3-23-617/12 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Madis Ernits, Tiina Pappel ja Einar Vene

Otsuse tegemise aeg ja koht

13. november 2024, Tartu

Haldusasja number

3-23-617

Haldusasi

MTÜ Saarte Koostöökogu kaebus Põllumajanduse

Registrite ja Informatsiooni Ameti 11. novembri 2022. a

otsuse nr 13-21.4/22/755 ja 16. veebruari 2023. a

vaideotsuse nr 13-21.4/22/838-2 osaliseks tühistamiseks

ja taotluse uueks lahendamiseks kohustamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 31. juuli 2023. a otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

MTÜ Saarte Koostöökogu apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja – MTÜ Saarte Koostöökogu

Vastustaja - Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni

Amet

RESOLUTSIOON

1. Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 31. juuli 2023. a otsus

muutmata.

2. Jätta kaebaja menetluskulu apellatsiooniastmes tema enda kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse

avalikult teatavakstegemisest (kassatsioonkaebuse esitamise viimane päev on seega 13.

detsember 2024).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (PRIA) määras 1. aprilli 2016. a otsusega

MTÜ-le Saarte Koostöökogu kohalike tegevusgruppide toetust 1 116 543,55 eurot.

PRIA 11. novembri 2022. a otsusega nr 13-21.4/22/755 jäeti rahuldamata MTÜ Saarte

Koostöökogu maksetaotlus 8232 euro ulatuses ning tunnistati vastavas osas kehtetuks ka 1.

aprilli 2016. a toetuse määramise otsus. Otsuse kohaselt ei ole kulutus, mille hüvitamist taotleti

(veebilehe „Ehtne Saaremaa Toode“ märgise arendamine), tegevusgrupi toimimise ja

tegevuspiirkonna või strateegia elavdamise kulud ning need ei soodusta teabevahetust

sidusrühmade vahel. Seega ei ole tegemist maaeluministri 23. oktoobri 2015. a määruse nr 11

„Kohaliku tegevusgrupi toetus ja LEADER-projektitoetus“ (määrus nr 11) järgi abikõlbuliku

kulutusega.

2. MTÜ Saarte Koostöökogu esitas pärast edutut vaidemenetlust (16. veebruari 2023. a

vaideotsusega nr 13-21.4/22/838-2 tunnistati küll kehtetuks see osa otsusest, millega tunnistati

osaliselt kehtetuks 2016. a toetuse määramise otsus, kuid toetuse mittemääramise osas otsust ei

muudetud) kaebuse, milles taotles 11. novembri 2022. a otsuse ning vaideotsuse tühistamist

osas, mis puudutab veebilehe „Ehtne Saaremaa Toode“ märgise arendamise kulude välja

maksmata jätmist. Samuti taotles ta PRIA kohustamist taotluse uueks lahendamiseks. Kaebuse

kohaselt on PRIA eksinud tegevuste abikõlblikkuse määramisel.

3. Tartu Halduskohtu 31. juuli 2023. a otsusega jäeti kaebus rahuldamata järgmistel

põhjendustel.

3.1. Määruse nr 11 § 8 lg 1 kohaselt võib kohaliku tegevusgrupi toetust taotleda kohaliku

tegevusgrupi toimimiseks ja tegevuspiirkonna elavdamiseks, sealhulgas riigisisese

koostööprojekti ettevalmistamiseks. Projektitoetust võib taotleda strateegia meetmete

rakendamiseks, sealhulgas LEADER-i koostöötegevuse arendamiseks (§ 8 lg 2). Kaebajale jäeti

maksmata toetus seoses kuludega, mis olid tehtud seoses märgise „Saaremaa Ehtne Toode“

veebilehe (pood.ehtne.ee) arendamisega ja e-poe „EHTNE Saaremaa toode“ platvormi

arendamiseks. Maksmata toetuse summa oli 8016,84 eurot ning kaebaja oli kuludena näidanud

esiteks Hyperpowers OÜ arve summas 2232 eurot (veebilehe pood.ehtne.ee veebilehe

arendamisega seotud kulu) ning Digitaalne Turundus OÜ arve summas 6000 eurot (MTÜ Saarte

Koostöökogu omandis oleva piirkonnamärgise „Ehtne Saaremaa toode“ veebilehele e-poe

platvormi loomiseks vajalikud arendustööd ning arendused ehtne.ee veebilehel).

3.2. Vastustaja leidis, et need kulud ei kuulu tegevusgrupi jooksvate kulude ega

elavdamismeetmete kulude hulka, kuna neil arvetel märgitud tegevused kuuluvad

projektitoetuse, mitte tegevusgrupi toimimise või tegevuspiirkonna või strateegia elavdamise

alasse ning neid ei rahastata meetmest 19.4. Need tegevused ei ole vajalikud tegevusgrupi

toimimiseks. Määrus nr 1303/2013 art 35 lg 1 p e järgi on „sidusrühmade teabevahetuse

soodustamise“ all mõeldud olukorda, kus elavdamine on tegevusgrupi võimekus kogukonnaga

suhtlemisel, et eeskätt julgustada, ergutada ja toetada projektide esitamist, mis panustavad

arengustrateegiasse, korraldades erinevaid teabeüritusi ja koosolekuid, luues teabematerjale jmt,

kuid põhitegevuseks oleks projektitaotluste ettevalmistamise toetamine ja edendamine.

Vastustaja arvates ei soodusta tegevused, mille kulude väljamaksmist soovitakse, teabevahetust

sidusrühmade vahel – märgise veebileht ja selle arendused ei teeniks strateegia elavdamise

eesmärke, vaid veebileht toimib ülekaalukalt ettevõtjate huvides, kes märgist kasutavad.

3.3. PRIA on selgitanud, et vaidlusalused kulud ei ole abikõlblikud kohaliku tegevusgrupi

toetuse raames, kuid oleksid abikõlblikud ja väljamakstavad projektitoetuse puhul. Kohus

nõustus PRIA seisukohaga, et kehtiv õigus eristab kohaliku tegevusgrupi toetust ja

projektitoetust. Määrus nr 11 § 8 sätestab toetatavad tegevused ja eristab, millistele tegevustele

võib taotleda kohaliku tegevusgrupi toetust ja millistele tegevustele projektitoetust. Kohalik

tegevusgrupp (kelleks kaebaja on), võis määruse nr 11 § 27 ja § 10 lg 1 järgi taotleda nii

kohaliku tegevusgrupi toetust kui projektitoetust. Kohaliku tegevusgrupi toetust võis taotleda

kohaliku tegevusgrupi toimimiseks ja tegevuspiirkonna elavdamiseks, sealhulgas riigisisese

koostööprojekti ettevalmistamiseks (määrus nr 11, § 8 lg 1) ning projektitoetust võis taotleda

strateegia meetmete rakendamiseks, sealhulgas LEADER-i koostöötegevuse arendamiseks.

3.4. Määruse nr 11 § 16 lg ja 3 eristavad kohaliku tegevusgrupi abikõlbulike kuludena veel

tegevusgrupi jooksvaid kulusid ja tegevuspiirkonna elavdamiseks tehtavaid kulusid. Määruse nr

1303/2013 art 35 lg 1 p-de d ja järgi on tegevusgrupi toimimise kulud ja tegevuspiirkonna

elavdamise kulud erinevad kulud. Viidatud punktis 4 on nimetatud jooksvad kulud, mis on

seotud kogukondlikult juhitava kohaliku arengu strateegia rakendamise juhtimisega (sh

tegevuskulud, personalikulud, koolituskulud, avalike suhetega seotud kulud, finantskulud ning

strateegia seire ja hindamisega seotud kulud). Sama artikli lg 1 p e järgi hõlmavad

tegevuspiirkonna elavdamise kulud kogukonna juhitud kohaliku arengu strateegia elavdamist, et

soodustada sidusrühmade teabevahetust ja edendada strateegiat ning toetada potentsiaalseid

toetusesaajaid tegevuste väljatöötamisel ja taotluste koostamisel.

3.4. Viidatud sätetele tuginedes nõustus kohus vastustajaga, et vaidlusalused veebilehe

arendamise kulud ei ole käsitatavad tegevusgrupi toimimise kuludena ega ka tegevuspiirkonna

elavdamise kuludena ülal viidatud normide mõttes, vaid on tehtud konkreetse meetme

elluviimiseks.

3.5. Määruse nr 11 § 16 lg 1 p 10 kohaselt on kohaliku tegevusgrupi toetuse puhul jooksvate

kuludena abikõlbulikud ka veebilehe loomise, haldamise ja arendamise kulud. Samas nõustus

kohus vastustajaga, et vaidlusalune veebileht ehtne.ee ning e-poe arendamine neid tegevusgrupi

eesmärke ei teeni. Kohalik tegevusgrupp toimib teatud ulatuses haldusorganina, koostades

projektitoetuse taotluste hindamise kriteeriume, võttes vastu taotlusi ja neid kontrollides, tehes

PRIA-le ettepanekuid taotluste paremusjärjestuse kohta jne (Euroopa Liidu ühise

põllumajanduspoliitika seadus (ELÜPS) § 54 lg 6). Teisalt hõlmab tegevusgrupi toetus

tegevuspiirkonna elavdamise kulusid, mis tähendab kogukonna juhitud kohaliku arengu

strateegia elavdamist, et soodustada sidusrühmade teabevahetust ja edendada strateegiat ning

toetada potentsiaasleid toetusesaajaid tegevuste väljatöötamisel ja taotluste koostamisel.

Veebipoe platvorm ja leht neid eesmärke ega ka kaebaja poolt rõhutatud märgise tuntuse

suurendamise eesmärke ei teeni. Veebipoe platvormi edendamine ja e-poe veebileht võivad küll

kaasa aidata, et kasvatada märgisega ühinenud ettevõtjate toodete müügiedu ning tuua suuremat

tulu ettevõtjatele ja piirkonnale, kuid kaebaja selgitustest ei ilmne, kuidas suurendab selline

veebiarendus sidusrühmade teabevahetust ja edendab strateegiat ning toetab rohkemat arvu

ettevõtjaid toetuse saamiseks vajalikke tingimusi looma ja ise toetust taotlema. Sidusrühmadena,

kelle vaheline teabevahetus on määruse nr 1303/2013 art 35 lg 1 p 3 tähenduses osa kohaliku

arengu strateegia elavdamisest, ei ole silmas peetud suhtlust võimaliku tarbijaga, vaid selliste

osapooltega, kes panustaksid rohkem strateegia edasiarendamisse ja täiendavatesse tegevustesse

ning toetuste taotlemisse. Sellist eesmärki ei saa kanda veebipoe platvorm ega toodete müügile

keskendunud veebileht.

3.6. Asjaolu, et kaebaja taotlusi seoses märgise kuludega on varem rahuldatud, ei anna õigust

ebaõige praktika jätkamiseks (RKHKo 3-3-1-59-06 ja seal viidatud lahendid).

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES

4. MTÜ Saarte Koostöökogu apellatsioonkaebuses palutakse kohtuotsus tühistada ja uue

otsusega kaebus rahuldada järgmistel põhjendustel.

4.1. Kohus hindas ebaõigesti märgise „Ehtne Saaremaa“ seotust strateegiaga. Kaebaja on

selgitanud, et selle märgise puhul ei ole tegemist meetmetegevustega, vaid meetmeid toetava

kõrvaltegevusega, millel on olnud aastate vältel oluline roll tegevuspiirkonna elavdamisel. Kui

strateegiaga määratakse kindlaks põhieesmärgid ja rakendatakse põhieesmärkide elluviimiseks

meetmed, siis märgis on üks ühtne element kaebaja tegevuses, mis suunab potentsiaalseid

taotlejaid taotlusi esitama. Läbi selliste rakenduslike tegevuste on suurenenud oluliselt kohalike

elanike soov ja suutlikkus toetuste taotlemisel. Halduskohus sellele tähelepanu ei pööranud.

4.2. Kaebaja on seisukohal, et kuivõrd strateegia ja selle rakendamine puudutab nii meetmete

elluviimist kui kõrvaltegevusi, siis on strateegia rakendamine võimalik ka tegevusgrupi toetuse

raames.

4.3. PRIA-l polnud õigust jätta tähelepanuta seda, et märgise „Ehtne Saaremaa“ edasiarendus oli

ette nähtud tegevusgrupi strateegias just strateegia kõrvaltegevusena ja et selle oli heaks kiitnud

vastavalt määruse nr 11 § 6 lg-le 1 ja § 13 Maaeluministeerium.

4.4. Määrus nr 11 § 16 lg 2 p 10 näeb ette abikõlbuliku kuluna muuhulgas veebilehe arendamise

kulud ega nõua, et need peaksid olema taotletud projektitoetuse meetmest.

4.5. Halduskohus samastas ekslikult strateegias ettenähtud „Ehtne Saaremaa“ märgise

arendustegevused (mis on kohaliku tegevusgrupi toimimise kulu) ja meetmes 3 nimetatud

edendustegevused (mille eesmärgiks on piirkonna ühisturunduse edendamine). Tegelikult on

olemasolev veebiarendus ning ühisturunduse edendamine kaks täiesti erinevat asja.

4.6. Märgis „Ehtne Saaremaa“ on kaebaja püsiv tegevus. Kaebaja ei nõustu halduskohtuga, et

märgise veebiplatvormi arendustööd ei täida tegevuspiirkonna elavdamise eesmärki - soodustada

sidusrühmade teabevahetust, edendada strateegiat ning toetada potentsiaalseid toetusesaajaid

tegevuste väljatöötamisel ja taotluste koostamisel. Kaebaja on abistanud üle 10 aasta väga suurt

hulka kohalikke ettevõtteid. Tänu märgisega seotud rakenduslikele tegevustele on suurenenud

oluliselt kohalike elanike soov ja suutlikkus toetuste taotlemisel ja kogukondlikeks tegevusteks.

5. PRIA vastuses apellatsioonkaebusele palutakse see rahuldamata jätta järgmistel põhjendustel.

5.1. Vaidluse ajal kehtinud ELÜPS § 69 lg-st 7 ja § 70 lg-st 1 tulenes, et strateegia

heakskiitmisega antakse selle esitanud kohalikule tegevusgrupile (st kaebajale) õigus ja pannakse

kohustus strateegia ellu viia. Strateegia heakskiitmise otsusega ei kehtestata tegevusgrupile

täiendavaid haldusülesandeid. Seega ei tulene asjaolust, et „Ehtne Saaremaa“ märgise

arendamine on kaebaja tegevuspiirkonna strateegias konkreetselt ja eriliselt ära nimetatud, seda,

et see tegevus oleks haldusülesande täitmine.

5.2. Kohaliku tegevusgrupi toetus on erinevalt projektitoetusest ette nähtud ainult kohalikele

tegevusgruppidele ja neile pandud haldusülesannete täitmise rahastamiseks. Seega tuli PRIA-l

hinnata, kas maksetaotluses esitatud kulud on otseselt seotud ja valikud kohalikule

tegevusgrupile pandud ülesannete täitmiseks või mitte. Märgise „Ehtne Saaremaa“

arendamistegevus ei kuulu MTÜ-le Saarte Koostöökogu õigusaktidega pandud haldusülesannete

hulka ja esitatud maksetaotlust ei saa rahuldada.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Apellatsioonkaebuse rahuldamiseks ei ole alust.

7. Asja materjalidest ning õigusaktidest nähtuvalt on kaebaja ELÜPS (vaidlusaluse otsuse ajal

kehtinud redaktsioonis) § 69 lg 1-2 mõttes tegevusgrupp (tl 2), kes on töötanud välja kohaliku

arengu strateegia, mille on heaks kiitnud Maaeluministeerium. Tegevusgrupi ülesandeks on

heaks kiidetud strateegia rakendamine, mis hõlmab muuhulgas iga-aastase rakenduskava

koostamise (ELÜPS § 70 lg 1). Samuti on tegevusgrupi ülesandeks LEADER-projektitoetuste

taotluste hindamiskriteeriumite koostamine, taotluste vastuvõtmine, taotlejate ja taotluste

kontrollimine ja hindamine ning PRIA-le ettepanekute tegemine taotluste paremusjärjestuse ning

rahuldamise kohta (ELÜPS § 70 lg 6). Seega on tegevusgrupile peale pandud haldusorgani

ülesanded.

Käesoleval juhul tegeles kaebaja veel lisaks mittetulundusühinguna ka märgise „Saaremaa

Ehtne“ arendamisega. Muuhulgas võimaldati seda märgist teistel tootjatel tasu eest kasutada (tl

36p). Kaebaja on enda strateegias ka märkinud, et esineb vajadus märgise „Saaremaa Ehtne“

jätkuvaks edasiarendamiseks, et mitte väiketootjate seas atraktiivset tootemärki ja ettevõtlust

ning tootearendust propageerivat tööd unarusse lasta (tl 2).

Seega tegutseb kaebaja kahetises rollis – ühelt poolt on ta tegevusgrupp, kes täidab ELÜPS § 70

lg-s 1 ja 6 sätestatud avalikke ülesandeid koostöös PRIA-ga, kuid teiselt poolt tegeleb ta ka

märgise „Saaremaa Ehtne“ arendamisega. Ehkki kaebaja on märgise arendamist nimetanud ka

enda strateegias, on need tegevused – tegevusgrupi ülesannete täitmine ning märgise „Saaremaa

Ehtne“ arendamine siiski selgelt erinevad tegevused. Märgise arendamise kohustust ei tulene

kaebajale õigusaktidest. Tegevusgrupi ülesanded tulenevad talle aga otseselt õigusaktidest.

8. Seetõttu on põhjendatud ka PRIA ja halduskohtu seisukoht, et märgise arendamisega seotud

tegevused (praegusel juhul veebilehe pood.ehtne.ee ja e-poe platvormi arendamisega seotud

kulud) ei ole hüvitatavad tegevusgrupi toetuse raames.

PRIA ja halduskohus on põhjendatult välja toonud, et tegevusgrupi toetus on mõeldud eeskätt

tegevusgrupile pandud haldusülesannete täitmise rahastamiseks. See, millised kulud on

abikõlblikud kohaliku tegevusgrupi toetuse raames, on sätestatud määruse nr 11 § 16 lg-tes 2 ja

3. Need normid sätestavad järgmist:

„(2) Kohaliku tegevusgrupi toetuse puhul on abikõlblikud järgmised jooksvad kulud:

1) personalikulud, sealhulgas töötaja lepingujärgne tasu või töötasu, lisatasu, preemia,

haigushüvitise tööandjapoolne osa, koondamise tõttu makstav hüvitis, puhkusetasu, asjakohased

sõidukulu, lähetuskulu, reisikindlustus ja koolituskulu;

2) tegevuskulud, sealhulgas kulud bürootarvetele, sidekulud, infotehnoloogia, sealhulgas

kontoritehnika hooldus- ja paranduskulud, kommunaalkulud, kontoriruumi rentimise kulud,

teenustasu pangatoimingute eest, kulud valveteenusele, audiitoritasu, õigusabi kulud ning

maamaks;

3) üldkoosoleku, volinike koosoleku, juhatuse, töörühma ja revisjonikomisjoni koosoleku

korraldamise kulud;

4) kohaliku tegevusgrupi kontoriruumi ehitus- ja parenduskulud;

5) asjakohased sõidukulud kuni 0,3 eurot kilomeetri kohta, kuid mitte rohkem kui 335 eurot

kalendrikuus tehtud sõitude eest ühe hüvitist saava füüsilise isiku kohta;

6) mootorsõiduki, sealhulgas kasutatud mootorsõiduki liisimise või rendi kulu kuni 320 eurot

kuus. Mootorsõiduki ostmise, liisimise või rentimise kulu ei või ületada 19 200 eurot kohaliku

tegevusgrupi kohta arengukava programmiperioodi jooksul;

7) kohaliku tegevusgrupi omandis oleva või kohaliku tegevusgrupi liisitud mootorsõiduki

hooldus- ja remondikulud, kusjuures ühe kohaliku tegevusgrupi kohta on abikõlblikud korraga

vaid ühe mootorsõiduki nimetatud kulud;

8) mootorsõiduki liiklus- ja kaskokindlustus;

9) kontoritehnika ja -mööbli ostmise, üürimise, rentimise ja liisimise kulud;

10) veebilehe loomise, haldamise ja arendamise kulud.

(3) Kohaliku tegevusgrupi toetuse puhul on abikõlblikud järgmised tegevuspiirkonna

elavdamiseks tehtavad kulud:

1) asjakohase oskusteabega spetsialistilt, organisatsioonilt või asutuselt strateegia rakendamise

ja muutmisega seotud tegevuspiirkonda käsitleva uuringu tellimise kulud;

2) riigisisesel ja välisriigis toimuval seminaril, konverentsil, messil või õppereisil osalemise

kulud, sealhulgas osavõtutasu ning riigisisese lähetuse ja välislähetuse kulud;

3) tegevuspiirkonna sidusrühmadele koolituse, seminari, teabepäeva ja muu samalaadse ürituse

korraldamise kulud;

4) eksperdihinnangu tellimise kulud, välja arvatud juhul, kui ekspert on ametnik või avalikus

teenistuses töötav töötaja või kohaliku tegevusgrupiga töölepingu seaduse või võlaõigusseaduse

alusel lepingu sõlminud isik, kelle tööülesanded on sarnased toetatava tegevusega;

5) teabe- ja reklaammaterjali koostamise ja väljaandmise kulud;

6) koostöö arendamise korral kulutused kingitustele kuni 600 eurot kalendriaastas;

7) koostööprojekti ettevalmistamise kulud;

8) koostööorganisatsioonis osalemise liikmemaks.“

Eeltoodud regulatsioon eristab kohaliku tegevusgrupi jooksvaid kulusid (lg 2) ja

tegevuspiirkonna elavdamiseks tehtud kulusid (lg 3). Ehkki § 16 lg 2 p 10 sätestab tõepoolest

abikõlblike kuludena ka veebilehe arendamise kulu, nähtub eeltoodud sätetest nende koostoimes,

et hüvitatavad on eeskätt kohaliku tegevusgrupi ülesannete täitmisega seonduvad kulud. Ka

määruse eelnõu seletuskirjas on märgitud, et kohaliku tegevusgrupi toetus on suunatud kohaliku

tegevusgrupi kui organisatsiooni toimimiseks vajalike jooksvate kulude ja tegevuspiirkonna

elavdamiseks tehtavate kulude hüvitamiseks (tl 20).

Vastavalt tähendavad veebilehe arendamisega seotud kulud samuti seda, et silmas peetakse mitte

igasuguse veebilehe arendamise kulusid, vaid konkreetselt tegevusgrupi ülesannete täitmisega

seotud veebilehe arendamise kulusid. Käesoleval juhul ei seondunud e-poe veebileht ega

platvorm ühegi ELÜPS § 70 lg-s 6 nimetatud tegevusgrupile kui haldusorganile peale pandud

ülesannete (taotluste hindamine jne) täitmisega. Seega on vastustaja ja kohus põhjendatult

leidnud, et kaebaja poolt taotletud kulud ei ole abikõlblikud kulud.

9. Kaebaja üks kesksemaid väiteid on, et märgise „Ehtne Saaremaa“ arendamine on seotud tema

kui kohaliku tegevusgrupi poolt välja töötatud kohaliku arengu strateegiaga, mille on heaks

kiitnud Maaeluministeerium. Kaebaja on apellatsioonkaebuses rõhutanud märgise tähtsust,

väites, et see on kaasa aidanud kohalike elanike poolt toetusetaotluste esitamisele. Ta nimetab

seda mitte meetme elluviimiseks, vaid kõrvaltegevuseks.

See kõik ei väära aga asjaolu, et veebipoe arendamine ei ole käsitatav tegevusgrupi abikõlbliku

kuluna määruse nr 11 § 16 lg 2 ja 3 mõttes. Veebipoe arendamine on ilmselgelt suunatud eeskätt

märgisega „Ehtne Saaremaa“ tähistatud toodete müümisele ja seega veebipoe pidaja ning läbi

selle oma kaupu müüvate tootjate käibe suurendamisele, kuid mitte kaebajale kui kohalikule

tegevusgrupile õigusaktidega pandud ülesannete täitmisele.

10. Ringkonnakohus ei nõustu kaebaja väitega, et halduskohus samastas ekslikult erinevad

mõisted seoses märgise arendamisega. Tegelikult on halduskohus öelnud üksnes seda, et märgis

on strateegias küll nimetatud, kuid igale strateegias nimetatud eesmärgile vastab oma meede.

Märgise „Saaremaa Ehtne“ arendamiseks on ette nähtud toetus meetme 3 „Piirkonna arengut ja

ettevõtlust edendav ühistegevus ja koostöö“ raames (halduskohtu otsuse p 17). Seega ei ole

halduskohus mõisteid ekslikult samastanud.

Ringkonnakohus märgib siinkohal, et asja materjalidest nähtuvalt on kaebaja esitanud samade

kulude väljamaksmiseks taotluse ka projektitoetuse raames (tl 21p). See näitab, et ka kaebaja

pidas vaidlusaluseid kulusid pigem projektitoetuse alla kuuluvateks.

11. Kaebaja on püüdnud näidata vaidlusaluseid kulusid ka tegevuspiirkonna elavdamise

kuludena.

Siin on aga oluline tähele panna, et nagu eelnevalt märgitud, eristab määruse nr 11 § 16

tegevusgrupi jooksvaid kulusid (lg 2) ja tegevuspiirkonna elavdamise kulusid (lg 3). Veebilehe

arendamise kulud, mille hüvitamist taotleb kaebaja, kuuluvad tegevusgrupi jooksvate kulude

hulka (§ 16 lg 2 p 10). Tegevuspiirkonna elavdamiseks tehtavate kulude hulgas (§ 16 lg 3) ei ole

üldse veebilehe arendamist ega midagi samaväärset ära nimetatud. Seega ei ole veebilehe

arendamine juba seetõttu käsitatav tegevuspiirkonna elavdamiseks tehtud kuluna ning

ringkonnakohus kaebaja sellekohastel väidetel pikemalt ei peatu.

12. Eeltoodust tulenevalt ei ole apellatsioonkaebuse rahuldamiseks alust. Kaebaja menetluskulu

apellatsiooniastmes (928,25 eurot) jääb halduskohtumenetluse seadustiku § 108 lg 1 alusel tema

enda kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/