2-24-9470/19 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kaija Piirmets, Iris Kangur-Gontšarov, Vallo Kariler

Määruse tegemise aeg ja koht

14.11.2024, Tallinn

Kohtuasja number

2-24-9470

Kohtuasi

D.M

avaldus

täitemenetluse

022/2020/1115

lõpetamiseks aegumise tõttu

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 06.09.2024 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

D.M 23.09.2024 määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja (võlgnik) D.M (isikukood XXX)

Puudutatud isik I (sissenõudja) Swedbank AS

(registrikood 10060701), volitatud esindaja R.W

Puudutatud isik II kohtutäitur Elin Vilippus

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 06.09.2024 määrus muutmata.

2. Jätta määruskaebus rahuldamata.

3. Määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud jätta D.M kanda.

Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest, aga mitte hiljem kui viie kuu möödumisel määruse tegemisest. Hagita

menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetlus-

kulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema

tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks, riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

2-24-9470

pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. D.M (avaldaja, võlgnik) esitas 18.06.2024 Harju Maakohtule avalduse, milles palus

lõpetada täiteasja nr 022/2020/1115 täitemenetluse aegumise tõttu. Avalduse kohaselt on

täitemenetlus algatatud Harju Maakohtu 23.04.2014 kohtuotsuse alusel tsiviilasjas nr 2-11-

21723.

2. Sissenõudja Swedbank AS (puudutatud isik I, sissenõudja) ja kohtutäitur Elin Vilippus

(puudutatud isik II, edaspidi: kohtutäitur) olid seisukohal, et aegumistähtaeg algas alates

täitmisavalduse esitamisest, s.o 10.02.2020. Kohtutäitur selgitas, et täitemenetluse algatamise

aluseks on Harju Maakohtu 23.04.2014 kohtumäärus tsiviilasjas nr 2-11-21723, millega

tunnustati sissenõudja nõuet summas 75 753,18 eurot ja sissenõudja 10.02.2020 esitatud

täitmisavaldus. Harju Maakohtu 23.04.2014 kohtumäärus tsiviilasjas nr 2-11-21723 jõustus

27.05.2014. Lisaks on sissenõudja esitanud kohtutäiturile Harju Maakohtu 09.12.2019

kohtumääruse tsiviilasjas nr 2-11-21723, millega lõpetati võlgniku kohustustest vabastamise

menetlus ja jäeti võlgnik pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamata. Harju

Maakohtu 09.12.2019 kohtumäärus tsiviilasjas nr 2-11-21723 jõustus 28.12.2019.

3. Kohtutäituri hinnangul algas aegumistähtaeg alates täitmisavalduse esitamisest, s.o

10.02.2020. Pankrotiseaduse (PankrS) § 168 sätestab, et ulatuses, milles võlausaldaja

pankrotimenetluses tunnustatud nõue on jäänud pankrotimenetluses rahuldamata, on PankrS §

163 lg-s 4 nimetatud määrus täitedokumendiks. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) §

157 lg 3 kohaselt pankrotimenetluses tunnustatud nõude täitmise aegumistähtaeg on kümme

aastat pankrotimenetluse lõppemisest arvates. Harju Maakohtu 09.12.2019 kohtumäärusega

tsiviilasjas nr 2-11-21723 lõpetati võlgniku kohustustest vabastamise menetlus ja jäeti võlgnik

pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamata. Kohtumäärus jõustus

28.12.2019. Tallinna Ringkonnakohus on oma 02.06.2021 tsiviilasjas nr 2-21-1534 tehtud

määruse p-s 33 märkinud, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamisel ja

kohustustest vabastamata jätmisel katkestab kohtulahendi täitmiseks esitamine võlausaldaja

nõude aegumise ja see algab täitedokumendi täitmiseks esitamisega uuesti. Sissenõudja esitas

kohtutäiturile täitmisavalduse 10.02.2020.

4. Sissenõudja oli seisukohal, et nõue ei ole aegunud. Täitedokumendiks on Harju Maakohtu

23.04.2014 kohtumäärus tsiviilasjas nr 2-11-21723, mille puudutatud isik I andis

kohtutäiturile esmakordselt täitmisele 10.02.2020 täitmisavaldusega. Pankrotimenetluse

lõpetamise määrus on samasugune täitedokument nagu iga teine täitedokument, mille

aegumise katkestab selle esmakordselt täitmiseks esitamine, mis antud juhul toimus

10.02.2020. 23.04.2014 kohtumäärus ei oleks saanud TsÜS § 159 lg 1 mõttes aeguda enne

2024 aastat, kuid kuna see esitati täitmiseks 2020. a, st igal juhul enne aegumist, ning

täitmiseks esitamine katkestas aegumise, siis ei ole aegumise avaldus põhjendatud ja tuleb

jätta rahuldamata. Täitedokumendist tuleneva nõude täitmise aegumine katkes ja algas uuesti

seega 10.02.2020 ning aeguks sellest lähtuvalt alles 10.02.2030.

2-24-9470

MAAKOHTU MÄÄRUS

5. Harju Maakohus jättis 06.09.2024 määrusega võlgniku avalduse täitemenetluse

022/2020/1115 lõpetamiseks aegumise tõttu rahuldamata, menetluskulud avaldaja kanda ning

määras kindlaks, et hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

6. Maakohus vaatas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 475 lg 1 p 153 ja

täitemenetluse seadustiku (TMS) § 2231 kohaselt asja läbi hagita menetluses. TsMS § 477 lg 1

kohaselt vaatas kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt.

7. Maakohus leidis, et tunnustatud nõuete osas on PankrS § 168 järgi täitedokumendiks

pankrotimenetluse lõpetamise määrus (vt ka TrtRnKo 20.12.2022, 2-22-12649, p 10). Kuna

täitmisel on sissenõudja pankrotimenetluses tunnustatud nõue, siis kuulub kohaldamisele

TsÜS § 157 lg 3, mille järgi pankrotimenetluses tunnustatud nõude täitmise aegumistähtaeg

on kümme aastat pankrotimenetluse lõppemisest arvates. Lisaks üldisele nõude täitmise

aegumise tähtajale tuleb siiski arvestada ka võimaliku täitemenetluse peatumisega (TsÜS §

159 lg 1). Maakohus tuvastas, et täitmisavaldus on esitatud esmakordselt täitmiseks

10.02.2020 (dtl 27). Täitemenetluse registri andmed kinnitavad, et täiteasja toimik on avatud

11.02.2020. Seega TsÜS § 159 lg 1 alusel 23.04.2014 kohtumäärusest tuleneva nõude täitmise

aegumine katkes ja algas uuesti 10.02.2020. Sellist seisukohta toetab ka senine kohtupraktika

(nt TlnRnKm 15.02.2023, 2-22-17853, p 21). Seega saab avaldaja esitada TMS § 2231 lg 1

kohase avalduse kohtule kõige varem 11.02.2030 ning täitemenetluses 022/2020/1115 ei ole

nõude täitmine TMS § 2231 lg 1 mõttes aegunud.

8. Maakohus jättis TsMS § 172 lg 1 alusel menetluskulud avaldaja kanda. Kuna sissenõudja

kinnitas menetluskulude puudumist (dtl 25) ja kohtutäiturit ei esindanud menetluses

lepinguline esindaja, määras kohus kindlaks hüvitatavate menetluskulude puudumise.

MÄÄRUSKAEBUS

9. Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palub määruskaebuse rahuldada, tühistada Harju

Maakohtu 06.09.2024 määruse tsiviilasjas nr 2-24-9470 ning teha uue määruse, millega

rahuldada avaldaja avaldus ning lõpetada täitemenetlus nr 022/2020/1115 aegumise tõttu.

10. Avaldaja on seisukohal, et maakohus on ebaõigesti tuginenud aegumise katkemise sättele,

mille kohaselt TsÜS § 157 lg-s 3 sätestatud tähtaeg katkeb TsÜS § 159 lg 1 järgi PankrS §

168 nimetatud pankrotimenetluse lõpetamise määruse kui täitedokumendi esimest korda

täitmiseks andmisega. Avaldaja leiab, et selline tõlgendus kohtleb võlgnike ebavõrdselt.

Maakohtu lahendist lähtuvalt on pankrotimenetluses tunnustatud nõude minimaalne

sundtäitmise/aegumise tähtaeg 15 aastat. See ei ole kooskõlas TsÜS § 157 lg-s 3 sätestatud

aegumise tähtajaga.

2-24-9470

11. Avaldaja selgitab, et pankrotimenetluse lõppedes algatati avaldaja suhtes kohustustest

vabastamise menetlus, mis toimus PankrS sätestatud korra kohaselt. Avaldaja hinnangul on

kohustustest vabastamise menetlus sisuliselt täitemenetlus, kus kohaldatakse võlgnikule sundi

kohtulahendiga kindlaksmääratud võlgnevuste tasumiseks. Seega pankrotimenetluse

lõpetamise määruse täitmise aegumine algas 27.05.2014 ning täitmine aegus hiljemalt

24.05.2024. See tähendab seda, et täiteasjas nr 022/2020/1115 täitedokumendiks oleva Harju

Maakohtu määruse nr 2-11-21723 täitmine toimus perioodil 27.05.2014 kuni 09.12.2019.

Avaldaja üle peeti järelevalvet täitedokumendiks oleva kohtumääruse täitmisel. PankrS § 44

lg 1 näeb ette, et pärast pankroti väljakuulutamist võivad pankrotivõlausaldajad esitada oma

nõuded võlgniku vastu ainult pankrotiseaduses sätestatud korras. Puudub igasugune põhjus

kohelda ühetaoliselt nn tavapärast täitedokumenti ja pankrotimenetluse lõppmäärust kui

täitedokumenti, sest miks muidu on seadusandja pidanud vajalikuks eraldi märkida

pankrotimenetluse lõppmäärusele TsÜS § 157 lg-s 3 sätestatud tähtaega. TsÜS § 157 lg 3

sätestatud aegumistähtaega on seadusandja eristanud alates TsÜS vastuvõtmisest. Juba siis oli

TsÜS § 157 lg 3 kohaselt pankrotimenetluses tunnustatud nõude aegumistähtaeg kümme

aastat pankrotimenetluse lõppemisest. Sellest nähtuvalt peab seadusandja pankrotimenetluse

lõpetamise määrust eraldiseisvaks täitedokumendiks, kui seda on TsÜS § 157 lg-s 1 nimetatud

täitedokumendid. Seega ei saa pankrotimenetluse lõppmäärusele kohaldada TsÜS § 159 lg 1,

sest TsÜS § 157 lg 3 kohaselt ei kohaldu pankrotimenetluse lõppmäärusele TsÜS § 157 lg 1.

12. Avaldaja suhtes toimunud pankrotimenetluses oli kolm võlausaldajat, kelle nõuded

tunnustati määrusega nr 2-11-21723, mis jõustus 27.05.2014. Kui lähtuda maakohtu

seisukohast, siis täitedokumendiks olev kohtumäärus võiks aeguda 26.05.2034 ehk alles 20

aasta möödudes. Avaldaja suhtes algatati pankrotimenetlus 2011. aastal, mil kohustusi täideti

pankrotimenetluse käigus. Võlausaldajatel on nõudeid olnud võimalik maksma panna 23 aasta

jooksul. Selline tõlgendus ei kohtle võlgnikke võrdselt ega täida pankrotivõlgnikule

õiguspärase ootuse põhimõtet, st et õiguskorras eksisteerib võimalus võlgadest vabaneda ja

eluga edasi minna. Kui aegumistähtaeg on ebainimlikult pikk, siis võib kujuneda olukord, kus

inimene peab näiteks (kergekäeliselt) võetud laenukohustust täitma kogu oma elu.

Menetlusosaliste seisukohad

13. Puudutatud isik I vaidleb kaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata, kuivõrd

avaldaja vastu suunatud nõue ei ole aegunud ning maakohtu määrus on põhjendatud ja

seaduslik. Puudutatud isik I palub jätta kõik menetluskulud avaldaja kanda.

14. Puudutatud isik I selgitab, et 23.04.2014 Harju Maakohtu pankrotimenetluse lõpetamise

määrus tsiviilasjas nr 2-11-21723 on täitedokument, kuid seda ei saanud puudutatud isik I

sundtäitmisele esitada, sest sama määrusega algatati avaldaja kohustustest vabastamise

menetlus. Kohustustest vabastamise menetluse ajal täitemenetlust läbi viia ei saa.

15. Avaldaja kohustustest vabastamise menetlus lõppes tema kohustustest vabastamata

jätmisega 09.12.2019 määrusega, sest avaldaja rikkus temal seadusest tulenevaid kohustusi

süüliselt. Kohustustest vabastamise menetluses ei teinud avaldaja puudutatud isiku I nõude

katteks ühtegi väljamakset. Lisaks lisandus avaldajal 02.02.2018 krediidiinfosse uus

maksehäire, mis viitab sellele, et avaldaja oli kohustustest vabastamise menetluse kestel

võtnud uusi kohustusi, millega ta ilmselgelt kahjustas pankrotimenetluses nõude esitanud

võlausaldajate huve, kelle nõuded on endiselt rahuldamata. Sellises olukorras oleks

kohustustest vabastamise menetluse ja täitemenetluse võrdsustamine võlausaldajate õiguste

mitmekordne kahjustamine, mis ei saaks olla mingil juhul põhjendatud. Puudub igasugune

põhjus kohelda erinevalt nn tavapärast täitedokumenti ja pankrotimenetluse lõppmäärust kui

2-24-9470

täitedokumenti. Eriti põhjendamatu on see nõuete osas, mille suhtes ei ole võlausaldajal enne

pankrotimenetlust olemas täitedokumenti, mille täitmist nõuda.

16. Arvestades avaldaja käitumist kohustustest vabastamise menetluse raames, on viidatud

avaldaja avaldus lausa pahatahtlik. Avaldaja ei olnud kohustusest vabastamise menetluse ajal

kättesaadav ei usaldusisikule ega ka kohtule. Järelevalve teostamine oli avaldajast tingitult

sisuliselt võimatu. Usaldusisikul puudus informatsioon võlgniku kohta, kuigi ta kasutas kõiki

teadaolevaid kontakte, et temaga ühendust saada. Seega ei ole avaldaja teinud midagi selleks,

et välja teenida võimalust eluga edasi minna võetud kohustusi täitmata. Avaldaja on vastupidi

teinud kõik endast oleneva, et võetud kohustusi mitte täita.

17. 09.12.2019 määrusega keeldus kohus avaldajat pankrotimenetluses täitmata jäänud

kohustustest vabastamast. Täitmisavalduse esitas puudutatud isik I 10.02.2020. Seega ei ole

täitedokumendi täitmisele esitamisega ka viivitatud. Täitedokumendist tuleneva nõude

täitmise aegumine katkes ja algas uuesti seega 10.02.2020 ning aeguks sellest lähtuvalt alles

10.02.2030. Eeltoodust tulenevalt ei ole määruskaebuses avaldatud asjaolud relevantsed ega

anna alust kaebuse rahuldamiseks.

Menetluse edasine käik

18. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel

läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

19. Ringkonnakohus jätab vaidlustatud määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata

(TsMS § 659 ja § 657 lg 1 p 1). Määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse

muutmiseks. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ega korda neid

(TsMS § 659 ja § 654 lg 6). Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus

järgmist.

20. Avaldaja leiab, et maakohus on ebaõigesti tuginenud aegumise katkemise sätetele, sest

pankrotimenetluse lõppmäärusele ei saa kohaldada TsÜS § 159 lg-t 1. Avaldaja hinnangul ei

kohaldu TsÜS § 157 lg 3 kohaselt pankrotimenetluse lõppmäärusele TsÜS § 157 lg 1.

Ringkonnakohus avaldajaga ei nõustu. Maakohus on käesoleva asja lahendamisel õigesti

tuginenud TsÜS § 159 lg-le 1, § 157 lg-le 3 ja arvestades seni kujundatud kohtupraktikat

(TlnRnKm 15.05.2023, 2-22-17853, p 21) leidnud, et kuivõrd puudutatud isik I esitas

kohtutäiturile täitmisavalduse esmakordselt 10.02.2020, siis täitedokumendist tuleneva nõude

täitmise aegumine katkes ja algas uuesti 10.02.2020. Seega leidis maakohus õigesti, et

avaldaja saab esitada TMS § 2231 lg 1 kohase avalduse kohtule kõige varem 11.02.2030 ning

nõude täitmine ei ole aegunud.

21. Ringkonnakohtu hinnangul on avaldaja ekslikult leidnud, et kohustustest vabastamise

menetlust saab võrdsustada täitemenetlusega. Asja materjalidest nähtuvalt on maakohus

tuvastanud, et Harju Maakohtu 23.04.2014 määrusega tsiviilasjas nr 2-11-21723 kinnitati

avaldaja pankrotimenetluse lõpparuanne, lõpetati avaldaja pankrotimenetlus PankrS § 163

alusel ning algatati avaldaja suhtes füüsilisest isikust võlgniku kohustustest vabastamise

menetlus. Harju Maakohtu 09.12.2019 kohtumäärusega samas tsiviilasjas lõpetati

kohustustest vabastamise menetlus ja keelduti vabastamast avaldajat tema pankrotimenetluses

täitmata jäänud kohustustest.

2-24-9470

22. Ringkonnakohus selgitab, et kohustustest vabastamise menetluse ajal kehtinud PankrS §

174 lg 1 sätestas, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kestel ei saa

pankrotivõlausaldajad, sh need pankrotivõlausaldajad, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid

esitanud, pöörata sissenõuet võlgniku varale. PankrS § 174 lg 1 järgne otsustus võlgadest

vabastamise või vabastamata jätmise kohta ja täitedokumendiks olev lõpparuande kinnitamise

määrus koos rahuldamata nõuete nimekirjaga on omavahel olemuslikult seotud otsustused.

Rahuldamata nõudeid saab hakata üldises korras täitemenetluses täitma alles siis, kui on

jõustunud otsustus võlgadest vabastamata jätmise kohta. Lõpparuande kinnitamise määruse

täitmine on peatunud kuni võlgadest vabastamise menetluse lõppemiseni (TsÜS § 160 lg 3).

Seega ei saanud puudutatud isik I kohtutäituri poole täitemenetluse algatamiseks pöörduda

PankrS §-s 174 sätestatud sissenõude keelust tulenevalt enne võlgniku kohustustest

vabastamise menetluse lõpetamist ja kohustustest vabastamata jätmist (vt TrtRnKm

20.12.2022, 2-22-12649, p 10; TlnRnKm 02.06.2021, 2-21-1534, p 33; TlnRnKm 01.11.2023,

2-23-419, p 19). Määrus, millega keelduti avaldajat tema pankrotimenetluses täitmata jäänud

kohustustest vabastamast, jõustus 28.12.2019 ja puudutatud isik I esitas kohtutäiturile

täitmisavalduse 10.02.2020.

23. Ringkonnakohus märgib vastuseks määruskaebuse väidetele, mis seonduvad sellega, et

maakohtu tõlgendus ei kohtle võlgnikke võrdselt ega täida pankrotivõlgnikule õiguspärase

ootuse põhimõtet võimalusena võlgadest vabaneda ja eluga edasi minna, et nõustub

puudutatud isiku I seisukohaga. Harju Maakohtu 09.12.2019 määrusest tsiviilasjas nr 2-11-

21723 nähtuvalt tuvastas kohus, et avaldaja käitumine oli käsitatav võlausaldajate nõuete

rahuldamise takistamisele suunatud tegevusena ja süülise käitumisena. Sellest tulenevalt ei

andnud avaldaja endast parimat võlausaldajate nõuete rahuldamiseks, mistõttu keeldus kohus

võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisest. Õige on seisukoht,

et uue võimaluse saamiseks peab võlgnik kohustustest vabastamise menetluse kestel andma

endast parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks.

24. Eeltoodud põhjendustest tulenevalt jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ja

määruskaebuse rahuldamata.

25. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad menetluskulud avaldaja kanda (TsMS §

171 lg 1). Kuna maakohus tuvastas, et sissenõudja on kinnitanud menetluskulude puudumist

(dtl 25) ja kohtutäiturit ei ole menetluses esindanud lepinguline esindaja, määras maakohus, et

kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. Toimiku materjalidest nähtuvalt puuduvad

puudutatud isikutel kindlaksmääratavad menetluskulud ka ringkonnakohtus.

26. Käesoleva määruse peale saab esitada määruskaebuse Riigikohtule (TsMS § 696 lg 3,

TMS § 2231 lg 4).

(allkirjastatud digitaalselt)