2-22-9145/56 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Ann Meriluht

Kohtuotsuse tegemise aeg ja

koht

13. november 2024.a, Tallinnas

Tsiviilasja number

2-22-9145

Tsiviilasi

Q Qi hagi X X OÜ vastu töölepingu ülesütlemise tühisuse

tuvastamise, töölepingu lõpetamise, hüvitiste ja viivise nõudes

Hagihind

19 554,66 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Q Q (isikukood xxx)

Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Mart Angerjärv

Kostja: X X OÜ (registrikood xxx)

Kostja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Rando Maisvee

Kohtuistungi toimumise aeg

24.09.2024.a

Kohtuistungil osalesid

Hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat Mart Angerjärv

Kostja lepinguline esindaja vandeadvokaat Rando Maisvee

Resolutsioon

1. Jätta Q Qi hagi X X OÜ vastu töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks, töölepingu

lõpetamiseks, hüvitise 18 000 euro ja viivise väljamõistmiseks rahuldamata.

2. Jätta Q Qi hagi alternatiivnõudes X X OÜ vastu täiendavate hüvitiste kogusummas 10 692

eurot ja viivise väljamõistmiseks rahuldamata.

3. Jätta kõik menetluskulud hageja Q Q kanda.

4. Määrata menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrusega pärast käesoleva kohtuotsuse

jõustumist (TsMS § 177 lg 1 p 2).

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul,

alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese

astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse

esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise

puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Eelnev menetlus

1.Q Q esitas töövaidluskomisjonile avalduse X X OÜ vastu, milles palus: 1) tuvastada

töölepingu ülesütlemise tühisus TLS § 89 lg 1 alusel; 2) lõpetada tööleping TLS § 107 lg

2 alusel alates 04.04.2022.a; 3) välja mõista tööandjalt TLS § 109 lg 1 alusel hüvitis 3 kuu

töötasu ulatuses summas 18 000 eurot ja viivis alates 05.04.2022.a; 4) alternatiivselt välja

mõista tööandjalt täiendav hüvitis TLS § 100 lg 1 alusel summas 5346 eurot ja viivis

alates 05.03.2022.a; 5) välja mõista tööandjalt täiendav hüvitis TLS § 100 lg 5 alusel

summas 5346 eurot ja viivis alates 05.03.2022.a.

2.X X OÜ esitas töövaidluskomisjonile tasaarvestusavaldused juhuks, kui töövaidluskomisjon

rahuldab töötaja avalduse: 1) tasaarvestada VÕS § 1028 lg 1 alusel TLS § 109 lg 1

sätestatud hüvitisega tööandja poolt tasutud koondamishüvitis 654 eurot; 2) tasaarvestada

tööandja poolt TLS § 100 lg 5 alusel tasutud 654 eurot muude töövaidluskomisjoni poolt

välja mõistetavate hüvitistega.

3. Töövaidluskomisjoni 04.05.2022.a otsusega töövaidlusasjas nr 4-1/451/22 on avaldus

rahuldatud osaliselt ning töövaidluskomisjon: 1) tuvastas poolte vahel 12.08.2019.a

töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisuse; 2) lõpetas poolte vahel 12.08.2019.a

sõlmitud töölepingu 04.03.2022.a TLS § 107 lg 2 alusel; 3) mõistis tööandjalt töötaja

kasuks välja hüvitise TLS § 109 lg 1 alusel summas 1308 eurot; 4) rahuldas tööandja

taotluse hüvitiste tasaarvestamiseks; 5) luges tööandjale välja mõistetud hüvitise summas

1308 eurot tasaarvestatuks tööandja poolt töötajale tasutud hüvitisega (TLS § 100 lg 1 ja

lg 5 alusel) summas 1308 eurot.

4. Q Q esitas 17.06.2022.a Harju Maakohtule avalduse töövaidluskomisjonile esitatud

avalduse läbivaatamiseks hagimenetluses (käesolev tsiviilasi nr 2-22-9145).

5. X X OÜ esitas 20.06.2022.a Harju Maakohtule avalduse töövaidluskomisjonile esitatud

avalduse läbivaatamiseks hagimenetluses (tsiviilasi nr 2-22-9169).

6. Harju Maakohtu 21.10.2022.a määrusega liitis kohus tsiviilasjad nr 2-22-9145 ja nr 2-22-

9169 ühte menetlusse ja luges tsiviilasja numbriks 2-22-9145.

Hageja nõuded ja põhjendused

7. Harju Maakohtule 17.06.2022.a esitatud hagi kohaselt sõlmisid hageja ja kostja

12.08.2019.a töölepingu, mille kohaselt asus hageja kostja juures tööle peadirektori

asetäitja arenduse alal ametikohale. Hageja jäi lapsehooldupuhkusele 13.08.2019.a. Kostja

teadis, et hageja jääb koheselt lapsehoolduspuhkusele. Töölepingu allkirjastas kostja

abikaasa W Q, kes oli sellel hetkel tööandja tegevdirektor. 04.03.2022 saabus hageja

lapsehoolduspuhkuselt tagasi tööle olles tööandjat sellest eelnevalt ette teatanud. Kostja

esitas hagejale aga töölepingu erakorralise ülesütlemise avalduse koondamise tõttu ning

tasus lõpparvena netosumma 1046,40 eurot. Kostja ei teavitanud hagejat eelnevalt

koondamisest. Kuigi kostja juurest on viimasel ajal lahkunud mitu töötajat, ei pakutud

hagejale teist töökohta ning väideti lihtsalt, et tööd ei ole. Hageja suudaks täita mitut

tööandja struktuuris olemasolevat ametikohta. Hageja töötasu oli varem kostja juures

suurem kui 6000 eurot (bruto) ning töölepingus kokku lepitud töötasu näol ei olnud

tegemist ei esindatava tahtevastase tehinguga ega veel vähem heade kommete vastase

palganumbriga. Kostja juures saab samasugust töötasu veel kaks juhtivat töötajat ning

hageja teenis varem tööandja juures töötades veel suuremat töötasu. Hageja arvab, et

tegelik põhjus töölepingu ülesütlemiseks on tema abikaasa konflikt tööandjaga. Hageja

taotleb töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamist, töölepingu lõpetamist TLS § 107 lg

2 alusel ning palub kostjalt välja mõista TLS § 109 lg 1 alusel hüvitise summas 18 000

eurot ning viivise. Alternatiivselt palub hageja kostjalt mõista välja hüvitis TLS § 100 lg 1

alusel summas 5346 eurot ja viivis ning alternatiivselt hüvitis TLS § 100 lg 5 alusel

summas 5346 eurot ja viivis. Hageja palub menetluskulud jätta kostja kanda ja välja

mõista menetluskuludelt viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Kostja vastuväited ja põhjendused

8. Kostja hagi ei tunnista ning vaidleb sellele vastu. Hageja allkirjastas abikaasaga

ebatavaliselt kõrge ja kostjaga kooskõlastamata 6000 eurose töötasuga töölepingu ega ole

selle alusel kostja juures päevagi töötanud. Hageja viibis alates 13.08.2019.a kuni

töölepingu ülesütlemiseni 04.03.2022.a lapsehoolduspuhkusel. Pealegi ei olnud töölepingu

sõlmimise põhjuseks reguleerida töösuhte tingimusi ja hagejalt ei eeldatudki selle alusel

töötamist. Kostja lubas hageja abikaasal hageja kostja juurde tööle vormistada, sest see oli

vajalik hagejale Eestis elamise seadusliku aluse tõendamiseks, toetuste taotlemiseks või

muul sarnasel eesmärgil. Ainuüksi lapsehoolduspuhkuse avalduse esitamine

tagasiulatuvalt tõendab seda. Kostja teadis, et hageja ei ela Eestis ja hageja tööleping on

sisutu dokument, mida ei täideta ega kavatsetagi täita. Kostjat hoiti hageja 6000 eurosest

töötasust teadmatuses kuni 2021.a jaanuarini. Selline töötasu on ebatavaliselt kõrge,

arvestades nii Eesti üldist elatustaset ja üldteadaolevaid keskmiseid töötasusid, kui ka

kostja ettevõttes 2019. a. makstud töötasusid. Enamus kostja töötajate palkadest on

väiksemad kui 1800 eurot. Hageja varasem töösuhe kestis 02.05.2017.a kuni 31.08.2018.a

ning töötasu oli 550 eurot. 12.08.2019.a töölepingu sõlmimisel esines sõltuvussuhe või

muu sarnane asjaolu ja palgatingimus oli kostja jaoks äärmiselt ebasoodne TsÜS § 86 lg 2

p 1 tähenduses kostjat esindanud hageja abikaasa tõttu. Juhul, kui kohus peaks asuma

seisukohale, et töötasu oli kooskõlas heade kommetega, toetub kostja selle kehtetusele

TsÜS § 131 lg 1 alusel. Kuivõrd palgatingimus lepiti kokku pärast 14.08.2019.a,

minetanuks kostja TsÜS § 131 lg 3 alusel palgatingimuse tühistamise õiguse kõige varem

14.08.2022.a. Töö ümberkorraldamise tõttu kadus vajadus hageja töö järele ja

töölepingulised ülesanded jagati täitmiseks peadirektorile. Hagejale ei olnud teist tööd

pakkuda. Hageja soov saada kostja tegevdirektori töökoht, on põhjendamatu, sest kostjal

on tegevdirektor olemas. Kostjal puudus kohustus tegevdirektor koondada ja sama tööd

eesti keelt mittevaldavale hagejale pakkuda. Hagejale arvestati TLS § 100 lg 1 ja lg 5

alusel tasutud hüvitised lähtudes töötasu alammäärast. Kui kohus peaks leidma, et

töölepingu ülesütlemine on tühine, palub kostja vähendada hüvitist TLS § 109 lg 1 II lause

alusel ühe euroni. Samuti esitab kostja sellisel juhul alternatiivsed tasaarvestuse taotlused.

Kostja palub hagejale tasutud koondamishüvitise 654 eurot tasaarvestada TLS § 109 lg 1

sätestatud hüvitisega, vastavalt TvLS § 32 lg 4 või siis § 100 lg 5 alusel tasutud 654 euro

tasaarvestada muude kohtu hinnangul välja mõistmisele kuuluvate hüvitistega. Kostja

palub menetluskulud jätta hageja kanda ja välja mõista menetluskuludelt viivise VÕS §

113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Kohtu seisukoht ja põhjendused

9. Kohus, kuulanud kohtuistungil ära menetlusosaliste seisukohad, tutvunud toimiku kõigi

materjalidega ning elektrooniliselt esitatud TVK materjalidega, on seisukohal, et hagi

põhjendatud ei ole ning rahuldamisele ei kuulu.

10. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte

esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike

kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu

ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude

põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Hagimenetluses on

poolel endal kohustus tagada, et ta esitab piisavad tõendid oma nõude rahuldamiseks

(Riigikohtu 29.04.2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-41-15, p 19).TsMS § 436 lg 2 kohaselt

rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 7 kohaselt

ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.

11. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid,

millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kohus on pooltele nõuete ja vastuväidete

tõendamise kohustust ja muuhulgas viidatud sätet selgitanud nii 08.09.2022.a

kohtumääruses kui ka 18.03.2024.a kohtuistungil (dtl 69-72, 306).

12. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostjal oli õigus hagejaga tööleping 04.03.2022.a

erakorraliselt üles öelda. Seega on pooltel vaidlus selles, kas tööleping on kehtivalt üles

öeldud. Samuti on pooled erimeelt hüvitise suuruses.

13. Töölepingu seaduse (TLS) § 89 lg 1 kohaselt võib tööandja töölepingu erakorraliselt üles

öelda, kui töösuhte jätkamine kokkulepitud tingimustel muutub võimatuks töömahu

vähenemise või töö ümberkorraldamise tõttu või muul töö lõppemise juhul (koondamine).

14. Töölepingu ülesütlemise õigust teostatakse ühe poole tahteavaldusega, st tegemist on

töösuhet lõpetava kujundusõigusega, seega piisab töölepingu lõppemiseks tahte

väljendamisest. Töölepingu ülesütlemise avaldus muutub kehtivaks vastaspoole poolt

kättesaamisega. TLS § 87 sätestab, et töölepingu võib erakorraliselt üles öelda üksnes

töölepinguseaduses ettenähtud mõjuval põhjusel, järgides töölepinguseaduses ettenähtud

etteteatamistähtaegu. TLS § 95 lg 1 ja 2 kohaselt võib töölepingu üles öelda kirjalikku

taasesitamist võimaldavas vormis ülesütlemisavaldusega. Vorminõuet rikkudes tehtud või

tingimuslik ülesütlemisavaldus on tühine. Tööandja peab ülesütlemist põhjendama.

Töötaja peab põhjendama erakorralist ülesütlemist. Ülesütlemist peab põhjendama

kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Vastavalt TLS § 104 lg 1 on seadusest

tuleneva aluseta või seaduse nõuetele mittevastav töölepingu ülesütlemine tühine.

15. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 69 järgi on töölepingu lõpetamise avalduse

kehtivuse eelduseks selle jõudmine teise lepingupooleni.

16. Vaidlust ei ole, et kostja on 04.03.2022.a teatanud hagejale töölepingu nr PM126

erakorralisest ülesütlemisest alates 04.03.2022.a TLS § 89 lg 1 alusel koondamise tõttu.

Kostja on erakorralist töölepingu ülesütlemist teatises põhjendanud (dtl 19). Seega on

nõuded töölepingu ülesütlemise avaldusele täidetud ning on täidetud töölepingu

lõpetamise formaalne eeldus.

17. Järgnevalt kontrollib kohus, kas on täidetud töölepingu ülesütlemise materiaalne eeldus, st

kas tööandjal oli alust leping üles öelda TLS § 89 lg 1 alusel. Hageja väidetel tööandja

töömaht ei vähenenud ega töötaja tööülesanded pole lõppenud. Tööandja kohustus

pakkuda töötajale võimaluse korral teist tööd, hõlmab kohustust korraldada vajaduse

korral töötajale täiendusõpe või muuta töötaja töötingimusi. Kostja teist tööd hagejale ei

pakkunud. Kostja hageja käsitlusega ei nõustu.

18. Kohtule esitatud dokumentaalse tõendi – 12.08.2019.a töölepingu nr PM126 kohaselt

sõlmisid hageja ja kostja, keda esindas volikirja alusel hageja abikaasa W Q, tähtajatu

töölepingu, millise kohaselt asub hageja kostja juurde tööle peadirektori asetäitja arenduse

alal ametikohale alates 12.08.2019.a (dtl 7-11). Töölepingu punkt 4.1 kohaselt on töötaja

brutopalk 6000 eurot kuus (dtl 7).

19. Kostja on tõendanud, et töölepingu sõlmimisel puudus kostjal peadirektori asetäitja

arenduse alal ametikoht, kuivõrd hageja abikaasa W Qi poolt 07.08.2019.a kinnitatud

äriühingu struktuuris sellist ametit ei kajastu (dtl 161). Hageja ei ole neid kostja

vastuväiteid ümber lükanud, kuivõrd pole asja kohtulikul arutamisel tõendanud, et kostjal

oleks olnud vajalik või soov sellist ametikohta luua (nt töökoosoleku väljavõte, arutelu,

kavatsus, otsus, avalik konksursiteade vms).

20. Kohtu ette toodud asjaolude kohaselt hageja kostja juures tööle ei asunud ega

tööülesandeid ei täitnud, kuivõrd suundus lapsehoolduspuhkusele. Nimetatut tõendab

kohtule esitatud kostja 2019.a augustikuu tööajakava, millisest kandeid hageja osas ei

nähtu (dtl 334), kostja personalijuhi 14.08.2019.a e-kiri W Qile, millise kohaselt

edastatakse viimasele hageja tööleping märkega, et lepingus puudub hageja aadress, konto

number ja palganumber ning need kohad on tehtud kollaseks ja tuleb ise ära täita (dtl 152,

153-157), samuti sama e-kirjaga täitmiseks edastatud avaldus hageja

lapsehoolduspuhkusele siirdumiseks (dtl 158). Seega nõustub kohus kostjaga selles, et

antud juhul pole tööleping sõlmitud hageja tööle asumiseks ega töökohustuste täitmiseks.

21. Kostja väidete kohaselt allkirjastas hageja abikaasaga töölepingu sotsiaalhoolekandelistel

põhjustel. Kohtule esitatud 07.04.2021.a kostja personalijuhi seletuskirjaga on tõendatud,

et kehtiv tööleping oli hagejale vajalik dokumentide/hüvitiste (elamisluba vms)

taotlemiseks (dtl 160). Sellele viitab ka personalijuhi 14.08.2019.a e-kiri W Qile, millises

selgitatakse, et põhimõtteliselt on hagejal nüüd õigus taotleda vanemahüvitist, koos

aktiivse lingiga sotsiaalkindlustusameti perehüvitiste kodulehele (dtl 152). Seega on asja

kohtulikul arutamisel leidnud tõendamist, et tööleping hagejaga sõlmiti muul põhjusel, kui

töö tegemiseks.

22. Hageja heidab kostjale ette, et töölepingu erakorralisel ülesütlemisel koondamise tõttu ei

pakutud talle teist tööd, sest hageja suudab täita mitut kostja struktuuris olemasolevat

ametikohta.

23. Vaidlust ei ole, et hageja koondamisel ei kasvatanud ta alla kolmeaastast last (dtl 307).

Seega ei laiene antud juhul hagejale TLS § 89 lg 5 sätestatud tööle jäämise eelisõigus.

24. Riigikohus on 15.06.2022.a kohtuotsuse kohtuasjas nr 2-20-16369 punktis 12 selgitanud,

et TLS § 89 lg 1 ei eelda igal juhul töömahu vähenemist, vaid töö võidakse korraldada

ümber nt ametikohtade liitmise, teenuse sisseostmise, töö mehhaniseerimise, tegevusala

vahetamise vms põhjusel, mistõttu töö senisel ametikohal lõpeb.

25. Riigikohus on 02.02.2012.a kohtuotsuse kohtuasjas nr 3-2-1-152-11 punktis 10

selgitanud, et tööandjal on pärast sama paragrahvi viiendas lõikes nimetatud eelisõigusega

isikute väljaselgitamist õigus vabalt valida, kellega töötajatest ta töölepingu üles ütleb ja

kellega mitte. Kolleegium leiab, et TLS § 89 lg 5 annab tööandjale võimaluse lähtuda

töötajate valikul lisaks töötaja tööoskustele ka muudest asjaoludest, sh suhtlemisoskusest

ja isikuomadustest.

26. Hageja arvamuse kohaselt oleks teda võinud palgata ettevõtte uueks tegevdirektoriks, sest

nimetatud ametikoht täideti vahetult enne viimase lapsehoolduspuhkuselt naasmist.

Kohtule esitatud tõendid hageja vastavat väidet ei kinnita, kuna tegevdirektori ametikoht

oli täidetud juba 19.08.2021.a (dtl 182) ning samuti töötas tegevjuht hageja koondamise

ajal (dtl 241-250). Seega pole hageja väide talle tegevdirektori ametikoha

mittepakkumisest kooskõlas kohtule esitatud tõenditega.

27. Lisaks leiab hageja, et talle oleks tulnud pakkuda teadus- ja arendusosakonna juhataja

tööd. Kostja 19.10.2021.a kinnitatud strukuuri järgi see osakond kaotati ning liideti

kvaliteedikontrolli osakonnaga, kandes uut nime kvaliteedikontrolli ja tootearenduse

osakond (dtl 369-378). Lisaks on kostja põhistanud, et kõik Venemaa suunalised

arendustegevused lõppesid täiemahulise sõja algusest 24.02.2022.a. Seega pole õige ka

hageja seisukoht, et talle ei pakutud teadus- ja arendusosakonna juhataja tööd.

28. Hageja väited selle kohta, et talle ei pakutud ka väiksema töötasuga tööd, ei ole kohased.

Hageja on hagis märkinud, et ta oleks olnud teatud tingimustel nõus teisel töökohal

jätkama ka väiksema töötasuga (dtl 40). Hageja sellised väited on eksitavad. Teise töö

pakkumisel arvestab tööandja töötaja haridust, väljaõpet, ametialaseid teadmisi, võimeid,

isikuomadusi jne. Kohtu arvates pole usutav, et isik, kes heidab kostjale ette, et talle ei

pakutud tegevdirektori ametikohta, nõustub madalama töötasu ja positsiooniga

ametikohaga. Selline väide on esitatud üksnes seetõttu, et vaidlustada kostjapoolset

erakorralist töölepingu ülesütlemist. Lisaks on kostja tõendanud, et kostja koristajaga

lõppes tööleping 31.08.2021.a (dtl 379) ning uue koristaja tööleping sõlmiti 25.07.2022.a

(dtl 380). Seega on kostja tõendanud, et hageja koondamise ajal talle teist tööd pakkuda

polnud. Vaata selles osas käesoleva kohtuotsuse punktis 25 viidatud Riigikohtu lahendi

punkt 11, millises selgitatakse, et tööandjal on õigus otsustada, kas ta täidab olemasolevad

vabad ametikohad. Samuti on tööandjal õigus kaaluda, kas töötajale täiendusõppe

korraldamine on mõistlik, st ei põhjusta tööandjale ebaproportsionaalselt suuri kulusid

(TLS § 89 lg 3). Eelpooltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et antud juhtumil on

järgitud töölepingu erakorralise ülesütlemise nõudeid ning töölepingu erakorraline

ülesütlemine TLS § 89 lg 1 alusel tühine ei ole. Seega on hageja tööleping kostjaga

lõppenud 04.03.2022.a TLS § 89 lg 1 alusel.

29. Kuivõrd kohus on eelnevalt asunud seisukohale, et hageja töölepingu erakorraline

ülesütlemine oli põhjendatud, siis jätab kohus rahuldamata hageja nõude TLS § 109 lg 1

alusel kolme kuu töötasu suuruse hüvitise brutosummas 18 000 eurot väljamõistmiseks.

30. Hageja on esitanud kohtule ka alternatiivse nõude, millise kohaselt palub hageja kostjalt

välja mõista täiendav hüvitis TLS § 100 lg 1 alusel brutosummas 5346 eurot ning hüvitis

TLS § 100 lg 5 alusel brutosummas 5346 eurot.

31. TLS § 100 lg 1 järgi töölepingu ülesütlemisel koondamise tõttu maksab tööandja töötajale

hüvitist töötaja ühe kuu keskmise töötasu ulatuses. TLS § 100 lg 5 kohaselt kui tööandja

teatab ülesütlemisest ette vähem, kui on seaduses sätestatud või kollektiivlepingus kokku

lepitud, on töötajal või tööandjal õigus saada keskmist tööpäevatasu iga tööpäeva eest,

mille võrra töölepingu ülesütlemisest vähem ette teatati.

32. Hageja on rahulolematu ka seetõttu, et kostja tasus hagejale lõpparvena kogusummas

1046,40 eurot (dtl 20). Avaldusest nähtub, et hüvitised on arvestatud töötasu alammääras,

sest töölepingus sätestatud palgatingimus on kehtetu. 2022.a töötasu alammäär on 654

eurot. Hageja arvates ei ole kostja arvestanud lõppsumma väljamaksmisel tema töölepingu

punktis 4.1 kokkulepitud töötasuga 6000 eurot kuus (dtl 7).

33. Kostja väidetel ületas hageja töötasu kordades teiste töötajate töötasusid, enamus kostja

töötajate palkadest on väiksemad kui 1800 eurot. Kostja on esitanud kohtule hagejaga

07.04.2017.a sõlmitud töölepingu nr 107-A, millise punktis 4.1 moodustab tegevjuhi

brutopalk 550 eurot kuus (dtl 360-364). Lisaks on kostja esitanud kohtule töötajate

töötasude ülevaated aprill 2019.a seisuga (dtl 177-180) ning august 2019.a seisuga (dtl

366), milledest nähtub, et osakonnajuhtide bruto töötasud ei ületa 3890 eurot kuus. Seega

kohus nõustub kostjaga, et sellises summas töötasu on ilmselgelt ülepaisutatud ning ei

vasta kostja juhtivtöötajate töötasude tavapärastele suurustele. Samuti tuleb arvestada eesti

üldist elatustaset ning üldteadaolevaid keskmiseid töötasusid, millise kohaselt oli 2019.a

kui ka 2022.a 6000 euro suurune töötasu märkimisväärselt kõrge.

34. Hageja viide 27.03.2019.a sõlmitud kostja osa müügilepingu lisale 4, millisest peaks

nähtuma hageja varasem töötasu ei ole kohane. Nimetatust nähtub kostja osa

võõrandamisel kokku lepitud makstav hageja töötasu ja hüvitis (dtl 4, 22-32). Seega ei

sisalda viidatud summa üksnes hagejale makstavat töötasu vaid ka osa võõrandamisel

makstavat hüvitist.

35. Hageja on esitanud kohtule 03.08.2018.a maksekorralduse, millise kohaselt on hagejale

kostja poolt tasutud töötasu 5000 eurot selgitusega „töötasu 5/2018“ (dtl 2). Kohtule on

esitatud ka XXX 19.02.2019.a maksekorraldus, mille alusel on teostatud hagejale makse

summas 5000 eurot selgitusega „Palk, X x OÜ eest“. Maksekorraldustest ei nähtu, mis

perioodi eest on töötasu makstud. Rohkem töötasu väljamakseid kostja poolt hagejale

tõendatud ei ole. Seega jäid hageja väited selle kohta, et ka varasemalt on ta kostja juures

töötades samas suuruses töötasu saanud asja kohtulikul arutamisel paljasõnaliseks.

Vastupidi, pigem saab eelpooltoodust järeldada, et hageja töötasu kostja juures on

varasemalt olnud sümboolne ning minimaalsumma suuruses.

36. Kostja on seisukohal, et 6000 eurone palgatingimus oli tühine, mistõttu tuli

miinimummäärast lähtudes tasuda hüvitisi TLS § 29 lg 6 alusel (dtl 401). Kostja on

seisukohal, et 6000 eurone töötasu on tühine vastuolu tõttu heade kommetega, kuna

töölepingu sõlmimisel esines sõltuvussuhe või muu sarnane asjaolu ja palgatingimus oli

kostja jaoks äärmiselt ebasoodne TsÜS § 86 lg 2 p 1 tähenduses kostjat esindanud hageja

abikaasa tõttu. Samuti on kostja arvamusel, et W Q pani toime pettuse, mistõttu on

palgakokkulepe alternatiivselt tühistatav TsÜS § 131 lg 1 alusel.

37. Puudub vaidlus, et hagejaga töölepingu sõlmimisel kostjat esindanud W Qil oli lepingute

sõlmimiseks kostja volitus (dtl 13). W Qi ja kostja vaheline õigussuhe ei ole antud juhul

vaidluse aluseks ning kohus ei saa selles osas anda oma hinnangut, kuivõrd sellekohane

vaidlus on lahendatud eraldi tsiviilkohtumenetluses. Tallinna Ringkonnakohtu

28.12.2023.a kohtuotsuse tsiviilasjas nr 2-21-12503 punktis 85 on tuvastatud, et kostja oli

nõus fiktiivse töölepingu sõlmimisega sotsiaalhoolekandelistel põhjustel. Pelgalt töötasu

suurus ei anna alust väita, et hageja pettis kostjat (dtl 355).

38. Kooskõlas TLS § 12 saab töölepingut muuta ainult poolte kokkuleppel. Riigikohus on

12.03.2024.a kohtuotsuse kohtuasjas nr 2-21-12706 punktis 18 selgitanud, et tööõigus on

osa võlaõiguslikust lepinguõigusest (võlaõigusseaduse (VÕS) § 1 lg 1 ja TLS § 1 lg 3),

kus kehtib põhimõte, mille kohaselt tuleb sõlmitud lepinguid täita (pacta sQ servanda).

Selle väljendusena sätestab TLS § 12 võimaluse töölepingut muuta üksnes poolte

kokkuleppel. Töölepingu tingimusteks, milles tuleb kokku leppida, on sellised poolte

jaoks olulised tingimused, milles kokkuleppele jõudmisest saab lugeda töölepingu

sõlmituks (mh nt töö sisu, töötasu, töökoht, tööaeg jms) (TLS § 4 lg 1 ja VÕS § 9 lg 1).

Seega kohaldub TLS § 12 eelkõige nende tingimuste muutmise korral. Samas sätestab

TLS mitmeid erandeid, mil tööandjal on õigus töölepingus kokkulepitud tingimusi muuta

ilma töötaja nõusolekuta, sh on tööandjal võimalik muuta nt töö sisu (TLS § 17 lg 4),

tööaja korraldust (TLS § 47 lg 4) ja töötasu suurust (TLS § 37 lg 1).

39. Kohus märgib, et tsiviilõiguses on kohustus käituda heas usus (VÕS § 6) ja mõistlikkuse

põhimõttest lähtudes (VÕS § 7). Kohus nõustub kostjaga selles, et töötasu kokkulepe

brutosummas 6000 eurot on tühine kooskõlas TsÜS § 86 lg 2 p 1, kuivõrd hagejale pidi

olema lepingu sõlmimisel teada, et ta teeb tehingu enda erakorralisest vajadusest

tulenevalt ja teise poole jaoks äärmiselt ebasoodsatel tingimustel.

40. Seega arvestades asjaolu, et antud juhtumil sõlmiti tööleping hagejaga üksnes hageja

huvidest lähtudes on kohtu arvates õigustatud hagejale töölepingu erakorralise

ülesütlemisel hüvitise maksmine Vabariigi Valitsuse kehtestatud alammääras kooskõlas

TLS § 29 lg 6, kuivõrd 6000 euro suurune töötasu kokkulepe on tühine ning kohus ei

tuvastanud, et hagejale oleks varasemalt sellises suuruses töötasu igakuiselt makstud. Seda

enam olukorras, kus 12.08.2019.a sõlmitud töölepingu alusel väljamakseid hagejale ei

tehtud. Kohus arvestab siinkohal asjaoluga, et hagejale on 2019.a makstud ka hüvitist

summas 24 272,82 eurot kostja osa võõrandamisel (dtl 4, 32).

41. Tööleping on poolte vahel lõppenud 04.03.2022.a. Seega muutusid kõik töösuhtest

tulenevad nõuded sissenõutavaks 04.03.2022.a TLS § 84 lg 1 alusel.

42. Kostja on tasunud hagejale 04.03.2022.a hüvitise ühe kuu ulatuses TLS § 100 lg 1 alusel

brutosummas 654 eurot ning hüvitise ühe kuu ulatuses TLS § 100 lg 5 alusel

brutosummas 654 eurot, kuivõrd erakorralisest töölepingu ülesütlemisest pidi tööandja

töötajale ette teatama vähemalt 30 kalendripäeva (TLS § 97 lg 2 p 2) (dtl 20). Seega on

kostja tasunud hagejale ettenähtud hüvitised ning hageja nõue hüvitiste väljamõistmiseks

summas 10 692 eurot (5346 + 5346) põhjendatud ei ole ning rahuldamisele ei kuulu.

43. Hageja on esitanud kohtule ka viivise nõude VÕS § 113 lg 1 alusel. Kuivõrd kohus jätab

hageja nõude hüvitiste väljamõistmiseks rahuldamata, jääb rahuldamata ka hageja nõue

viivise väljamõistmiseks.

44. Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse

läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle.

Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine

45. TsMS § 442 lg 2 p 51 kohaselt märgitakse kohtuotsuse sissejuhatuses tsiviilasja hind.

Tulenevalt TsMS § 122 lg 1 ja § 123 on käesoleva tsiviilasja hinnaks 19 554,66 eurot.

Menetluskulude jaotamine ja kindlaksmääramine

46. Tulenevalt TsMS § 162 lg 1 jäävad kõik menetluskulud hageja kanda. Kooskõlas TsMS §

177 lg 1 p 2 määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määrusega pärast

käesoleva kohtuotsuse jõustumist.

/allkirjastatud digitaalselt/

Ann Meriluht

Kohtunik

Osaliselt tühistatud Tallinna Ringkonaakohtu 16.01.2026 lahendiga.