2-20-17830/226 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kairi Piirisild, Vallo Kariler ja Ele Liiv

Määruse tegemise aeg ja koht

14. november 2024, Tallinn

Kohtuasja number

2-20-17830

Kohtuasi

Z.A avaldus hooldusõiguse taastamiseks lapse V.G

suhtes

Vaidlustatud kohtulahend

Pärnu Maakohtu 1. juuli 2024. a määrus

Kaebuse esitaja ja liik

T.E ja V.G määruskaebused

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja (ema): Z.A (isikukood XXX), lepinguline

esindaja vandeadvokaat Jaanika Reilik-Bakhoff

Puudutatud isik I (laps): V.G (isikukood XXX), riigi

õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Argo

Küünemäe

Puudutatud isik II (eestkostja): T.E (isikukood XXX)

Eestkosteasutus: Saaremaa vald (vallavalitsuse kaudu,

registrikood 77000306), volitatud esindajad KA ja KG

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta tsiviilasja materjali juurde V.G määruskaebusele ja Saaremaa valla

(vallavalitsuse kaudu) määruskaebuse vastusele lisatud tõendid.

2. Jätta rahuldamata T.E ja V.G taotlused tõendite kogumiseks.

3. Jätta Pärnu Maakohtu 1. juuli 2024. a määrus muutmata.

4. Jätta T.E määruskaebus rahuldamata.

5. Jätta V.G määruskaebus rahuldamata.

6. Jätta määruskaebemenetlusega seotud menetluskulud menetlusosaliste endi

kanda, v.a V.G riigi õigusabi korras määratud esindaja kulud, mis jäävad Eesti

Vabariigi kanda.

2-20-17830

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning

avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb

määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi

taotlusele esitada ka määruskaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Pärnu Maakohtu 11.12.2017 määrusega tsiviilasjas nr 2-17-9834 piirati vanemate Z.A

(ema) ja C. V.G hooldusõigust lapse V.G (laps) suhtes. Lapse eestkostjaks määrati tema

vanaema F. Z.A.

2. Pärnu Maakohtu 24.09.2018 määrusega tsiviilasjas nr 2-18-7134 taastati avaldaja

hooldusõigus.

3. Pärnu Maakohtu 19.03.2021 määrusega ja Tallinna Ringkonnakohtu 31.01.2023 määrusega

käesolevas tsiviilasjas piirati ema hooldusõigust teist korda ning ta jäeti ilma õigusest

otsustada lapse elu- ja viibimiskoht ning haridust ja tervist puudutavaid küsimusi. Lapse

eestkostjaks määrati neis küsimustes kuni tema täisealiseks saamiseni lapse tädi T.E

(eestkostja).

Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud

4. Lapse ema (avaldaja) esitas 26.01.2024 Pärnu Maakohtule avalduse hooldusõiguse

taastamiseks. Avalduse kohaselt tuginesid kohtud ema hooldusõiguse piiramisel eelkõige

järgmistele asjaoludele: ema minevikule (õigusrikkumised, narkootikumide tarvitamine,

ebasobiv suhtlusringkond, ebastabiilsus elukorralduses); ema vaimse valmisoleku

puudumisele; ema majandusliku valmisoleku (sh sissetuleku ja töökoha) puudumisele ja

asjaolule, et ema ei olnud varasema hooldusõiguse vaidluse toimumise ajaga võrreldes

probleemide kõrvaldamiseks suurt midagi ette võtnud. Praeguseks ajaks on need asjaolud ära

langenud, ei esine ühtegi lapse huve ohustavat emast tulenevat asjaolu. Hooldusõiguse

taastamine vastab lapse huvidele. Puudub oht lapse kehalisele, vaimsele või hingelisele

heaolule või tema varale.

5. Ema möönab, et tema elust puudus teatud perioodidel lapse jaoks vajalik stabiilsus, kuna ta

oli emaks saades 17-aastane. Ka 2020. a, kui Saaremaa vald esitas avalduse ema

hooldusõiguse piiramiseks, oli ema alles saanud 21-aastaseks. Vanemale peab aga jääma

võimalus tõestada, et ta on oma vigadest õppinud ja soovib tehtut heastada, ilma minevikku

ette heitmata.

6. Avaldaja elukorraldus on praeguseks oluliselt muutunud. Ta elab Soomes ja on kindlas

suhtes elukaaslasega, kellega koos kasvatab oma teist last. Soome sotsiaaltöötaja ei ole nende

perega mingeid muresid tuvastanud. Avaldajal ei ole ei Soome ega Eesti karistusregistris

kehtivaid karistusi, v.a 2019. a Kuressaare tanklas korda saadetud kuritegu, mida kohtud on

käsitlenud varasemas hooldusõiguse taastamise asjas. Hetkel ei ole sellele tuginemine enam

põhjendatud. Riigikohtu seisukohast tsiviilasjas nr 3-2-1-142-13 saab järeldada, et vanema

hooldusõiguse taastamisel ei saa vanema poolt toime pandud kuritegu olla hooldusõiguse

taastamise põhimõtteliseks takistuseks, kui just vanema kriminaalne taust ei anna alust arvata,

2-20-17830

et vanema kuritegeliku käitumise tõttu võiks laps jääda hoolitsuseta. Avaldajal puudub juba

aastaid ka igasugune kokkupuude narkootikumidega. Ta on kahel korral käinud omal

initsiatiivil narkotesti tegemas. Mõlemad analüüsid olid negatiivsed. Samuti oli negatiivne

27.10.2023 alkoholisisalduse tuvastamiseks antud vereproov. Soome sotsiaaltöötaja kinnitas,

et teenusevajaduse hindamise käigus ei ilmnenud kinnitust mõnuainete kasutamise kohta.

Ema on lõpetanud suhtluse inimestega, kellel on kriminaalne taust.

7. Avaldajal on vaimne valmisolek lapse eest hoolitseda. Talle on korduvalt ette heidetud, et

ta on impulsiivne, isepäine ja võtab otsuseid vastu läbimõtlematult, mõtlemata tagajärgedele

või sellele, kuidas see lapsele võiks mõjuda. Avaldaja on viimastel aastatel pühendanud

märkimisväärselt aega enda emotsioonide ja reaktsioonide märkamisele ning nendega toime

tulemisele, külastades psühholoogi ja terapeuti, samuti võttes osa teadlikuma ema

mentorlusprogrammist. Ema suudab oma isiklikud erimeelsused kõrvale jätta ja keskenduda

lapse huvidele. Avaldaja on lapse vanaemaga üritanud suhteid parandada, kutsudes teda

endaga pereteraapiasse. Ühiselt käidi kolmel seansil, kuid rohkem ei nõustunud vanaema

teraapiasse tulema. Avaldaja erimeelsused ja keerulised suhted oma ema ja õega (lapse

hooldaja ja eestkostjaga) ei ole põhimõtteliselt laadi, vaid on tekkinud lapse kasvatamisega

seonduvatest küsimustest. Avaldaja ei pea ennast konfliktseks inimeseks ja usub, et ka ema ja

õega tekkinud emotsionaalsed arusaamatused on võimalik tulevikus lahendada, kui

hooldusõigus on taastatud. Emale ei saa ette heita, et ta oleks viimastel aastatel lapsega koos

veedetud aja jooksul jätnud lapse hooletusse. Lapsel on ema juures koos poolvenna ja ema

elukaaslase Yga, kes on ka poolvenna isa, turvaline. Lapse suhted ema elukaaslasega on

sõbralikud.

8. Avaldaja on majanduslikult võimeline lapse eest hoolitsema. Ta oli seni pühendunud

väiksema lapse kasvatamisele, kuid asus 26.01.2024 osalise koormusega tööle. Koos

elukaaslase sissetulekuga tuleb pere rahaliselt kenasti toime. Ema on tasunud kõik varasemad

võlad ja tema suhtes ei ole pooleliolevaid täitemenetlusi Eestis ega Soomes. Ema

majanduslikku võimekust kinnitab mh see, et ta tasub lapse eestkostjale iga kuu 372 eurot

elatist. Samuti on ta tasunud kõik lapse Soomes käimisega seonduvad kulud ja kulud, mis on

kaasnenud lapse külastamisega Eestis (sh külaliskorterite rent). Ema on seega enda ja pere

rahaliste vahendite planeerimisel ja kasutamisel vastutustundlik ning suudab tagada nii enda,

lapse kui ülejäänud pere toimetuleku.

9. Lapse ja ema omavaheline läbisaamine ei ole kunagi otseselt vaidluse all olnud. Ka

kohaliku omavalitsuse arvamusest nähtub, et laps igatseb ema ja talle meeldib väga emaga

koos aega veeta. Selles osas ei ole laps kolme erineva ärakuulamise käigus kordagi oma

seisukohta muutnud või andnud vasturääkivaid selgitusi. Lapse ja ema vahel on tugev

hingeline seotus, mida ei mõjuta ka see, kui laps ja ema üksteist pikema aja jooksul ei näe.

10. Avaldaja tagab lapse jaoks sobivad elamistingimused. Hooldusõiguse taastamise korral on

üheks olulisemaks lapse igapäevaelu mõjutavaks asjaoluks Soome kolimine. Ema elukoht

Soomes on lapsele tuttav ja talle sobiv. Avaldaja mõistab, et lapsele on turvaline ja stabiilne

keskkond vajalik, kuid on veendunud, et suudab ka Soomes lapsele turvalise keskkonna luua,

isegi kui sellega harjumine võtab aega. Last ja ema toetab ema elukaaslane.

Puudutatud isikute seisukohad

11. Lapsele riigi õigusabi korras määratud esindaja avaldust ei toetanud. Avaldaja kajastab

tähtsust omavaid asjaolusid pinnapealselt ja moonutatult, mis ei anna võimalust väidete

kontrollimiseks ega võimalda asuda seisukohale, et hooldusõiguse piiramise alused on ära

2-20-17830

langenud. Puudub kindlus, et avaldaja ja tema elukaaslane on pere, kus kasvamine lähtub

lapse parimatest huvidest, heaolust ja turvalisusest. Eestkostja esitatud avaldaja ja tema

elukaaslase vestlustest nähtuvad ilmsed konfliktid, millesse on sekkunud ka Soome politsei ja

lastekaitse. Ema ei kirjelda avalduses asetleidnud perevägivalda, politsei ja lastekaitse

sekkumisi peretüli lahendamisse ega ema viibimist arestikambris. Y viitab vestlustes lapse

ema narkosõltuvusele, alkoholi liigtarvitamisele ja narkotestidega manipuleerimisele.

Arusaamatud on ema väited nagu suudaks ta kõrvale jätta isiklikud erimeelsused ja

keskenduda just lapse huvidele. Ema etteheited eestkostja ja hooldaja suhtes on

põhjendamatud. Ema ei ole avalduses kajastanud oma sissetulekute ja väljaminekute suurust,

mis on lapse heaolu tagamise võimekuse hindamisel oluline. Ema ei ole aastaid suutnud

püsivalt ühelgi töökohal töötada. Töösuhete lõppemise põhjuseks on olnud ka narkootikumide

tarvitamine. See iseloomustab ema püsimatust ja võimetust tagada lapse majanduslik heaolu.

Ema ei ole tõendanud, et ta oleks viimase aasta jooksul järjepidevalt saanud psühholoogilist

abi ja nõustamist oma emotsioonidega toimetulekul ja küsimuses, kuidas kasvatada last tema

heaolust lähtuvalt. Ema eelistab elada Soomes selle asemel, et parandada oma vanemlikke

oskusi ja tugevdada suhet lapsega lapse tavapärases elukeskkonnas. Asjaolu, et ema soovib

viia lapse kohe Soome, millega jääks laps ilma stabiilsest ja harjunud kasvukeskkonnast ning

teda pikka aega ümbritsenud inimestest, näitab, et ema ei mõista jätkuvalt lapse vajadusi.

12. Lapse eestkostja avaldust ei toetanud. Avaldaja ei ole tõendanud oma suutlikkust tagada

lapsele tema füüsiliste, tervislike, psühholoogiliste, emotsionaalsete, sotsiaalsete,

kognitiivsete, hariduslike ja majanduslike vajaduste rahuldamine läbi oma igapäevase

tegevuse lapse kasvatamisel. Ei saa tähelepanuta jätta, et ema vanemaõigused on juba üks

kord taastatud, kuid eeldused nende piiramiseks tekkisid uuesti. Laps vajab stabiilset

elukorraldust. Lapse elukorraldust ei saa pidevalt muuta vastavalt sellele, milline eluperiood

on tema emal. Lapse lähisugulastega, kelle juures ta on sunnitud elama seoses ema

elukommetega, suhete katkestamine ei ole lubatav. Alates lapse eraldamisest 30.11.2020 on

mitmes kohtumenetluses emale selgitatud, et kõige olulisem on otsida endale professionaalset

psühholoogilist abi ja tegeleda enda ja lapse stabiilse elukorralduse kindlustamisega.

Eestkosteasutus on kujundanud oma seisukoha ühepoolsele infole tuginedes. Neil puudub

tõenduspõhine ülevaade lapse tegelikust psühholoogilisest seisundist ning suhtlus lapse

hooldaja ja eestkostjaga, et oleks võimalik selgitada välja kõik asjassepuutuvad lapsega

seonduvad asjaolud ning muu informatsioon, mis on vajalik, et hinnata otsuse mõju lapse

õigustele ja heaolule.

13. Eestkosteasutus toetas avaldust ja leidis, et ema hooldusõigus lapse suhtes tuleks taastada.

Hooldusõiguse piiramise aluseks olnud asjaolud on ära langenud ja ema on võimeline

hooldusõigust lapse suhtes ise teostama. Lapse ja ema vahel on usalduslik suhe. Laps

ilmselgelt soovib emaga koos olla ja ema soovib last kasvatada. Ema on valmis võtma

vanemliku vastutuse. Ta on loonud lapsele turvalise ja lapse arengut arvestava keskkonna.

Ema on jätnud endised eluviisid minevikku ja on pühendunud teise lapse kasvatamisele. Ta

on end täiendanud ja arendanud ning omandanud uusi oskusi. Eestkosteasutusele ei ole teada

asjaolusid, mis takistaksid emal hooldusõiguse teostamist. Ema on muutnud oma elustiili ja

vaateid elule. Ta on oma vigadest õppinud ega soovi neid enam korrata. Ema on varasemate

vestluste käigus tunnistanud, et minevikule tagasi vaadates tunneb ta ise ka kõhedust enda

käitumise pärast ja mõistab, miks kohus omal ajal tema hooldusõigust piiras. Ema oskab täna

analüüsida oma lapsena saadud traumakogemust ja on õppinud tänu teraapiatele, Soome

vaimse tervise õe vastuvõttudele ja nii Eesti kui Soome sotsiaaltöötajatelt saadud headele

nõuannetele oma emotsioone ära tundma ja neid juhtima. Ta mõistab, et on oma lapsele

samuti tekitanud traumakogemuse. Täna püüab ta oma tekitatud kahju heastada ja soovib

pakkuda lapsele turvalist kasvukeskkonda. Ema lubab edaspidi võtta vastu kõik otsused, mis

2-20-17830

puudutavad tema lapsi, seades esikohale lapse parimad huvid. Laps on korduvalt lastekaitsega

toimunud vestlustes väljendanud, et tunneb end emaga koos olles turvaliselt. Lapse parimates

huvides on tunda oma vanemaid ja olla nende poolt hooldatud.

Maakohtu määrus ja põhjendused

14. Harju Maakohus rahuldas 01.07.2024 määrusega avalduse ja taastas ema hooldusõiguse

lapse suhtes. Kohus jättis rahuldamata lapsele määratud esindaja 24.06.2024 ja eestkostja

27.06.2024 vastuväited kohtu tegevusele. Samuti jättis kohus vastu võtmata lapsele määratud

esindaja 24.06.2024 vastuväitele lisatud tõendid. Menetluskulud jättis kohus menetlusosaliste

endi kanda, v.a lapsele määratud esindaja kulud, mis jäid riigi kanda.

15. Lapse esindaja 24.06.2024 vastuväite ja sellele lisatud tõendite vastuvõtmise taotluse ning

lapse eestkostja 27.06.2024 vastuväite osas märkis kohus, et jättis 04.06.2024 kohtuistungil

rahuldamata lapse esindaja 10.03.2024 taotlused täiendavate tõendite kogumiseks ja lapse

eestkostja 26.02.2024 taotlused täiendavate tõendite kogumiseks. Kohus põhjendas taotluste

lahendamisel nende rahuldamata jätmist (protokoll dtl 2174 jj) ega pidanud põhjendatuks neid

korrata. Lisaks märkis kohus, et vastuväited tulnuks esitada kohtuistungil, mitte kolm nädalat

pärast istungit, kui kohus läks lõpplahendit tegema.

16. Lapse esindaja 24.06.2024 uued tõendid on esitatud hilinemisega pärast asja sisulise

arutamise lõppu, kui kohus läks lahendit tegema. Menetlusosalistel oli võimalik esitada

üksnes menetluskulude nimekirju ja riigi õigusabi tasu taotlus. Kohus jättis vastuväite lisas

olevad tõendid (lisad 1–4) vastu võtmata. Tegemist ei ole tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 331 lg-s 1 sätestatud olukorraga. Lisaks on lapse eestkostja suhtluskorra

kindlaksmääramise asjas (nr 2-23-15835) juba kohtule esitanud lapse muusikaterapeut KR

iseloomustuse ja loovterapeut KS visuaalteraapia kirjelduse ning kohus saab nendega

arvestada.

17. Maakohus viitas perekonnaseaduse (PKS) §-le 1231 ja selgitas, et saab vanema

hooldusõiguse taastada, kui see vastab lapse huvidele ja kui lapse huvid ei ole enam ohus.

18. V.G ema on Z.A ja isa C. V.G. Pärnu Maakohtu 11.12.2017 määrusega tsiviilasjas nr 2-

17-9835 piirati vanemate hooldusõigust lapse suhtes. Lapse ema hooldusõigus taastati

24.09.2018 määrusega tsiviilasjas nr 2-18-7134. Pärnu Maakohtu 19.03.2021 määrusega

tsiviilasjas nr 2-20-17830 piirati ema hooldusõigust teist korda ja jäeti ta ilma õigusest

otsustada lapse elu- ja viibimiskohta, haridust ja tervist puudutavaid küsimusi. Lapse

eestkostjaks määrati neis küsimustes kuni tema täisealiseks saamiseni lapse tädi T.E (dtl 689

jj, vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 31.01.2023 määrus, dtl 1298).

19. Pärnu Maakohus tugines oma 19.03.2021 määruses (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu

31.01.2023 määrus) ema hooldusõiguse piiramisel eelkõige järgmistele asjaoludele:

toimepandud õigusrikkumistele; alkoholi ja narkootikumide tarvitamisele; ebasobivale

suhtlusringkonnale; ebastabiilsele elukorraldusele; lapse ema vaimse valmisoleku

puudumisele lapse kasvatamisel; lapse ema majandusliku valmisoleku (sissetuleku ja

töökoha) puudumisele ning asjaolule, et ema ei ole varasema hooldusõiguse vaidluse

toimumise ajaga võrreldes probleemide kõrvaldamiseks suurt midagi ette võtnud.

20. Laps on praegu 7-aastane ja kohus on erinevate menetluste ajal teda korduvalt isiklikult

ära kuulanud, viimati 05.06.2024.

2-20-17830

21. Ema kinnitusel on tema mineviku käitumismustrid jäänud minevikku. Ta ei eita, et

minevikus on puudus tema elust lapse jaoks vajalik stabiilsus, kuid praeguseks on tema

elukorraldus muutunud. Ta on kindlas suhtes elukaaslasega, kellega koos kasvatab oma teist

last. Soome sotsiaaltöötajal ei ole nende elukorraldusele ühtegi etteheidet olnud. Tal ei ole

Soome ega Eesti karistusregistris kehtivaid karistusi (v.a 2019. a tanklas korda saadetud

kuritegu) ega lapse suhtes pooleli olevaid menetlusi kohtus. Tal puudub juba aastaid

kokkupuude narkootikumidega ja ta ei kuritarvita alkoholi. Ta on lõpetanud suhtluse

inimestega, kellel on kriminaalne taust. Eestkostja ja esindaja ei nõustu, et ema elukorraldus

on stabiilne ja et ta on elukaaslasega kindlas suhtes. Eestkostja 2023. a kevadel ema

elukaaslase Yga peetu vestlused (dtl 1977 jj) seda ei kinnita – peres on toimunud

perevägivald, kohaldatud on lähenemiskeeldu, peretülisse sekkus Soome politsei ja

lastekaitse, ema viibis ka arestikambris. Vestlustes viitab Y ema narkosõltuvusele ja ema

jätkuvale suhtlemisele kriminaalkorras karistatud isikutega. Maakohus ei nõustunud lapse

esindaja ja eestkostjaga.

21.1. Avaldaja ei eita, et tema ja elukaaslase vahel oli 2023. a alguses keeruline periood, mille

põhjuseks oli kohtulahendi jõustumine hooldusõiguse piiramiseks, mis oli lapse emale

mentaalselt raske ning üksteise usaldamatuse tõttu olid nad elukaaslasega lühiajaliselt ka

lahus. Soome lastekaitse kontrollis sõnumivestluses kirjeldatud väiteid ega leidnud midagi

kahtlusi tekitavat (vt 02.04.2024 seisukoht, dtl 2060). Tüli tekkis, kuna mõlemad kartsid

lapsest ilma jääda. Kõik esitatud kuriteoteated võeti tagasi. Y ei ole vägivaldne olnud.

21.2. Y 05.03.2024 selgituse kohaselt (dtl 2086) olid nad mõlemad ebamõistlikult

emotsionaalsed ja alusetult süüdistavad. Selle tingis asjatu armukadedus. Lapse eestkostja

võimendas ja juhendas teda ebaratsionaalselt käituma, samuti lastekaitse ja avaldajaga

manipuleerima. Nii avaldaja kui Y kinnitavad, et mees ei ole vägivaldne olnud, arusaamatuse

tõttu ei ole nende laps kannatanud, nad suutsid oma suhte olukorrast välja tuua ja suhe on

tugevam. Paari tuttavad kinnitavad tüli ja seda et laps oli siiski hoitud ja jäi puutumata ning

vanemad saavad lapsega hästi hakkama. Ema hoolib mõlemast lapsest väga (dtl 2089 jj).

21.3. Soome sotsiaaltöötajad kontrollisid seoses juhtumiga pere elukorraldust ja noorema

lapse huve ajavahemikul 07.03.–01.06.2023 ega täheldanud muret, mis eeldaks pere

sotsiaaltöö kliendiks olemist või sotsiaalhoolekandeseaduse kohaseid teenuseid. Kontrolliti ka

lapse ema mõnuainete tarvitamist, mis ei leidnud kinnitust (vt tsiviilasja nr 2-23-15835

toimik, dtl 179 jj).

22. Saaremaa Vallavalitsuse lastekaitsespetsialist ja lastekaitseteenistuse juhataja külastasid

ema kodu Soomes ja leidsid, et lapsele on loodud seal võimalus kasvada ja areneda turvalises

elukeskkonnas. Lapsel on ema, Y ja poolvenna juures turvaline. Puudub oht lapse elule,

samuti füüsilisele ja vaimsele tervisele. Ema on end lapse kasvatamise teemadega kurssi

viinud ja rakendab omandatud teadmisi. Ema mõistab, mis on lapse parimad huvid ja heaolu

ning lähtub otsuste langetamisel neist kui esmatähtsast (dtl 1903–1905 jj).

23. Avaldaja Soome kodu külastasid 13.02.2024 ametiabi korras Soome sotsiaaltöötajad, kelle

hinnangul ei valmista kodu tingimused ega praegusel hetkel ka vanemate paarisuhe, sh

vanemlus, muret. Perele ei ole suunatud selliseid sotsiaalteenuseid ja sotsiaalhoolekanne ei ole

2023. a kohta teadlik asjaoludest, mis võiksid last mõjutada (dtl 2131 jj).

24. Emal ei ole 28.08.2023 seisuga Soome ega Eesti karistusregistris kehtivaid karistusi (peale

2019. a tanklas korda saadetud kuriteo, mida käsitleti varasemas hooldusõiguse vaidluses ja

2-20-17830

milles katseaeg lõppes 26.05.2024) ega kohtus pooleli olevaid menetlusi lapse suhtes (dtl

1617).

25. Ema esitas 27.03.2023 ja 10.10.2023 tehtud narkouuringu negatiivsed testid (dtl 1627 jj).

Eestkostja 26.02.2024 esitatud kirjavahetusest (dtl 1977 jj) ei saa järeldada, et ema suhtleks

jätkuvalt kriminaalkorras karistatud isikutega.

26. Avaldaja elukorraldus on seega tänaseks muutunud ja see on sobiv mh ka lapse heaolu

silmas pidades. Lapse ema ja tema elukaaslase vaheline tüli ja erimeelsused 2023. a alguses

on lahenduse saanud ega ole hetkel enam aktuaalne ega saa mõjutada lapse heaolu.

27. Eeltoodud tõendite analüüsi tulemusel jättis kohus 04.06.2024 kohtuistungil rahuldamata

eestkostja 26.02.2024 (dtl 1957 jj) ja lapse esindaja 11.03.2024 taotlused (dtl 2023 jj)

täiendavate tõendite kogumiseks – Soome Vabariigi asutustelt välja nõuda lapse ema ja tema

elukaaslase Yga seotud politseijuhtumid ning lastekaitsemenetlused perioodi 2021–2023

kohta (sh toimepandud väärkohtlemisega, kinnipidamisasutustes viibimisega, lähenemiskeelu

kohaldamisega).

28. Avaldaja kinnitusel on tal olemas vaimne valmisolek lapse hooldusõiguse teostamiseks, ta

on tegelenud enda emotsioonide ja reaktsioonide märkamisega ning nendega

toimetulemisega, külastanud nii psühholoogi kui terapeuti, võtnud osa teadlikuma ema

mentorlusprogrammist. Lapse eestkostja ja esindaja leiavad, et see ei ole tõendatud ja et lapse

ema on käinud enda terviseprobleemidega psühhiaatri vastuvõtul. Kohus etteheidetega ei

nõustunud.

28.1. Avaldaja 13.11.2023 tõendi kohaselt on ta alates 2021. a käinud Kotka

meeletervisekeskuse õe visiitidel (dtl 1654), kes täidab avaldaja selgituse (dtl 1652) järgi

Soomes psühholoogi funktsiooni – võtab vastu patsiente, kuulab ära, aitab läbi analüüsida

teatud tundeid või olukordi ning vajadusel suunab psühhiaatri juurde.

28.2. Teadlikuma ema mentor KP 30.11.2023 konsultatsioonide kokkuvõttest nähtub, et

mentorlusprogrammi käigus (vt tsiviilasi nr 2-23-15835, dtl 156) õppis avaldaja selgeks

erinevad tehnikad, et luua teadlikkust olukordadesse ja juhtida enda emotsioone. Avaldaja

soovib olla ema ja on valmis lapse nimel õppima.

28.3. Avaldaja on ka enda emaga soovinud suhteid parandada ja käinud pereterapeut MK

vastuvõtul (vt vastuvõtutasude maksed, dtl 1632 jj).

28.4. Ema eitab psühhiaatri vastuvõtul käimist ja ükski tõend ei viita sellele, et lapse emal

esineks psüühilise tervise probleeme.

28.5. Seega on ema viimastel aastatel tegelenud oma impulsiivsuse, emotsioonide ja

reaktsioonidega toimetulemisega ning on inimesena ja vanemana kasvanud. Emal on vaimne

valmisolek lapse hooldusõiguse teostamiseks. 04.06.2024 kohtuistungil koges kohtunik

isiklikult ema käitumise põhjal, et varasem impulsiivsus puudus ja emotsioonid olid kenasti

kontrolli alla (v.a pisarad). Emale ei ole ette heidetud, et ta oleks viimaste aastate jooksul

lapse temaga koos veedetud ajal hooletusse jätnud. Nii Eesti kui Soome lastekaitseteenistuse

hinnangul on lapsel emaga turvaline. Kodused tingimused, sh ema ja tema elukaaslase

paarisuhe, ei valmista muret. Puudub info, mis annaks aluse eeldada, et ema vaimse tervisega

võiks olla probleeme, mis seaks lapse ohtu ja õigustaks endiselt hooldusõiguse piiramist.

2-20-17830

29. Eelnevate tõendite pinnalt jättis kohus 04.06.2024 kohtuistungil rahuldamata: 1) lapse

eestkostja 26.02.2024 taotluse nõuda täiendavalt välja lapse ema mentori kvalifikatsiooni

tõendavad dokumendid, kuna see on lapse ema poolt kohtule juba esitatud (vt dtl 2106) ega

ole praeguse vaidluse kontekstis oluline. Mentorlusprogrammi sisu on kättesaadav kodulehelt

https://teadlikumema.ee/coaching, kust nähtub, et mentorlusprogrammi nõustamine sisaldab

põhiprobleemide kaardistamist, vajaduste väljaselgitamist, sisemaailma korrastamise

tehnikaid, eesmärkide püstitamist, julgustust muutuste läbiviimisel, ärevusest vabastamise

tehnikaid ja negatiivsest käitumismustrist ja eluhäirivatest uskumustest vabanemist; 2)

eestkostja 26.02.2024 taotluse välja nõuda täiendavalt lapse ema vaimse tervise õe visiitide

eesmärk ja sisu ning lapse ema psühhiaatri juures käimist tõendavad dokumendid. Eestkostja

pole ka põhjendanud, miks need eriliiki terviseandmed olulised on; 3) lapse esindaja

06.05.2024 taotluse ema suhtes kohtupsühhiaatria-kohtupsühholoogia kompleksekspertiisi

läbiviimiseks, selgitamaks välja, kas emal esineb püsiv psüühika-, käitumis- või isiksusehäire,

kuna asja materjalidest nähtuvalt ja emaga vahetute kohtumiste põhjal puuduvad tõsised

kahtlused lapse ema psüühikahäirete ja/või kognitiivse defitsiidi olemasolus ning selle

võimalikus kahjulikus mõjus lapsele. Lapse ema ja eestkostja (samuti hooldaja) suhted on

konfliktsed ja koostöö raskendatud ning seetõttu ei arvesta nad sageli üksteise huvidega, kuid

see ei anna alust määrata emale kohtupsühhiaatria-kohtupsühholoogia kompleksekspertiisi, et

mh selgitada lapse esindaja hinnangul välja lapse ema valmidus ja võimekus last kasvatada.

30. Avaldaja toob esile, et tal on majanduslik valmisolek lapse hooldusõiguse teostamiseks –

ta käib tööl osalise koormusega, on tasunud varasemad võlad ja tema suhtes ei ole

pooleliolevaid täitemenetlusi. Samuti tasub ta lapsele igakuist elatist ja kõik kulud, mis

kaasnevad lapse Soomes käimisega. Eestkostja ja lapse esindaja kahtlevad ema

toimetulemises, kuna ta on ühel korral soovinud elatist vähendada, palunud advokaadikulude

tasumiseks abi MTÜ-lt Naerata Ometi ega tõendanud igakuiseid sissetulekuid ja

väljaminekuid ning tal puudub tööharjumus. Kohus ei nõustunud lapse esindaja ja

eestkostjaga.

30.1. Väljavõtted portaalidest eesti.ee ja ulosottolaitos.fi kinnitavad, et emal ei ole võlgu ega

pooleliolevaid täitemenetlusi Eestis ega Soomes (dtl 1635 jj). 26.01.2024 töölepingust nähtub,

et ema töötab Soomes töötasuga 11,73 eurot tunnis (dtl 1655 jj, vt dtl 2102 jj – töötasude

palgalehed veebruar-märts). Ema maksab lapsele igakuiselt elatist (dtl 1637). Tööandja

iseloomustuse kohaselt on avaldaja tööandja jaoks üks parimaid värbamisi, mille tööandja on

oma karjääri jooksul teinud ja tööandja loodab, et avaldaja jätkab tema ettevõttes tööd nii

kaua kui võimalik (dtl 2100 jj). Ema on seega suuteline majanduslikus mõttes last ülal

pidama.

31. Eelnevate tõendite pinnalt jättis kohus 04.06.2024 kohtuistungil rahuldamata: 1) lapse

esindaja 10.03.2024 ja eestkostja 26.02.2024 taotluse nõuda välja ema pangakonto väljavõtted

ajavahemiku 2023–2024 kohta; 2) eestkostja taotlused nõuda välja: info KELA ja

sotsiaalameti poolt emale ja tema elukaaslasele määratud toetuste kohta 2021–2024; ema

Soomes töötamise registri väljavõte alates 2019. a; ema tööandja ja kooli esitatud

iseloomustused (kusjuures tööandja iseloomustus on asjas esitatud); ema poolt MTÜ-le

Naerata Ometi rahastamise saamiseks esitatud lugu. Lapse esindaja ega eestkostja ei ole

põhjendanud, milleks neid tõendeid lisaks olemasolevatele vaja on ja mida täiendavalt

nendega tõendada soovitakse.

32. Kohalik omavalitsus toetas avaldust, leides, et hooldusõigust piiravad asjaolud on ära

langenud. Ema on oma emotsioonide juhtimise oskuste parandamiseks osalenud teraapiates,

käinud Soomes vaimse tervise õe vastuvõttudel, teinud koostööd nii Soome kui Eesti

2-20-17830

sotsiaaltöötajatega ning kasutanud vanemlike oskuste arendamiseks teadlikuma ema

mentorlust. Vajalikud kulud teenuste saamiseks on ema katnud ise. Viimase aasta jooksul on

ema teinud eestkosteasutuse lastekaitsespetsialistidega koostööd, võtnud kuulda nõuandeid ja

nendega arvestanud. Praeguseni on vaid üks kokkulepe jäänud täitmata – last ümbritsevate

täiskasvanute omavahelised suhted on siiani konfliktsed. Pereteraapias ja perelepituses

oodatud tulemust ei saavutatud. Edutust võis aga ette näha, kuna erimeelsuste põhjuseks oleva

lapse elukorraldust puudutav kohtumenetlus on pooleli. Konflikt on sellel ajal nõustamisse

juba sisse kirjutatud. Konfliktsete suhete säilimise osas langeb vastutus kõikidele last

ümbritsevatele täiskasvanutele võrdselt, sh eestkostjale ja hooldajale. Lastekaitseteenistuste

hinnangul on lapsel avaldajaga turvaline. Ema korter sobib lastega perekonnale. Kodused

tingimused, sh avaldaja ja tema noorema lapse isa paarisuhe, muret ei valmista. Soome

lastekaitseteenistus märkis, et perele ei ole suunatud selliseid sotsiaalteenuseid ja

sotsiaalhoolekanne ei ole 2023. a osas teadlik sellistest asjaoludest, mis võiksid last mõjutada

(vt ka dtl 1674 jj – kohaliku omavalitsuse seisukoht, STAR toimingute ülevaade, kirjavahetus

– abipakkumine eestkostjale, info perelepitajalt, lapse arvamuse väljaselgitamine ja lapsega

toimunud vestluste kokkuvõtted, kohaliku omavalitsuse nõustamise taotlus SKA-le,

rahvusvahelise lastekaitse taotlus SKA-le, STAR toimingute ülevaade – rahvusvahelise

lastekaitse menetlus, SKA päring vallale ja valla vastus; dtl 1897 jj – lapse iseloomustus

Ristiku lasteaiast, ema kodukülastusakt Soomes, lastekaitseteenistuse ametnike vestluse

kokkuvõte lapse ema ja tema elukaaslasega, lapsega toimunud vestluse kokkuvõte; dtl 1923 jj

– kohaliku omavalitsuse seisukoht lastekaitsetöötaja ettepanek lapse emale ja eestkostjale

koostööks; dtl 2120 jj kohaliku omavalitsuse seisukoht, STAR toimingu ülevaade – lapsega

toimunud vestluse kokkuvõte, rahvusvaheline menetlus, Soome lastekaitseteenistuse vastus

SKA taotlusele, kirjavahetus SKA rahvusvahelise lastekaitse juhtumikorraldajaga).

33. Maakohus jättis kogutud tõendite ja kohaliku omavalitsuse hinnangu põhjal 04.06.2024

istungil rahuldamata ema 02.04.2024 taotluse määrata tema suhtes ekspertiis, hindamaks ema

võimekust ja valmisolekut last kasvatada ning kas lapse huvides on alustada oma elu elamist

koos emaga. Kohaliku omavalitsuse lastekaitsespetsialist hindas kõiki menetluse toiminguid,

fakte ja tegureid, võttes aluseks nii ema vanemlikud oskused kui ka lapse kiindumussuhte

emaga. Hindamisinstrumendina kasutati Sotsiaalkindlustusameti väljatöötatud lapse heaolu

kolmnurka, kliendiga kohtumisi, vestlusi, kodukülastust ja lapsega vestlusi tema arvamuse ja

meeleolu väljaselgitamiseks. Selle põhjal jõudis eestkosteasutus seisukohale, et avaldaja

hooldusõigust piiravad asjaolud on ära langenud, ema on omandanud lapse igapäevaseks

hooldamiseks vajaminevad vanemlikud oskused, on õppinud enda emotsioonidega toime

tulema ja lapsel on ema suhtes tugev kiindumussuhe, mis väljendub alati, kui ta emaga koos

viibib või siis igatsuse näol, kui ta peab ema juurest lahkuma või eemal viibima.

34. Kohus kuulas lapse 05.06.2024 ära. Laps tuli ärakuulamisele emaga, oli heas tujus ja

sõbralik. Laps oli peoülikonnas ja rääkis, et läheb pärast ärakuulamist lasteaia lõpupeole ja

sügisel läheb kooli. Koos mängimise käigus luges ta lasteaias selgeksõpitud luuletuse ja laulis

laulu. Lisaks laulis neli soomekeelset laulu (kellaaegadest ja nädalapäevadest), mis ema on

talle õpetanud. Arvas, et koolis on raske 45 minutit paigal istuda, aga arvas, et saab sellega

hakkama ja et koolis peab ta palju käima, sest tahab kunagi laevakapteniks saada. Soomes

kooliskäimise kohta arvas laps, et saab hakkama, sest ta teab juba palju soomekeelseid sõnu,

mis ema õpetas. Laps saab ema ja Yga hästi läbi, väiksema vennaga ka, kes on 2-aastane ja

hakkab juba rääkima. Soomes ema juures talle meeldib ega osanud esile tuua ühtegi

mittemeeldivat asja. Kui kohtunik palus lapsel tema jaoks kõige armsamad ja olulised

inimesed järjekorda panna, siis nr 3 oli täta T.E, nr 2 vanaema ja nr 1 ema. Laps rääkis, et

talle meeldib väga emaga koos olla, et ema on tore. Isaga lapse sõnul üldse ei suhtle.

Ärakuulamise tulemusel veendus kohus, et lapsel on ema suhtes lähedane ja usalduslik suhe.

2-20-17830

35. Kohus jättis tähelepanuta eespool käsitlemata asjasse mitte puutuavad väited ja tõendid,

samuti menetlust ebavajaliku emotsiooniga vürtsitavad arvamused sellest, kuidas lapse elu

Saaremaal toimib või ei toimi. Maakohus nõustus lapse emaga selles, et lapsega seotud

täiskasvanute varasemad omavahelised konfliktid (mida kõike lapse ema minevikus valesti

tegi ja kui hea on lapse elu täna Saaremaal) ei ole käesoleva vaidluse objektiks. Siinne vaidlus

keskendub sellele, kas ema on suutnud end parandada ja kas lapse huvides on emaga suhtluse

ja hooldusõiguse taastamine. See, et lapsele on eestkostja (või antud juhul hooldaja) juures

loodud turvaline elukeskkond, on normaalne ja peabki nii olema, vastasel juhul tuleks laps

sellest keskkonnast eemaldada. See ei tähenda aga seda, et selles keskkonnas elamine võtaks

lapselt ja emalt õiguse oma suhted taastada ja koos elada ning emalt õiguse lapse üle

hooldusõigust teostada, kui see vastab lapse huvidele.

36. Lastekaitsespetsialist avaldas lapsega 16.02.2024 toimunud vestluse kokkuvõttes muret, et

olenemata korduvatest meeldetuletustest, mis on eestkostja ülesanded ja kohustused, ei ole

eestkostja lõpuni mõistnud, mis on tema roll eestkostetava elus. Eestkostja ülesanne on

muuhulgas soodustada lapse suhteid oma päritoluperega kuni lapse bioloogilisse perre

naasmiseni, last julgustada emaga/isaga suhtlemisel ja võtta maha hirme, mitte neid juurde

tekitada. Eestkosteasutuse hinnangul on lapsel emaga koos turvaline, lapse vajadusi arvestav

keskkond. Hetkel toimitakse vastupidiselt. Jääb arusaamatuks, mis põhjusel püüab eestkostja

ema ja lapse omavahelist suhtlemist takistada ja viia miinimumini (dtl 1907).

37. Visuaalkunstiteraapia loovterapeut TS märgib oma 23.11.2023 seansi kirjelduses mh, et

lapse käitumuslikud eripärad seansi jooksul viitasid lapse vajadusele rutiinse ja püsiva

ümbruse, stabiilse ja turvalise täiskasvanu ning talle tuttava püsiva kasvukeskkonna järele.

Regulaarsed loovteraapilised tegevused toetavad tõenduspõhiselt lapse vaimset heaolu ja selle

kaudu tasakaalustatud psüühilist arengut (tsiviilasi nr 2-23-15835, dtl 144 jj). Loovterapeut

ega muusikaterapeut KR (samas, dtl 142 jj) ei välistanud, et rutiini, stabiilset ja turvalist

täiskasvanut, püsivat kasvukeskkonda ja regulaarset tegevusteraapia teenust on võimeline

lapsele kindlustama ka ema.

38. Lastekaitseseaduse (LasteKS) § 5 p 3 kohaselt tuleb kõigis lapsi puudutavates

ettevõtmistes esikohale seada lapse huvid. Laste õiguste konventsiooni kohaselt on lapse

parimateks huvideks omada perekondlikke suhteid (art 8), tunda oma vanemaid ja olla nende

poolt hooldatud (art 7), osaleda oma elu mõjutavate otsuste tegemisel (art 12), olla austatud ja

koheldud kui indiviid (art 16), saada haridust (art 28). Lapse parimates huvides ei ole olla

mõjuva põhjuseta lahutatud oma vanematest (art 19). Mõjuva põhjuse all mõeldakse näiteks

füüsilise ja vaimse vägivalla, ülekohtu või kuritarvituse, hooletusse jätmise, hooletu või julma

kohtlemise või ekspluateerimise ohvriks langemist (art 19).

39. Ema hooldusõiguse taastamise eeldused on seega täidetud. Hooldusõiguse piiramise

aluseks olnud asjaolud on ära langenud ja ema on võimeline lapse suhtes hooldusõigust ise

teostama. Hooldusõiguse taastamine vastab lapse huvidele. Kui lapsel on vanemaga lähedane

ja usalduslik suhe ja vanem suudab ja tahab lapse eest hoolitseda, ei ole põhjendatud piirata

vanema õigusi suuremas ulatuses, kui see on tegelikult hädavajalik. Tõendatud ei ole

asjaolusid, mis annaksid aluse leida, et ema hooldusõiguse piiramine oleks lapse heaolust

lähtuvalt jätkuvalt hädavajalik. Ema on sobiv ja võimeline hooldusõigust teostama.

Määruskaebused

40. Lapsele riigi õigusabi korras määratud esindaja palub maakohtu määruse tühistada ja

rahuldada tema 24.06.2024 (kaebuses ekslikult märgitud 26.06.2024) vastuväide maakohtu

2-20-17830

tegevusele ja taotlused tõendite kogumiseks ja kaebusele lisatud tõendite vastuvõtmiseks.

Maakohus tõlgendas valesti TsMS § 333 lg-d 1 ja 2, viidates vastuväite hilinenult esitamisele.

Kohus rikkus uurimiskohustust. Avaldaja ei esitanud kohtule tõendeid, mis võimaldaksid

tõsikindlalt ja kontrollitavalt väita, et ta on pärast Tallinna Ringkonnakohtu 31.01.2023

lahendit võtnud ette elumuutvaid otsuseid ja kõrvaldanud maakohtu 19.03.2021 ja

ringkonnakohtu 31.01.2023 määrustes toodud etteheited. Kohus pööras tõendamiskoormise

ekslikult ümber kui leidis, et asjas ei ole leidnud tõendamist asjaolud, millest lähtuvalt saaks

asuda seisukohale, et ema hooldusõiguse piiramine on jätkuvalt lapse heaolust lähtuvalt

hädavajalik. Hooldusõiguse taastamiseks on tõendamiskoormis eelkõige lapse emal, kes

väidab, et hooldusõiguse piiramise tinginud asjaolud on ära langenud ja peab esitama selle

kohta arusaadavaid, usaldusväärseid ja kontrollitavaid tõendeid. Lapse ema ei ole suutnud

seitsme aasta jooksul tegeleda enda emotsionaalse ja psüühilise seisundi stabiliseerimisega

ega sisuliselt omandada vanemlikke oskusi, mis näitab selget pikaajalist dünaamikat ema

arusaamisest lapse huvidest ja hälbivast käitumisest. Lapse huvide ohustamisele olid selged ja

arusaadavad viited (mh eestkostja esitatud tõenditest tulenevalt). Kohus asus valele

seisukohale, et hooldusõigust piiranud asjaolud on ära langenud ja ema on võimeline

hooldusõigust lapse suhtes teostama. Kohus andis väära hinnangu ja kaalu lapse ema

paljasõnalistele väidetele ja tõenditele. Ema on varasemas kahes menetluses juba esitanud

paljasõnalisi ja kontrollimatuid väiteid ja tõendeid. Kolmanda hooldusõiguse taastamise

vaidluse juures peavad hooldusõiguse taastamise tõendid olema sellised, mis välistaks või

vähemalt looks arusaadava kindluse, et puudub oht lapse heaolule.

41. Lapse eestkostja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja

rahuldada eestkostja 26.02.2024 seisukohas esitatud taotlused tõendite kogumiseks.

Määruskaebuse kohaselt jättis kohus välja selgitamata lapse parimaid huve toetavad asjaolud.

Määrus tugineb peamiselt lapse ema väidetele ja eestkosteasutuse hinnangutele. Ema ei ole

tõendanud, et hooldusõiguse piiramise alused on ära langenud. Eestkostja jääb oma seisukoha

juurde, et tema ja avaldaja elukaaslase kirjavahetusest nähtuvad ohumärgid, mis viitavad ema

impulsiivsusele, mõtlematule käitumisele ja narkootikumidele. Kotka meeletervisekeskuse õe

visiidid ja vanemlusmentori programmi läbimine ei kinnita ema vaimset valmisolekut last

kasvatada. Asjas puuduvad tõendid ema majandusliku valmisoleku kohta last kasvatada.

Soome lastekaitse kodukülastuse akt ja vastus ametiabi taotlusele põhinevad lapse ema ja

tema elukaaslase öeldul. Saaremaa lastekaitse ei ole tõenditena esitanud sisulisi

argumenteeritud seisukohti, samuti ei ole selgitatud, millise tulemuse on andnud valitud

hindamisinstrumendi kasutamine lapse heaolu välja selgitamiseks, nt kuidas kirjeldatakse

lapse identiteeti, tundeelu ja käitumist. Lastekaitse tugineb oma seisukohtades peamiselt lapse

ema öeldule ja esitab olukorra kirjeldusi ilma analüüsita. Pärast oktoobris 2023 toimunud

kodukülastusi ei ole lastekaitse eestkostja ega hooldajaga suhelnud. Lastekaitse etteheited

eestkostjale jäävad arusamatuks, mh ei ole lastekaitse väljendanud muret eestkostja

ülesannete ja kohustuste osas.

Menetlusosaliste seisukohad

42. Avaldaja ja eestkosteasutus vaidlevad määruskaebustele vastu ja paluvad jätta need

rahuldamata.

43. Eestkostja ja lapsele määratud esindaja toetavad üksteise määruskaebuseid.

Menetluse edasine käik

2-20-17830

44. Maakohus jättis määruskaebused rahuldamata ja edastas need TsMS § 663 lg 5 alusel

läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

45. Ringkonnakohus, tutvunud määruskaebuste ja tsiviilasja materjaliga, leiab, et maakohtu

määrus tuleb jätta TsMS § 657 lg 1 p 1 (koosmõjus §-ga 659) alusel muutmata ning eestkostja

ja lapsele määratud esindaja määruskaebused rahuldamata. Maakohtu määrus on seaduslik ja

põhjendatud ning määruskaebuste väited ei anna alust selle tühistamiseks. Ringkonnakohus

lahendab esmalt määruskaebemenetluses esitatud taotlused (I), vastab seejärel

määruskaebuste väidetele (II) ja viimaks jaotab menetluskulud (III).

I

46. Eestkostja palub määruskaebuses rahuldada tema 26.02.2024 seisukohas esitatud

taotlused, s.o (a) Soome Vabariigi asutustelt välja nõuda: 1) lapse ema ja tema elukaaslase

Yga seotud registreeritud politseijuhtumid ajavahemikust 2021–2023; 2) lapse ema ja tema

elukaaslase Yga seotud lastekaitsemenetlused ajavahemikust 2021–2023; 3) lapse ema vaimse

tervise õe visiitide eesmärk ja sisu; 4) lapse ema psühhiaatri juures käimist tõendavad

dokumendid; 5) KELA ja lapse ema elupiirkonna sotsiaalameti poolt lapse emale ja tema

elukaaslasele Yle 2021–2024 määratud toetused; 6) lapse ema Soomes töötamise registri

väljavõte alates 2019. a; (b) kohtul välja nõuda: 1) lapse ema poolt MTÜ-le Naerata Ometi

rahastuse saamiseks esitatud lugu; 2) lapse ema pangakontode väljavõtted 2023–2024; (c)

kohtul küsida lapsega tegelevate spetsialistidelt seisukoht lapse toimetuleku kohta.

47. Lapsele määratud esindaja palub määruskaebuses rahuldada tema 24.06.2024 (kaebuses

ekslikult märgitud 26.06.2024) vastuväide maakohtu tegevusele ja taotlused tõendite

väljanõudmiseks Soome Vabariigi ametiasutustelt ja Soome pankadelt, lapse ema pangakonto

väljavõtted 2023. ja 2024. a kohta.

48. Kuna lapsele määratud esindaja taotlus tõendite kogumiseks kattub suures osas eestkostja

taotlusega, käsitleb ringkonnakohus neid koos. Maakohus jättis eestkostja 26.02.2024 ja lapse

esindaja 11.03.2024 samasisulised tõendite kogumise taotlused 04.06.2024 kohtuistungil

rahuldamata ning ka kohtu vastavale tegevusele esitatud vastuväited vaidlustatud määruses

rahuldamata. Maakohus käsitles 04.06.2024 istungil kõiki taotlusi ja põhjendas oma otsustust

igakülgselt (dtl 2177–2179, alates ajamärge 00:11:32). Ringkonnakohus nõustub maakohtu

põhjendustega tõendite kogumise taotluste rahuldamata jätmisel ega korda neid käesolevas

määruses. Maakohus ei ole tõendite kogumise taotluste rahuldamata jätmisel menetlusõiguse

norme, sh hagita menetluses kehtivat uurimispõhimõtet rikkunud.

49. Lapse esindaja taotleb ka tsiviilasjade nr 2-17-9834 ja 2-18-7134 toimikute asja materjali

juurde võtmist põhjendusel, et neis sisalduvad kirjalikud tõendid, mis otseselt kinnitavad lapse

ema järjepidevat kohtu eksitamist ja paljasõnaliste väidete paika pidamatust ja valeväidete

esitamise dünaamikat läbi aastate. Ringkonnakohus jätab taotluse rahuldamata. Taotlus on

konkretiseerimata ja sellest ei selgu, milliseid tõsikindlaid järeldusi saab lapse ema kohta teha

käesolevas, 2024. a toimuvas tsiviilasjas 2017–2018. aastatel toimunud tsiviilasjade toimikute

põhjal. Hooldusõiguse taastamise menetluses kui lapse huve puudutavas hagita menetluses,

millele on eelnenud varasemad menetlused hooldusõiguse piiramiseks ja taastamiseks

(tsiviilasjad nr 2-17-9834 ja 2-18-7134), lasub kohtul uurimispõhimõte (TsMS § 477 lg 7).

2-20-17830

Kohus saab seega ka omal algatusel kontrollida asjas tähtsust omavaid asjaolusid, mh

eelnevate menetlustega seonduvat.

50. Lapse esindaja esitas määruskaebuses ka vastuväited 06.05.2024 emale

kompleksekspertiisi määramise taotluse rahuldamata jätmisele. Määruskaebemenetluses ei ole

lapse esindaja aga ekspertiisi läbiviimist taotlenud ja ringkonnakohus jätab vastuväited

tähelepanuta. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ekspertiisi määramise

taotluse rahuldamata jätmise kohta (vt 04.06.2024 kohtuistungi protokoll, dtl 2179–2180,

ajamärge 00:37:56) ega korda neid käesolevas määruses.

51. Lapsele määratud esindaja esitas koos määruskaebusega uued tõendid (tugispetsialist TS

kokkuvõte koos diplomiga; tugispetsialist KR kokkuvõte koos diplomiga; tugispetsialist PK

kokkuvõte; lapse hooldaja F. Z.A seisukoht; dtl 2311–2334). Samuti esitas eestkosteasutus

koos vastusega määruskaebusele uued tõendid (24.07.2024 lapse arvamuse väljaselgitamine;

STAR toimingu ülevaade – 24.07.2024 toimunud emaga vestluse kokkuvõte;

lastekaitsespetsialisti kutsetunnistus – KK; 13.10.2023 lapse arvamuse väljaselgitamine; dtl

2425–2429). TsMS § 662 lg 3 alusel võtab ringkonnakohus uued tõendid asja materjali juurde

ja arvestab nendega lahendi tegemisel.

II

52. PKS § 123¹ lg 2 sätestab, et hooldusõiguse piiramise korral lõpetatakse hooldusõigust

piiravate abinõude rakendamine ja vanema hooldusõigus taastatakse vanema avalduse alusel,

kui lapse huvid ei ole enam ohus. Seega tuli maakohtul ema avaldust lahendades hinnata, kas

Pärnu Maakohtu 19.03.2021 ja Tallinna Ringkonnakohtu 31.01.2023 määrustes esile toodud

hooldusõiguse piiramise aluseks olnud asjaolud on ära langenud ja kas hooldusõiguse

taastamine vastab lapse huvidele. Selleks peavad esinema lapse heaolu püsivalt mõjutavad

kaalukad asjaolud, mis annavad alust järeldada, et lapse huvid ei ole vanema hoole all enam

ohus, s.o vanem soovib ja suudab hoida ära ohu lapse heaolule ja varale ning täita vanema

kohustusi (RKTKm 04.12.2013, 3-2-1-142-13, p 19). Kohtul tuleb vanema hooldusõiguse

taastamiseks veenduda, et olukord on võrreldes hooldusõiguse äravõtmise ajaga oluliselt

muutunud, st enam ei ole alust hooldusõigust piiravaid abinõusid PKS § 134 lg 1 alusel

kohaldada, kuna oht lapse heaolule ja varale on ära langenud, või piisab vähem piiravatest

abinõudest. Seejuures teeb kohus PKS § 123 lg 1 järgi lapsesse puutuvaid asju läbi vaadates

esmajoones lapse huvidest lähtuva lahendi, arvestades kõiki asjaolusid ja asjaomaste isikute

õigustatud huvi.

53. Hooldusõiguse taastamine on kohtu kaalutlusotsus, millesse kõrgema astme kohus sekkub

vaid juhul, kui alama astme kohus on ületanud diskretsioonipiire või rikkunud oluliselt

menetlusõiguse normi. Maakohtu määruses selliseid puudusi ei ole. Maakohus juhindus asja

lahendamisel õigesti lapse huvidest, hindas kogumis kõiki asjas tähtsust omavaid asjaolusid ja

tõendeid ja kuulas isiklikult ära kõik menetlusosalised, sh lapse. Maakohus on oma

siseveendumuse kujunemist piisavalt ja jälgitavalt põhjendanud. Ringkonnakohus nõustub

TsMS § 654 lg 6 järgi (koosmõjus TsMS §-ga 659) maakohtu põhjendustega ja ei pea

vajalikuks neid korrata. Vastuseks määruskaebuste väidetele märgib kolleegium järgmist.

54. Maakohus jättis lapse esindaja 24.06.2024 vastuväite kohtu tegevusele õigesti

rahuldamata. Maakohus märkis nii seda, et vastuväide ei ole põhjendatud, kui ka seda, et see

tulnuks esitada kohtuistungil, mitte kolm nädalat pärast istungi toimumist, kui kohus läks

lõpplahendit tegema. Iseenesest on õige kaebaja väide, et TsMS § 333 lg 2 lubab

menetlusosalisel esitada vastuväite nii kohtuistungil, kus rikkumine toimus kui ka rikkumisele

2-20-17830

järgnenud esimeses kohtule esitatud menetlusdokumendis. Samas ei muuda see ebaõigeks

kohtu otsustust vastuväite rahuldamata jätmise kohta, kuna maakohus leidis, et see on

sisuliselt põhjendamatu. Kolleegium pöörab aga tähelepanu ka sellele, et maakohtu sisuline

otsustus taotluste rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta ei ole käsitatav veana menetluse

juhtimisel või menetlussätte rikkumisena TsMS § 333 lg 1 tähenduses. Vastuväide tuleb

esitada näiteks siis, kui kohus jätab taotluse lahendamata (vt nt RKTKo 17.06.2021, 2-16-

17491/80 p 17.3), mitte siis, kui pool kohtu sisulise otsustusega ei nõustu (vt ka RKTKo 2-16-

14152/67 p 12.2). Maakohus oli taotluse rahuldamata jätmist juba põhjendanud ja ei oleks

pidanud seda vastuväite alusel uuesti tegema (vt ka RKTKo 06.02.2013, 3-2-1-184-12 p 26).

Lapse esindaja sai tugineda maakohtu väidetavale eksimusele maakohtu lahendi peale

kaebuse esitamisel, mida ta ongi teinud.

55. Nii eestkostja kui ka lapse esindaja määruskaebused põhinevad peamiselt aastate 2017–

2022 kohta tehtud etteheidetel, mis ei ole aga enam asjakohased ega aktuaalsed. Nii eestkostja

kui lapse esindaja arvates on tõsine kahtlus, et ema elukombed ei ole muutunud, et ta tarvitab

endiselt narkootikume ja alkoholi ning suhtleb kriminaalse taustaga inimestega. Samuti on

nende hinnangul ema majanduslik võimekus kaheldav ja nad heidavad emale ette

emotsionaalset ebastabiilsust ja impulsiivset käitumist. Mõlemad peavad oluliseks tõendiks

ema elukaaslase Y ja eestkostja vahel märtsis 2023 toimunud sõnumivahetust. Kaebajate

hinnangul ei ole ema esitanud piisavalt tõendeid selle kohta, et hooldusõigust piiravad

asjaolud on ära langenud ja et ta on võimeline lapse suhtes ise hooldusõigust teostama.

Maakohus on kõikidele nendele väidetele ammendavalt vastanud.

56. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et ema on esitanud piisavad ja talle mõistlikult

kättesaadavad tõendid kinnitamaks oma suutlikkust lapse hooldusõigust teostada. Sellega

nõustub ka eestkosteasutus, kelle avalduse alusel ema hooldusõigust esialgu piirati.

Ringkonnakohus ei tuvastanud tõendite hindamise reeglite rikkumist maakohtu poolt. TsMS §

232 lg 1 kohaselt hindab kohus seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja

objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide

on tõendatud või mitte. Maakohus hindas menetlusosaliste esile toodut tõendite alusel ja

tuvastas, et hooldusõiguse piiramise aluseks olnud asjaolud on ära langenud – ema on oma

elukorraldust ja elukombeid oluliselt muutnud ning tal on vaimne ja majanduslik valmisolek

lapse eest hoolitsemiseks. Kolleegium nõustub maakohtu hinnangutega tõenditele.

Määruskaebuste väited ei anna alust tõendite ümberhindamiseks.

57. Eestkostja ja ema elukaaslase Y vahelise kirjavahetuse kohta selgitasid nii lapse ema kui

tema elukaaslane, et sel ajal oli nende omavaheline konflikt haripunktis ja nad esitasid

üksteise suhtes alusetuid süüdistusi. Maakohus leidis, et ema ja tema elukaaslase vaheline tüli

ja erimeelsused 2023. a alguses on lahenduse saanud, ei ole enam aktuaalne ega saa mõjutada

lapse tänast heaolu. Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldusega ja pöörab tähelepanu ka

sellele, et nimetatud kirjavahetus jääb aega, mil lõppes eelmine last puudutav menetlus ja ema

hooldusõigust otsustati piirata. Sellest kirjavahetusest ei saa teha tõsikindlaid järeldusi lapse

ema 2024. a esitatud hooldusõiguse taastamise avalduse põhjendamatuse kohta.

58. Ekslik on lapsele määratud esindaja etteheide, et maakohus jagas tõendamiskoormise

ebaõigesti kui leidis, et tõendatud ei ole sellised asjaolud, mis viitaksid jätkuvale

hooldusõiguse piiramise vajalikkusele. Sellisele järeldusele asus maakohus alles oma määruse

lõpus, olles eelnevalt põhjalikult hinnanud kõiki ema esitanud tõendeid tema tänase

suutlikkuse kohta hooldusõigust teostada.

2-20-17830

59. Kaebajad rõhutavad põhjendamatult, et kuna ema sattus pärast 2018. a hooldusõiguse

taastamist juba 2020. a uuesti olukorda, kus tema hooldusõigust tuli piirata, tuleb sarnast

käitumismustrit ka praegusel juhul eeldada. Kaebajate seisukoha järgi ei olekski

hooldusõiguse taastamine võimalik või oleks see äärmiselt keeruline. Siinsel juhul tuleb

arvestada, et esimest korda piirati avaldaja hooldusõigust 11.12.2017 ja see taastati

24.09.2018, mil ta oli vaid 18-aastane. Praegu on ema 25-aastane ja ka teise lapse ema.

Sellest, et ema ei suutnud tol korral lapse hooldusõigust säilitada, ei saa järeldada, et ta ei

oleks selleks praegu võimeline. Hooldusõiguse taastamisel PKS § 1231 alusel tuleb hinnata

konkreetse juhtumi asjaolusid. Maakohus tuvastas, et võrreldes toonase hooldusõiguse

taastamise ajaga on lapse ema nii inimesena kui vanemana kasvanud ja arenenud, omandanud

kogemusi ja oskusi, mh vanemlikke oskusi oma nooremat poega kasvatades. Asjaolusid,

millest võiks järeldada, et minevikus juhtunu kordub, ei ole tõendatud. Kinnitust ema

võimekusest hooldusõigust teostada annab ka asjaolu, et laps veetis esialgse õiguskaitse

korras määratud suhtluskorra alusel 2023.–2024. aastal mitmenädalasi perioode ema juures

Soomes (viimati 15.06.2024–27.07.2024) (vt lapse ema vastus määruskaebustele, dtl 2453).

Eestkosteasutus kontrollis lapse heaolu tagamist ema poolt sellel perioodil ega tuvastanud

emale etteheidetavaid asjaolusid. Seega on ema tõendanud pikema aja jooksul, sh käesoleva

menetluse ajal, et ta suudab lapse eest ka tegelikult hoolt kanda.

60. Mõlema määruskaebuse väidetest võib järeldada justkui pidanuks kohus asja lahendamisel

hindama, kas lapse huvides on pigem elada eestkostja ja hooldajaga Saaremaal või emaga

Soomes. Selline arvamus on ekslik. Maakohus märkis õigesti, et vanema hooldusõiguse

taastamise vaidluses ei oma tähtsust see, kui head elutingimused on lapsele eestkostja juures

loodud ja kui hea kontakt on lapsel tema hooldaja ja eestkostjaga. Seega ei ole ka kohane

võrrelda lapse elutingimusi Saaremaal sellega, milline oleks elu ema juures Soomes.

Praegusel juhul tuli kohtul anda hinnang sellele, kas oht lapse huvidele on ära langenud ja kas

ema on suuteline hooldusõigust ise teostama. Seejuures ei oma määravat tähendust, et ema on

kolinud Soome. Hooldusõigusliku vanemana on emal õigus otsustada, kus ta koos oma

lapsega elab ja ainuüksi välisriiki kolimisest ei saa järeldada ohtu lapse huvidele, v.a kui

mingid asjaolud sellele selgelt viitavad. Praegusel juhul leidis maakohus, et ema on loonud

lapsele oma kodus kõik sobilikud tingimused ja ka laps soovib ema juurde Soome elama

asuda. Eeltoodust tulenevalt ei oma tähendust ka lapse esindaja esitatud lapsele

teraapiateenust pakkuvate tugispetsialistide kokkuvõtted, millest võib järeldada, et lapsele

võib Soome kolimine tekitada ärevust. Ringkonnakohtu hinnangul järeldub esitatud

kokkuvõtetest eelkõige see, et käimasolev kohtumenetlus, teadmatus tuleviku suhtes ja

täiskasvanute vaheline last puudutav konflikt mõjub lapsele koormavalt. Arvamustest ei saa

aga teha järeldusi ema hooldusõiguse piiramise tinginud asjaolude ja nende äralangemise

kohta. Ringkonnakohus möönab, et välisriiki kolimine on lapse elus suur muutus ja võib

tekitada temas alguses segadust, mis võib väljenduda ka tema käitumises, kuid see ei anna

praegusel juhul alust ema hooldusõiguse taastamata jätmiseks. Hooldusõigusliku vanema

kohustus on last erinevate elumuutustega kohanemisel toetada ja juhendada, mitte elumuutusi

ära hoida. Asja materjali kohaselt ongi ema last toetanud, mh toetades teda keeleõpingutel,

hoides lapsega kontakti ja tagades võimaluse ema elukohta külastada. Asja materjalid

kinnitavad, et laps soovib emaga koos elada, igatseb tema järele ja tunneb ennast temaga koos

olles turvaliselt. Seega on lapsel olemas turvaline isik, kes teda muutustega toimetulemisel

toetab. Lapse ema on käesolevas menetluses ka näidanud, et oskab vajaduse korral pöörduda

abi saamiseks elukohajärgsete ametiasutuste poole.

61. Lapsele määratud esindaja esitas määruskaebemenetluses tõendina lapse hooldaja F. Z.A

17.07.2024 kirjaliku seletuse (dtl 2333–2334), millest nähtuvad asjaolud viitavad esindaja

hinnangul ema sobimatutele kasvatusvõtetele. Muuhulgas märgib F. Z.A, et ema on last

2-20-17830

karistanud nurka panemisega. Eestkosteasutus märgib oma vastuses, et lastekaitsespetsialist

on emaga sel teemal vestelnud ning selgitanud, et lapse nurka panemine distsiplineeriva

meetmena ei ole tänapäeval enam käsitletav kui sobilik kasvatusmeetod. Ka ema kinnitab

vastuses kaebustele, et on oma vigadest õppinud ja pärast lastekaitsega vestlemist leidnud

sarnase olukorra lahendamiseks tänapäevased alternatiivid. Ülejäänud F. Z.A selgituses

märgitud asjaolud on üksnes F. Z.A tõlgendus olukordadest, mille osas on lapse ema

omapoolsed selgitused esitanud ning mis kohtu hinnangul asja lahendamisel olulist tähtsust ei

oma. F. Z.A seletuses toodud asjaolud ei anna ringkonnakohtule alust leida, et ema ei oleks

võimeline oma last kasvatama. Ringkonnakohus nõustub eestkosteasutusega, et

lapsevanemaks tuleb kasvada läbi vahetute kogemuste, seejuures on oluline valmisolek ja

soov õppida ja areneda. Seda valmisolekut on ema menetluses tõendanud. Ema hooldusõiguse

taastamata jätmise aluseks ei saa olla ka lapse eestkostja (ema õe) ja lapse tegeliku hooldaja

(ema ema) ning lapse ema omavaheline usaldamatus.

62. Ema vastusest määruskaebustele selgub, et praeguseks on ema ja elukaaslase Y suhe

lõppenud, nende ühine laps jääb elama ema juurde ning spetsialisti juures plaanitakse kokku

leppida suhtluskord isaga. Ema on leidnud uue elukoha XXX linnas, kus tal on olemas ka

tugivõrgustik. Ema määruskaebemenetluse ajal muutunud elukorraldus ei mõjuta aga

käesoleva asja lahendust. Ema esitatud selgitustest ei nähtu, et ta ei saaks enda ja oma

noorema lapse elu edasise korraldamisega hakkama. Ainuüksi see asjaolu ei anna seetõttu

alust maakohtu järelduste ümberhindamiseks. Kohtul puudub asjas kogutud tõendite pinnal

alus arvata, et ilma elukaaslaseta ei saaks ema lapse hooldusõiguse teostamisega hakkama.

63. Eeltoodust tulenevalt ei anna määruskaebuste väited alust maakohtust erinevale

järeldusele jõudmiseks. Maakohus ei ole asja lahendamisel ületanud diskretsioonipiire ega

rikkunud menetlusõiguse norme. Maakohtu järeldused on kooskõlas PKS §-st 123 tuleneva

lapse huvidest juhindumise põhimõttega, PKS §-st 134 tuleneva lapse heaolu tagamise

kohustusega ja arvestavad rakendatavate meetmete ajutise iseloomuga, samuti PKS § 116

tuleneva vanema hooldusõiguse põhimõttega. Ka Euroopa Inimõiguste Kohus (EIK) on

rõhutanud, et vanema hooldusõiguse piiramist tuleb üldjuhul pidada ajutiseks meetmeks,

mille kohaldamine tuleks lõpetada niipea, kui asjaolud seda võimaldavad. Kõik piiravad

meetmed peavad olema kooskõlas lõppeesmärgiga, milleks on lapsevanema ja lapse

taasühinemine (EIKo 26.02.2002, 46544/99, Kutzner v. Saksamaa, p 76; EIKo 12.07.2001,

25702/94, K. ja T. v. Soome, p 178). Samuti on EIK rõhutanud, et riigil on positiivne

kohustus võtta meetmeid soodustamaks perekonna taasühinemist nii kiiresti kui see on

mõistlikult võimalik. Selleks peavad riiklikud ametiasutused tegema kõik endast oleneva, et

hõlbustada perekondlike sidemete taastamist ja hoidmist (EIKo 24.10.2017, 45959/11, Achim

v. Rumeenia, p 91; EIKo 12.07.2001, 25702/94, K. ja T. v. Soome, p 178). Kuna maakohus

tuvastas, et emast ei lähtu täna lapsele ohtu ja ta on valmis ja võimeline oma vanemakohustusi

täitma, tuleb lapsele tagada võimalus kasvada oma bioloogilise vanema juures. Vanemale ei

saa seejuures seada selleks ebamõistlikult kõrgeid standardeid. Ema pidi tõendama, et lapse

huvid ei ole enam ohus ja hooldusõiguse taastamine vastab lapse huvidele. Ema on seda

teinud. Ainuüksi sellest, et lapse eestkostja ja määratud esindaja maakohtu poolt tõenditele

antud hinnangu ja järeldustega ei nõustu, ei anna alust maakohtu kaalutlusotsuse muutmiseks.

Määruskaebused jäävad seetõttu rahuldamata ja maakohtu määrus muutmata.

III

64. Määruskaebemenetluses kantud menetluskulud jäävad TsMS § 172 lg 1 ja lg 3 teise lause

alusel menetlusosaliste endi kanda, v.a lapsele riigi õigusabi korras määratud esindaja kulud,

mis jäävad riigi kanda.

2-20-17830

65. Ringkonnakohus määrab riigi õigusabi tasu ja kulud kindlaks eraldi määrusega.

(allkirjastatud digitaalselt)