3-23-894/34 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R

U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Tanel Saar, Einar Vene, Madis Ernits

Määruse tegemise aeg ja koht

13.11.2024, Tartu

Haldusasja number

3-23-894

Haldusasi

X.X.-i kaebus Tartu Vangla 02.03.2023. a täiendavate

julgeolekuabinõude kohaldamise käskkirja 2-23/1-

2/99 ja 18.04.2023. a täiendavate julgeolekuabinõude

kohaldamise jätkamise protokollilise otsuse

tühistamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 04.10.2024. a määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

X.X.-i määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja – X.X.

Vastustaja – Tartu Vangla

RESOLUTSIOON

1. Võtta kaebaja määruskaebus Tartu Halduskohtu 04.10.2024. a määruse

resolutsiooni p 2 peale menetlusse.

2. Jätta kaebaja määruskaebus rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 04.10.2024.

a määruse resolutsiooni p 2 muutmata.

3. Tagastada kaebaja määruskaebus Tartu Halduskohut 04.10.2024. a määruse

resolutsiooni punktide 3–5 peale.

4. Tagastada kaebajale määruskaebuse lisad 1 ja 2 kokku kahel leheküljel.

5. Jätta kaebaja riigi õigusabi taotlus rahuldamata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse resolutsiooni p-de 2 ja 5 peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15

päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Ülejäänud osas ei ole määrus

edasikaevatav.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tartu Halduskohtu menetluses on kaebaja kaebus Tartu Vangla 02.03.2023. a täiendavate

abinõude kohaldamise käskkirja nr 2-23/1-2/99 tühistamiseks. Viidatud käskkirja alusel

paigutas Tartu Vangla kaebaja eraldatud lukustatud kambrisse, keelas kaebajal kehakultuuriga

tegelemise ning piiras kaebaja vanglasisest liikumis- ja suhtlemisvabadust kuni asjaolude

äralangemiseni. Lisaks on kohtu menetluses ka kaebaja nõue Tartu Vangla 18.04.2023. a

protokollilise otsuse tühistamiseks. Viidatud protokollilise otsusega pikendas Tartu Vangla

kaebaja suhtes täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamist.

2. Tartu Vangla esitas 03.01.2024 Tartu Halduskohtule neli videosalvestist ning taotles nende

osas menetluse kinniseks kuulutamist ja nende kaebajale avaldamata jätmist. Vastustaja

selgitas, et tegemist on ametnike rinnakaamera salvestistega, mis kajastavad 01.03.2023

asetleidnud sündmusi, mis tingisid kaebaja suhtes täiendavate julgeolekuabinõude

kohaldamise. Vastustaja põhjendas, et tegemist on asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud

teabega avaliku teabe seaduse § 35 lg 1 p 9 mõttes, kuna salvestised sisaldavad teavet Tartu

Vangla turvasüsteemide, turvaorganisatsiooni ja turvameetmete kohta. Videosalvestistest on

võimalik teha järeldusi rinnakaamera vaatevälja ulatuse, video kvaliteedi, detailide täpsuse ja

muu sarnase kohta. Nende andmete avalikkusele ja kinnipeetavatele teatavaks saamine

ohustaks vangla julgeolekut, kuna võimaldaks hõlpsasti planeerida õiguserikkumiste

toimepanemist.

HALDUSKOHTU MÄÄRUS

3. Tartu Halduskohus kuulutas 04.10.2024. a määrusega asja menetluse kinniseks vastustaja

03.01.2024 esitatud nelja videosalvestise osas (resolutsiooni p 1) ning keelas kaebajal tutvuda

videosalvestistega ning saada neist koopiat (resolutsiooni p 2). Halduskohus põhjendas

määrust järgnevalt.

4. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 77 lg 1 koosmõjus tsiviilkohtumenetluse

seadustiku § 38 lg 1 p-ga 1 kuulutab kohus menetluse või osa menetlusest omal algatusel või

menetlusosalise taotlusel kinniseks, kui see on ilmselt vajalik riigi julgeoleku või avaliku

korra tagamiseks, eelkõige riigisaladuse või salastatud välisteabe hoidmiseks või

asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teabe kaitseks. HKMS § 88 lg 1 näeb ette kaebaja

õiguse tutvuda toimikuga ja saada toimiku materjalidest koopiaid. HKMS § 88 lg 2 sätestab,

et seda õigust võib piirata HKMS § 79 lg-s 1 loetletud alustel ning tingimusel, et huvi

saladuse hoidmiseks on kaalukam menetlusosalise õigusest toimikuga tutvumiseks ja

ärakirjade saamiseks. HKMS § 79 lg 1 toodud aluste hulgas on riigi julgeoleku või avaliku

korra tagamine, eelkõige riigisaladuse või salastatud välisteabe hoidmine või asutusesiseseks

kasutamiseks tunnistatud teabe kaitse.

5. Menetlusosalise menetlustoimingult eemaldamisel ja toimikule juurdepääsu piiramisel

riivatakse põhiseaduse (PS) § 24 lg-st 2 tulenevat õigust olla oma kohtuasja arutamise juures.

Kui piirangut kohaldatakse teise menetlusosalise esitatud tõendi kohta, riivatakse ka

menetlusosaliste õigust võrdsele kohtlemisele, mis rajaneb õigusel ausale kohtumenetlusele

(PS §-d 14 ja 15). Nimetatud põhiõigused ei ole siiski absoluutsed. Juurdepääsu tõenditele

võib piirata eeldusel, et seeläbi ei piirata õiguse tõhusale õiguskaitsele tuuma ning kohus

võtab meetmeid juurdepääsupiirangu tasakaalustamiseks (RKHKm 22.11.2017, 3-17-911, p

23 ja seal viidatud kohtupraktika). Menetlusosalisele tõendi avaldamata jätmiseks peab

esinema HKMS § 79 lg-s 1 sätestatud alus, kuid ühegi HKMS § 79 lg-s 1 loetletud aluse

esinemine ei too kaasa automaatset keeldumist. Aluse esinemisel peab kohus tegema HKMS §

88 lg 2 järgi kaalutlusotsuse, kusjuures huvi saladuse hoidmise vastu peab olema kaalukam

menetlusosalise õigusest tutvuda toimikuga. Sellise olukorra esinemist peab kohus

põhjendama. Kohus peab seejuures hindama sisulist vajadust hoida saladust, mitte üksnes

formaalselt kehtivaid juurdepääsupiiranguid. Kui kohus asub seisukohale, et HKMS § 88 lg 2

alusel tuleb juurdepääsu piirata, peab kohus HKMS § 88 lg-st 3 lähtudes otsustama, kas on

võimalik dokumenti osaliselt siiski tutvustada, kui see ei kahjusta toimikuga tutvumise õiguse

piiramise eesmärki (RKHKm 09.06.2027, 3-3-1-8-17, p 19).

6. Halduskohus leidis, et videosalvestiste avaldamine kaebajale ohustaks vangla julgeolekut.

Tegemist on avaliku korra tagamisega HKMS § 79 lg 1 p 1 tähenduses. Videosalvestise

vaatlus võimaldaks kaebajal näha valvuri rinnakaamera vaatevälja ulatust, video kvaliteeti,

detailide täpsust ja muid sarnaseid omadusi. Niisuguste asjaolude teadmine võimaldab teha

korda ja julgeolekut ohustavaid toiminguid aladel või viisil, mis on halvemini või ei ole üldse

kaameraga jälgitavad. Kohtupraktikas tunnustatakse seisukohta, et kinnipeetaval ei lubata

tutvuda vangla turvakaamera või valvuri rinnakaamera salvestistega. Halduskohus avaldas

kaebajale videosalvestiste üksikasjaliku kirjelduse (määruse p 7). Seda arvestades kaalub

vastustaja huvi saladuse hoidmiseks üles kaebaja õiguse videosalvestistega tutvuda.

Halduskohus kuulutas eeltoodud põhjendusel menetluse videosalvestiste osas kinniseks ning

keelas kaebajal tutvuda videosalvestistega ja saada nende koopiat.

7. Halduskohus esitas määruse põhjenduste p-s 7 videosalvestiste kirjelduse.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

8. Kaebaja esitas 23.10.2024 Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse Tartu Halduskohtu

04.10.2024. a määruse peale, kuna ei pea seda õigeks.

9. Kaebaja leiab, et ta peab toimikuga tutvuma, kuna ta ei tea, mis seal on või ei ole. Ta ei

suuda seda mäletada terviseprobleemide tõttu. Kaebaja peab ka videoid nägema. Kaebaja ei

nõustu sellega, et talle videosalvestiste avaldamine ohustaks vangla julgeolekut.

10. Kaebaja taotleb endale advokaadi määramist, kuna terviseprobleemide tõttu ei ole ta

võimeline ennast ise esindama.

11. Asjas tuleb korraldada istung, kuhu tuleb kutsuda valvurid, kes olid sündmuste

tunnistajateks ja kelle rinnakaamerate salvestisi vangla kaebaja vastu kasutab. Kaebaja arvates

on ainult nendel õigus hinnata tema käitumist ja kaebajast lähtuvat ohtlikkust. Halduskohtu

määruses kirjeldatust võib jääda mulje nagu kaebaja oleks olnud väga ohtlik. Vangla

provotseeris kaebajat selliselt käituma, et saaks ta lukustatud kambrisse paigutada. Kaebaja on

ise ka häiritud, et kasutas pinge all ebatsensuurseid väljendeid. Kaebaja märgib, et

halduskohtu kirjelduses videosalvestiste kohta on esitatud vaid see info, mis on kaebajale

kahjuks.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

12. Ringkonnakohus võtab esmalt seisukoha kaebaja määruskaebuse (I) ning seejärel riigi

õigusabi taotluse osas (II).

I

13. HKMS § 207 lg 1 kohaselt otsustab ringkonnakohus määruskaebuse menetlusse võtmise

viivitamata pärast määruskaebuse saamist. Kohus kontrollib, kas määruskaebuse esitamine on

seaduse kohaselt lubatud ning kas määruskaebus on esitatud seadusega ettenähtud nõuete

kohaselt ja tähtajast kinni pidades. Määruskaebuse menetlusse võtmisel kohaldatakse

apellatsioonkaebuse ringkonnakohtu menetlusse võtmise kohta sätestatut, kui seadusest ei

tulene teisiti.

14. Määruskaebuse esitaja on määruskaebuses märkinud, et Tartu Halduskohtu 04.10.2024. a

määrust ei saa pidada õigeks. Sellele järgnevalt sisaldab määruskaebus erinevaid etteheiteid

halduskohtu määruse aadressil. HKMS § 2 lg 4 ls-st 2 lähtudes tõlgendab ringkonnakohus

menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. Sellest

lähtudes leiab ringkonnakohus, et sisuliselt vaidlustab määruskaebuse esitaja määruskaebust

ka osas, milles see ei ole vaidlustatav, st määruskaebuse esitaja ei ole rahul sellega, et

halduskohus ei korralda asja läbivaatamisel istungit (resolutsiooni p 5), ei kogu täiendavaid

tõendeid (resolutsiooni p 3), mis seisneb mh ka tunnistajate üle kuulamata jätmises, ei väljasta

kaebajale digitaalsest toimikust paberkandjal koopiat (resolutsiooni p 4), mida kaebaja on

kirjeldanud määruskaebuses soovina tutvuda toimikuga. Kuna viidatud osas ei ole

halduskohtu määrus edasikaevatav ja halduskohus on seda ka vaidlustatud määruse

edasikaebamise korras selgitanud, tuleb vastavas osas määruskaebus HKMS § 187 lg 3 p 6

ning § 207 lg-te 1 ja 2 alusel tagastada. Kaebajal on võimalik vastavad vastuväited esitada

halduskohtu otsuse peale edasi kaevates.

15. Halduskohtu määruse peale on määruskaebuse esitamine lubatud osas, millega

halduskohus keelas kaebajal tutvuda videosalvestistega ja saada neist koopiat (resolutsiooni p

2). Ringkonnakohus leiab, et halduskohtu määruse resolutsiooni p 2 peale esitatud

määruskaebus on tähtaegne ja vastab määruskaebusele esitatavatele nõuetele määral, et seda

on võimalik menetleda. Ringkonnakohus võtab määruskaebuse vastavas osas menetlusse.

16. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta ülejäänud osas rahuldamata. Ükski

määruskaebuses esitatud väide ei anna alust halduskohtu määruse resolutsiooni p 2

tühistamiseks. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu määruse põhjendustega ning ei pea

vajalikuks neid korrata (HKMS § 203 lg 2 ja § 201 lg 4). Vastuseks määruskaebusele märgib

ringkonnakohus järgnevat.

17. Kohtupraktikas on praeguseks kinnistunud seisukoht, et vangla turvakaamerate, sh

rinnakaamerate salvestistega ei ole kinnipeetavatel õigust tutvuda. Selle eesmärgiks on tagada

vangla julgeolek ning vältida korratuste tekkimist (vt Tartu Halduskohtu 09.07.2024. a

määrus asjas nr 3-24-619 p-d 3 ja 4 ja seal viidatud kohtupraktika; 13.05.2024. a määrus asjas

nr 3-24-715, p-d 4 ja 5; 29.04.2024. a määrus asjas nr 3-23-2178, 10). Kaebaja ei ole

määruskaebuses esitanud ühtegi asjakohast väidet kohtupraktikas juurdunud arusaama

ümberlükkamiseks, piirdudes vaid seisukohaga, et videosalvestistega tutvumine ei ohusta

vangla julgeolekut. Kaebajale on siiski tagatud võimalus olla teadlik videosalvestiste sisust,

sest halduskohus on määruse põhjenduste p-s 7 esitanud kokkuvõtlikku ülevaate nelja

rinnakaamera videosalvestise sisust. See, et kaebaja hinnangul võib kirjeldus olla kallutatud ja

kaebajat negatiivselt kujutav, ei oma tutvumispiirangu õiguspärasuse üle otsustamisel

tähtsust. See, milliseid järeldusi on võimalik esitatud videosalvestiste põhjal teha, on

kohtuotsusega lahendatav küsimus. Halduskohus annab tõenditele lõpliku hinnangu just

kohtuotsuses ning peab seejuures arvesse võtma ka muid asjas esitatud tõendeid.

18. Ringkonnakohus tagastab kaebajale määruskaebuse lisad 1 ja 2 (dtl 189-190, kokku kahel

leheküljel), mis on seotud 01.03.2023 aset leidnud intsidendiga, mille tõttu kaebaja suhtes

kohaldati täiendavaid julgeolekuabinõusid. Ringkonnakohus leiab, et puudub vajadus võtta

asja materjalide juurde määruskaebuse lisasid, mis kujutavad endast kaht kuvatõmmist videost

ja videol toimunu kirjeldust lühikese ajavahemiku kohta, sest asja materjalide juurde on juba

võetud videosalvestised, mis hõlmavad endas sama teavet, seda isegi suuremal määral.

II

19. Kaebaja on määruskaebuses taotlenud endale advokaati. Ringkonnakohus käsitleb kaebaja

taotlust anda talle advokaat taotlusena saada riigi õigusabi. Tegemist on riigi õigusabi seaduse

(RÕS) § 4 lg 3 p-s 5 nimetatud riigi õigusabi liigiga, s.o isiku esindamine

halduskohtumenetluses.

20. RÕS § 6 lg 1 kohaselt võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku

seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või

suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda

pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. RÕS § 7 lg-s 1 on toodud riigi õigusabi

andmisest keeldumise alused ning ühe või mitme aluse esinemisel on riigi õigusabi andmine

välistatud. RÕS § 7 lg 1 p 1 sätestab, et riigi õigusabi ei anta, kui taotleja on ise võimeline

kaitsma oma õigusi.

21. Ringkonnakohus jätab kaebaja riigi õigusabi taotluse RÕS § 7 lg 1 p 1 alusel rahuldamata.

Kohtute infosüsteemist nähtuvalt on kaebaja aastate jooksul esitanud märkimisväärse hulga

kaebusi ja taotlusi erinevatele kohtutele ja erinevates kohtuastmetes ning talle on korduvalt

selgitatud riigi õigusabi saamise tingimusi. Eelnevates kohtumenetlustes osalemistega,

erinevate taotluste esitamisega ja edasikaebeõiguse kasutamisega on ringkonnakohtu

hinnangul tõendatud, et kaebaja on võimeline ise oma õigusi kaitsma. Ka ringkonnakohtule

esitatud määruskaebuse sisu ja eesmärgid on arusaadavad. Seega suudab kaebaja ise ennast

kohtumenetluses esindada.

(allkirjastatud digitaalselt)