Legislator Case Law & Legislation
2-24-14553/9 AI generated

2-24-14553/9 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

Case Number 2-24-14553/9
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Nimetada N. K. A. pankrotihalduriks usaldusisiku ülesannetes Jüri Truuts (Jõe 2, 10151 Määrata võlausaldajate esimese üldkoosoleku ajaks 03.12.2024 kell 12:00. Võlausaldajate

Legislator headnote

AI generated

2-24-14553/9 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja: Nimetada N. K. A. pankrotihalduriks usaldusisiku ülesannetes Jüri Truuts (Jõe 2, 10151 Määrata võlausaldajate esimese üldkoosoleku ajaks 03.12.2024 kell 12:00. Võlausaldajate

Keywords

AI generated
satisfaction of claim bank resolution financial support financial hardship reapplication for disability benefits indigence
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Angelina Abol

Määruse tegemise aeg ja koht

13. november 2024 kell 15.00, Rakvere

Tsiviilasja number

2-24-14553

Tsiviilasi

N. K. A. maksejõuetusavaldus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Avaldaja: N. K. A. (isikukood XXX, elukoht XXX; e-post

XXX)

Võlgniku usaldusisik: Jüri Truuts (Autente B2C OÜ, Jõe

2, 10151 Tallinn; e-post XXX; telefon 5026 222)

Menetlustoiming

avalduse lahendamine

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada N. K. A. maksejõuetusavaldus.

2. Kuulutada välja N. K. A. (isikukood XXX) pankrot 13.11.2024 kell 15:00.

3. Nimetada N. K. A. pankrotihalduriks usaldusisiku ülesannetes Jüri Truuts (Jõe 2, 10151

Tallinn; e-post XXX; telefon 5026 222).

4. Määrata võlausaldajate esimese üldkoosoleku ajaks 03.12.2024 kell 12:00. Võlausaldajate

esimene üldkoosolek toimub videokonverentsi vahendusel, videokonverentsi ruumi ID ja

PIN number edastatakse eraldi kirjaga.

5. Kohustada N. K. A.-d vandega kinnitama vara ja võlgade nimekirja õigsust enne

esimest võlausaldajate üldkoosolekut 03.12.2024 kell 11.55 Viru Maakohtu Rakvere

kohtumajas. Kui N. K. A. vannet andma ei ilmu, siis on kohtul õigus määrata trahv,

kohaldada sundtoomist või aresti kuni 3 kuud.

6. Võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes

Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne

pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise

alusest ja nõude täitmise tähtpäevast (nimetatud kohustus on ka võlausaldajal, kes esitas

pankrotiavalduse). Nõudest teatamiseks tuleb esitada haldurile kirjalik avaldus ja tõendid

avalduses nimetatud asjaolude kohta (nõudeavaldus). Nõudeavalduses märgitakse nõude

sisu, alus ja suurus, samuti see, kas nõue on tagatud pandiga. Kui nõue on mõjuval põhjusel

esitatud pärast nimetatud tähtaja möödumist, ennistab kohus võlausaldaja taotlusel nõude

esitamise tähtaja (taotlus esitatakse koos nõudeavaldusega haldurile, kes edastab selle

kohtule; nõude esitamise tähtaja ennistamise taotlust saab esitada kuni halduri poolt

võlausaldajate nimekirja kohtule kinnitamiseks esitamiseni). Kui nõude esitamise tähtaega

ei ennistata, võetakse nõue võlausaldajate nimekirjas arvesse, kuid tunnustamise korral

rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist.

Pankrotivõlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib pärast pankroti väljakuulutamist

vastu võtta üksnes pankrotihaldur.

7. Algatada N. K. A. (isikukood

XXX) kohustustest vabastamise menetlus.

Pankrotoimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku kohustusi pankrotihaldur Jüri Truuts,

eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku kohustuste

täitmise üle järelevalve teostamises.

8. Võlgnik on kohustatud täitma FiMS §-s 47 sätestatud reegleid. Võlgniku vabastamine

pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest otsustatakse kolme aasta möödumisel.

9. Aruanded kohustustest vabastamise menetluse kohta esitada iga aasta pärast

pankrotimenetluse lõppemist.

10. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kestel ei saa pankrotivõlausaldajad,

sealhulgas need pankrotivõlausaldajad, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud,

pöörata sissenõuet võlgniku varale.

11. Pankrotiavalduse tagamiseks keelata avaldajal vara käsutamine ilma pankrotihalduri

nõusolekuta.

12. Lõpetada võlgniku suhtes toimuvad sundtäitmised.

13. Pankrotiavalduse tagamise osas täidab kohtumäärust pankrotihaldur täitemenetluse

seadustikus sätestatud korras.

14. Jätta menetluskulud võlgniku N. K. A. kanda.

15. Määrata usaldusisiku Jüri Truuts tasu suuruseks 1 305.00 eurot (käibemaksu ei lisandu

ega sisaldu), väljamaksmisega büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb, s.o Autente B2C

OÜ (arvelduskonto xxxx).

16. Hüvitada riigi vahenditest usaldusisiku tasu summas 820.00 eurot. Väljamakse teostada

büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb, s.o Autente B2C OÜ-le (arvelduskonto xxxx).

17. Jätta usaldusisiku tasu summas 485.00 eurot võlgniku kanda ja mõista see võlgnikult

usaldusisiku kasuks välja. Tasu kanda büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb, s.o

Autente B2C OÜ-le (arvelduskonto xxxx).

18. Pankrotimäärus kuulub täitmisele viivitamatult.

Avaldada teade võlgniku pankroti väljakuulutamise ja kohustustest vabastamise menetluse

algatamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.

Kohtumäärus toimetada kätte võlgnikule ja pankrotihaldurile.

Edasikaebamise kord

Määrusele võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest Tartu

Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu. Menetlusabi taotluse esitamine ei vabasta kaebuse

tähtaegse esitamise nõudest.

Asjaolud ja menetluse käik

N. K. A. (avaldaja, võlgnik) esitas Viru Maakohtule maksejõuetusavalduse. Kohus võttis

maksejõuetusavalduse 04.10.2024 määrusega menetlusse, nimetas võlgniku usaldusisikuks

kirjaliku nõusoleku alusel Jüri Truutsi. Usaldusisik esitas 04.11.2024 kohtule usaldusisiku

aruande ning võlgniku vara- ja võlgade nimekirja. Usaldusisiku hinnangul tuleb kuulutada välja

2 (6)

võlgniku pankrot ja algatada tema kohustustest vabastamise menetlus.

Kohus kuulas võlgniku ja usaldusisiku 05.11.2024 toimunud istungil ära. Võlgnik on usaldusisiku

aruandega tutvunud ja ei ole sellele vastu vaielnud.

Kohtumääruse põhjendused

Kohus, tutvunud esitatud maksejõuetusavaldusega, leiab et see on põhjendatud ja tuleb rahuldada.

Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FiMS) § 43 kohaselt füüsilisest isikust võlgniku pankroti

väljakuulutamine ja pankrotimenetluse läbiviimine toimub pankrotiseaduses sätestatud korras, kui

käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti. Pankrotiseaduse (PankrS) § 31 lg 1 kohaselt kuulutab

kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik

maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see

suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 2 kohaselt

olenemata füüsilisest isikust võlgniku maksejõuetusest jätab kohus pankroti välja kuulutamata,

kui esineb usaldusisiku nimetamata jätmise alus. Kohus võib siiski pankroti välja kuulutada, kui

võlgnik või kolmas isik on enne usaldusisiku nimetamist täitnud kohustuse, millel

maksejõuetusavaldus põhineb, või andnud piisava tagatise kohustuse täitmiseks.

Kohus leiab, et kogutud ja avaldatud tõenditega (maksejõuetusavaldus lisadega, usaldusisiku

aruanne, võlgniku vara- ja võlgade nimekiri ja selle lisad) on kindlaks tehtud, et võlgniku

majandusraskused ei ole ajutise iseloomuga ja võlgniku püsiv maksejõuetus on välja kujunenud.

Võlgniku poolt kohtule esitatud maksejõuetusavaldusest, samuti usaldusisiku aruandest nähtub, et

võlgniku kohustused ületavad kordades temal olemasolevat vara.

Võlgnik on vallaline, ülalpeetavad puuduvad. Võlgnik töötab S OÜ-s xxxx ja saab palka

keskmiselt 817.00 – 1 500.00 eurot kuus. Võlgniku Xxxx AS-i xxxx arvelduskonto jääk seisuga

11.10.2024 oli 764.73 eurot. Kuna arvelduskontol olevaid rahalisi vahendeid kasutab võlgnik

jooksvate elamiskulude katteks, siis on see saldo muutuv. Hoiukonto xxxx jääk seisuga

11.10.2024 oli 0.96 eurot. Võlgniku AS-i Xxxx xxxx arvelduskonto jääk seisuga 09.10.2024 oli

0.00 eurot. Väljaselgitatud võlgniku vara, mille arvelt rahuldada võlausaldajate nõudeid, on seega

kokku 765.69 eurot.

Muu vara võlgnikul puudub. Usaldusisikule kättesaadavate andmete põhjal ei esine võimalusi

vara tagasivõitmiseks või tagasinõudmiseks. Võlgnik elab üürikorteris, kodune vallasvara

koosneb tavapärasest kodusest varast, sellele ei saa vastavalt täitemenetluse seadustikule pöörata

sissenõuet, seega ei saa see olla ka pankrotivara. Võlgniku pangakontode põhjal ei õnnestunud

usaldusisikul tuvastada väärtuslikuma vara soetamist. Väljaselgitatud kohustusi on võlgnikul

vähemalt summas 17 509.59 eurot. Vastavalt täitemenetluse registrile on võlgniku suhtes

algatatud neli täitemenetlust, nendest kõik on lõpetatud. Rohkem kohtuasju, v.a võlgniku

maksejõuetusavalduse menetlus, usaldusisikule teadaolevalt algatatud ei ole.

Võlgnikul puudub vara, mille arvelt oleks võimalik täita kohustusi võlausaldajate ees või katta

pankrotimenetluse kulusid. Võlgniku sissetulekuks on palk keskmiselt 1 000.00 eurot kuus.

Võlgniku kohustused ületavad kordades olemasolevat vara. Tulenevalt eelpooltoodust on tegemist

võlgniku maksejõuetusega. Maksejõuetus ei ole ajutine, kuna ei ole usutav, et võlgnik leiaks

töökoha või lisatöö, kust saadav töötasu oleks piisav, et tasuda oma võetud kohustused.

Usaldusisiku hinnang võlgniku varalisele seisundile ja maksejõulisusele on mitterahuldav.

Võlgnik on alaliselt maksejõuetu. Maksejõuetuse põhiliseks põhjuseks on valede otsuste tagajärjel

võetud erinevad kiirlaenud kulude katteks, teiste isikute abistamiseks ning juba tekkinud laenude

teenindamiseks, mitte arvestades oma sissetulekut ning tagasimaksmise võimalust, arvatavasti ka

ebapiisav eelarve planeerimise oskus. Kreeditoridele tagasimaksmine on osutunud võlgnikule

3 (6)

ülejõu käivaks. Maksejõuetuse põhjuseks on PankrS § 22 lg 5 mõistes muu asjaolu.

Maksejõuetuks muutus võlgnik usaldusisiku hinnangul viimaste aastate jooksul.

Kohus loeb seega tuvastatuks, et N. K. A. on maksejõuetu, maksejõetus on püsiva iseloomuga

ning tulenevalt PankrS § 31 lg 5 ja 6 kuulutab kohus võlgniku pankroti välja. Pankroti

väljakuulutamisega algab pankrotimenetlus.

Pankroti väljakuulutamisel otsustab kohus võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja ja

koha, pankrotihalduri (haldur) nimetamise, täitemenetluse jätkamise vastavalt täitemenetluse

seadustiku §-s 511 sätestatule ning hagi tagamise abinõude kohaldamise. Kui hagi tagamise

abinõusid oli kohaldatud enne pankroti väljakuulutamist, jäävad need kehtima, kui kohus ei

otsusta teisiti. PankrS § 86 lg 1 ja 2 kohaselt kohus võib kohustada võlgnikku kohtus vandega

kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle

teadaolevalt õiged. Võlgnik peab vande andma enne võlausaldajate esimest üldkoosolekut, kui

kohus ei määra vande andmiseks teist tähtpäeva. PankrS § 31 lg 7 kohaselt pankrotimäärus kuulub

viivitamatule täitmisele. Pankrotimääruse täitmist ei saa peatada ega ajatada, samuti ei saa muuta

pankrotimääruse seaduses sätestatud täitmise viisi ja korda.

Pankrotihaldur Jüri Truuts andis kohtule nõusoleku enda määramiseks pankrotihalduriks ning

kinnitas, et on sõltumatu võlgnikust ja võlausaldajatest. Kohus on seisukohal, et Jüri Truuts on

usaldusväärne isik pankrotihalduriks nimetamiseks ja ta on võlgniku usaldusisik kuni

pankrotimenetluse lõpuni FiMS § 46 lg 1 esimese lause kohaselt.

FiMS § 45 lg 1 ja 2 kohaselt otsustab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise

kohus pankroti väljakuulutamisel. Võlausaldaja võib käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud

asjaolule tuginedes esitada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele vastuväite.

Kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, algab see samal ajal pankroti

väljakuulutamisega. Kui esineb pankrotiseaduse § 29 lõikes 1 või 2 nimetatud alus menetluse

raugemiseks ja võlgnik on taotlenud kohustustest vabastamise menetluse algatamist, kuulutab

kohus pankroti välja üksnes siis, kui ta otsustab ühtlasi algatada kohustustest vabastamise

menetluse.

FiMS § 45 lg 3 kohaselt võib kohus jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse

algatamata, kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankroti- või täitemenetlusalase kuriteo,

maksualase kuriteo, rahapesualase kuriteo, kelmuse või karistusseadustiku §-s 214, 2172, 381 või

3811 nimetatud kuriteo toimepanemises; 2) võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne

usaldusisiku nimetamist või pärast seda andnud tahtlikult või raske hooletuse tõttu ebaõigeid või

ebatäielikke andmeid oma majandusliku olukorra kohta, et saada toetusi või muid soodustusi

riigilt, kohaliku omavalitsuse üksuselt või sihtasutuselt või vältida maksude maksmist; 3) kohus

on viimase kümne aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist otsustanud võlgniku kohustustest

vabastamise; 4) võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist või pärast

seda tahtliku või raske hooletuse tõttu takistanud võlausaldajate nõuete rahuldamist, seejuures

loetakse võlausaldajate huvide kahjustamiseks ka vara raiskamine; 5) võlgnik on tahtlikult või

raske hooletuse tõttu esitanud võlanimekirjas ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja

sissetulekute, võlausaldajate ja oma kohustuste kohta, samuti rikkunud tahtlikult või raske

hooletuse tõttu muid oma käesolevas seaduses sätestatud kohustusi.

Kohus leiab, et antud juhul puuduvad FiMS § 45 lg 3 sätestatud võlgniku kohustustest

vabastamise menetluse algatamata jätmise eeldused. Kohus algatab seega ühtlasi ka võlgniku

kohustustest vabastamise menetluse.

FiMS § 46 lg 1 kohaselt kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid

pankrotihaldur, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku

4 (6)

kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises. Kui pankrotimenetluse lõppemise järel jätkub

kohustustest vabastamise menetlus, võib haldur jätkata usaldusisiku ülesannetes või kohus

nimetada uue usaldusisiku. Haldur võib jätkata usaldusisiku ülesannetes ka juhul, kui ta ei ole

kantud usaldusisikute nimekirja. FiMS § 46 lg 3 kohaselt võlgniku kohustustest vabastamise

menetluse kohta esitab usaldusisik kohtule igal aastal aruande.

Pankrotihaldur Jüri Truuts andis kohtule nõusoleku enda määramiseks usaldusisikuks. Võlgnikul

ei olnud vastuväiteid sellele, et Jüri Truuts täidab ühtlasi tema usaldusisiku ülesandeid. Kohus on

seisukohal, et Jüri Truuts on vajalike erialaste teadmistega ning kogenud isik ühtlasi võlgniku

usaldusisikuks nimetamiseks.

Kohtu selgitused:

Tulenevalt PankrS § 36 lg 6 võib füüsilisest isikust võlgnik pankrotivara käsutada halduri

nõusolekul. Halduri nõusolekuta tehtud käsutustehing on tühine.

Pankroti väljakuulutamisel müüb pankrotihaldur võlgnikule kuuluva vara.

Pankrotimenetluse eesmärgiks on võlausaldajate nõuete rahuldamine võlgniku vara arvel (PankrS

§ 2).

Kohustustest vabastamise menetluse eesmärk on vabastada füüsilisest isikust võlgnik

pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest (FiMS § 2 lg 4).

Füüsilisest isikust võlgnik, sõltumata sellest, kas tegemist on ettevõtjaga, võidakse

vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Pankrotimenetluse ja kohustustest

vabastamise menetluse ajal võetud kohustustest ei vabastata (FiMS § 44).

Võlgnik on kohustatud kohustustest vabastamise menetluse kestel: tegelema mõistlikult

tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima; viivitamata teatama

kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning

vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma

sissetulekute ja vara kohta (FiMS § 47 lg-d 1, 2).

Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest

otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, tehes

selle kohta määruse (FiMS § 49).

Kohus võib menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille

möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust

pikendada mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest

(FiMS § 49 lg 9).

Tulenevalt PankrS § 33 lg-test 1, 2 ja 3 avaldab kohus viivitamata pankrotimääruse kohta teate

väljaandes Ametlikud Teadaanded (pankrotiteade), milles märgitakse pankroti välja kuulutanud

kohtu nimi, otsuse tegemise kuupäev ja kellaaeg, andmed võlgniku ja halduri kohta, ettepanek

võlausaldajatele, samuti PankrS § 44 lg 4 nimetatud teadaolevatele isikutele oma nõuete

esitamiseks ja nõuete esitamise tähtaeg ning võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aeg

ja koht. Pankrotiteates tuleb märkida nõude tähtaegselt esitamata jätmise tagajärjed.

Menetluskulud

FiMS § 54 lg 1 sätestab, et usaldusisikul on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille

suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste

hüvitamist, mida tasu ei kata. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt kuni maksejõuetusavalduse

läbivaatamise lõpuni hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses

ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete kohaselt. Kohus määrab usaldusisikule

tasu ja vajalike kulutuste hüvitise FiMS § 18 lõikes 2 nimetatud otsuse tegemisel. Kohus määrab

usaldusisikule tasu usaldusisiku taotlusel. Taotluse suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu,

keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi. Usaldusisik peab esitama koos taotlusega tasu arvestuse

(FiMS § 54 lg 4). Vastavalt FiMS § 59 lg 9 võib kohus usaldusisiku tasu ja hüvitatavate kulutuste

tasumise määrata büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb.

5 (6)

PankrS § 23 lg 1 järgi on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille

suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste

hüvitamist, mida tasu ei kata. Sama paragrahvi lõike 2 järgi on tasu suuruse arvestamise aluseks

ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised

kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. PankrS § 23 lg 3

kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär summa, mis vastab 1/5 TLS § 29 lg 5 alusel

kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast.

Usaldusisik palub tasuks määrata 1 305.00 eurot (arvestusega 9,00 tundi tunnihinnaga 145.00

eurot), tasumisega Autente B2C OÜ arvelduskontole xxxx. OÜ Autente B2C ei ole registreeritud

käibemaksukohustuslane (käibemaksu ei lisandu tasule ega sisaldu tasus). Võlgnik usaldusisiku

tasule vastuväiteid ei esitanud. Kohus leiab, et arvestades usaldusisiku ülesannete mahtu ja

keerukust, usaldusisiku kutseoskusi, on usaldusisiku ülesannete täitmiseks kulunud aeg

põhjendatud. Usaldusisiku tunnitasu määr mahub kehtestatud piirmääradesse. Eeltoodust

tulenevalt on põhjendatud usaldusisiku tasuks määrata 1 305.00 eurot. Usaldusisik palub mõista

tema tasu ja kulud seaduses lubatud ulatuses (820.00 eurot) välja riigieelarvest, ülejäänud osas

võlgnikult.

PankrS § 150 lg 1 ja 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse ajutise halduri tasu

pankrotivarast. PankrS § 23 lg 4 sätestab, et kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus

lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks

väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid

võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu

ja kulutusi suuremas summas, kui on tasu määramise ajal töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel

kehtestatud kuupalga ühekordne alammäär (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud

käibemaks). 2024 aastal on kuupalga alammääraks 820.00 eurot. PankrS § 23 lg 51 kohaselt

käesoleva paragrahvi lõikes 4 ettenähtud riigi vahenditest hüvitatava ajutise halduri tasumäära ja

kulutuste suuruse ning hüvitamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

TsMS § 183 lg 2 kohaselt ajutise halduri, usaldusisiku ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks

määratud menetlusabi, mida ei mõisteta pankrotivõlgnikult riigi tuludesse välja, ei või olla ühe

pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse kohta suurem kui töölepingu seaduse §

29 lõike 5 alusel kehtestatud kuutasu kolmekordne alammäär, sealhulgas seaduses ettenähtud

maksud, välja arvatud käibemaks. Seejuures arvestatakse üks kuutasu alammäär pankrotiavalduse

või maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni ajutise halduri või usaldusisiku, üks kuutasu

alammäär pankroti väljakuulutamisest pankrotimenetluse lõpuni pankrotihalduri ja üks kuutasu

alammäär kohustustest vabastamise menetluse lõpuni usaldusisiku tehtavate toimingute katteks.

Kohus kuulutab välja võlgniku pankroti ning algatab kohustustest vabastamise menetluse.

Võlgnikul ei ole vara, mille arvelt oleks võimalik maksejõuetusavalduse kulusid katta. Tulenevalt

eeltoodust tuleb usaldusisiku tasu summas 820.00 eurot hüvitada riigi vahenditest. Ülejäänud

ulatuses usaldusisiku tasu, s.o summas 485.00 eurot, tuleb jätta võlgniku kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Angelina Abol

Kohtunik

6 (6)