2-24-7776/20 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Ulvi Loonurm, Mati Maksing ja Krista Kirspuu

Määruse tegemise aeg ja koht

13.11.2024, Tallinn

Kohtuasja number

2-24-7776

Kohtuasi

Z.M-i (Z.M) kaebus Tallinna kohtutäitur Kaire Põltsi

07.05.2024 otsusele täiteasjas nr 025/2021/4078

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 12.07.2024 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

Z.M-i määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja Z.M (isikukood XXX)

Puudutatud isikud:

Sissenõudja Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti kaudu

(registrikood 70000349), lepinguline esindaja MK

Tallinna kohtutäitur Kaire Põlts (registrikood 14522096)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 12.07.2024 määrus muutmata ja määruskaebus

rahuldamata.

2. Rahuldada Tallinna kohtutäituri Kaire Põltsi ja avaldaja Z.M-i taotlused võtta

tõenditena asja materjalide juurde määruskaebemenetluses esitatud lisad.

3. Menetluskulud ringkonnakohtus jätta avaldaja kanda. Kindlaksmääratavad

menetluskulud puuduvad.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

ärakirja kättesaamisest.

Avaldaja nõue ja avalduse aluseks olevad asjaolud

1. Z.M (avaldaja/võlgnik) esitas 16.05.2024 Harju Maakohtule kaebuse Tallinna kohtutäituri

Kaire Põltsi (kohtutäitur) 07.05.2024 otsusele ja 03.04.2024 vallasvara arestimise aktile

täiteasjas nr 025/2021/4078.

Avaldaja ei saanud kohtutäituri otsusest aru, millist täitemenetlust kohtutäitur oma otsusega

käsitles. Kohtutäituri sidus kokku kaks täiesti erinevat täiteasja nr 025/2021/4078 ja nr

025/2022/2258, milles nõuded moodustasid kokku 38 647 eurot 66 senti. Täitemenetluses ei

võinud arestida võlgniku vara rohkem, kui seda oli vaja sissenõudja nõude rahuldamiseks ja

täitekulude katteks. Vallasvara arestimise akti kohaselt oli nõude suurus täitekuludeta 26 992

eurot 3 senti. Kohtutäitur märkis nõude suuruseks aga 27 515 eurot 37 senti, millele

lisandusid täitekulud. Lisaks sidus täitur kulude arvestusse teise täitemenetluse.

Täitemenetluses arestiti osaühingu Lendargo 10 001 euro suurune osa, viis tulirelva ja

kinnistu. Kohtutäituri hinnangul oli nende asjade koguväärtus 29 600 eurot. Võlgnik leidis, et

vallasvara oli allahinnatud. Osaühingu asutamisel maksti osakapitali 10 001 eurot.

Arusaamatuks jäi, kuidas kohtutäitur leidis osaühingu väärtuseks 500 eurot. Osaühingu osa

väärtus ei saanud olla 500 eurot. Juhul kui toimuks tehing 500 euroga, oleks osaniku kahjum 9

501 eurot. Osa arestimine oli ebaseaduslikuks. Lisaks esitas võlgnik kohtutäiturile osaühingu

osa müügilepingu, mille kohaselt kolmas isik sai osaluse omanikuks. Äriregistri kohaselt oli

osale seatud keelumärge, mistõttu polnud võimalik muutmiskande avaldust äriregistrile

esitada. Osaühing loobus osa võõrandamistehingu notariaalse tõestamise nõudest ja sellest oli

kohtutäitur otsuse tegemisel teadlik. Täitur aga leidis, et võõrandamisel polnud järgitud

notariaalse tõestamise nõuet ja seda osalust ei saanud lugeda võõrandatuks tehingu

vorminõude rikkumise tõttu.

Vallasvara arestimise aktiga arestiti kaebajale kuuluvad tulirelvad, mis polnud õiguspärane.

Nimetatud tulirelvad arestiti varasemalt täiteasjas nr 025/2022/2258 sama kohtutäituri poolt.

Otsuses väitis kohtutäitur, et relvadele oli seatud ainult keelumärge ja see ei tähendanud, et

relvad oleksid arestitud. Võlgniku arvates olid relvad keelumärke seadmisega juba arestitud ja

ei saanud toimuda topelt arestimist. Samuti ei saanud erinevate täitemenetluste käigus sama

vara arestida ning seejärel vastavalt kohtutäituri enda äranägemisele otsustada, millise

täitemenetluse käigus ja kuidas neid realiseerida.

Kohtutäitur ei arvestanud, et relvad olid avaldajale majandus- või kutsetegevuse või töö- või

teenistussuhte jätkamiseks hädavajalikud esemed ning neid ei võinud arestida. Võlgnik kuulus

Põltsamaa Jahiseltsi ning kohustuste täitmise jätkamine ilma tulirelvi omamata polnud

võimalik. Kaebaja võidakse jahiseltsist välja arvata ning see halvendaks olulisel määral

võlgniku ja tema perekonna majanduslikku seisu. Ilma relvasid omamata polnud võimalik

küttida, selleks et tuua liha pere toidulauale. Kuna avaldaja sissetulek ühes kuus oli alla

miinimumi, siis oli see ainus võimalus toidu hankimiseks, et tagada inimväärne elamine. Kõik

tulirelvad olid erinevad ning neid kasutatakse erinevate loomade küttimiseks, mistõttu poleks

võimalik näiteks ainult ühe tulirelvaga jätkata majandus- või kutsetegevusega või töö- või

teenistussuhtega. Kõik relvad olid vajalikud.

Puudutatud isikute seisukohad

2. Kohtutäitur palus jätta kaebus rahuldamata. Võlgnik tõi alles kaebuses esile uue väite, et ta

oli jahiseltsi liige, mida ta kohtutäiturile esitatud kaebuses ei esitanud ega põhistanud. Samuti

polnud võlgnik dokumentaalselt põhistanud, et ta tegeles majandus- või kutsetegevuses

jahindusega ja et arestitud relvad olid tema, kui füüsilise isiku majandus- või kutsetegevuse

või töö- või teenistussuhte jätkamiseks hädavajalikud esemed. Relvi võis omada ka muul

otstarbel, kui majandustegevuslik jahipidamine. Avaldaja ei esitanud ühtegi tõendit selle

kohta, et ta omab jahitunnistust ja jahindusega tegelemist võimaldavaid dokumente. Lisaks oli

jahindusega tegeleval isikul aruandekohustus jahiseltsi ees. Ka selliseid dokumente

kohtutäiturile ei esitatud. Seega oli relvade arestimine õiguspärane. Võlgnik oli äriregistri

andmetel juhatuse liige neljas äriühingus, mis andis alust eeldada, et võlgnik sai sissetulekuid

muul viisil, kui jahindusega enda elatamine. Lisaks oli võlgnikku teavitatud vara arestimisest

ning tal oli võimalus esitada kohtutäiturile kõik põhistavad dokumendid tõendamaks kutse- ja

majandustegevust või vajadust arvestavate olmevajaduste rahuldamiseks (söögi hankimist).

Võlgniku väitel võõrandas ta oma 100%-lise osaluse lihtkirjaliku müügilepingu alusel. Samas

täiturile esitati see esmakordselt alles 24.04.2024, mitte kohtutäiturilt 22.03.2024 koostatud

vara arestimise toimingust teatamise teate saamise järgselt, st enne vara arestimist või vara

arestimise toimingu läbiviimise ajaks 03.04.2024, kui toimus võlgniku vara arestimine ja vara

nimekirja esitamise täitetoiming. Samuti ei esitanud võlgnik kohtutäiturile osa võõrandamise

teadet koos kaebusega. Seega olid kohtutäituripoolsed vara arestimise toimingud teostatud

kooskõlas seadusega. Äriregistri andmetest nähtuvalt oli tuvastatav, et äriühingu ainuosanik

kasusaaja oli võlgnik. Osaühingu võõrandamistehing võis olla näiline tehing, kuivõrd selle

alusel polnud osa omandaja ega võlgnik taotlenud osanike nimekirjas muudatuste kandmist

äriregistrisse, mistõttu polnud omand võlgnikult üle läinud. Kui võlgnik oligi vara

võõrandanud, puudus tal õigustatud huvi nõuda vara arestist vabastamist.

3. Sissenõudja palus jätta kaebus rahuldamata. Kohtutäitur järeldas õigesti, et kui võlgnik oli

neljas äriühingus juhatuse liige, siis andis see aluse eeldada, et võlgnik saab sissetulekuid ka

muul viisil kui jahindusest. Äriregistri andmebaasist oli nähtav, et võlgnikuga seotud

äriühingutest esitas ainsana 2023.a majandusaasta aruande Osaühing Paigaldusmehed.

Aruande kohaselt oli äriühingu müügitulu 48 759 eurot ning töötajate arv 1 tööjõukuluga 7

481 eurot. Seega võlgnik sai sissetulekuid ka muul viisil kui jahindusest ning vastupidine

polnud eluliselt usutav. Võlgnik ei põhistanud, et relvade omamine oleks olnud hädavajalik

sissetuleku säilitamiseks. Osa võõrandamine loetakse toimunuks alates kande tegemisest

äriregistrisse. Kuna kohtutäituri poolt keelumärke kandmise ajahetkeks polnud osaniku

muudatus äriregistris toimunud, polnud ka omand võlgnikult üle läinud. Kohtutäituri poolt

keelumärke kandmine oli lubatav ja õiguspärane. Kuna võlgniku kaebus kohtutäiturile ei

sisaldanud seisukohti, mis olid kohtule esitatud kaebuses välja toodud, siis oli kohtutäituril

õigus jätta võlgniku sellised väited käsitlemata.

Maakohtu määrus ja põhjendused

4. Maakohus jättis avalduse rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda. Menetluskulud

jäid rahaliselt kindlaks määramata, kuna puudutatud isikutel need puudusid. Maakohus

lahendas avalduse tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 475 lg 1 p 15; § 477 lg-te 1, 5;

täitemenetluse seadustiku (TMS) § 11 lg 1 p 4; § 217 lg 1; § 218 lg-te 1 ja 2 ja äriseadustiku

(ÄS) § 149 lg-te 4, 41 ja 6 alusel.

Kohus ei nõustunud, et kohtutäitur arestis vara rohkem, kui oli vaja sissenõudja nõude

rahuldamiseks ja täitekulude katteks. Vallasvara arestimise akti kohaselt oli arestitud vara

väärtus 4 600 eurot. Lisaks arestis kohtutäitur võlgnikule kuuluva kaasomandi osa hinnaga 25

000 eurot (kokku 29 000 eurot). Võlgnetava summa suurus oli 29 604 eurot 73 senti.

Võlgnik esitas väite, et relvad olid juba arestitud teises täiteasjas. Maakohus tuvastas, et

täiteasjas nr 025/2022/2258 ei saanud lugeda keelumärke kandmist registrisse vara

arestimiseks, kuna selleks puudus eeldus vara arestimisakti koostamise näol. Keelumärke

seadmine oli täitemenetluse tagamise abinõu, mitte vara arestimine.

Võlgnik tugines alles kohtule esitatud kaebuses asjaolule, et ta oli jahiseltsi liige, kuid ei

toonud seda esile kohtutäiturile esitatud kaebuses. Jahitunnistuse esitas võlgnik alles

kohtumenetluses. Tõendamata oli võlgniku väide, et ta tegeles majandus- või kutsetegevuses

jahindusega ja et arestitud relvad olid tema kui füüsilise isiku majandus- või kutsetegevuse

või töö- või teenistussuhte jätkamiseks hädavajalikud esemed. Seega relvade arestimine oli

õiguspärane.

Võlgniku väitel võõrandas ta 28.01.2024 lihtkirjaliku müügilepingu alusel oma 100%-lise

osaluse Lendagro OÜ-s. Puudus vaidlus, et kohtutäituri poolt keelumärke kandmise

ajahetkeks polnud osaniku muudatus äriregistris toimunud. Seega polnud omand võlgnikult

üle läinud. Isegi kui kohtutäitur sai võlgniku kaebuses teada, et osa oli võõrandatud, polnud

keelumärke kandmise ajaks äriregistris muudatust tehtud. Seega oli kohtutäituri poolt

keelumärke kandmine lubatav ja õiguspärane.

Võlgniku kaebus kohtutäiturile ei sisaldanud seisukohti, mis olid esitatud kohtule. Seega jättis

maakohus nimetatud väited tähelepanuta, kuna võlgnik sai tugineda kohtule esitatud kaebuses

üksnes nendele asjaoludele, millele ta tugines kaebuse esitamisel kohtutäiturile. Uute

asjaoludega kohus arvestada ei saanud.

Avaldaja määruskaebus

5. Avaldaja palus tühistada maakohtu määruse ja teha uue määruse, millega rahuldada avaldus

ja tühistada kohtutäituri otsus ja vallasvara arestimise akt või alternatiivselt saata asi tagasi

maakohtule uueks lahendamiseks. Maakohus rikkus menetlusõigust ja kohaldas vääralt

materiaalõigust ning ei põhjendanud määrust sisuliselt ja õiguslikult. Maakohus rikkus hagita

menetluse ülesandeid, tõendite ja asjaolude hindamise kohustust. Maakohus eksis ka selles,

kui leidis, et võlgniku poolt täiturile esitatud kaebus ei sisalda kohtule esitatud seisukohti.

Arestitud relvad tuli tunnistada mittearestitavaks varaks. Avaldaja polnud väitnud, et

jahipidamine oli tema ainus sissetulek, aga see oli vajalik minimaalse inimväärse elu

säilitamiseks. Eelpool mainitud relvad olid arestitud kahes täitemenetluses, mis koos avaldaja

kinnisasja arestimisega on kaasa toonud vara ülearestimise. Maakohus leidis ekslikult, et

täiteasjas nr 025/2022/2258 samadele vallasasjadele keelumärke seadmine oli täitemenetluse

tagamise abinõu, mitte vara arestimine. Kohus eksis kui leidis, et täiteasjas nr 025/2022/2258

ei saanud lugeda keelumärke kandmist registrisse, kuna puudus vastav arestimisakt.

Kohus jättis õigusvastaselt arvesse võtmata asjaolu, et avaldaja selgitas nii kohtutäiturile kui

kohtule, et kasutas relvi majandustegevuses ja need olid tema jaoks hädavajalikud esemed

ning ei esitanud vastavaid väiteid kinnitavaid tõendeid. Kohtutäitur pidi täitemenetluses ise

välja selgitama menetluses olulised asjaolud ja arvestama nii sissenõudja kui võlgniku huve.

Avaldaja eeldas, et tõendeid jahiseltsi osas polnud vaja eraldi lisada, kuna kohtutäituril oli

kõikidele andmebaasidele ligipääs.

Osaühingu osa võõrandamise puhul polnud määrava tähendusega asjaolu, et osa

võõrandamine toimunuks kande tegemisest äriregistrisse, vaid et kohtutäitur teadis

võõrandamisest. Kohtutäitur tegi teadlikult vale arestimistoimingu.

Menetluse edasine käik

6. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja andis menetlusosalistele tähtaja sellele

vastamiseks.

7. Kohtutäitur ja sissenõudja vaidlesid kaebusele vastu ja palusid jätta selle rahuldamata.

8. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja saatis selle TsMS § 663 lg 5 alusel

läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

Ringkonnakohtu põhjendused

9. Ringkonnakohus, tutvunud kohtuasja materjalidega, leiab, et määruskaebus ei ole

põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata TsMS § 657 lg 1 p 1 ja § 659 alusel ning maakohtu

määrus muutmata. Ringkonnakohus nõustub TsMS § 654 lg 6 kohaselt koosmõjus TsMS §

659 maakohtu määruse põhjendustega ega korda neid.

10. Võlgnik esitas koos määruskaebusega Maksu- ja Tolliameti andmebaasist enda 2023. ja

2024. aasta sissetulekute väljavõtte ning kohtutäitur vastuses määruskaebusele 29.08.2024

koostatud vara kordusenampakkumise nurjumise akti. Ringkonnakohus võtab tõendid TsMS §

662 lg 3 alusel vastu.

11. Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.

Kaebaja leidis, et maakohus rajas lahendi osaliselt mh väitele, et kaebaja tõi kohtumenetluses

esile asjaolusid, millele ta ei tuginenud kohtuvälises menetluses. Sellise lähenemisega olevat

maakohus rikkunud oluliselt menetlusõigust. Ringkonnakohus ei nõustu kaebajaga. Maakohus

selgitas, et kaebuse läbivaatamisel kontrollis maakohus kohtutäituri kaevatava otsuse

seaduslikkust, mistõttu tuli lähtuda nendest otsuse tegemise aluseks olnud võlgniku kaebuse

väidetest ning avalduses esitatud nõuetest. Samuti hindas maakohus, kas kohtutäituri tegevus

oli kaebuses vaidlustatud ulatuses ja täiturile esitatud kaebuse menetlemise ajal õiguspärane

või mitte. Maakohus ei saanud arvesse võtta uusi asjaolusid ja tõendeid, mida avaldaja ei

esitanud kohtutäiturile kaebuse esitamise ajal ja millest täitur ei saanud oma otsuses

juhinduda. TMS § 217 lg 6 kohaselt, kui menetlusosaline ei esita tähtaegselt kaebust, kaotab

ta õiguse tugineda hiljem asjaoludele, mida ta oleks võinud esitada kaebuses. Nimetatud lõike

eesmärk on teiste menetlusosaliste huvides tagada õigusselgus, et ei tuldaks välja

vastuväidetega, mida oleks saanud varem kaebuses esitada. Ringkonnakohus ei tuvasta

maakohtupoolset eksimust selles osas.

Võlgniku väitel võõrandas ta 100%-lise osaluse äriühingus ja kohtutäitur teadis sellest.

Maakohus eiras täituripoolset rikkumist. Ringkonnakohus ei nõustu kaebajaga. Maakohus

leidis õigesti, et ÄS § 149 lg 4¹ järgi loetakse osa võõrandamine toimunuks alates kande

tegemisest äriregistrisse. Kohtutäituri poolt keelumärke kandmise ajahetkeks polnud osaniku

muudatus äriregistris toimunud. Seega polnud ka omand võlgnikult üle läinud. Isegi kui

kohtutäitur sai kaebusest teada, et osa oli võõrandatud, ei olnud keelumärke kandmise ajaks

äriregistris muudatus tehtud. Vastavalt eeltoodule oli kohtutäituri poolt keelumärke kandmine

lubatav ja õiguspärane. Kohus märgib, et kui võlgnik oli vara võõrandanud, siis puudus tal

õigustatud huvi nõuda vara arestist vabastamist, sest sellisel juhul ei olnud tegemist enam

võlgniku vara arestimisega. Õigustatud huvi sai olla vaid vara väidetaval ostjal, kui vara

väidetaval omanikul.

Võlgnik tugines asjaolule, et relvad olid talle vajalikud majandus-ja kutsetegevuses ja neid ei

tohtinud arestida ning maakohtu lahend olevat selles osas ebaõige. Ringkonnakohtu hinnangul

pole määruskaebuses esitatud selliseid väiteid ega tõendeid, mis lükkaksid ümber maakohtu

järeldused. Asjaolu, et võlgnik on jahiseltsi liige ja tegeleb jahindusega, ei anna automaatselt

alust järeldada, et tegemist on isiku olulise sissetuleku teenimise viisiga temale ja ta perele.

Võlgnik pole põhistanud usutavalt ega tõendanud, et sissetuleku teenimine muul viisil oleks

välistatud. Võlgnik esitas kaebusega koos väljavõtted enda sissetuleku teenimise osas, kuid

need ei lükka ümber eeltoodut ega muuda maakohtu lahendit ebaõigeks.

Avaldaja leidis, et kohtutäitur arestis rohkem vara, kui on vaja sissenõudja nõude

rahuldamiseks ja täitekulude katteks. Ringkonnakohus ei nõustu kaebajaga. Maakohus

tuvastas õigesti arestitava vara väärtuse. Kaebaja ei toonud esile ühtegi asjaolu ega tõendit

selle ümberlükkamiseks. Kohtutäitur selgitas vastuses määruskaebusele, et kaasomandi müük

29.08.2024 alghinnaga 20 250 eurot enampakkumisel nurjus põhjusel, et ühtegi

hinnapakkumist sellise hinnataseme juures avalikul enampakkumisel ei esitatud. Eeltoodu

võib viidata asjaolule, et kaasomandi turuhind võib olla madalam kui 20 250 eurot.

Käesoleval juhul pole võlgniku vara (relvad) arestitud mitmekordselt. Ringkonnakohus vastab

kaebajale, et TMS § 64 kohaselt loetakse vara arestimiseks ka kohtutäituri avalduse alusel

registripidaja poolt registrisse asja käsutamise keelumärke tegemist, kui see toimub enne

arestimisakti üleandmist või kättetoimetamist käesoleva seadustiku § 75 kohaselt. Samuti

sama sätte lg 2 kohaselt võib kohtutäitur võlgniku vara arestida või lasta registrisse kanda

keelumärke ka enne täitmisteate saatmist, kui täitmisteate kättetoimetamisest tulenev viivitus

võib oluliselt ohustada sundtäitmise eesmärgi saavutamist. Täiteasjas nr 025/2022/2258 ei saa

lugeda keelumärke kandmist registrisse vara arestimiseks, kuivõrd puudus TMS §-st 75

tulenev eeldus vara arestimisakti koostamise näol (TMS § 75 lg 1 sätestab, et asja arestimise

kohta koostab kohtutäitur akti). Seetõttu keelumärke registrisse kandmine ei too kaasa vara

arestituks osutumist, vaid keelumärke seadmine on täitemenetluse tagamise abinõu, millest

tulenevalt pole võimalik võlgnikul vara võõrandamine jms tehingud, tagamaks sissenõudja

nõude täitmist. Kohtutäitur koostas vallasvara arestimise akti ainult täiteasjas nr

025/2021/4078, millega vallasvara arestiti ja määrati vara väärtus. Seega polnud võlgniku

vallasvara varasemalt arestitud täiteasjas nr 025/2022/2258.

Arvestades eeltoodut leiab ringkonnakohus, et maakohtu lahend oli õiguspärane ja puuduvad

maakohtupoolsed rikkumised, mis annaksid aluse määruskaebuse rahuldamiseks.

11. TsMS § 171 lg 1 alusel jäävad menetluskulud ringkonnakohtus avaldaja kanda. Teistel

menetlusosalistel kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

(allkirjastatud digitaalselt)