3-24-2716/24 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Janek Laidvee

Otsuse tegemise aeg ja koht

13. november 2024, Tallinn

Haldusasja number

3-24-2716

Haldusasi

Ruumab OÜ kaebus tunnistada kehtetuks riigihankes

„Kehtivate detailplaneeringute digiteerimise II etapi

läbiviimine“ (viitenumber 276113) Riigi Tugiteenuste

Keskuse 27.08.2024 otsused, millega hankija lükkas

tagasi Ruumab OÜ pakkumuse ning tunnistas OÜ

Geodata Arendus pakkumuse edukaks, ning tühistada

Riigihangete vaidlustuskomisjoni 20.09.2024 otsus nr

169-24/276113

Menetlusosalised

Kaebaja (vaidlustaja) – Ruumab OÜ, seaduslik

esindaja Mati Tee

Vastustaja (hankija) – Riigi Tugiteenuste Keskus,

volitatud esindajad Kati Eller ja Triinu Eismel

Kolmas isik – Geodata Arendus OÜ, lepinguline

esindaja v.adv Kristjan Aava

Asja läbivaatamine

30.10.2024 istungil

RESOLUTSIOON

1. Jätta Ruumab OÜ kaebus rahuldamata.

3. Mõista Ruumab OÜ-lt Geodata Arendus OÜ kasuks välja menetluskulud summas

980 eurot. Muus osas jäävad menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Käesoleva kohtuotsuse peale võib 10 päeva jooksul selle avalikult teatavakstegemisest arvates

(s.o hiljemalt 25.11.2024) esitada apellatsioonkaebuse vahetult Tallinna Ringkonnakohtule

(halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 278 lg 1). Vastuapellatsioonkaebust hankeasjas

esitada ei saa (HKMS § 278 lg 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Riigi Tugiteenuste Keskus (RTK) viis läbi riigihanke „Kehtivate detailplaneeringute

digiteerimise II etapi läbiviimine“ (viitenumber 276113), mis on järg eelnevalt läbiviidud

riigihankele „Kehtivate detailplaneeringute digiteerimine” (viitenumber 246478), mille tööde

teostamine lõppes 23.12.2023.

3-24-2716

2. Riigihankes viitenumbriga 276113 esitati tähtajaks neli pakkumust sh Ruumab OÜ ja

Regio OÜ poolt. Kolm pakkumust tunnistati mittevastavaks ning Geodata Arendus OÜ

pakkumus tunnistati edukaks ainukese nõuetele vastava pakkumusena. Ruumab OÜ

pakkumus loeti hanketingimustele mittevastavaks järgmistel põhjustel: 1) pakkumus ei

sisaldanud digiteeritavate omavalitsuste järjekorda; 2) pakkumuses ei olnud kirjeldatud

optilise tekstituvastuse ehk OCR metoodikat.

3. Ruumab OÜ esitas vaidlustuse Riigihangete vaidlustuskomisjonile (VAKO), kuid VAKO

20.09.2024 otsusega 169-24/276113 jäeti Ruumab OÜ vaidlustus rahuldamata.

4. Tallinna Halduskohtusse jõudis 30.09.2024 Ruumab OÜ kaebus nõuetega:

1) tühistada RTK otsused hankes nr 276113, millega Ruumab OÜ pakkumus lükati tagasi ja

edukaks tunnistati Geodata Arendus OÜ pakkumus;

2) tuvastada, et riigihangete seadus (RHS) § 189 lõige 2 ei ole kohalduv, sest on EL riigiabi

õigusega vastuolus, kui see ei luba tuvastada riigihangete alusdokumentide (RHAD) vastuolu

hangetele kehtiva EL riigiabi õigusega konkurentsiseaduse (KonkS) § 42 lg-s 8 nimetatud aja

jooksul;

3) nõuda RTK-lt välja dokumendid, mis on seotud riigihanke viitenumbriga 246478 lisatööde

tellimise ja akteerimisega;

4) lugeda riigihankes viitenumbriga 276113 kvaliteedi hindamise kriteeriumid, KOV

nimekirja esitamise nõue ja OCR metoodika esitamise nõue ebaseaduslikeks;

5) peatada hankelepingu sõlmimine kuni kohtulahendi jõustumiseni hankeasjas;

6) otsustada, et vastustaja ning kaebaja menetluskulud jäävad tervikuna vastustaja kanda.

5. Tallinna Halduskohus võttis 02.10.2024 määrusega menetlusse Ruumab OÜ kaebuse

nõuetes: „Tunnistada kehtetuks Riigi Tugiteenuste Keskuse 27.08.2024 otsused, millega

riigihankes „Kehtivate detailplaneeringute digiteerimise II etapi läbiviimine“ (viitenumber

276113) lükati tagasi Ruumab OÜ esitatud pakkumus ning tunnistati edukaks Geodata

Arendus OÜ pakkumus, ning tühistada Riigihangete vaidlustuskomisjoni 20.09.2024 otsus nr

169-24/276113.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

6. Ruumab OÜ seisukohad on kokkuvõtvalt järgmised.

1) Hangete kohta kehtivad samaaegselt ja teineteisest sõltumatult RHS ja otsekohalduvana EL

toimimise lepingu (ELTL) art 107 ja 108 nõuded riigiabi kohta (vt Komisjoni teatis riigiabi

mõiste kohta ELTL artikli 107 lõike 1 tähenduses, 2016/C262/01, edaspidi riigiabi mõiste

teatis). Seega hanke õiguspärasuse kontrollis tuleb kontrollida hanke vastavust mõlemale

õiguslikule alusele. Vaidlustatud VAKO otsuses on viidatud, et tulenevalt RHS § 189 lg-st 2

ei saa hanketingimuste osas pretensioone esitada pärast pakkumuste esitamist, kuid EL

riigiabiõiguses sellist piirangut ei ole – hanketingimuste ebaseaduslikkus tuleb tuvastada ka

juhul, kui enne pakkumuste esitamist ei ole RHAD-i vaidlustatud. RHS § 189 lõige 2 on

vastuolus EL õigusega, mis nõuab igal juhul riigiabi mõiste teatises toodud tingimuste

täitmist. Komisjoni teatis riigiabi mõiste kohta p 93 teise ja kolmanda lause mõttes nõuab

ainupakkuja olukord erilist hoolsust turu hinna määramiseks. RTK keeldus vastamast (vt

30.09.24 vastus Lisas 2), millisel viisil nad täitsid hoolsuskohustust riigihankes viitenumbriga

276113, olukorras, kus ainult üks pakkumus tunnistati vastavaks, mis on olemuselt

ainupakkuja olukord. Seetõttu ei ole võimalik väita, et edukaks tunnistatud pakkumuse

hindade alusel lepingu sõlmimine ei sisalda riigiabi. KonkS § 42 lg 4 sätestab, et kui antud

riigiabi on ebaseaduslik, peab riigiabi andja selle omal algatusel riigiabi saajalt tagasi

2(10)

3-24-2716

nõudma. Olukorras, kus hankemenetluses on ainult üks pakkumus, eeldab sellise pakkumuse

edukaks tunnistamine vastavalt ELTL art 108 lg-le 3 Euroopa Komisjoni heakskiitu. Kui

Komisjon ei ole sellist edukaks tunnistatud pakkumust heaks kiitnud, siis on tulenevalt ELTL

art 108 lg-st 3 keelatud hankelepingut sõlmida.

2) VAKO ja RTK on eksimuses väites, et kaebaja jättis dokumendi esitamata, mistõttu RHS

ja kohtupraktika ei luba teha päringut. See seisukoht on ekslik järgmistel põhjustel: ajakava

etappidega on esitatud dokument ja pakkuja on pakkumuse esitamisega aktsepteerinud RHAD

Lisas 6 toodud omavalitsuse dokumentide digiteerimisega – ehk ka omavalitsuste nimekiri on

pakkumuse osa ja hankelepingu lahutamatu osa. Olukorras, kus omavalitsuste nimekiri ja

ajakava etappide ja mahtudega on juba pakkumuse osa, siis pakkumuse sisene tööde

järjekorra täpsustamine ei ole pakkumuse muutmine – eriti olukorras, kus tööde järjekorra

muutmine pärast pakkumuse esitamist on ette nähtud. Pakkumus on esitatud tehnilise

kirjelduse (TK) Lisas 6 toodud omavalitsuste planeeringute digiteerimiseks (mis on seal

indikatiivsete mahtudega) ning töö järjekorra täpsustamine ei muuda tegelikult pakkumust.

3) Samale teenusele on tehtud kaks hanget, millest esimesel hankel viitenumbriga 246478 ei

olnud nõuet, et RHAD lisas 6 esitatud kohalike omavalitsuste (KOV) nimekiri oleks tulnud

jagada hankes ettenähtud nelja etapi vahel – ning sellise info puudumine ei olnud takistuseks

ei pakkumuse hindamisele ega ka hankelepingu sõlmimisele ning lepingu täitmisele. Puudub

igasugune selgitus, miks sama töö teises etapis töö omavalitsuste jaotuseta pakkumuses ei ole

hankeleping enam sõlmitav (RHS § 3 lg 1 nõuete rikkumine). Hankelepingu tätimise käigus

riigihankes viitenumbriga 246478 suurendati lepingu mahtu kuue täiendava KOV tööde

digiteerimisega, mida ei olnud Lisa 6 toodud nimekirjas. Võib eeldada, et lepingu mahu

suurendamiseks toimusid läbirääkimised tellija ja kolmanda isiku vahel, mille raames võis

tellija avalikustada, mis on tema soovid ja põhimõtted järgnevalt digiteeritavate omavalitsuste

osas ning milliste põhimõtete alusel ta soovib järjekorra moodustamist ning mis põhjusel lisati

just väljavalitud 6 omavalitsust. Olukorras, kus praegusesse hankesse toodi sisse

vastavustingimuste nõue, et pakkuja peab omavalitsused jagama etappidesse ning hankijal on

õigus nõuda järjekorra ümbertegemist, annab see eelise kolmandale isikule, kellel on juba

eelinfo lepingu muutmise läbirääkimistest ootejärjekorras olevate omavalitsuste kohta ning ka

selle kohta, millistel alustel soovib tellija järjekorra tegemist. Seega on RTK loonud riigiabi

mõiste teatise p 91 ja 96 keelatud diskrimineeriva olukorra ning sellega andnud eelise

pakkumuse esitamisel kolmandale isikule. Vastavustingimuse nõue, et pakkumuse raames

peab olema esitatud omavalitsuste jaotus etappidesse ning mida hiljem võib muuta, ei ole

seotud lepingu majandusliku eesmärgiga – milleks on saada majanduslikult soodsaim

pakkumus. Olukord, kus RHAD tingimuse täitmine (pakkumuses KOV-de nimekirja

esitamine) või pakkumuses selle täitmata jätmine (etappidesse jaotuse tegemine pärast

hankelepingu sõlmimist) ei mõjuta lepingu majandusliku eesmärgi saavutamist – sest ei

mõjuta töömahtu, kvaliteeti, maksumust jne - on riigiabi mõiste teatise p 96 alusel keelatud.

Asjaolu, et hankes viitenumbriga 246478 ei olnud etappideks jaotus pakkumuses vajalik ning

see ei tekitanud lepingu täitmisel probleeme, tõendab, et tegu on tingimusega, mis ei ole

seotud lepingu majandusliku eesmärgiga.

4) Vaidluse sisuks on kas failis „5_1 Skaneerimise metoodika“ oli optilise tekstituvastuse

metoodika või ei olnud. RHAD ei määratle, mida RTK metoodika all mõtles. Seetõttu ei ole

ka arusaadav, mida mõtleb RTK metoodika sisulise kirjelduse all. Pakkumuse kohaselt

optiline tekstituvastus tagatakse KODAK Capture Pro tarkvara kasutamisega, mistõttu pidi

olema selge, kuidas optiline tekstituvastus tagatakse. Metoodika sõna tegelikus mõttes ei ole

vajalik otsuses kirjeldatud veendumuse saavutamiseks. Üldise teadaoleva infona on OCR ehk

tekstituvastus (optical character recognition) tehnoloogia, mille abil digitaalsest pildifailist

eraldatakse tekst. Seda võimalust sisaldab skanneri tarkvara, samuti mõned spetsiaalsed

3(10)

3-24-2716

arvutiprogrammid. Seega on valdkonnas üldiselt teada, et optilist tekstituvastus tehakse ainult

tarkvaraga. Tarkvara oli pakkumuses nimetatud. Ka hankija, kes vaatab pakkumust üle, peaks

saama aru vastavas valdkonnas tegutsevatele isikutele arusaadavatest asjaoludest. Asjaolu, et

RTK väidab, et nad ei ole kompetentsed, et saada hanke korraldajatena iseseisvalt aru

üldteadaolevast infost – Kodak Capture Pro tarkvara on kasutusel tekstituvastuseks ‒ ei saa

olla argumendiks pakkumuse läbivaatamisel. Sellise arusaamatuse olemasolemisel oleks

tulnud teha pakkujale päring, mida ei tehtud. RTK valetab vastuses, et pakkumuses ei ole

kirjeldatud Kodak Capture Pro tarkvara ja optilise tekstituvastuse seost. Nagu VAKO otsuse

p-s 5.1.5.3 on kirjeldatud, siis see info on esitatud pakkumuse failis „5_1 Skaneerimise

metoodika“ töökorraldus p-is 1.4. Seal on otseselt kirjeldatud, et tegevuste tegemiseks sh

optiline tärktuvastus, kasutatakse tarkvara Kodak Capture Pro. Optilise tekstituvastuse

metoodika esitamise nõue ei ole EL riigiabi õiguses lubatud pakkumuse vastavuse nõue, sest

ei oma vastavalt riigiabi mõiste teatise p-le 96 tihedat ja objektiivset seost hankelepingu

majandusliku eesmärgiga.

5) Kuna riigiabi õiguse peamiseks eesmärgiks on tehingu puhul õiglase turuhinna

saavutamine (riigiabi mõiste teatise p 74 ja 76), siis hindepunktide andmine kvaliteedi eest

võimaldab kõrgema kvaliteediga pakkujal küsida ka kuni 42,8% kõrgemat töö hinda, aga

hinna põhjendamiseks sh liigse kompenseerimise vältimiseks peaks olema sellega seotud ka

kvaliteediga seotud kulud. Kui kvaliteedi tagamisega selliseid kulusid ettevõttel ei teki või

tellijal ei teki tegelikke ja tõendatavaid täiendavaid kulusid seoses kvaliteediga, siis ei ole

põhjendatud ka hindamiskriteeriumitega ettevõttele kõrgema hinnaga rahalise eelise andmine.

RHAD sisaldab juba põhjalikke kvaliteedinõudeid ning tellija ei ole põhjendanud, millist

lisakvaliteeti ta otsib, mida ta kavatses hinnata. RTK kasutab põhimõtteliselt EL riigiabi

õiguses keelatud lähenemist, kui hindab töö elluviimise ajakava ja kirjeldust ning

projektijuhtimise kirjeldust, sest mitte ükski neist kriteeriumitest ei mõjuta tegelikult

elluviidava töö maksumust. Parem projektijuhtimise kirjeldus või elluviimise ajakava (mis on

veel tagantjärgi muudetav) ei ole seotud ettevõtte kuludega hankelepingu täitmisel. Tingimus

peab tihedalt ja objektiivselt olema seotud lepingu majandusliku eesmärgiga – vt riigiabi

mõiste teatise p-d 74 ja 96.

6) RTK on tekitanud eelmise hanke kvaliteedihindamise tulemuste salastamisega olukorra,

kus ainult esimese etapi hanke võitjal on info, mis tasemel on tema kvaliteedi tagamise

süsteem antud pakkuja jaoks. RTK info avalikustamise poliitika on siin tekitanud olukorra,

mis annab selge eelise kolmandale isikule, kes on hankelepingut juba täitnud. Selline eelise

andmine RTK poolt on läbi riigiabi mõiste teatise p 76, 91 ja 96 nõuete rikkumise tõttu

keelatud.

7. Riigi Tugiteenuste Keskus palub jätta kaebuse rahuldamata.

1) Juhul, kui riigihanke menetlusest huvitatud ettevõtja ei ole RHAD-s sisalduvaid tingimusi

õigeaegselt, so RHS § 189 lg-s 2 sätestatud tähtajal vaidlustanud, kaotab ta võimaluse

tugineda tingimuse võimalikule õigusvastasusele hiljem, mõne riigihanke menetluse käigus

esitatava teise kaebuse raames. Õiguskaitsemeetmete direktiivide (89/665/EMÜ, 92/13/EMÜ

ja 2007/66/EÜ) eesmärke oleks võimatu saavutada, kui ettevõtjatel oleks lubatud igas

hankemenetluse staadiumis viidata riigihankeid käsitlevate õigusnormide rikkumisele,

kohustades hankijat rikkumiste parandamiseks kogu menetlust uuesti alustama.

2) Vaidlust ei ole küsimuses, et pakkuja pidi nii riigihanke 276113 Teenuse kirjelduse

vastavustingimuse p-i 2 kui ka TK p-i 7.1 kohaselt esitama pakkumuses ajakava, millest

muuhulgas pidi nähtuma KOV-de jagamine etappidesse ja kaebaja pakkumuses esitatud

ajakavast seda teavet ei nähtu. Kaebaja väidab kaebuses, et vaatamata asjaolule, et tema

pakkumuses esitatud ajakavas ei sisaldunud KOV-de jagamist etappidesse, oleks hankija

4(10)

3-24-2716

pidanud andma kaebajale võimaluse see puudus selgitustega kõrvaldada. Seega kinnitab ka

kaebaja ise vastava info puudumist oma pakkumuses ning seetõttu taandub küsimus sellele,

kas teavet, mis pidi olema esitatud pakkumuses, võis esitada selgituste andmise käigus hiljem.

RHS sätted ei võimalda selgitustega esitada sisulisi andmeid, mis pidid sisalduma juba

pakkumuses endas. Selgitustega võib kõrvaldada kas sisulistes andmetes sisalduvaid

ebaselgusi või mittesisulisi puudusi. Selgitustega ei ole lubatud esitada täiesti uusi andmeid,

mis pidid RHAD-s sätestatud tingimuste kohaselt sisalduma algses pakkumuses. See, et

pakkumuse ajakavas oli esitamata kohalike KOV-de jagamine etappidesse, oli sisuline

puudus. Pakkumuse sisu ei hõlma sugugi vaid neid aspekte, mida riigihankes pakkumuste

hindamise kriteeriumide kohaselt hinnatakse või mis võivad pakkumuse maksumust

mõjutada, vaid pakkumuse sisuline muutmine on igal juhul keelatud, sh ei ole lubatud

kõrvaldada selgitustega selliseid minetusi pakkumuse esitamisel, mis välistavad pakkumuse

hankemenetluses vastavaks tunnistamise. Hankijal puudub kaalutlusõigus pakkumuse tagasi

lükkamiseks, kui pakkumuses esinevad RHS § 114 lg 2 esimeses lauses nimetatud, s.o

sisulised puudused. VAKO on oma otsuses antud asjas õigesti leidnud, et kuigi TK-s on

läbivalt ette nähtud võimalus ajakava täpsustamiseks (v.a etappide lõpptähtajad), ei tähenda

see, et pakkujad oleksid võinud jätta (esialgse) ajakava või RHAD-is nõutavate andmetega

ajakava pakkumuses üldse esitamata.

3) Vastavalt riigihanke 276113 Teenuse kirjelduse punktile 4d pidi pakkuja pakkumuse

koosseisus esitama optilise tekstituvastuse metoodika kirjelduse. Vastustaja on oma

vaidlusaluses otsuses lükanud pakkumuse tagasi muuhulgas põhjendusega, et metoodika

kirjeldust pakkumuses ei sisaldunud, kaebaja aga väidab oma kaebuses, et see on esitatud

pakkumuse dokumendis „5_1_Skaneerimise metoodika töökorraldus projektijuhtimine ja

kvaliteedi tagamine“. Lisaks väidab kaebaja, et olukorras, kus vastustaja ei pruukinud aru

saada metoodika kirjeldusest, pidi ta esitama kaebajale selgituspäringu, mida vastustaja aga ei

teinud. Kaebaja viidatud dokumendis „5_1_Skaneerimise metoodika töökorraldus

projektijuhtimine ja kvaliteedi tagamine“ on märgitud järgmist: „Tekstilistel dokumentidel

teostatakse peale skaneerimist automaatne teksti tärktuvastus (OCR) ja salvestatakse failid

vastavalt hankes kirjeldatud struktuurile ja failinimetustele PDF/A 1.7 formaati.“

Skaneerimise tööprotsessi kirjelduses on märgitud järgmist (kirjapilt muutmata): „Skaneerija

valib skaneerimisprofiili ja sisestab KODAK Capture Pro tarkvarasse failide metaandmed

vastavalt „Tehniline kirjeldus“ toodud nõuetele; Skaneerija skaneerib detaiplaneeringu

leheküljed sõltuvalt formaadist ja seisundist kas söötjaskänneriga, lameskänneriga või

laiformaatskänneriga, võttes arvesse „Tehnilises kirjelduses“ toodud skaneerimise tingimusi.

Skaneeritud detailplaneeringute tärktuvastus, kataloogipuu, failinime, väljundid TIFF ja

PDF/A formaat moodustatakse peale iga detailplaneeringu skaneerimisetapi lõppu.“ Kaebaja

väidab sisuliselt, et pelgalt tarkvara nimetamisest oleks vastustaja pidanud mõistma, millise

metoodikaga optiline tekstituvastus saavutatakse ja juhul, kui see jäi arusaamatuks, oleks

vastustaja pidanud andma kaebajale selgituspäringuga võimaluse seda selgitada. Pakkuja

viidatud dokumendis on pelgalt nimetatud, et optiline tekstituvastus teostatakse, ent esitatust

ei nähtu, kuidas on viidatud tarkvara seotud optilise tekstituvastuse teostamisega või millise

metoodikaga optiline tekstituvastus saavutatakse. Metoodika kirjeldus ei saa seisneda üksnes

kasutatava tarkvara nimetamises, kusjuures tarkvara ei ole pakkumuses seostatud optilise

tekstituvastuse teostamisega. Seose nimetatud tarkvara kasutamise ja optilise tekstituvastuse

teostamise vahel on kaebaja kirjeldanud alles VAKO-le esitatud vaidlustuses.

8. Geodata Arendus OÜ palub jätta kaebuse rahuldamata.

1) Võrreldes seisukohtadega vaidlustusmenetluses, on kaebaja enda õiguslikku positsiooni

kaebuses muutnud ning leiab, et vaidlusaluse hanke TK punkti 7.1 juures märgitud nõue, et

töövõtja esitab teenuse kirjelduses ajakava, kus digiteeritavad KOV-d on jagatud etappidesse,

5(10)

3-24-2716

on täidetud seeläbi, et kaebaja on aktsepteerinud RHAD-i, s.h alusdokumentide hulgas (lisas

6) avaldatud KOV-de nimekirja. Kaebaja on esitanud väga meelevaldse tõlgenduse

hanketingimuste täitmise osas eesmärgiga kõrvaldada enda pakkumuses esinevaid sisulisi

puudusi. Pakkumus pidi sisaldama ajakava, kus digiteeritavad KOV-id pidid olema jagatud

etappidesse. Tellijal võis olla hiljem võimalus ajakava täpsustada ja kooskõlastada. Ajakava

täpsustamine eeldab aga ajakava olemasolu. Võttes arvesse, et kaebaja ei ole ise mistahes

vormis esitanud hankes nõutud ajakava, kus digiteeritavad KOV-d oleks jagatud etappidesse,

on tegemist sisulise puudusega, mida ei saa kõrvaldada hankedokumentidega nõustumusega.

Puutuvalt kaebaja viitesse, et varasemates hangetes ei ole hankija ajakava esitamist nõudnud,

tuleb esile tuua, et varasemate hangete hanketingimused ei ole vaidlusaluses hankes

asjakohased ning hanketingimuste täpne selgekstegemine on pakkuja hoolsuskohustuse osa.

2) Puutuvalt optilise tekstituvastuse rakendamise metoodikasse, siis nägid vastavustingimused

ette, et pakkumises tuli esitada vektoriseeritud andmete koostamise ja korrastamise kvaliteedi

tagamise metoodika kirjeldus, s.h optilise tekstituvastuse rakendamise metoodika. Kaebaja

hinnangul vastab vektoriseeritud andmete koostamise ja korrastamise kvaliteedi tagamise

metoodika kirjeldusele see, et kaebaja on enda pakkumuses viidanud tarkvarale Kodak

Capture Pro. Pelgalt viide tarkvarale on ebapiisav ning ei täida hanketingimustes esitatud

nõuet, mille kohaselt tuli kirjeldada andmete koostamise ja korrastamise kvaliteedi

metoodikat.

3) Kaebusest ei nähtu, et vaidlusaluse riigihanke tingimused tekitaksid mõnele pakkujale, s.h

OÜ-le Geodata Arendus ebaõiglase eelise ning ebaõige on ka kaebaja meelevaldne oletus, et

kolmandale isikule on varasema riigihanke lepingu täitmise raames saanud teatavaks oluline

eelinfo, mis andis eelise käesolevas riigihankes pakkumuse koostamisel, sealhulgas ka

hankedokumentides nõutud dokumentide vormistamisel. Kaebaja loob enda kaebuses

kunstlikult ja meelevaldselt olukordi, justkui oleks kolmas isik ja hankija pidanud varasema

hankelepingu täitmise ajal läbirääkimisi uue planeeritava hanke tingimuste üle, kuid sellised

oletused on kantud vaid soovist tekitada vaidlus hanketingimuste lubatavuse üle olukorras,

kus hanketingimuste vaidlustamise tähtaeg on möödunud. Ühegi riigiabi andmise kriteeriumi

(nn Altmarki kriteeriumid) suhtes käesolevas hankes ei ole eksitud, see tähendab, et

riigihange viidi läbi avalikult ning hankelepingus ettenähtavad kohustused olid selgelt

määratletud, mistõttu ei ole kaebaja etteheited lubamatu riigiabi osas asjakohased. Olukorras,

kus kaebaja on jätnud hanketingimustes nõutud teenuse kirjelduse esitamata või nõutud

dokumendid esitamata, on ebaõige järeldada, et sellise kirjelduse nõue on konkurentsi piirav

või et tegemist on lubamatu riigiabiga. Võttes arvesse, et vaidlusaluses hankes on pakkumuste

esitamise tähtaeg möödunud, siis on möödunud ka riigihankes 276113 avaldatud

hanketingimuste vaidlustamise tähtaeg.

KOHTU PÕHJENDUSED

9. Tallinna Halduskohus jättis käesolevas asjas 15.10.2024 määrusega rahuldamata Ruumab

OÜ taotluse nõuda RTK-lt välja dokumendid, mis on seotud riigihanke viitenumbriga 246478

lisatööde tellimise ja akteerimisega. Kohus tõi välja, et hankija tegevused ja otsused eelnevalt

läbiviidud riigihankes „Kehtivate detailplaneeringute digiteerimine” (viitenumber 246478),

mille tööde teostamine lõppes 23.12.2023, ei saa kuidagi mõjutada käesolevas asjas

vaidlustatud hankija otsuste õiguspärasust (määruse p 4). Seetõttu tuleb läbivalt jätta

tähelepanuta kaebaja väited, mis puudutavad lubamatut hankelepingu muutmist või muid

õiguserikkumisi riigihankes viitenumbriga 246478.

10. Oma 15.10.2024 määruses adresseeris halduskohus ka kaebaja kohtumenetluses esitatud

väiteid seonduvalt lubamatu riigiabi andmisega. Kohus tõi välja, et kaebaja on

6(10)

3-24-2716

kohtumenetluses esitanud uue põhjendusliini lubamatust riigiabist, mis toetub peaasjalikult

sellele, et hankes viitenumbriga 276113 jäi pakkumuste sisulisel hindamisel alles ainult üks

nõuetekohane pakkumus (kolmanda isiku pakkumus), mis tunnistati ka edukaks. Kohus ei

pidanud võimalikuks kasvatada riigihankemenetlusest hoopis uut vaidlust riigiabi andmise

lubatavuse üle (määruse p 4). Kohus on jätkuvalt seda meelt, leides, et lubatava õigusvastase

riigiabi andmise argumendil ei saa RHS-s ja HKMS-s hankemenetlusele kehtestatud

eriregulatsiooni kõrvale jätta, sealhulgas nõudeid, et RHAD-i saab vaidlustada üksnes enne

pakkumuste esitamise tähtaega (vt RHS § 189 lg 2,) ning et kohtumenetluses saab vaidlustada

hankija otsuseid alustel ja ulatuses, milles need on eelnevalt nõuetekohaselt vaidlustatud ( vt

HKMS § 47 lg 1, HKMS § 268 lg 4). Praegu on kaebaja alles kohtumenetluses lisanud uue

iseseisva aluse, miks hankija ei oleks kolmanda isiku pakkumust tohtinud edukaks tunnistada.

Kaebajal ei olnud takistusi vastavaid argumente esitada VAKO-le, sest kõik see teave pidi

olema varasemalt teada. Seega tuleb kaebaja väited RHAD vastuolust EL riigiabi reeglitega

jätta tähelepanuta.

Kohus siiski märgib, et isegi juhul, kui kaebaja väiteid RHAD vastolust riigiabi reeglitega

käsitleda sisuliselt, ei viiks need kaebuse rahuldamiseni. Riigikohus on leidnud, et keelatud

riigiabi ei muuda iseenesest hankemenetlust õigusvastaseks. Kui pakkujale antud riigiabi ei

too kaasa põhjendamatult madalat pakkumust, ei ole hankija kohustatud teda

hankemenetlusest kõrvaldama ning puudub ka alus tema pakkumuse kõrvale jätmiseks

(RKHKo 17.10.2019, 3-16-1603, p 16 ja seal viidatud praktika). Käesolevas asjas ei ole

kaebaja väitnud, et kolmas isik on esitanud põhjendamatult madala maksumusega pakkumuse

(saadud riigiabi tõttu), vastupidiselt, kaebaja leiab, et avalik huvi on saanud kahjustatud

seeläbi, et hankija aktsepteeris kallima pakkumuse kui kaebaja esitas. Seega hankija otsuseid

pakkumuste vastavuse hindamisel või edukaks tunnistamisel võimalik riigiabi andmine ei

mõjutanud, vaid küsimus taandub üksnes sellele, kas allesjäänud ühe pakkujaga

hankemenetlust iseenesest saab käsitleda riigiabi andmisena. Kohus sellega ei nõustu.

Asjaolu, et hankemenetluse käigus on hankija kõrvaldanud RHAD nõuetele mittevastavad

pakkumused, ei muuda toimunud võistlevat pakkumuste esitamist olematuks. See, kui

kõrvaldati nõuetele mittevastavad pakkumused ja hankelepinguni jõudis kõrgema

maksumusega pakkumus, ei muuda hankelepingu alusel makstavaid summasid riigiabiks.

Riigiabiga Euroopa Liidu toimimise lepingu art 107 mõttes on üldiselt tegemist, kui

ettevõtjale tehakse valikuliselt ja eelist andvaid makseid riiklikest vahenditest nt kasu, mida

ettevõtja ei saaks tavalistes turutingimustes, sh kasu ilma piisava vastusoorituseta. (vt

RKHKo, 24.01.2024, 3-21-958, p 23). Käesoleval juhul ei ole tehtud valikulisi ega eelist

andvaid makseid, sest RHAD nõuetele mittevastavate pakkumuste kõrvaldamine on hankija

kohustus ning hankemenetlusse alles jäänud nõuetekohane pakkuja ei tohiks kannatada selle

tõttu, kui tema konkurendid on esitanud RHAD-i eiravaid pakkumusi. Poleks põhjendatud

tunnistada hankemenetlus kehtetuks (seda kaebaja sisuliselt soovib) põhjendusel, et

menetlusest kõrvaldati RHAD-le mittevastavad pakkumused. Nõustuda ei saa kaebajaga, et

RHS § 189 lg 2 on vastuolus EL õigusega. Samuti ei nõustu kohus kaebajaga, et olukorras,

kus hankemenetluses jääb alles üksnes üks pakkumus, eeldab hankelepingu sõlmimine

Euroopa Komisjoni heakskiitu. Kaebaja vastav seisukoht ei ole põhjendatud.

Kaebaja põhjendustest ei ole kuidagi äratuntav, kuidas RHAD-s fikseeritud KOV-de

etappidesse jagamise nõue oleks riigiabi reeglitega vastolus. Tegemist on kõigile pakkujatele

ühtviisi kohalduva neutraalse nõudega, mis ühtegi pakkujat ei eelista. Väide, et kolmandal

isikul hanke I etapi täitjana võis olla parem ettekujutus tööde mahtudest ja tööprotsessi

korraldusest, ei välista kuidagi, et teised pakkujad ei oleks olemasoleva teabe ja enda

varasema töökogemuse pinnalt saanud RHAD-s nõutud tegevuskava esitada ‒ lähteandmed

(KOV-de arv, eeldatav tööde maht, lepingu tähtaeg) olid kõigile teada, kellelegi polnud tehtud

7(10)

3-24-2716

takistusi hankida täiendavat infot. Seda enam, et tegevuskava oli esialgne ning töö käigus sai

seda korrigeerida. Kaebaja väited kolmanda isiku eelistamisest on paljasõnalised ja

tõendamata.

Kohus toob täiendavalt välja, et riigiabi andmisega tekitatud kahju hüvitamist on konkurendil

liikmesriigi kohtus võimalik nõuda sõltumata Euroopa Komisjoni eripädevusest ja sellest, kas

riigiabi mõjutas sellega seotud riigihanke õiguspärasust (RKHKo 17.10.2019, 3-16-1603, p

12). Seega, kui kaebaja leiab, et kolmandale isikule on antud lubamatut riigiabi, on tal

võimalik nõuda endale tekitatud kahju hüvitamist, kuid vastavat nõuet tulen käsitleda

eraldiseisvana ning see ei saa mõjutada käesolevas asjas vaidlustatud hankija otsuste

õiguspärasust.

11. Vastavalt riigihankes viitenumbriga 276113 sätestatud vastavustingimusele pidi pakkuja

esitama teenuse kirjelduse, mis pidi sisaldama vähemalt tingimuse punktides 1-4 toodud

kirjeldusi. Vastavalt tingimuse punkti 2 alapunktis a. nimetatud tingimusele pidi pakkuja

esitama kogu projekti ajakava, sh etappide jaotuse koos iga etapi kestusega, mis on

realistlikult elluviidav kõigi detailplaneeringute digiteerimiseks, seejuures KOV-de jagamine

etappidesse. VAKO leidis oma otsuses, et pakkuja pidi nii Teenuse kirjelduse

vastavustingimuse p-i 2 kui ka TK p-i 7.1 kohaselt esitama pakkumuses ajakava, millest

muuhulgas pidi nähtuma KOV-de jagamine etappidesse. Vaidlustaja pakkumuses on esitatud

ajakava ilma selleta, st vaidlustaja pakkumuses esitatud ajakavast ei nähtu KOV-de jagamine

etappidesse (VAKO otsuse p 8.4.1). Seda VAKO järeldust vaidlustatud ei ole. VAKO asus

seisukohale, et nimetatud puudus vaidlustaja pakkumuses on ilmne, mis tähendab, et hankija

on õigesti tuvastanud RHAD-is nõutud andmete esitamata jätmise vaidlustaja pakkumuses

(sealsamas). VAKO asus seisukohale, et hankija ei pidanud olukorras, kus vaidlustaja esitatud

ajavakavas puudusid RHAD-is nõutud andmed KOV-de jagamise kohta etappidesse,

vaidlustajalt selgitusi küsima ja ta ei rikkunud selgituste küsimata jätmisega kaalutlusreegleid,

kuna talle oli vaidlustaja pakkumuse vastavuse kontrollimisel selge, et puudus pakkumuses on

sisuline ja see ei ole selgitustega kõrvaldatav (vt VAKO otsuse p 8.4). Kohus jagab VAKO

seisukohta. VAKO seisukoht vastab RHS sättele ja mõttele ja on kooskõlas kohtupraktikaga.

Nõustuda ei saa kaebajaga selles, et pakkumuse vastavus RHAD-le on tuletatav juba sellest, et

pakkuja on pakkumuse esitamisega aktsepteerinud RHAD Lisas 6 toodud omavalitsuse

dokumentide digiteerimisega – ehk ka omavalitsuste nimekiri on pakkumuse osa ja

hankelepingu lahutamatu osa. Olukorras, kus RHAD nägi selgesõnaliselt ette vastava KOV-

de etappidesse jagamise ajakava esitamise ja seda ei ole esitatud, ei saa RHAD nõude täitmist

tuletada pelgalt faktist, et kaebaja on pakkumust esitades hanke tingimustega nõustunud.

Kohtu hinnangul on hankija jätnud vastavustingimustes ja TK-s esitatud konkreetse nõude

täitmata. Kaebajal ei saanud vastavustingimusi ja TK-d lugedes tekkida mõistlikku alust

arvamuseks, et KOV-de etappidesse jagamise ajakava ei tule esitada. Kohus nõustub

vastustajaga, et selgitustega ei ole lubatud esitada täiesti uusi andmeid, mis pidid RHAD-s

sätestatud tingimuste kohaselt sisalduma algses pakkumuses. Kuigi TK-s on läbivalt ette

nähtud võimalus ajakava täpsustamiseks (v.a etappide lõpptähtajad), ei tähenda see, et

pakkujad oleksid võinud jätta (esialgse) ajakava või RHAD-is nõutavate andmetega ajakava

pakkumuses üldse esitamata. Asjaolu, et hanke I etapi RHAD sellist tingimust ei sisaldanud,

ei tähenda, et hankijal ei oleks olnud õigust soovi korral sellist nõuet kehtestada või et seda

nõuet oleks võimalik jätta kõrvale, väites nt, et see on vastuolus riigiabi reeglitega. Kohtu

hinnangul võinuks kaebaja RHAD nõude täita ilma olulise pingutuseta, sest tööde mahud ja

hankelepingu kestus oli avalikustatud.

12. Kuna VAKO otsus KOV-de etappidesse jagamise ajakava esitamata jätmise osas on

õiguspärane, tuleb kaebus jätta igal juhul rahuldamata, sõltumata sellest, kas hankija teine

8(10)

3-24-2716

etteheide ‒ pakkumuses ei olnud kirjeldatud optilise tekstituvastuse ehk OCR metoodikat ‒ oli

põhjendatud või mitte. Ebavajalik on hinnata, kas iseseisva alusena olnuks see pakkumuse

mittevastavaks tunnistamisel piisav. Siiski ei ole kahtlust selles, et RHAD-s selgesõnaliselt

nõutud metoodika kirjeldust kaebaja ei esitanud. Kaebaja esitas info kasutatava tarkvara

kohta, kuid mitte kasutatada metoodika kirjeldust. Kohus nõustub vastustajaga, et kui

kaebajale jäi ebaselgeks, mida tähendab RHAD-s nõutud metoodika kirjeldus, võinuks

kaebaja seda hankijalt üle küsida. Kuna RHAD nõudis vabas vormis kirjeldust ja seda ei

esitatud, on vähemasti formaalne mittevastavus olemas. Kohtuistungil esitas vastustaja ka

kolmanda isiku pakkumuses esitatud OCR metoodika kirjelduse. Kohus nõustub vastustaja ja

kolmanda isikuga, et pelgalt viide tarkvarale on ebapiisav ning ei täida hanketingimustes

esitatud nõuet, mille kohaselt tuli kirjeldada andmete koostamise ja korrastamise kvaliteedi

metoodikat.

13. Kohus toob täiendavalt välja, et haldusasjas esindas kaebajat kohtuistungil X, kes on

kaebuse kohaselt Ruumab OÜ arendusjuht. HKMS § 31 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline

halduskohtumenetluses osaleda isiklikult või esindaja kaudu. Juriidilise isiku seaduslikuks

esindajaks on juriidilise isiku juhatus või seda asendav organ (tsiviilseadustiku üldosa seaduse

§ 34 lg 1). E-äriregistri andmetel on Ruumab OÜ esindusõigus juhatuse liikmel Mati Teel. X

ei ole e-äriregistrist nähtuvalt kaebaja esindusõiguslik isik. Kohtule arusaadavalt käsitleb

kaebaja X kui volitatud esindajat ‒ ta on koos Mati Teega allkirjastanud kaebuse. Kohus

märgib, et HKMS §-s 32 on sätestatud, kes võivad halduskohtumenetluses olla volitatud

esindajaks. Kohtul puudub teadmine, kas X vastaks mõnele HKMS § 32 lg-s 1 loetletud

alusele, näiteks kas tal on õigusteaduslik kõrgharidus (HKMS § 32 lg 1 p 2). Juhul, kui isikul

puudub õigusalane kõrgharidus, on võimalik tema kaasamine nõustajana (HKMS § 36).

Nõustaja võib esineda kohtus koos menetlusosalisega ja anda selgitusi, kuid nõustaja ei saa

teha menetlustoiminguid ega esitada taotlusi (HKMS § 36 lg 2). Kaebajal tuleb seda edasises

menetluses silmas pidada, st kui X teeb kaebaja nimel avaldusi, tuleb tal tõendada enda

vastavust HKMS § 32 lg-le 1 või volitab kaebaja teda olema üksnes nõustaja.

14. Ülaltoodut arvestades jääb kaebus rahuldamata.

15. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna

otsus tehti kaebuse esitaja kahjuks, tuleb kaebuse esitajal hüvitada teiste menetlusosaliste

menetluskulud. Vastustaja pole esitanud taotlust menetluskulude väljamõistmiseks, mistõttu

jäävad vastustaja menetluskulud HKMS § 109 lg 1 alusel tema enda kanda. Kolmas isik

taotleb 22.10.2024 menetlusdokumendi kohaselt õigusabikulude hüvitamist summas 1330

eurot (käibemaksuta). Kulud seonduvad kolmanda isiku esindamisega VAKO-s (3,5 tunni

ulatuses, mis oli seotud vaidlustusele vastuse koostamisega (arve nr 20240905, maksumusega

490,00 eurot käibemaksuta), lisaks esindamine Tallinna Halduskohtus kokku 6,0 tunni

ulatuses, mis oli seotud kaebusele vastuse koostamisega (arve nr 20241013), maksumusega

840,00 eurot käibemaksuta, st kokku 1330 eurot. Lisaks taotleb kolmas isik 01.11.2024

menetlusdokumendi kohaselt kohtuistungil osalemisega seotud kulude hüvitamist summas

140 eurot (käibemaksuga). Kohus märgib, et VAKO mõistis 20.09.2024 otsusega kaebajalt

kolmanda isiku kasuks välja lepingulise esindaja kulud summas 490 eurot käibemaksuta.

Kuna VAKO 20.09.2024 otsus jäi jõusse, ei ole põhjendatud kohtumenetluses enam käsitleda

VAKO-s kantud esindaja kulusid. Seega tuleb kaebajalt kolmanda isiku kasuks välja mõista

menetluskulud summas 840+140=980 eurot (käibemaksuta).

(allkirjastatud digitaalselt)

Janek Laidvee

Kohtunik

9(10)

3-24-2716

10(10)