamise kuritarvitamist.

Lepingust või seadusest tulenevate õiguste teostamist loetakse alati õiguse kuritarvitamiseks

siis, kui õigusi teostatakse vastuolus hea usu põhimõttega. Viivisemäär 127,75% aastas on

ebaproportsionaalselt kõrge ning ületab võlatunnistuse sõlmimise aegset seadusjärgset

viivisemäära (s.o 12,5%) 10 kordselt. Ebaproportsionaalselt suure viivise kokkuleppimine

toob kaasa kokkuleppe tühisuse ja võimaluse nõuda viivist vaid seaduses sätestatud ulatuses

ja eeldustel (vt ka RKTKo nr 3-2-1-66-05, p 24; RKTKm nr 3-2-1-25-16, p 13). Seetõttu

kohus rahuldab hageja alternatiivse viivise nõude.

Menetluskulud

TsMS § 173 lg 1 ja 2 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle. Hageja on

taotlenud menetluskulude jätmist kostja kanda. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse

kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Riigikohus on selgitanud, et menetluskulude

jaotuse eesmärk on saavutada ka selles osas õiglane lahendus vastavalt menetluse kui terviku

tulemusele. Kohus võib kohtukulud ja kohtuvälised kulud jaotada erinevalt (Riigikohtu 31.

mai 2011 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-18-11, p 18 teine lõik).

Kohus on seisukohal, et käesolevas asjas on õige ja õiglane jätta menetluskulud poolte endi

kanda järgmisel põhjendusel. Kohtule esitatud võlatunnistusest nähtub, et osaliselt on

võlgnevus tekkinud seoses tsiviilasja nr 2-23-150972 menetlusega. TsMS § 405 lg 1 p 8 alusel

kohus tutvus tsiviilasja 2-23-150972 materjalidega. Tsiviilasjas 2-23-150972 jäeti hagi

19.02.2024 määrusega käiguta ning anti hagejale puuduste kõrvaldamiseks tähtaeg 14 päeva

määruse kättetoimetamisest alates. Hageja esindaja Tanel Riivits sai kohtu määruse

21.02.2024 kätte, kuid kohtu määratud tähtpäevaks (06.03.2024) puudusi ei kõrvaldanud.

Kostja allkirjastas maksegraafikut sisaldava võlatunnistuse 27.02.2024. Tsiviilasjas 2-23-

150972 menetlust lõpetav määrus tehti 18.03.2024. Kohtu hinnangul oleks hageja saanud

kostja võlgnevuse osas täitedokumendi ka tsiviilasja 2-23-150972 raames, mistõttu ei ole

käesolevas asjas menetluskulude jätmine kostja kanda õiglane. Kostja avaldas hagejale

valmisolekut võlgnevuse ositi tasumiseks juba maksekäsu menetluses. See, et hageja (või

hageja lepinguline esindaja) otsustab vormistada kostja võlgnevuse mitte kompromissina vaid

võlatunnistusena, ega esita seda kohtule kinnitamiseks, on hageja risk. Tähelepanuta ei saa

jätta ka seda, et võlatunnistus sisaldab endas kokkulepet selle kohta, et kostja hüvitab hagejale

tsiviilasjas 2-23-150972 tasutud riigilõivu, kuid 30.04.2024 on hageja taotlenud tsiviilasjas 2-

23-150972 riigilõivu tagastamist ning samal päeval esitanud hagi kostjalt võlgnevuse (mis

sisaldab tsiviilasja 2-23-150972 riigilõivu) välja mõistmiseks. Kohtu hinnangul ei kasuta

hageja enda menetlusõigusi heauskselt.

(allkirjastatud digitaalselt)

Anu Talu

Kohtunik

3 (3)