3-24-2047/10 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Kadriann Ikkonen

Otsuse tegemise aeg ja koht

14. november 2024, Tallinn

Haldusasja number

3-24-2047

Haldusasi

X kaebus nõuetega kohustada Kiili valda algatama riiklik

järelevalvemenetlus kinnisasjal aadressiga Saaruste tee 27, Kiili

vald (registriosa nr 18849650) toimuva maapinna

kasvupinnasega vertikaalplaneerimise ja sellele muru rajamise

osas; kohustada Kiili valda tegema Saaruste tee 27 kinnisasja

(registriosa nr 18849650) omanikule ettekirjutus, mille kohaselt

kohustub Saaruste tee 27 kinnisasja omanik kinnisasjal

aadressiga Saaruste tee 27, Kiili vald (registriosa nr 18849650)

maapinna kasvupinnasega vertikaalplaneerimise ja sellele muru

rajamise viima kooskõlla Kiili Vallavolikogu 12.02.2007

otsusega nr 10 kehtestatud Saaruste kinnistu detailplaneeringu ja

07.06.2022 Kiili Vallavalitsuse ehitusloa nr 2212271/17399

aluseks oleva ehitusprojekti joonisega E2144_PP_AS-4-

03_drenaažlõige

Menetlusosalised

ja

nende esindajad

Kaebaja – X, vandeadvokaat Angela Kase

Vastustaja – Kiili vald, esindaja Tarko Tuisk

Kolmandad isikud - A ja B

Asja läbivaatamine

RESOLUTSIOON

Kirjalik menetlus

1. Rahuldada X kaebus osaliselt:

1.1.tunnistada õigusvastaseks Kiili valla 27.06.2024 otsus

mitte alustada Saaruste tee 27 Kiili kinnistul

toimuvate

haljastustöödega

seoses

järelevalvemenetlust;

1.2. Kiili vallal tuleb X 18.06.2024 taotlus uuesti

lahendada ja järelevalvemeetmete rakendamise

vajadust veelkord kaaluda.

2. Mõista Kiili vallalt välja menetluskulu 2 727,05 eurot.

Vastustaja ja kolmanda isiku menetluskulud jätta nende

endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates. Viimane päev apellatsioonkaebuse esitamiseks on

16.12.2024. Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib esitada

vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse menetlusosalisele kättetoimetamisest

arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). HKMS §

52 lg 1 järgi tuleb kohtule esitatavad avaldused sõnastada võimalikult selgelt ja lühidalt. Kui apellant soovib

apellatsioonkaebuse arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral

eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui

menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada

ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist

(HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS §

116 lg 6).

ASJAOLUD

1. Xl on ühisomandis kinnisasi Kiili vallas, Sausti külas, Saaruste tee 25 (edaspidi: Saaruste tee

25). X esitas 18.06.2024 Kiili Vallavallavalitsusele taotluse ehitusjärelevalve alustamiseks

tulenevalt asjaolust, et naaber alustas Kiili vallas, Sausti külas, Saaruste tee 27 (edaspidi: Saaruste

tee 27) kinnistul haljastus- ja planeerimistöid, mis on vastuolus hoone kasutusloa ja

ehitusprojektiga.

2. Kiili vald teatas 27.06.2024 Xle, et ei alusta Saaruste tee 27 kinnistul toimuvate haljastustöödega

seoses järelevalvemenetlust, sest kinnistule kasvupinnase lisamine ei ole muutnud kinnistu

vertikaalplaneeringut.

3. Tallinna Halduskohtule saabus 11.07.2024 X kaebus nõuetega kohustada Kiili valda algatama

riiklik järelevalvemenetlus kinnisasjal aadressiga Saaruste tee 27 toimuva maapinna

kasvupinnasega vertikaalplaneerimise ja sellele muru rajamise osas; kohustada Killi valda tegema

Saaruste tee 27 omanikule ettekirjutus, mille kohaselt kohustub Saaruste tee 27 kinnisasja omanik

Saaruste tee 27 maapinna kasvupinnasega vertikaalplaneerimise ja sellele muru rajamise viima

kooskõlla Kiili vallavolikogu 12.02.2007 otsusega nr 10 kehtestatud Saaruste kinnistu

detailplaneeringu ja 07.06.2022 Kiili Vallavalitsuse ehitusloa nr 2212271/17399 aluseks oleva

ehitusprojekti joonisega E2144_PP_AS-4-03_drenaažlõige.

KAEBAJA SEISUKOHAD

4. Kohaliku omavalitsuse ülesanne on ehitusseadustiku (EhS) § 130 lg 2 p 1 kohaselt teha riiklikku

järelevalvet ehitise ja ehitamise detailplaneeringule vastavuse üle ning p 2 kohaselt ehitiste ja

ehitamise nõuetele vastavuse üle. Ehitise ja ehitamise ohutust nõudvad normid on avaliku õiguse

normid, millest tulenevate õiguste kaitstus on avaliku korra osa (vt korrakaitseseaduse - KorS § 4).

5. Kiili vald on järelevalvemenetluse algatamata jätmise otsustanud ennatlikult ning

uurimispõhimõtet rikkudes, lähtudes tõendamata ning oletustel põhinevatest asjaoludest. Kaebaja

subjektiivne õigus on nõuda menetluse algatamata jätmise õiguspärasuse kontrollimist ning

õigusvastase keeldumise korral järelevalve algatamiseks kohustamist.

6. Vastustajal oli kohustus tuvastada, kas Saaruste tee 27 kinnistul toimuv ehitustegevus, so

kasvupinnase lisamine ning vertikaalplaneerimine vastab EhS § 12 lg 1 alusel ehitusprojektile ning

EhS § 12 lg 1 alusel kehtivale detailplaneeringule. Kuivõrd sadevee valgumine naaberkinnistule on

kehtiva detailplaneeringu kohaselt välistatud, peab vastustaja tagama, et seda nõuet täidetakse ka

pärast kasutusloa väljastamist. Samas toimuvad veel jätkuvad ehitustööd, milleks on kasvupinnase

lisamine ja vertikaalplaneerimine.

7. Vastustaja ei ole oma seisukohta tõendanud, et Saaruste tee 27 kinnistule kasvupinnase lisamine

ei ole väidetavalt muutnud kinnistu vertikaalplaneeringut ja seega puudub alus järelevalve

alustamiseks. Tegemist on vastustaja ametniku subjektiivse hinnanguga, mis põhineb oletusel.

2(12)

Selline haldusmenetluse läbiviimine on lubamatu (vt Riigikohtu 20.01.2021 otsus nr 3-19-569, p

11).

8. Haldusmenetluse seadus (HMS) § 5 lg 1 annab küll vastustajale menetlustoimingu läbiviimisel

vormivabaduse, kuid see peab toimuma kooskõlas kaalutlusõigusega ning HMS sätetega. HMS-st

ei tulene põhimõtet, et asjaolude väljaselgitamine ei oleks menetlustoiming järelevalvemenetluses

ning seetõttu ei peaks vastustaja seda vajadusel protokollima. KorS § 12 ja HMS § 18 lg 1 kohaselt

oleks vastustaja pidanud menetlustoimingu protokollima. Olukorras, kus vastustaja ei ole seda

teinud, ei ole võimalik kontrollida vastustaja tegevuse õiguspärasust. Seejuures ei ole võimalik

veenduda selles, kas vastustaja üldse on käinud Saaruste tee 27 kinnistul asjaoludega tutvumas.

Haldusmenetluses tuvastatud asjaolude tõendamise riski kannab haldusorgan, kes peab olema

võimeline tõendama, et on menetluse nõuetekohaselt läbi viinud.

9. Küsimus sellest, kas Saaruste tee 27 kinnistul on ehitatud projektikohane kraav (nõva) on

faktiline asjaolu, mida saab pädev isik tuvastada nt mõõtmise teel ning vastavate tulemuste

kirjeldamisel protokollis. Dokumendist ei ole võimalik kontrollida, kuidas vastustaja jõudis

järeldusele, et nõva on olemas ja sadevee äravool tagatud. Kaebaja esitatud fotodelt on näha, et

projektis nõutava kujuga kaldeid ei eksisteeri ning nõva põhjas ei ole jäetud kasvupinnase (mulla)

alt välja killustikupatja, mis võimaldaks sadeveel nõuetekohaselt dreenida ja mitte valguda kaebaja

kinnistule.

10. Sõltumata sellest, kas ja kuidas vastustaja asjaolude tuvastamise läbi viis, on vastustaja jõudnud

oma järeldustes ebaõigele tulemusele, mida kinnitab kaebaja poolt tellitud asjatundja arvamus.

Ehitusinsener I. Kuusaru asus järeldusele, et Saaruste tee 27 kinnistul haljastustööde teostamise

järgselt valminud lahendus (vertikaalplaneerimine ja sademevee ärajuhtimine) ei vasta drenaaži

ehitusprojektile ja drenaaži teostusjoonisele. Valminud lahendus ei ole toimivuselt samaväärne

ehitusprojekti lahendusega ning see ei välista sadevee valgumist kaebaja kinnistule. Seda peamiselt

seetõttu, et ei ole rajatud ettenähtud nõva sügavusega 22 cm ning killustiku peale on rajatud

mullakiht, mis ei taga vee filtreerumist killustikku. See arvamus lükkab ümber vastustaja

seisukoha, et lahendus on projektiga kooskõlas ning seetõttu puudub alus järelevalvemenetluse

algatamiseks.

11. Vastustaja on selgelt rikkunud kaalutlusõigust järelevalvemenetluse algatamisel, kuivõrd on

jätnud nõuetekohaselt välja selgitamata otsuse tegemiseks vajalikud faktilised asjaolud ning

rajanud otsuse oletusele, mis on faktiliselt täiesti ebaõige. Vastustaja keeldumine

järelevalvemenetluse algatamisest on õigusvastane.

12. Vastustaja eksis järelevalve algatamata jätmisel ka HMS § 40 lg 1 vastu, jättes kaebaja kui

menetluse algatamise taotleja ära kuulamata enne menetluse algatamata jätmise otsustamist

(Riigikohtu 28.04.2014 otsus haldusasjas nr 3-3-1-52-13, p 34). Vastustaja tegevusest nähtub soov

mitte tegeleda probleemi lahendamisega, vaid otsida võimalusi, kuidas vastustaja ei peaks

õigusaktidest tulenevaid kohustusi täitma. Kaebaja oleks saanud esitada vastustajale konkreetseid

tõendeid, mille pinnalt vastustaja oleks saanud otsustada asja kaalutlusreegleid rikkumata.

13. Järelevalvemenetluse algatamata jätmine seab kaebaja kinnistu ohtu. Sademe- ja pinnavee

valgumisega rikutakse kaebaja omandit. Toimiv lahendus on sadevee valgumise välistamiseks

vältimatult vajalik, kuna kaebaja kinnistu maapind on madalamal kui Saaruste tee 27 kinnistu

maapind. Saaruste tee 27 kinnistu maapinda on ehitustegevuse käigus ka täiendavalt tõstetud.

Kontrollimatu veevool tekitab kaebaja kinnistule liigniiskuse, mis võib omakorda ohustada kaebaja

kinnistul asuvat eluhoonet, sh nt uhtuda ära pinnast kinnistult ja tuua kaasa teisi soovimatuid

geoloogilisi protsesse. Selliste protsesside tulemusel võib tekkida kahju kaebaja kinnistul asuvale

hoonele, nt võib tekkida vajumisi, lisaks võib liigniiskus kahjustada kaebaja kinnistule rajatud

haljastust. Nimetatu rikub selgelt kaebaja omandiõigust ning see on ka vastuolus põhimõttega, et

ühelt kinnistult ei või suunata teisele kinnistule negatiivseid mõjusid (AÕS § 143 lg 1).

3(12)

14. Vastustaja tegevus on vastuolus hea halduse põhimõttega. Kaebaja on pidanud esitama

vastustajale oma õiguste kaitseks mitmeid vaideid ning pöördumisi. See on kandnud tulemust,

kuivõrd vastustaja on oma eksimusi varasemalt möönnud ning tunnistas ehitusloa kehtetuks.

Kaebaja oli ja on sunnitud kasutama selleks pädeva inseneri ja advokaadi kaasabi ning kandis

sellega seoses märkimisväärseid kulusid (ligi 10 000 eurot). Samuti seadis vastustaja kasutusloa

menetluses kõrvaltingimuse, et tagada kaebaja kinnistule sadevee valgumise takistamine. Samas ei

teinud vastustaja seda omaalgatuslikult, vaid üksnes kaebaja põhjendatud sekkumise tulemusel.

Kolmandatele isikutele tuleb teha konkreetne ettekirjutus järelevalvemenetluse läbi viimiseks, sest

vastustaja on pikema aja jooksul eiranud kaebaja õigustatud huvisid ja detailplaneeringust

tulenevaid subjektiivseid õigusi.

15. Kaebaja koostas võrdluse, millest nähtub, et vastustaja ja kolmandad isikud on ebaõiges

teadmises vaadeldava kinnistu maapinna kõrguse muudatustest. Võrdlusest nähtub üheselt, et

ainuüksi vaadeldava kinnistu loodeosas on maapinna kõrgust võrreldes detailplaneeringu

lahendusega muudetud 50-70 cm, millele lisandus täiendavalt 2024.a suvel lisatud kasvumuld, ca

10 cm (kaebajale ei ole teada, kui palju tegelikult kasvumulda on lisatud, kaebaja lähtub siin

kasutusloa kõrvaltingimusest). Väär on kolmandate isikute väide, et maapinda tõsteti vaid väheselt

kinnistu loodeosas, kuna seal oli madalam lohk. Seal ei ole madalamat lohku olnud,

detailplaneeringu põhijooniselt nähtub selgelt, et maapinna vertikaal langes ühtlaselt kogu

detailplaneeringu alal kagust loode suunas.

16. Kolmandate isikute esitatud lisa 8 on kinnistu põhiprojekt ja kannab kuupäeva 05.2022 ehk siis

varasemat kuupäeva, kui kinnistule antud ehitusloa kuupäev. Teostusjoonise koostamise järgselt on

kinnistu maapinda tõstetud täiendavalt 10 cm. Detailplaneeringu põhijoonist (kinnistu on

detailplaneeringu põhijooniselt krunt pos nr 15) ja kasutusloa menetluses ehitisregistrisse esitatud

teostusjoonist võrreldes on selge, et kinnistul on maapinda tõstetud terve kinnistu ulatuses 20-40

cm, millele on lisandunud siis eelnevalt viidatud 10 cm haljastusmulda. Kaebaja ei väida, et

detailplaneering keelaks maapinna vertikaali mistahes muutuse. Detailplaneering pööras erilist

tähelepanu sellele, et edasisel projekteerimisel ei tohi maapinna vertikaali muutus luua olukorda,

kus sademeveed valguvad naaberkinnistule. Eeltoodust järeldub otseselt, et kinnistu maapinna

vertikaali muutus ei saa toimuda meelevaldselt ja mida kinnitavad ka kolmandate isikute

selgitused.

17. Kinnistule on maapinna kõrguse muutuse mõju oluline. Kaebaja kinnistu maapind on kinnistu

maapinnast keskmiselt madalamal ja maapinna kõrguse muutus on tihedas seoses sademevee

liikumisega. On üldteada, et sademevesi valgub kõrgemast punktist madalamasse punkti. Seega

kinnistule sademevee nõuetekohase kogumise ja ärajuhtimise projekti koostamine ja sellest kinni

pidamine on võtmetähtsusega, et vältida kinnistult sademevee valgumine kaebaja kinnistule.

18. Hoolimata korduvatest palvetest kinnistu ehitus- kui ka kasutusloa menetluses, kus kaebaja

juhtis korduvalt vastustaja tähelepanu kinnistu maapinna kõrguse tõstmisele, on vastustaja kinnistu

maapinna kõrguste muudatuse jätnud süsteemselt tähelepanuta, sh jätnud kaebaja esitatud

pöördumistele sisuliselt vastamata. Puudub vaidlus, et väljaehitatud sademevee lahendus ei vasta

kokkulepitule. Ka vald ja kolmandad isikud ei ole väitnud vastupidist.

VASTUSTAJA SEISUKOHAD

19. Vastustaja palus jätta kaebuse rahuldamata. Vastustaja rahuldas 2.05.2022 vaide, millega

peatati ehitustegevus Saaruste tee 27. Kiili Vallavalitsuse 17.05.2022 korraldusega nr 216 „Kiili

Vallavalitsuse 25.05.2021 korralduse nr 197 „Ehitusloa väljastamine ehitise (üksikelamu)

püstitamiseks Saaruste tee 27, Sausti küla” kehtetuks tunnistamine” tunnistati kehtetuks Saaruste

tee 27 kinnisasjale väljastatud ehitusluba nr 2112271/17595 ja ehitusteatis nr 2211201/02978.

4(12)

20. Kiili Vallavalitsus andis 31.05.2022 korraldusega nr 238 „Ehitusloa väljastamine ehitise

(üksikelamu) püstitamiseks Saaruste tee 27, Sausti küla“ ehitusloa Saaruste tee 27 üksikelamule.

Kaebaja esindaja esitas Kiili Vallavalitsusele 7.07.2022 vaide kohustada Kiili Vallavalitsust

peatama viivitamatult Saaruste tee 27 kinnisasjale üksikelamu püstitamiseks väljastatud ehitusluba

nr 2212271/17399 ja tegema viivitamatult ettekirjutus Saaruste tee 27 kinnisasjal ehitustegevuse

kooskõlla viimiseks väljastatud ehitusloaga nr 2212271/17399 ehitamisele esitatavate nõuete ja

normidega osas, mis puudutab ehitusloaga nr 2212271/17399 ette nähtud sademevee lahendust

ning määrama ettekirjutuse täitmise tähtajaks 30 päeva.

21. Kiili Vallavalitsus käis vaide esitamise järgselt Saaruste tee 27 rajatud sademevee drenaažiga

kohapeal tutvumas ja selgus, et kohapeal nähtu ei vastanud ehitusprojektis ettenähtule (drenaaž oli

rajatud mõlemast otsast lühemana) ja seetõttu esitas vastustaja nõude Saaruste tee 27 üksikelamu

ehitajale esitada teostusjoonis ja kaetud tööde aktid. Ehitaja esitatud teostusjoonise ja

ehituskirjelduse alusel sai kinnitust asjaolu, et drenaaž on rajatud mõlemast otsast lühemana, kui

projektis ette nähtud. Vastustaja esitas ehitajale nõudmise drenaaž välja ehitada vastavalt ehitusloa

saanud projektile või esitada pädeva isiku kooskõlastus valminud ulatuses drenaaži toimimise

kohta. Kiili Vallavalitsus jättis vaide Kiili Vallavalitsuse 9.08.2022 korraldusega nr 365

rahuldamata, kuna leidis, et poolelioleva ehituse ehitusloa peatamine või tühistamine ei aita kaasa

osaliselt välja ehitatud drenaaži projektijärgsele valmimisele.

22. 13.10.2022 toimus Saaruste tee 27 drenaaži ja maapinna kõrguste paikvaatlus, kus osalesid

Saaruste tee 25 esindajad ja spetsialistina Ilmari Kuusaru (diplomeeritud veevarustuse- ja

kanalisatsiooniinsener tase 7, omanikujärelevalve ja ehitustegevuse juhtimine), Saaruste tee 27

esindajad ja spetsialistina Heivi Kohl (volitatud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener tase 8,

veevarustuse ja kanalisatsiooni projekti koostamine, 3 drenaaži projekti autor) ning Kiili

Vallavalitsuse ehitusjärelevalve spetsialist Märt Neppo. Paikvaatluse põhjuseks oli Saaruste tee 27

piki krundi piiri rajatud drenaaži mittevastavus ehitusloa saanud ehitusprojektile, kus drenaaž oli

tänava poolt umbes üks meeter ja hoovi poolt umbes kaks meetrit lühem. Saaruste tee 27 esindaja

sõnul jäi drenaaži ehitusele ette suur kivi, mida naabri aeda kahjustamata eemaldada ei oleks

õnnestunud. Lepiti kokku, et hoovipoolses osas ehitatakse drenaaž pikemaks vastavalt projektile

ning toru ots tuuakse puhastamise tagamiseks maast välja vardaga tähistatud kohas, olemasolev

pinnas krundil tasandatakse ja peale tuleb haljastusmuld 10 cm arvestades ehitusprojektis

ettenähtud vertikaalplaneeringut, Saaruste tee 25 kõrgusmärgist 42,62 tehakse piki aeda ühtlane

kalle drenaaži poole vastavalt drenaaži joonisele arvestades maapinna langust ja piirdeaia alla astet

kruntide vahele ei tehta.

23. Saaruste tee 27 üksikelamule väljastati 10.11.2023 kasutusluba nr 2312371/06235, milles lubati

kinnistu haljastamiseks olemasolevale maapinnale lisada kuni 10 cm haljastusmulda. Seega

kasutusloa menetluse käigus saavutati piirinaabrite ja vastustaja vahel kokkulepe, kuidas on

võimalik Saaruste tee 27 kinnistu haljastamise käigus lisada kasvumulda viisil, et säilib

sadeveedrenaaži toimepidevus.

24. Kaebaja esitas 18.06.2024 Kiili Vallavalitsusele taotluse järelevalvemenetluse algatamiseks

Saaruste tee 27 kinnisasjal toimuva maapinna kasvupinnasega vertikaalplaneerimise ja selle muru

rajamise osas, et järelevalvemenetluse käigus kontrollitakse kinnistu maapinna kõrgust ja tööde

vastavust detailplaneeringule, ehitusloale ja kasutusloale. Vastustaja esindaja kontrollis kaebaja

taotluses esitatud infot 26.06.2024 Saaruste tee 27 kinnistul ja leidis, et ei alusta

järelevalvemenetlust. Saaruste tee 27 kinnisasja omanik esitas vastustaja ametnikule Heivi Kohli

(volitatud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener tase 8, veevarustuse ja kanalisatsiooni projekti

koostamine, drenaaži projekti autor) allkirjaga kooskõlastatud haljastusmulla teostusjoonise, kes

kinnitas, et väljaehitatud lahendusega on endiselt takistatud sademevee valgumine

naaberkinnistule.

5(12)

25. Vastustaja esindaja järelevalveinspektor Hannes-Paul Kirotar võttis kaebaja 18.06.2024

esitatud taotluse järelevalvemenetluse algatamiseks menetlusse ja enne järelevalvemenetluse algust

hindas asjaolusid ja menetluse algatamise vajalikkust. Vahetult pärast Kiili Vallavalitsusele

kaebuse esitamist võttis järelevalveinspektor Hannes-Paul Kirotar ühendust Saaruste tee 27

omanikuga ja kohtus temaga 26.06.2024 Saaruste tee 27 kinnistul, kus kuulas ära ka tema esitatud

seisukoha. Pärast kohtumist esitas Saaruste tee 27 omanik Kiili Vallavalitsusele haljastusmulla

lisamise teostusjoonise, mille on üle kontrollinud ja oma allkirjaga kooskõlastanud Heivi Kohl

(volitatud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener tase 8, veevarustuse ja kanalisatsiooni projekti

koostamine, drenaaži projekti autor), kes on olnud ka asjasse juba varasemalt kaasatud.

26. Kiili Vallavalitsuse järelevalveinspektor hindas esitatud dokumentaalseid tõendeid ja lähtudes

asjaolust, et Heivi Kohl on teostusjoonise üle kontrollinud ja oma allkirjaga kooskõlastanud, siis

puudus järelevalveinspektoril õigus kahelda esitatud seisukohtade paikapidavuses eesmärgiga

vältida naaberkinnisasja kahjustamist. Järelevalveinspektor ei pidanud koostama paikvaatluse

protokolli ega andma kaebajale, kui ühele menetlusosalisele eraldi võimalust olla ära kuulatud.

Saaruste tee 27 omanikud esitasid asjakohased teostusjoonised, kus Heivi Kohl kinnitas, et

väljaehitatud lahendusega on sademevee valgumine naaberkinnistule takistatud ja täidetud on

kasutusloa kõrvaltingimus. Järelevalveinspektoril puudub pädevus eraldiseisvalt anda täiendavaid

hinnanguid kutsestandardit omava eksperdi seisukohale. Kohaliku omavalitsuse kohustus on

kontrollida ja veenduda, kas vastavat pädevust omava isiku seisukoht on olemas või mitte. Juhul

kui eksperthinnang oleks puudunud, siis sellisel juhul oleks olnud vastustajal kohustus anda

kinnistu omanikule tähtaeg vastava eksperthinnangu tellimiseks ja vallale esitamiseks, et täita

kohaselt väljastatud kasutusloa kõrvaltingimus.

27. Vastustaja ametnik selgitas järelevalvemenetluse alguses välja asjaolud ja lähtus Saaruste tee

27 omaniku tellitud eksperdi arvamusest, milles vastustajal puudub õigus kahelda. Ehitise ohutust

tõendavate dokumentide esitamise kohustus on kinnisasja omanikul või tema volitatud isikul.

Viidatud eeldus on vastustaja jaoks täidetud.

28. Kaebaja väide, et järelevalve algatamata jätmine seab kaebaja kinnistu ohtu, on kaebaja

oletuslik väide, mis ei ole kooskõlas Saaruste tee 27 omaniku vastustajale esitatud

ekspertarvamusega. Heivi Kohl on kinnitanud, et väljaehitatud lahendusega on endiselt sademevee

valgumine naaberkinnistule takistatud.

29. Kaebaja ei ole tõendanud, et Saaruste tee 27 kinnistult oleks valgunud sadevesi Saaruste tee 25

kinnistule. Juhul kui see peaks juhtuma, siis kaebajal on võimalik pöörduda selle nõudega Harju

Maakohtusse.

30. Vastustaja ei ole kaebaja taotlust järelevalvemenetluse algatamiseks ignoreerinud, vaid asus

kohe asjaolusid välja selgitama. Asja uurides esitas Saaruste tee 27 vastustajale pädeva eksperdi

allkirjastatud teostusjoonise ja video, mille põhjal oli näha, et sademevesi ei valgu

naaberkinnistule. Kiili Vallavalitsusele esitatud asjakohased tõendid on piisavad selleks, et oleks

täidetud kasutusloa kõrvaltingimus ja otsustada jätta riiklik järelevalvemenetlus algatamata.

Sademevee drenaaž on ehitatud vastavalt projektile, sisulises kooskõlas poolte vaheliste

kokkulepetega ja vastab kasutusloas toodud tingimustele. Ehitustehnilise lahenduse on kinnitanud

pädev ekspert.

KOLMANDATE ISIKUTE SEISUKOHAD

31. Kolmandad isikud omandasid 17.01.2024 Sausti külas Saaruste tee 27 kinnistu, millele oli Kiili

Vallavalitsus 11.11.2023 väljastanud haldusaktiga nr 12371/06235 kasutusloa nr 2312371/06235.

Kolmandad isikud ei vaidlusta vastustaja tegevust riikliku järelevalvemenetluse mittealgatamisel.

Seoses kõrge pinnasevee taseme ja saviliivmoreeni ja saviliiva esinemisega on uuritud alal

külmakerke oht. Detailplaneeringu koostamisel on kasutatud Rakendusgeodeesia ja

6(12)

Ehitusgeoloogia Inseneribüroo OÜ (REIB) ehitusgeoloogilise uurimustöö aruannet (töö nr. GE-

0734, juuni 2005).

32. Lähtudes detailplaneeringu seletuskirjas toodust pidi kaebaja teadma, et Saaruste tee 25

kinnistu asub maapinna samakõrgusjoonte järgi „lohus/kausis“ ning võib vastavalt

ehitusgeoloogilise uurimistöös esitatule esineda ülavett. Uurimistööd viidi läbi enne planeerimis- ja

ehitustegevuse alustamist. Uurimistöö koostamise ajal ilmus pinnasevesi puuraukudes 0,05…1,25

m sügavusel (abs. 39,8…42,0 m). Kaebaja ega IB Telora OÜ ei ole teavitanud kolmandaid isikuid

arvamuse koostamisest. IB Telora OÜ arvamuse pädevuse seavad kahtluse alla järgmised

puudused: 1) arvamuse koostaja ei ole esitanud ühtegi arvutust või tehnilist põhjendust, mis

põhjustel ei ole tegemist toimivuselt samaväärse lahendusega; 2) arvamuse koostaja ei ole oma

arvamuses esitanud näiteks akteeritud mõõteprotokolli või mistahes muud tõendit, mille põhjal

oleks võimalik väita, et Saaruste tee 27 kinnistu vertikaalplaneeringu lahendus ei välista sademevee

valgumist Saaruste tee 25 kinnistule; 3) jääb selgusetuks, mis põhjustel lähtub arvamuse koostaja

antud kõrgusmärkidest. Saaruste tee 27 kasutusloa dokumentides esitatud drenaaži teostusjoonisel

selliseid kõrgusmärke tuvastada ei ole võimalik. Arvamuse koostaja peaks lähtuma just viimati

nimetatud dokumendist, mille alusel on Saaruste tee 27 kasutusluba väljastatud. Kaebaja ei ole

arvamuse koostajale esitanud Saaruste tee 25 kinnistu vertikaalplaneeringut LIVE Architects OÜ

töö nr 21-08, joonis APV-01on väljastatud 17.03.2021. Samuti ei ole esitatud arvamuse

koostamise lähtedokumentideks antud ala geoloogilist uuringut. Seega annab ekspert hinnangu

ainult kaebaja esitatud Saaruste tee 27 kinnistu drenaažilõike skitsi ja vabakäelise teostusjoonise

põhjal.

33. Kiili Vallavalitsuse esitatud Saaruste tee 25 elamu ehitusloa väljastamise aluseks oleva

Architects OÜ töö nr 21-08 eelprojekti staadiumi vertikaaalplaneeringu joonisel on esitatud

maapinna samakõrgusjooned, mis näitavad, et antud elamu paikneb maapinna madalamas osas,

millele on viidatud ka detailplaneeringu seletuskirja maastikulises iseloomustuses. Uurimistööd

viidi läbi enne planeerimis- ja ehitustegevuse alustamist. Uurimistöö koostamise ajal ilmus

pinnasevesi puuraukudes 0,05…1,25 m sügavusel (abs. 39,8…42,0 m).

34. Saaruste tee 25 kinnistu maapinnale koguneva vihma- või lume sulamisest tekkiv ülavesi ei saa

pärineda ainult Saaruste tee 27 kinnistult. Saaruste tee 25 kinnistu ida, kagu ja lõuna suunas olevad

naaberkinnistud on juba algupärase loodusliku vertikaali lahendusega suunatud Saaruste tee 25

kinnistu ja hoone poole. Saaruste tee 27 katusele langev vihmavesi kogutakse kokku ja suunatakse

elamu nurkadest sajuvee kanalisatsiooni ja edasi tänaval kulgevasse sademevee magistraaltorusse.

Saaruste tee 27 kinnistule on kahe kinnistu vahele rajatud 110 mm drenaažitorustik (pikkusega ca

20 m), mis kogub kokku ja suunab sademe- ja lume sulamisest tekkiva ülavee drenaažitorustiku

kaudu sademevee magistraaltorusse.

35. Haljastuse rajamisel kasutatud ja killustiku peale paigaldatud geotekstiil on tunnustatud tootja

esmaklassiline toode, mis on tootja poolt koostatud tooteinfo järgi kasutatav pinnase

stabiliseerimiseks, pinnaste eraldamiseks ja filtreerimiseks. Saaruste tee 27 kinnistu omaniku

kasutatud killustiku ja haljastuse mulla eraldamiseks kasutatud geotekstiil eraldab mulla

killustikust, mis väldib pinnase peenete osakeste settimise drenaažitorustikku ja settimise tulemusel

tekkida võiva drenaažitorustiku ummistumise.

36. AÕS § 89 alusel saab nõuda ainult oluliste mõjutuste kõrvaldamist ja edasisest mõjutamisest

hoidumist. Seda, kas mõjutus on oluline, tuleb hinnata objektiivselt ning lähtuvalt puudutatud

kinnisasjale ulatuvast tegelikust mõjust (vt Riigikohtu lahend 2-21-18920).

37. Kolmandad isikud on teostanud vertikaalplaneerimise, rajades kalded kinnistu piirist oma

kinnistu poole, vältimaks sademevee valgumist naaberkinnistule. Kaebaja ei ole esitanud ühtegi

vastupidist tõendit. Detailplaneeringus ei ole käsitletud, et lisaks sadeveele peaks kinnistute

rajamisel mõjutama või käitlema pinnasevett (veeringesse haaratud põhjavee ülemine kiht).

7(12)

38. AÕS § 68 lg-st 1 tulenevalt on kõigil naaberkinnisasjade omanikel õigus oma kinnisasjaga

õiguskorra piires vabalt toimida (nt rajada ehitisi ja haljastust). Samas peavad omanikud siiski

vastastikku arvestama üksteise õigustega ulatuses, mis on vajalik teiste omanike õiguste

teostamiseks (kinnisasja omaniku õigused on piiratud eelkõige naaberkinnisasjade omanike

õigustega). Naabrite vaheliste suhete kindlaksmääramisel tuleb kaaluda poolte õigustatud huvisid,

kuid siiski on igal kinnisasjal prioriteetsed tema omaniku huvid ja esmajärjekorras on just omanikul

õigus enda huve oma kinnisasjal realiseerida (vt RKTKo 11.04.2005, 3-2-1-33-05, p 13) .

Sademeid ei saja vaid ainult kolmandate isikute kinnistul, vaid terve Sausti küla piikonnas võrdsel

määral. Sademed mõjutavad võrdsel määral kinnistu naabreid ja sademeveest põhjustatud

negatiivsete mõjutuste talumise kohustus on tavapärane.

39. Kolmandad isikud, vastustaja ning veevarustuse ja kanalisatsiooni ekspert (tasemel 8) on kõik

üheselt seadusandlusele ja dokumentidele viidates kinnitanud, et kolmandate isikute väljaehitatud

haljastuse lahendus vastab kehtivatele nõuetele. On üheselt mõistetav, et detailplaneering ise ei sea

piiranguid maapinna vertikaalplaneeringu teostamisel ega sea ette ühtegi kõrgusmärki kinnistutel.

Täpsem vertikaalplaneeringu lahenduse koostamine koos kõrgusmärkidega teostatakse antud

kaasusesse puutuvate kinnistute ehitusprojektidega eraldi, mida on kinnitanud ka kaebaja.

40. Sademevesi on sademetena maapinnale langenud pinnapealne vesi, mille valgumine

naaberkinnistule tuleb detailplaneeringu kohaselt välistada. Saaruste tee 27 kinnistul on sademevee

valgumine naaberkinnistule välistatud vertikaalplaneeringu joonisel toodud lahenduse

realiseerimisega. Kinnistupiiri lähedal paiknev maapind on rajatud kaldega oma kinnistu poole.

Teadaolevalt ei ole vihmavesi võimeline isevoolselt voolama maapinna kaldele vastu. Sellise

vertikaalse lahenduse kasutamine antud eesmärgi saavutamiseks on tavapärane praktika. Selle

lahenduse on antud kaasuse mõistes aktsepteerinud ka kohalik omavalitsus, väljastades hoonele

kasutusloa. Vaikimisi on selle lahendusega nõustunud ka kaebaja, kes ei ole määratud tähtaja

jooksul väljastatud kasutusluba kohtus vaidlustanud. Kolmandad isikud ei ole haljastustöid

teostades vertikaalplaneeringut muutnud, vaid lisanud juurde ainult lubatud mahus 10 cm paksuse

kihi kasvumulda.

41. Kolmandad isikud salvestasid video koheselt peale suure valingvihma raugemist 17.06.2024

kell 17.04. Valingvihm on ekstreemne olukord, mis kestab Eestis tavaliselt alla tunni ning enamus

vee hulgast jõuab maapinnale mõnekümne minuti jooksul. Hinnanguliselt võis videos kajastatud

valingvihma tulemusena maha sadada 20-30 mm sademeid. Videolt on tuvastatav, et ka kõige

ekstreemsemates tingimustes jääb kogu maha sadanud sademevesi Saaruste tee 27 kinnistule.

Rajatud toimiva lahendusega ei toimu sademevee valgumist kaebaja kinnistule. Sellega on täidetud

ka vertikaalplaneeringus toodud nõue, mis kohustab vältima sademevee valgumist

naaberkinnistule.

42. Kaebaja ei ole esitanud ühtegi konkreetset tõendit, uuringut vms dokumenti, et Saaruste tee 27

kinnistult valguks sademevesi kaebaja kinnistule, mille alusel saaks väita lahenduse mittevastavust

ja nõuda järelevalvemenetluse alustamist. Samuti ei ole kaebaja või tema tellitud ekspert avaldanud

kordagi soovi tulla teostama paikvaatlust ja küsima kolmandatelt osapooltelt täiendavaid

selgitavaid küsimusi. Selle asemel on piirdutud kauge vahemaa pealt teostatud fotode lisamisega

kaebusele ja neid kohut eksitades vääralt tõlgendatud. Kaebaja tõendina esitatud fotodelt ei ole

võimalik tuvastada kaebaja kirjeldusena lisatud puuduste olemasolu ja seetõttu tuleks need

selgitused jätta kohtul arvestamata. Kaebaja esitatud maapinna kõrguse muudatuste

võrdlusdokumendis on kaebaja käsitlenud Saaruste tee 27 kinnistu kõrguste väidetavaid muudatusi.

Kaebaja on maapinna võrdlemise dokumendist jätnud välja info Saaruste tee 25 kinnistu enda

maapinna muudatuste osas võrreldes esialgse olukorraga. Kaebaja on oma kinnistu edela nurgas

vähendanud maapinna kõrguseid. Geodeetilise alusplaani järgi on algselt olnud antud piirkonnas

maapinna kõrgusmärk 41.82 ja maapinda on alandatud koguni 12 cm võrra ehk 41.70 peale.

8(12)

Valdav osa kaebaja kinnistu vertikaalplaneeringu kalletest on suunatud Saaruste tee poole. Seega

saab väita, et enamus Saaruste tee 25 kinnistule langenud sademeveest on kaebaja juba ise

teadlikult juhtinud enda poolt varasemalt kirjeldatud kinnistu edela nurka ehk enda poolt viidatud

probleemsesse piirkonda. Samuti on kõik varasemalt kaebaja kirjeldatud võimalikud liigvee ohud

tema kinnistul, kaebaja endale ise teadlikult tekitanud. Kohati on neid ohte isegi võimendanud

maapinna süvendamisega. Samas ei ole kaebaja oma kinnistul rakendanud ühtegi meedet selle

ohuolukorra minimaliseerimiseks. Kolmandate isikute kinnistule rajatud drenaaž aitab kokku

koguda ka kaebaja kinnistult probleemsesse piirkonda valguvat pinnasevett, alandades

kokkuvõtvalt selle üldist taset lähiümbruses. Kaebaja enda kinnistule langev sademevesi ja selle

käitlemine peaks jääma detailplaneeringu kohaselt kaebaja vastutada. Selle asemel on kaebaja

keskendunud naaberkinnistule, et nemad lahendaksid oma kuludega kaebaja probleeme. Saaruste

tee 27 kinnistul on rakendatud kõiki erinevates dokumentides nõutud meetmeid ja isegi ületatud

neid tingimusi, alates sademevee käitlemisest, sademevee valgumise tõkestamisest kaebaja

kinnistule ja üldise antud piirkonna pinnasevee alandamisega drenaažitorustiku rajamise kaasabil.

43. Kolmandad isikud on oma hooneesisele alale rajanud kivisillutisega katte. Tuginedes

varasematele kohtulahenditele on kivisillutis tasapinnaline rajatis ega tekita vaateliselt visuaalset

häiringut ning ei mõjuta kinnistu täisehitust ega kuulu seega detailplaneeringuga lubatava

ehitusaluse pinna hulka. Kolmandatel isikutel on õigus realiseerida detailplaneeringuga antud

ehitusõigus lubatavas mahus. Naaber peab taluma ehitise rajamist, mis on õiguspärane ja kehtiva

planeeringuga lubatud. Kivisillutist rajades on kolmandad isikud täiendavalt kohusetundlikult

arvestanud varasemat vertikaalplaneerimise põhimõtet ja kaebaja kinnistuga piirnevalt küljelt on

kivisillutis languga Saaruste tee 27 kinnistu poole, et oleks tõkestatud vihmavee valgumine

naaberkinnistule. Täiendava kaitsemeetmena on kivisillutis lõpetatud kinnistu piiri lähedal tõstetud

äärekiviga, mille serva kõrgus on u 2 cm kõrgemal kivisillutise tasapinnast. See tekitab lisa

kaitsetõkke näiteks väga ekstreemse valingvihma olukorras. Viimase meetmena on kinnistu piiri ja

äärekivi vahele jäävale maaribale rajatud dreeniv killustikupadi, mis korjab kokku ka selle viimase

võimaliku vee, mis võiks naaberkinnistule valguda. Ka reaalses elus ei ole kivisillutisega pinnal

kordagi tekkinud ligilähedastki olukorda, kus rajatud lahendusega võiks vihmavesi valguda kaebaja

kinnistu poole. Ka kaebaja ei ole esitanud ühtegi tõendit, et sellist olukorda oleks juhtunud. Samuti

ei ole kaebaja esitanud ühtegi seadusel või muul ametlikul dokumendil põhinevat vastuväidet

rajatud lahenduse mittesobivuse kohta. Vastupidiselt on kaebaja isa Y kivisillutise rajamise ajal

pingsalt jälginud ehitustegevust, suhelnud töid teostanud ehitajatega ning kiitnud sellist ehituslikku

lahendust.

44. Kasvumulla lisamisega nõvale 10 cm ulatuses ei ole muudetud olulisel määral sajuvee

läbilaskevõimet. Samuti on eksperdi poolt kontrollitud ja kinnitatud, et väljaehitatud lahendusega

on endiselt takistatud sademevee valgumine naaberkinnistule, Saaruste tee 25. Kaebaja kaasatud

insener Ilmari Kuusaru selgitused kinnitavad Heivi Kohli poolt läbitöötatud ja vastutava isikuna

allkirjastatud lahendust. Ka I. Kuusaru kinnitab, et kasvumulla lisamine avaldab mingisugust mõju

sajuvee läbilaskevõimele. Samas ei kirjelda I. Kuusaru, et selle mõju oleks kahjulik ja takistaks

olulisel määral sademevee imbumist. Samuti ei ole kirjeldatud, et selle lahendusega tekitatakse

mingisugust ohtu kaebaja kinnistule. Kaebaja ei ole toonud välja uuringuid või muid tõendeid,

mismoodi erineb läbikülmunud killustiku pinnas läbikülmunud kasvumulla pinnasest. Kaebaja ei

ole esitanud põhistatud väidet või tõendit, mismoodi on kolmandate isikute tegevus kahjustanud

kaebajale seadusest tulenevat õigust, mida peaks omakorda vastustaja hakkama kaebaja soovil

kontrollima. Kolmandad isikud on käitunud oma koduhoovi rajades heatahtlikult ja arvestanud

kõiki kehtivaid nõudeid ja muid dokumente. Tööde käigus tekkinud lahenduste parendused on

eelnevalt oma ala eksperdiga ja kohaliku omavalitsuse esindajaga üle konsulteeritud ja veendutud

lahenduse õigsuses.

KOHTU PÕHJENDUSED

9(12)

45. Kohus rahuldab kaebuse osaliselt, kuna vastustaja järelevalvemenetluse algatamata jätmine on

formaalselt õigusvastane. Järelevalvemenetlus on läbi viidud puudulikult. Riiklikult tunnustatud

eksperdi audit ja selles sisalduvad hinnangud ei ole piisavad selleks, et lugeda vaidluses olulised

asjaolud tuvastatuks. Audit on vaid üheks tõendiks, millele vald peab järelevalvemenetluse käigus

hinnangu andma.

46. Menetlusosaliste vahel ei ole vaidlust, et Saaruste tee 27 hoonele on väljastatud 10.11.2023

kasutusluba nr 12371/06235. Kasutusluba on kehtiv. Kasutusloa lisatingimusena on välja toodud,

et kinnistu haljastamiseks on lubatud olemasolevale maapinnale lisada kuni 10 cm haljastusmulda.

Kaebaja on kasutusloa osas esitanud omapoolse arvamuse, millele on Kiili vald ka vastanud (dtl

41-42). Menetlusosaliste vahel on vaidlus selle üle, kas vastustaja jättis õigusvastaselt järelevalve

algatamata, kuna kaebuse kohaselt valgub kaebajale kuuluvale kinnistule aadressil Saaruste tee 25

sadevesi Saaruste tee 27 ehk kolmandate isikute kinnistult. Kontrollimatu veevool tekitab kaebaja

kinnistule liigniiskuse, mis võib ohustada kaebaja kinnistul asuvat eluhoonet ja tuua kaasa teisi

soovimatuid geoloogilisi protsesse.

47. Kaebaja pöördus Kiili valla poole taotlusega järelevalvemenetluse algatamiseks (dtl 56), kuna

kolmandad isikud ei taganud kaebaja esitatud „käsikirjalisel“ joonisel kujutatud drenaaži (dtl 49).

Jooniselt nähtub, et sademevee ärajuhtimise seisukohalt on oluline, et lõpliku haljastuse tegemise

järgselt on drenaaži killustiku osas (killustikupadi) nõva sügavusega selle keskosas vähemalt 22

cm ja nõva ümber on kalle selle keskosa suunas. Lisaks nähtub, et killustikupadja osa peal on

mulda vaid selle äärtes, mitte keskosas, seda selleks, et oleks tagatud sademevee takistamatu

imendumine kinnistul killustiku kaudu drenaažitorusse.

48. Isikul puudub subjektiivne õigus nõuda järelevalvemenetluse algatamist või konkreetse

meetme rakendamist kolmanda isiku suhtes, kui pädevus- ja volitusnorm näevad

järelevalveorganile ette kaalutlusõiguse nii järelevalvemenetluse algatamiseks kui ka

järelevalvemeetme rakendamiseks. Puudutatud isik (isik, kelle õigusi võib kolmanda isiku

õigusvastane tegevus rikkuda) võib aga nõuda, et järelevalveorgan otsustaks järelevalvemenetluse

algatamise või järelevalvemeetme rakendamise üle kaalutlusvigadeta, kui järelevalvet sätestav

õigusnorm kaitseb ka tema õigushüve (Riigikohtu 23.03.2016 otsus nr 3-3-1-85-15, p 13). Seega

halduskohus ei vii ise läbi järelevalvet selle üle, kas kolmas isik on sadevee äravoolu lahendanud

õigesti, vaid üksnes kontrollib, kas valla 27.06.2024 kirjas toodud seisukohad on asjakohased.

Kohus ei hinda, kas kolmandad isikud rajasid oma kinnistule drenaaži või kas drenaaž on rajatud

õiguspäraselt. Halduskohus ei saa teha vastustajale konkreetset ettekirjutust.

49. Kiili vald keeldus järelevalvemenetluse algatamisest. Vastuse kohaselt kontrollis Kiili

Vallavalitsus taotluses esitatud infot ning teavitas kaebajat, et kinnistule kasvupinnase lisamine ei

ole muutnud kinnistu vertikaalplaneeringut (dtl 59).

50. Kehtiva Saaruste küla detailplaneeringu järgi on uuringualal kõrgem pinnaseveetase

iseloomulikum idaosale, kus kraavi dreeniv mõju on väiksem. Lume sulamise ja suurte sadude ajal

võib uuringualal tekkida ajutise iseloomuga ülavett. Drenaažisüsteemi vajalikkus ja lahendused

täpsustatakse trasside tööjooniste käigus. Planeeringus on reserveeritud maa-ala drenaažitrassi

rajamiseks (dtl 22). Menetlusosaliste vahel puudub vaidlus, et detailplaneeringust tulenevalt ei tohi

sademeveed valguda naaberkinnistule.

51. Kohtumenetluses on leitud, et oma kinnistult tuleb sinna loomulikult sattuv sadevesi ise ära

juhtida. Kui liigniiskus on tekkinud põhjusel, et kolmanda isiku poolt oma kinnistu maapinna

tõstmise tõttu ei saa kaebaja kinnistule sadav vesi enam imbuda muu hulgas kolmanda isiku

kinnistu pinnasesse, pole tegemist mh detailplaneeringuga vastuolus oleva olukorraga (vt Tallinna

Ringkonnakohtu 30.10.2019 otsus haldusasjas nr 3-17-2560, p 17). Kaebaja tugines oma väidetes

Ilmari Kuusaru (ehitusinsener, 7 tase) arvamusele, mille järgi Saaruste tee 27 kinnistul

haljastustööde teostamise järgselt valminud lahendus (verikaalplaneerimine ja sademevee

10(12)

ärajuhtimine) ei vasta drenaaži ehitusprojektile ja drenaaži teostusjoonisele. Valminud lahendus ei

välista Saaruste tee 27 kinnistult sademevee ja liigse pinnasevee valgumist Saaruste tee 25

kinnistule (dtl 61). Vastustaja ja kolmandad isikud vaidlustasid I. Kuusaru arvamuse väidetega, et

arvamus on kujundatud tuginedes üksnes kirjalikele plaanidele. Kohtu hinnangul peavad ka

kirjalikud tõendid olema kooskõlas detailplaneeringuga ja kasutusloaga, mistõttu ei ole tegemist

lubamatu tõendiga.

52. Vastustaja küsis kolmandatelt isikutelt seisukohta seoses kaebaja pöördumisega. Kolmandad

isikud esitasid vallale vastuse (dtl 144) koos haljastusmulla lisamise teostusjoonisega (dtl 142),

millelt nähtuvalt on lisatud 10 cm kiht haljastusmulda. Nõva kaldeid ei ole muudetud ja säilitatud

on kasutusloa järgne lahendus. Haljastusmulla ja killustiku vahele on lisatud täiendavalt

geotekstiil. 10 cm kasvumulla lisamisega nõvale ei ole muudetud olulisel määral sajuvee

läbilaskevõimet. Väljaehitatud lahendusega on endiselt takistatud sademevee valgumine

naaberkinnistule, Saaruste tee 25. Teostusjoonise kinnitas Heivi Kohl, kes on volitatud

veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 8 (dtl 142). Samuti on lisatud Sauruste tee 27

ehitusjärgne kontrollmõõdistuse asendiplaan tehnovõrkudega, millelt nähtuvalt on pinnasevete

kogumise lahendus normide kohane. Pakutud lahendus takistab sademevee valgumise

naaberkinnistule (dtl 139). Lisaks esitasid kolmandad isikud asja juurde video, mis on filmitud

Saaruste tee 27 kinnistul ajal, mil oli tugev vihmasadu (dtl 145). Videost nähtub, et maja kõrval

jääb maakalde tõttu vesi paigale ning ei valgu naaberkinnistule, küll aga ei ole selgelt arusaadav,

mis toimub kinnistu tagumisel küljel, kus krunt on ühtlaselt vee all.

53. Kaebaja heidab vastustajale ette, et teda ei ole haldusmenetluses ära kuulatud. Vastustaja seda

ei eita, leides, et ärakuulamine ei olnud vajalik, kuna kolmandad isikud esitasid asjakohased

tõendid. HMS § 40 lg 1 sätestab, et enne haldusakti andmist peab haldusorgan andma

menetlusosalisele võimaluse esitada kirjalikus, suulises või muus sobivas vormis asja kohta oma

arvamus ja vastuväited (Riigikohtu halduskolleegiumi 13.06.2003 otsuse nr 3-3-1-42-03 p 37;

8.10.2002 määruse nr 3-3-1-56-02 p 9; 16.12.2016 määruse nr 3-3-1-87-16 p 11). Kui haldusorgan

ei järgi menetlusnorme haldusmenetluses, mida iseloomustab ulatuslik otsustusruum, lasub temal

tõendamiskoormus, et ka menetlusnormide järgimisel oleks menetlustulem olnud samasugune

(Riigikohtu halduskolleegiumi 11.10.2016 otsuse nr 3-3-1- 15-16 p 36). HMS § 40 lg-s 3 on

sätestatud reservatsioon, millal võib haldusmenetluse läbi viia menetlusosalise arvamust ja

vastuväiteid ära kuulamata. Praegusel juhul ei ole tegemist HMS § 40 lg-s 3 märgitud olukorraga.

54. Kaebaja ei ole kahtluse alla seadnud kolmandate isikute Kiili vallale esitatud tõendi kinnitanud

Heivi Kohli pädevust. Samas on ta eriarvamusel spetsialisti arvamusega.

55. Kaebaja hinnangul on õigusvastane, et vastustaja ametnik ei koostanud paikvaatluse protokolli

ajal, kui ta külastas Saaruste tee 27 kinnistut olukorra hindamiseks. Vastustaja ei vaidlustanud, et

puudub vastav protokoll. Valduse läbivaatuse protokollimine on KorS § 51 lg 7 järgi kohustuslik

ning KorS § 12 lg 1 ja HMS § 18 lg 2 p 5 kohaselt pidi protokoll sisaldama kogu valduse

läbivaatuse tulemusel saadud teavet, mis hõlmab KorS § 51 lg 61 järgi ka pildistatud või

salvestatud teavet.

56. HMS § 19 lg 1 kohaselt säilitab haldusorgan avaldused, taotlused, tõendid, protokollid,

andmed kutsete saatmise ja dokumentide kättetoimetamise kohta ning muud haldusmenetluses

tähtsust omavad dokumendid, luues vajadusel toimiku. HMS § 37 lg 1 kohaselt on igaühel õigus

igas menetlusstaadiumis tutvuda haldusorganis säilitatavate asjas tähtsust omavate dokumentide ja

toimikuga, kui see on olemas. Seega on menetlusosalisel õigus tutvuda haldusmenetluse käigus

kogutud tõenditega, mis omavad haldusorgani arvates asja lahendamisel tähtsust, eriti juhul, kui

nendele tuginedes otsustatakse asi taotleja kahjuks. Kogudes informatsiooni suuliselt ning jättes

selle tõenditena vormistamata, ei ole haldusmenetlus läbipaistev, ning vastustaja riskeerib ka

sellega, et hilisema kohtuvaidluse korral ei ole tal võimalik vaidlustatud haldusaktis märgitud

11(12)

järeldust tõendada (vt Tartu Ringkonnakohtu 28.02.2017 otsus haldusasjas 3-16-313, p 32).

Kuivõrd vastustaja tugines eelkõige dokumentaalsetele tõenditele, jättes vormistamata vaatluse

protokolli, ei kaasanud kaebajat paikvaatlusele ega andnud võimalust esitada kolmandate isikute

tõenditele omapoolseid seisukohti, on haldusakt formaalselt õigusvastane. Arvestades asjas

kogutud tõendeid ja seisukohti, ei ole vastustaja tõendanud, et kaebaja ärakuulamisel oleks

haldusmenetluse tulemus olnud samasugune.

57. Kaebaja taotlusele esitatud vastustaja vastus on põhistamata ning vastuses ei ole välja toodud,

millistele tõenditele tuginedes on taotlusele vastus esitatud. Kuivõrd vastustaja rikkus oluliselt

menetlusnõudeid, on taotluse vastus õigusvastane. Eelneva tõttu ei hinda kohus teisi kaebuse

väiteid, kuivõrd haldusmenetlus on sisuliselt läbiviimata.

58. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebuse

osalise rahuldamise korral jagatakse menetluskulud proportsionaalselt kaebuse rahuldamisega

(HKMS § 108 lg 2). Kolmanda isiku menetluskulud hüvitab tema poole vastaspool samade reeglite

järgi nagu poolele. Kui vastaspool ei pea kulusid hüvitama, jäävad kolmanda isiku kulud tema enda

kanda (HKMS § 108 lg 8). Kohus rahuldas kaebuse osaliselt, so pooles osas. Kolmas isik oli

vastustaja poolel.

59. Kaebaja esitas taotluse vastustajalt menetluskulude väljamõistmiseks summas 5455,10 eurot

koos käibemaksuga. Asja juurde on esitatud ka 14.10.2024 arve nr 2423278 summas 2635,20 eurot

(dtl 184) ning 07.08.2024 arve nr 2423215 summas 2824,30 eurot (dtl 186). Arvetele on lisatud

kulude spetsifikatsioon. Kohus mõistab välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud

(HKMS § 109 lg 6). HKMS § 109 lg-st 6 tulenevalt ei ole kohtul väljamõistetavate esindajakulude

suuruse määratlemisel asjakohane ega vajalik üksikasjalikult hinnata, milline ajahulk võis

konkreetsel esindajal kuluda ühe või teise menetlusdokumendi koostamiseks. Esindajakulude

vajalikkuse ja põhjendatuse hindamisel tuleb üksikute menetlusdokumentide analüüsimise asemel

võtta eelkõige arvesse hoopis läbitöötamist vajavate materjalide mahukust ja asja keerukust, samuti

menetluse kestust ja kaalul olevaid huvisid (sh menetlustoimingute rohkust, mille tegemist oli

menetlusosalise õiguste tõhusaks kaitsmiseks põhjust esindajalt eeldada – nt kohtuistungitel

osalemine, kohtunõuetele vastamine). See tähendab, et vajalike ja põhjendatud menetluskulude

suurus on eeskätt hinnanguline, mitte arvestuslik, ning kulude suurus tervikuna ei tohiks olla

vaidluse iseloomu ja tähtsust arvestades ilmselgelt ülepaisutatud (nt Riigikohtu 15.10.2013 otsus nr

3-3-1- 35-13, p 32). Arvestades kohtuvaidluse mahtu, peab kohus kaebaja menetluskulusid

vajalikeks ja põhjendatuks. Kohus mõistab vastustajalt kaebaja kasuks välja 2 727,05 eurot.

Vastustaja ja kolmanda isiku menetluskulud jäävad nende endi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

12(12)