2-24-2914/15 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Indrek Parrest, Triin Uusen-Nacke, Anneli Alekand

Määruse tegemise aeg ja koht

14. november 2024, Tartu

Tsiviilasja number

2-24-2914

Tsiviilasi

Valentina Vonti avaldus XXXXX korteriühistu 26.

detsembri 2023 ja 11. jaanuari 2024

üldkoosolekute otsuste tühisuse tuvastamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 7. mai 2024 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Valentina Vonti määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Avaldaja: Valentina Vont (ik XXXXXXXXXXXX),

lepinguline esindaja Maksim Fedotov

Puudutatud isik: XXXXX korteriühistu (rk

XXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat

Roman Golovenko

RESOLUTSIOON

1. Võtta asja materjalide juurde tõendina e-kirjavahetus XXXXX korteriühistu

juhatuse ja Tatyana Tropina vahel 21. novembrist kuni 9. detsembrini 2023.

2. Jätta Viru Maakohtu 7. mai 2024 määrus muutmata.

3. Jätta määruskaebus rahuldamata.

4. Menetluskulud ringkonnakohtus jätta Valentina Vonti kanda. Mõista Valentina

Vontilt XXXXX korteriühistu kasuks välja menetluskulu 366 eurot.

5. Menetluskuludelt tuleb tasuda viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest

kuni täitmiseni.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Hagita menetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult

või tähtaja pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD

1. Valentina Vont (avaldaja) taotles XXXXX korteriühistu (puudutatud isik) 26. detsembri

2023 ja 11. jaanuari 2024 üldkoosolekute otsuste tühisuse tuvastamist ning menetluskulude

jätmist Valentina Kurganova ja Tatyana Tropina kanda.

21. novembril 2023 pöördus grupp korteriühistu liikmeid puudutatud isiku juhatuse poole

avaldusega erakorralise üldkoosoleku läbiviimiseks, et arutada juhatuse ümbervalimist.

Juhatus vaatas 9. detsembril 2023 avalduse läbi ja otsustas korraldada erakorralise

üldkoosoleku, mille päevakorras on muu hulgas juhatuse valimine. Pärast korteriühistu

liikmetele koosoleku aja teatamist riputasid juhatuse poole pöördunud korteriühistu liikmed

üles kuulutuse, et kavatsevad ise viia läbi erakorralise üldkoosoleku samal päeval tund aega

varem. Puudutatud isiku juhatuse kokku kutsutud koosolek ei olnud otsustusvõimeline

kvoorumi puudumise tõttu. Tund varasem koosolek toimus ja väidetavalt oli sel kvoorum

olemas.

27. detsembril sai puudutatud isiku juhatus teada, et Valentina Kurganova ja Tatyana Tropina

saatsid registrile avalduse uute juhatuse liikmete sissekandmiseks ja e-posti aadressi

muutmiseks.

Avaldaja hinnangul ei olnud 26. detsembril 2023 läbi viidud koosolek seaduslik ja selle otsus

on tühine. Kümnendikul ühistu liikmetest oleks olnud õigus koosolek läbi viia siis, kui

puudutatud isiku juhatus oleks keeldunud koosolekut kokku kutsumast. Juhatus aga sellest ei

keeldunud, vaid määras koosoleku aja.

26. detsembril peetud koosolekul arutati ja hääletati vaid juhatuse valimist. Kontaktandmete

muutmist ei arutatud ega hääletatud. Koosolekul ei saanud olla nõutavat kvoorumit. 42-st

osalenust 24 olid volitanud teise isiku ennast esindama, kuid enamus volikirju oli välja antud

enne koosoleku kokku kutsumist. Volituse andjad ei saanud seega olla kursis koosoleku

päevakorra ja materjalidega. Koosolekul osales avaldaja hinnangul ainult 30 liiget, mis ei

olnud kvoorumi jaoks piisav.

28. detsembril 2024 kutsus puudutatud isik kokku korduskoosoleku, mis pidi toimuma 11.

jaanuaril 2024. Väljakuulutatud ajal tulid kohale Valentina Kurganova ja Tatyana Tropina

ning avaldasid, et nemad on seaduslikult valitud juhatuse liikmed ja hakkavad koosolekut

juhtima. Avaldaja ja Vladimir Sokolov kui juhatuse liikmed vaidlesid sellele vastu. Toimus

kaks paralleelset koosolekut maja eri trepikodades.

16. jaanuaril 2024 sai puudutatud isik teada, et Valentina Kurganova ja Tatyana Tropina

saatsid registrile kandeavalduse, mille alusel kanti uute juhatuse liikmetena sisse Valentina

Kurganova ja Tatyana Tropina ning muudeti puudutatud isiku e-posti aadress.

11. jaanuaril 2024 toimunud koosoleku läbiviimiseks ei olnud Valentina Kurganoval ja

Tatyana Tropinal õigust, sest nad ei olnud juhatuse liikmed. Tegemist oli korduva, mitte

esmase koosolekuga. Valentina Kurganova ja Tatyana Tropina ei kutsunud koosolekut kokku.

Ka sellel koosolekul osalemiseks antud volikirjadest osa olid alla kirjutatud enne koosolekust

teatamist, mistõttu ei osalenud koosolekul nõutav arv liikmeid. Valentina Kurganovat ja

Tatyana Tropinat ei valitud seetõttu juhatuse liikmeteks ka 11. jaanuari koosolekul.

Koosoleku otsused on tühised.

Avaldajat ja Vladimir Sokolovi ei ole juhatusest tagasi kutsutud.

2. Puudutatud isik taotles menetluse peatamist kuni tsiviilasjas nr 2-23-16687 menetluse

lõppemiseni ning palus jätta avalduse rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda.

Valentina Kurganova ja Tatyana Tropina olid puudutatud isiku juhatuse liikmed kuni ajani,

mil 29. oktoobri 2023 üldkoosoleku otsusega valiti juhatuse liikmeteks avaldaja ja Vladimir

Sokolov. Viru Maakohtule on esitatud avaldus 29. oktoobri 2023 üldkoosoleku otsuste

tühisuse tuvastamiseks (tsiviilasi nr 2-23-16687).

Kuna avaldaja ja Vladimir Sokolov kanti juhatuse liikmetena puudutatud isiku

registrikaardile, esitasid korteriühistu liikmed 21. novembril 2023 taotluse erakorralise

üldkoosoleku kokkukutsumiseks ja juhatuse valimiseks. Üldkoosolek tuli puudutatud isiku

põhikirja p 6.4 kohaselt kokku kutsuda 15 päeva jooksul, s.o. hiljemalt 7. detsembril 2023.

Juhatus seda aga ei teinud, mistõttu kutsusid korteriühistu liikmed üldkoosoleku ise kokku.

Koosolek toimus 26. detsembril 2023, sellest võtsid osa 42 korteriühistu liiget. Koosolekul

otsustati avaldaja ja Vladimir Sokolov juhatusest tagasi kutsuda ning juhatusse valida

Valentina Kurganova ja Tatyana Tropina. Enne juhatuse liikmete registrisse kandmist

kutsusid avaldaja ja Vladimir Sokolov 11. jaanuariks 2024 kokku korduva üldkoosoleku.

Avaldaja ja mõned teised korteriühistu liikmed 11. jaanuaril aga koosolekul osaleda ei

soovinud, vaid lahkusid. Kuna 11. jaanuari 2024 koosolekul osales 46 korteriühistu liiget, oli

koosolek otsustusvõimeline sõltumata sellest, kas tegemist oli esmase või korduva

koosolekuga. Üldkoosolek otsustas, et juhatus peab olema kaheliikmeline ja valis juhatuse

liikmeteks Valentina Kurganova ja Tatyana Tropina. Nii 26. detsembri 2023 kui ka 11.

jaanuari 2024 üldkoosolekutel vastuvõetud otsused on seaduslikud ega ole tühised.

Ei 26. detsembri 2023 ega 11. jaanuari 2024 koosolekute kokkukutsumise pädevust ei saa

hinnata enne, kui on selge, kas 29. oktoobri 2023 üldkoosoleku otsus kehtib. Kui eeldada, et

29. oktoobri 2023 üldkoosoleku otsus on tühine, siis on registrikanne avaldaja ja Vladimir

Sokolovi kui juhatuse liikmete kohta vale ja 26. detsembri 2023 üldkoosoleku kutsus kokku

kehtiv juhatus (Tatyana Tropina). Kui 26. detsembri 2023 üldkoosoleku kutsusid kokku elamu

korteriomanikud, siis oli neil õigus seda teha põhikirja p-de 6.3 ja 6.4 alusel.

Avaldusest ei ole selge, mis alusel on vaidlustatud otsused tühised. Avaldaja ei ole

põhjendanud, mis on tema huvi 26. detsembri 2023 otsuse vaidlustamiseks olukorras, kus 11.

jaanuari otsus sisuliselt kordab varasemat. Avaldaja käitumine on pahauskne.

MAAKOHTU LAHEND

3. Viru Maakohus jättis 7. mai 2024 määrusega avalduse rahuldamata ja menetluskulud

avaldaja kanda.

Määruse kohaselt ei ole avalduses välja toodud ühtegi väidet, mis viitaks vaidlusaluste

üldkoosolekute otsuste tühisusele.

Puudutatud isiku juhatus oleks mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) § 20 lg 4 ja oma

põhikirja p 6.3 järgi pidanud üldkoosoleku kokku kutsuma 15 päeva jooksul alates avalduse

saamisest ehk hiljemalt 7. detsembril 2023, kuid seda ei tehtud. Juhatus tegi otsuse alles 9.

detsembril 2023. Seega läks koosoleku kokkukutsumise õigus korteriomanikele üle.

Koosoleku kokkukutsumise nõude esitas 12 korteriomanikku 80-st, millega oli täidetud

MTÜS § 20 lg 3 nõue, et koosoleku peab kokku kutsuma, kui seda nõuab kirjalikult ja põhjust

ära näidates vähemalt 1/10 mittetulundusühingu liikmetest ja põhikirjaga ei ole ette nähtud

väiksema esindatuse nõuet.

Asjakohatu on avaldaja väide, et osa volitusi on antud enne üldkoosolekust teadasaamist ja on

võetud teistest üldkoosoleku protokollidest. Korteriomanikud ei pea igaks koosolekuks andma

välja uut volikirja. Märge volituses koosoleku päevakorra ja materjalidega tutvumise kohta ei

mõjuta volituse kehtivust ega koosoleku kvoorumit.

Kohtule esitatud 26. detsembri 2023 kell 18.00 toimunud üldkoosolekul osalejate nimekirjast

nähtub, et 80-st liikmest osales koosolekul 42 liiget, millest tulenevalt oli üldkoosolek

otsustusvõimeline ning juhatuse liikmete valimine õiguspärane.

11. jaanuari 2024 kuupäevaga on koostatud kaks protokolli: avaldaja koostatud korduva

koosoleku protokoll ja Valentina Kurganova koostatud esmase koosoleku protokoll.

Avaldusele on lisatud teade, et 11. jaanuaril 2024 toimub korduv koosolek ning see on

otsustusvõimeline osalejate arvust olenemata. Teisi üldkoosoleku teateid kohtule esitatud ei

ole. Valentina Kurganova koostatud protokollist nähtub, et tegemist oli üldkoosolekuga ja seal

arutati sama päevakorda, mis on märgitud korduva üldkoosoleku teates. Väär on avaldaja

seisukoht, et kuna koosolek ei olnud korduv, siis võis seda läbi viia ainult avaldaja ja

Vladimir Sokolovi teadmisel ja nõusolekul. Kuna 26. detsembri 2023 üldkoosolekul valiti

juhatus (Valentina Kurganova ja Tatyana Tropina) õiguspäraselt, siis ei olnud avaldaja

juhatuse liikmeks ja tal ei olnud pädevust koosolekuid korraldada.

Otsuse tühisuseks peab koosoleku kokkukutsumise nõuete rikkumine olema oluline. Asjaolu,

et teates oli märge korduva koosoleku kohta, kuid läbi viidi esmane koosolek, ei ole selliseks

veaks, mis toob kaasa otsuse tühisuse, kuna nõuded korduval koosolekul vastu võetud otsuste

kehtivuseks on oluliselt madalamad kui esmasel koosolekul vastu võetud otsustele. Antud

juhul on koosoleku teade liikmetele teatavaks tehtud, päevakord on selge ja arusaadav ning

teatest on aru saada, kus ja millal koosolek toimub. Valentina Kurganova koostatud protokolli

ja osalejate nimekirja kohaselt osales koosolekul 44 liiget 80-st. Järelikult oli koosolek

korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 20 lg 2 järgi otsustusvõimeline ning selle

otsused ei ole tühised.

Juriidilise isiku kontaktandmete edastamist registrisse ei pea otsustama üldkoosolekul,

andmete teatamise pädevus on juriidilise isiku juhatusel.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

4. Avaldaja esitas määruskaebuse, milles taotleb Viru Maakohtu 7. mai 2024 määruse

tühistamist ning uue määrusega 26. detsembri 2023 ja 11. jaanuari 2024 üldkoosolekute

otsuste tühisuse tuvastamist ning ringkonnakohtu menetluskulude jätmist puudutatud isiku

kanda.

Määruskaebuse põhjenduste kohaselt on maakohtu määrus ekslik, sest see on tehtud kiiresti ja

ootamatult, jättes menetlusosalised ilma võimalusest esitada täiendavaid tõendeid ja anda

selgitusi.

Maakohtu järeldus, et 26. detsembri 2023 koosolek kutsuti kokku hilinenult, ei ole õige.

Koosoleku toimumise aega arutati koosolekut nõudnud korteriomanikega. Koosoleku

pidamist 26. detsembril nõudis just Tatyana Tropina. Juhatus soovis koosolekut pidada varem.

Koosolek toimus põhikirjas ettenähtud tähtaja jooksul.

Seaduses ei ole tähtaega, millal peab juhatus pärast 1/10 liikmetelt nõude saamist koosoleku

kokku kutsuma. Puudutatud isiku põhikirja ei ole muudetud 22 aastat. 15-päevane tähtaeg

põhikirjas ei ole küll seadusega vastuolus, kuid see on vana ning piirab poolte õigusi ja

võimalusi. Asjaosalised olid nõus, et koosolek toimub hiljem.

Oma koosoleku läbiviimisega tekitasid korteriühistu liikmed segadust. Juhatuse korraldatud

koosoleku päevakorras oli rohkem punkte, arutlusele pidi tulema laiem ja tähtsam

korteriühistu tööd puudutav küsimuste ring.

11. jaanuari 2024 koosolekut ei olnud Valentina Kurganoval ja Tatyana Tropinal õigust kokku

kutsuda ega juhtida, sest nad ei olnud juhatuse liikmed. Kui nad ka olid juhatuse liikmed, ei

olnud nad koosolekut kokku kutsunud, millega rikkusid koosoleku kokkukutsumise korda. 11.

jaanuari 2024 koosoleku kutsusid kokku avaldaja ja Vladimir Sokolov. Korteriühistu

liikmetele oli teatatud, et tegemist on korduva üldkoosolekuga.

Avaldaja esitas ringkonnakohtule täiendava tõendina e-kirjavahetuse puudutatud isiku

juhatuse ja Tatyana Tropina vahel 21. novembrist kuni 9. detsembrini 2023, mida ta ei

jõudnud maakohtule esitada.

VASTUSTAJA VASTUVÄITED

5. Puudutatud isik vaidleb määruskaebusele vastu ning taotleb määruskaebuse rahuldamata

ja selle läbivaatamisega seotud menetluskulude avaldaja kanda jätmist.

Vastuväidete kohaselt leiab avaldaja ekslikult, et mõlemad koosolekud korraldas

majaelanikest koosnev initsiatiivgrupp. 11. jaanuari 2024 koosoleku kutsus kokku avaldaja

ajal, mil ta oli veel kantud juhatuse liikmena korteriühistu registrikaardile.

Maakohus on õigesti leidnud, et MTÜS § 20 lg 4 alusel oli korteriomanikel õigus koosolek ise

kokku kutsuda, sest juhatus ei kutsunud koosolekut kokku 15 päeva jooksul, nagu põhikiri

ette näeb. Viide põhikirja kinnitamise ajale ei ole asjakohane. Avaldaja ei ole põhjendanud,

miks ei tekkinud korteriomanikel õigust 26. detsembri 2023 koosolekut kokku kutsuda.

11. jaanuari 2024 koosolekut viisid läbi sel ajal registrikaardile kantud juhatuse liikmed.

Avaldaja koosolekul osaleda ei soovinud ega ole põhjendanud, millisel õiguslikul alusel on

koosoleku otsused tühised.

Määruskaebuse p-s 3 palub avaldaja koosolekute otsused vaidlustada ja tunnistada kehtetuks.

Kehtetuks tunnistamise nõue on uus, seda ei ole avaldaja maakohtus esitanud. KrtS § 29 lg 3

järgi saab organi otsuse kehtetuks tunnistamise nõude esitada 60 päeva jooksul otsuse

vastuvõtmisest arvates. Avaldajal puudub õigus kehtetuks tunnistamise nõuet esitada.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus leiab, et Viru Maakohtu 7. mai 2024 määrus tuleb TsMS § 659 ja TsMS

§ 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Ringkonnakohus jätab

määruskaebemenetluse menetluskulud avaldaja kanda.

Määruskaebuse põhjendamiseks võib esitada uusi asjaolusid ja tõendeid (TsMS § 662 lg 3).

Ringkonnakohus võtab määruskaebemenetluses esitatud tõendi asja materjalide juurde.

7. Avaldaja vaidlustab maakohtu määrust peamiselt põhjusel, et tema meelest on maakohus

valesti leidnud, et 26. detsembri 2023 koosoleku kokkukutsumise õigus läks MTÜS § 20 lg 3

ja 4 ning korteriühistu põhikirja p 6.3 alusel üle korteriühistu liikmetele.

8. Avaldaja ajab oma menetlusdokumentides läbivalt segamini tühisuse tuvastamise ja

kehtetuks tunnistamise. Kuna väidetena on avaldaja välja toonud ainult tühisuse alused ega

ole nimetanud kehtetuks tunnistamise aluseid, tõlgendab ringkonnakohus määruskaebust nii,

et avaldaja taotleb üldkoosolekute otsuste tühisuse tuvastamist.

9. Maakohus on õigesti tuvastanud, et vaidlustatud üldkoosoleku otsused ei ole tühised.

Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ja ei korda neid kõiki käesolevas määruses

(TsMS § 659 ja 654 lg 6 koosmõjus).

10. Vastuseks avaldaja määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.

10.1.

26. detsembril 2023 toimunud koosoleku puhul ei ole määrav mitte selle toimumise

aeg, vaid see, millal pidi puudutatud isiku juhatus koosoleku kokku kutsuma, st koosoleku

ajast liikmetele teatama. Õige on avaldaja viide, et seaduses sellist tähtaega ei ole. Samas,

nagu avaldaja ise õigesti märgib, võib selleks tähtaja näha ette põhikirjas. Puudutatud isiku

põhikirja p 6.3 näeb ette, et erakorralise üldkoosoleku kutsub juhatus kokku 15 päeva jooksul,

alates vastava kirjaliku avalduse saabumisest, kui seda on nõudnud 1/10 ühistu liikmetest. Kui

juhatus ettenähtud aja jooksul koosolekut kokku ei kutsu, on selle tagajärjeks kokkukutsumise

õiguse üleminek korteriühistu liikmetele MTÜS § 20 lg 4 alusel.

Antud juhul on puudutatud isiku põhikirja mõistlik tõlgendada selliselt nagu maakohus seda

mõistis ehk et juhatusel tuleb koosoleku taotlusele reageerida 15 päeva jooksul. Vastasel

korral ei oleks võimalik koosolekust vähemalt 15 päeva ette teatada, nagu nõuab põhikirja p

6.4. Aja kooskõlastamine majaelanikega oli mõistlik, kuid koosolekust teatamine pidi jääma

põhikirjas määratud ajaraami. 26. detsembri kuupäeva pakkus Tatyana Tropina 7. detsembri

e-kirjas (dtl 393). Teoreetiliselt oli sel päeval veel võimalik teade tähtaegselt üles panna.

Puudutatud isik ise küsis kuupäeva kohta alles 5. detsembril, samuti hilja õhtul, ning nõustus

pakutud kuupäevaga alles 9. detsembril (dtl 392–393).

10.2.

Põhikirja kinnitamise aeg ei määra põhikirja punktide kehtivust. Oluline on, et

põhikirja säte ei oleks seadusega vastuolus. KrtS § 17 lg 2 järgi kohaldatakse seadusega

vastuolus oleva põhikirja sätte asemel seaduse sätet. Tähtaeg koosoleku kokku kutsumiseks ei

ole seadusega vastuolus, nagu ka avaldaja ise märgib, vaid täiendab seaduses ettenähtud korda

ja selle võib põhikirjaga ette näha. MTÜS § 20 lg 2 kohaselt peab juhatus koosoleku kokku

kutsuma seaduses või põhikirjaga ettenähtud juhtudel ja korras ning MTÜS § 21 lg 1 järgi

võib üldkoosolek vastu võtta otsuseid, kui tema kokkukutsumisel on järgitud kõiki seadusest

ja põhikirjast tulenevaid nõudeid. Põhikirjas ettenähtu on koosoleku kokkukutsumisel seega

juhatuse jaoks siduv, väljaarvatud juhul kui see on seadusega vastuolus.

10.3.

Asjaolu, et koosolekute päevakorrad olid erinevad ja korteriühistu liikmete kokku

kutsutud koosoleku päevakorras oli vaid üks punkt, ei ole üldkoosoleku otsuse tühisuse

aluseks. Liikmete kokku kutsutud koosolekul arutatu vastas koosoleku päevakorrale.

10.4.

Maakohus on õigesti leidnud, et korteriühistu liikmete kokku kutsutud koosolekul oli

olemas otsustamiseks nõutav kvoorum. Avaldaja viidatud volikirjad ei ole antud konkreetsel

koosolekul osalemiseks. Volikirjad, mille kehtivus oli piiratud tähtajaga, olid 26. detsembri

2023 koosoleku toimumise ajal kehtivad.

10.5.

Puudutatud isiku juhatusel oli samuti õigus koosolek kokku kutsuda, kuid koosoleku

protokolli kohaselt (dtl 25) ei olnud koosolekul kvoorumit, mistõttu tuli kutsuda kokku

korduv üldkoosolek.

10.6.

Kuna 26. detsembril 2023 valiti korteriühistule uus juhatus, oli uutel juhatuse liikmetel

õigus 11. jaanuaril 2024 koosolekut läbi viia sõltumata sellest, kes riputas üles koosoleku

kokkukutsumise teate. Korteriühistu juhatus võib vahetuda koosolekust teatamise ja

koosoleku toimumise vahel. Koosoleku läbiviimine 11. jaanuaril ei pidanud nähtuma 26.

detsembri üldkoosoleku protokollist, koosolekust tuleb teatada seaduses ja põhikirjas

ettenähtud korras.

10.7.

11. jaanuaril 2024 on kohtule esitatud protokollide järgi toimunud kaks koosolekut,

neist ühel osales 12 korteriühistu liiget (dtl 67) ja teisel 46 korteriühistu liiget (dtl 74).

Esimest koosolekut juhtis Osvald Tomberg, teist Valentina Kurganova ehk tol hetkel kehtiv

juhatus, mistõttu on maakohus õigesti lugenud 46 liikme osalusel ja Valentina Kurganova

juhtimisel toimunud koosoleku pädevaks otsuseid vastu võtma. Nimetatud koosolek oli

otsusevõimeline sõltumata sellest, kas pidada koosolekut esmaseks või korduvaks.

Arvestades, et koosolekul arutatud küsimused kattusid korduva koosoleku teates märgitud

päevakorraga, oli tegemist korduva koosolekuga.

11. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jätab ringkonnakohus menetluskulud TsMS §

171 lg 1 alusel avaldaja kanda.

Puudutatud isik on esitanud menetluskulude nimekirjas kuluna määruskaebuse menetluses

õigusabikulu 366 eurot (koos käibemaksuga). Esindaja ajakulu on kolm tundi ning tunnitasu

on 122 eurot (käibemaksuga).

Esindaja tunnitasu ei ületa keskmist sarnastes asjades tasumisele kuuluvat tunnitasu.

Tunnitasu on seega põhjendatud. Arvestades asja õiguslikku keerukust ja mahtu, on esindaja

ajakulu vajalik ja põhjendatud. Puudutatud isiku õigusabikulu 366 eurot tuleb avaldajalt

puudutatud isiku kasuks välja mõista.

Kohus märgib puudutatud isiku taotlusest ja TsMS § 177 lõikest 4 lähtudes otsuse

resolutsioonis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda viivist VÕS § 113

lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates otsuse jõustumisest kuni selle täitmiseni.

(allkirjastatud digitaalselt)