3-24-2688/7 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

3-24-2688

TARTU HALDUSKOHUS

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-24-2688

Määruse kuupäev ja koht

14.11.2024, Jõhvi

Kohtunik

Ülle Polluks

Kohtuasi

X-i kaebus Tartu Vangla vastu

Resolutsioon

Menetlusosalised

1. Tagastada kaebus.

2. Jätta riigi õigusabi taotlus rahuldamata.

3. Jätta riigilõivust vabastamise taotlus läbi

vaatamata.

4. Asendada avaldatavas määruses kaebaja

nimi tähemärgiga.

Kaebaja: X

Vastustaja: Tartu Vangla

Edasikaebamise kord ja muud

selgitused

Määruse resolutsiooni punktidele 1-3 võib esitada

määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva

jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Muus

osas on määrus lõplik. Määrus toimetatakse

kaebajale kätte.

Asjaolud ja menetluse käik

1. Tartu Halduskohtusse laekus 26.09.2024 X-i (kaebaja) poolt esitatud kaebus, millest on

võimalik aru saada, et kaebaja ei ole rahul Tartu Vangla 26.08.2024 direktori otsusega nr 6-

24/24/3207-4, millega jäeti uuendamata kahjunõude menetlus. Kaebaja taotles advokaadi

andmist ja riigilõivu tasumise kohustusest vabastamist.

2. Tartu Halduskohtus esitas 1.10.2024 Tartu Vangla kohtunõude.

3. Tartu Vangla vastus kohtunõudele laekus kohtusse 9.10.2024.

4. Tartu Halduskohus tegi 12.11.2024 täiendava kohtupäringu Justiitsministeeriumile.

5. Justiitsministeerium vastas kohtupäringule 13.11.2024.

3-24-2688

Kohtu seisukoht

6. Kohus selgitab, et esmalt hindab kaebuse lubatavust (I) seejärel võtab seisukoha riigi

õigusabi taotluse osas (II) ja menetlusabi taotluse osas (III).

I

7. Halduskohtumenetluse seaduse (HKMS) § 2 lg 4 sätestab, et kohus tõlgendab

menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. Haldusasja

materjalide kohaselt on kaebaja esitanud kohtule kaebuse, millest on võimalik aru saada, et ta

ei ole rahul Tartu Vangla 26.08.2024 direktori otsusega nr 6-24/24/3207-4, millega jäeti

uuendamata kahjunõude menetlus.

Kohus märgib, et tegemist on haldusaktiga haldusmenetluse seaduse (HMS) § 51 lg-s 1

sätestatud tähenduses. Järelikult, kaebaja jaoks kõige tõhusamaks õiguskaitsevahendiks on

nimetatud haldusakti peale tühistamisnõude esitamine koos kohustava ettekirjutuse tegemise

nõudega vaadata kaebaja taotlus kahjunõude osas menetluse uuendamiseks uuesti läbi või

kohustada vanglat menetlus uuendama. Seega, tõlgendab kohus kaebust esitatuks Tartu

Vangla 26.08.2024 direktori otsuse nr 6-24/24/3207-4 tühistamise ja kohustava ettekirjutuse

tegemise nõuetes.

8. HKMS § 120 lg 1 p 1 sätestab, et kaebuse saanud alluvusjärgne kohus kontrollib muu

hulgas, kas ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. HKMS § 121 lg 1 p 4

kohaselt, tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebaja ei ole pidanud kinni

nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast.

9. HKMS § 47 lg 1 sätestab, et seadus võib näha mõnda liiki nõude lahendamiseks ette

kohustusliku vaidemenetluse või muu kohustusliku kohtueelse menetluse. Sellisel juhul võib

kaebuse esitada üksnes siis, kui isik on pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks

ettenähtud korrast, ning üksnes ulatuses, milles tema nõuet ei ole selles korras tähtaegselt

rahuldatud. Vangistusseaduse (VangS) § 11 lg 5 sätestab, et kinnipeetaval, arestialusel või

vahistatul on õigus esitada vangla haldusakti või toimingu peale kaebus halduskohtule

halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud alustel ja korras tingimusel, et kinnipeetav,

arestialune või vahistatu on eelnevalt esitanud vaide vanglateenistusele või

Justiitsministeeriumile ning vanglateenistus või Justiitsministeerium on vaide tagastanud,

osaliselt rahuldanud, rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jätnud. VangS § 11 lg 41

sätestab, et Justiitsministeerium vaatab läbi vangla direktori haldusakti või toimingu peale

esitatud vaideid. Vanglateenistus vaatab läbi muu vanglas töötava isiku haldusakti või

toimingu peale esitatud vaideid. Kohtupraktikas on leitud, et kohustusliku kohtueelse

menetluse läbimise kohustus esineb kinnipeetaval nii tühistamis- kui kohustamisnõude

esitamisel.1

10. Kohus tegi kindlaks, et kaebaja ei ole esitanud Tartu Vangla 26.08.2024 direktori otsuse

nr 6-24/24/3207-4 peale vaiet Justiitsministeeriumile. Seda kinnitasid kohtule nii Tartu

Vangla kui ka Justiitsministeerium vastustes kohtupäringutele.

Sellest tulenevalt on kohus seisukohal, et kaebajal on läbimata kohustuslik kohtueelne

menetlus ja tema kaebus ei ole lubatud ning kuulub tagastamisele.

11. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes HKMS § 121 lg 1 p-st 4, tagastab kohus kaebuse.

1 RKHK17.06.2015 nr 3-3-1-24-15, p 17

3-24-2688

II

12. Kaebaja on palunud ka anda talle advokaat. Kohus mõistab, et kaebaja on esitanud riigi

õigusabi taotluse esindaja määramiseks käesolevas haldusasjas.

13. Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 6 lg 1 kohaselt võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes

oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku

õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle

majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. RÕS §

7 lg 1 p 1 aga sätestab, et riigi õigusabi ei anta, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma

õigusi. Kui esinevad RÕS § 7 lg 1 sätestatud alused riigi õigusabi andmisest keeldumiseks,

siis sellisel juhul isiku majanduslik seisund asja otsustamist ei mõjuta.

14. Kohtu hinnangul on kaebaja võimeline ise oma õigusi kaitsma. Kaebaja on esitanud

kohtule üldjoontes arusaadava kaebuse, millest nähtuvad tema põhjendused, miks ta soovib

vangla tegevust vaidlustada. Kohtute infosüsteemi kohaselt on kaebaja korduvalt pöördunud

kaebuste ja muude avaldustega iseseisvalt kohtusse. See kinnitab kohtu hinnangul tema

võimekust ise oma õigusi kaitsta. Samuti saab sellest järeldada, et kaebaja ei ole

halduskohtumenetluses kogenematu isik. Tulenevalt uurimispõhimõttest on kohtul

haldusasjades kohustus kaebajat suunata ja abistada. Seejuures jätab kohus vajadusel kohtule

esitatud kaebuse või muu avalduse käiguta ning selgitab seal esinevaid puudusi, andes ühtlasi

tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Kohus selgitab kaebuse menetlemiseks vajalikud asjaolud ja

õigusnormid ning asjakohase kohtupraktika välja enda initsiatiivil. Järelikult esineb RÕS § 7

lg 1 p-s 1 sätestatud alus riigi õigusabi andmisest keeldumiseks.

15. Eelnevat arvestades jätab kohus kaebaja riigi õigusabi taotluse rahuldamata.

III

16. Kuna kohus tagastas kaebuse tervikuna, jätab kohus kaebaja menetlusabi taotluse

riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks läbi vaatamata. Kohus selgitab, et

kohtumääruse avaldamisel asendab kohus kaebaja nime tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3 ja

178 lg 3).

(allkirjastatud digitaalselt)