2-23-17476/37 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Brigitta Mõttus

Otsuse tegemise aeg ja koht

12. november 2024, Pärnu

Tsiviilasja number

2-23-17476

Tsiviilasi

Tsiviilasja hind

Transpordiameti taotlus P. A. Tööinspektsiooni

töövaidluskomisjonile töövaidlusasjas nr 4-1/1634/23

esitatud avalduse läbi vaatamiseks hagimenetluses

5550 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: P. A. , isikukood XXX, elukoht: XXX, e-post: XXX

Hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat Olavi Järve,

Advokaadibüroo Kaire Aus, e-post: info@kaireaus.ee

Kostja: Transpordiamet, registrikood: 70001490, aadress:

Valge 4, 11413 Tallinn

Kostja esindaja volikirja alusel Kristi Orumets, e-post:

kristi.orumets@transpordiamet.ee

Nõustaja: E. M.

Menetlustoiming

Asja lahendamine, suuline menetlus. Istungid 13.06.2024,

24.09.2024

RESOLUTSIOON

1. Hagiavaldus rahuldada.

2. Tuvastada Transpordiameti poolne töölepingu nr 8-5/19-0106/299 ülesütlemise tühisus.

3. Lõpetada P. A. ja Transpordiameti vahel sõlmitud tööleping nr 8-5/19-0106/299 TLS §

107 lg 2 alusel 15.10.2023.

4. Parandada töötamise registris andmed töölepingu nr 8-5/19-0106/299 (registri kanne

nr 2846537) lõpetamise kuupäeva ja töösuhte lõpetamise õigusliku aluse osas.

5. Teha kanne töötamise registris töölepingu lõppemise kohta, mille kohaselt lõppes

poolte vahel sõlmitud tööleping TLS § 107 lg 2 alusel 15.10.2023.

2-23-17476

6. Mõista Transpordiametilt P. A. kasuks välja TLS § 109 lg 1 alusel kolme kuu keskmise

töötasu suurune hüvitis brutosummas 5550 eurot.

7. Menetluskulud jätta kostja kanda.

8. Määrata kostja hüvitavate menetluskulude suuruseks 6739,21 eurot (sisaldab

käibemaksu) ning mõista nimetatud summa Transpordiametilt P. A. kasuks välja.

9. Menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi

jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses.

Saata kohtuotsus pooltele.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

käesoleva kohtuotsuse kättetoimetamisest alates. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil,

peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja

lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6 ja TsMS § 633 lg 7).

KIRJELDAV OSA

Avaldus

1. Transpordiamet esitas 11.12.2023 Pärnu Maakohtule taotluse vaadata hagimenetluse korras

hagina läbi P. A. 29.09.2023 avaldus Transpordiameti vastu töövaidlusasjas nr 4-1/1634/23.

Transpordiamet palub jätta P. A. 29.09.2023 avaldus töövaidlusasjas nr 4-1/1634/23 täies

ulatuses rahuldamata.

2. Tööinspektsiooni töövaidluskomisjoni 10.11.2023 otsusega töövaidlusasjas nr 4-1/1634/23

lahendatud P. A. 29.09.2023 avaldus, milles töötaja palus tuvastada poolte vahel sõlmitud

töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisus, esitas töölepingu seaduse (TLS) § 107 lg 2

alusel töölepingu lõpetamise taotluse, töötamise registri kande muutmise ja palus välja mõista

TLS § 109 lg 1 alusel hüvitise.

3.Töövaidluskomisjon 10.11.2023 otsusega rahuldas avalduse täies ulatuses, tuvastas P. A. ja

Transpordiameti vahel sõlmitud töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisuse, lõpetas P. A.

ja Transpordiameti vahel sõlmitud töölepingu TLS § 107 lg 2 alusel 15.09.2023, tegi kande

töötamise registris töölepingu lõppemise kohta, mille kohaselt lõppes poolte vahel sõlmitud

tööleping TLS § 107 lg 2 alusel 15.09.2023 ja mõistis Transpordiametilt P. A. kasuks välja

TLS § 109 lg 1 alusel hüvitise summas 5550 eurot.

4. Kohus nõudis oma 13.12.23 kohtunõudega Töövaidluskomisjonilt välja asja toimiku, mis

esitati kohtule 19.12.2023. Kohus võttis Transpordiameti avalduse 27.12.2023 menetlusse ja

kohustas P. A. t esitama nõuetele vastav hagiavaldus.

Hageja nõue ja seisukohad

5. Hagiavaldus esitati kohtule 21.01.2024. Hagiavalduse kohaselt, poolte vahel sõlmiti

26.02.2019 tähtajatu tööleping nr 8-5/19-0106/2991. Alates 01.03.2023 oli töötaja igakuine

brutotöötasu summas 1850 eurot. Tööandja esitas töötajale 15.09.2023 teatise töölepingu

erakorralise lõpetamise kohta. Tööandja põhjendas avalduses ülesütlemist lühidalt järgmiste

2-23-17476

rikkumistega: töötaja on mitmel korral tööandjat teavitamata töölt puudunud; töötaja on

jätnud täitmata ametijuhendist tulenevad ja majaperenaise ülesanded.

Hageja on seisukohal, et tööandja ütles töölepingu üles etteteatamistähtaega järgimata.

Töötaja viimaseks töötamise päevaks oli 15.09.2023. Tööandja tasus töötajale TLS § 100 lg 5

alusel hüvitist 30 päeva töötasu ulatuses. Töötaja ülesütlemisega ei nõustunud, mistõttu

esitas avalduse Töövaidluskomisjoni. Töövaidluskomisjon rahuldas töötaja avalduse.

Töötaja hinnangul on ülesütlemine sisuliste eelduste puudumise tõttu TLS § 104 lg 17 alusel

tühine. Nimelt ei ole töötaja oma töökohustusi rikkunud ning ei eelnenud ülesütlemisele ka

hoiatust.

Hageja taotleb tuvastada Transpordiameti poolne töölepingu nr 8-5/19-0106/299 üleütlemise

tühisus, lõpetada tööleping nr 8-5/19-0106/299 alates 15.10.2023 või kohtu poolt leitud

kuupäeval, mõista Transpordiametilt P. A. kasuks välja kolme kuu keskmise töötasu suurune

hüvitis brutosummas 5550 eurot, parandada töötamise registris andmed töölepingu nr 8-5/19-

0106/299 (registri kanne nr 2846537) lõpetamise kuupäeva ja töösuhte lõpetamise õigusliku

aluse osas ja märkida töölepingu lõpetamise kuupäevaks 15.10.2023 või kohtu poolt leitud

kuupäev ja töösuhte lõpetamise aluseks TLS § 107 lg 2.

Kostja vastuväited

6. Kostja leiab oma vastuses hagile, et ka töövaidluskomisjon on tunnistanud töötaja

rikkumisi ning kostja jääb oma seisukohtade juurde, et töötaja rikkumised olid olulised ning

töölepingu ülesütlemine seaduslik.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS

7.Kohus, tutvunud asja materjalidega ja hinnates kõiki tõendeid kogumis, on seisukohal, et

hagiavaldus tuleb täies ulatuses rahuldada.

8.Kohus on kohaldanud TLS § 15, § 16, § 87, § 88 lg 1 p 2, p 3, p 5 ning lg 3, lg 4, § 97 lg 2 p

2, § 104 lg 1, § 107 lg 2, § 109 lg 1, TsÜS § 68 lg 1, lg 2, MKS § 25-5 p 3, VÕS § 116,

TsÜS § 68 lg 1, lg 2, § 77 lg 1

9. Kohus on 13.06.2024 eelistungil selgitanud välja, mille üle menetlusosalised vaidlevad ja

mille üle mitte, selgitanud tõendamiskoormist.

10. Kohus on hinnanud lahendit tehes kogumis kõiki asjas esitatud tõendeid, asjaolusid ning

poolte selgitusi.

Tõendid, mida kohus on hinnanud asja lahendamisel: Avalduse lisad nr 1-29 (lisast 30 on

avaldaja loobunud ja kohus on jätnud sellega asja lahendamisel arvestamata), avalduse lisa nr

31-42, hagiavalduse lisa nr 1-13, hagiavalduse vastuse lisa nr 1-36, 13.03.2024 seisukoha lisa

nr 1-3, 05.06.2024 menetlusdokumendi lisa nr 1, 08.07.24 seisukoha lisa nr 1-22, 16.08.2024

menetlusdokumendi lisa nr 1, 16.09.2024 seisukoha lisa nr 1- 14, tunnistaja H. V. ütlused

Kohus on tuvastanud:

11. Pooled ei vaidle selle üle, et avaldaja ja vastaspool sõlmisid 26.02.2019 tähtajatu

töölepingu nr 8-5/19-0106/299 (edaspidi tööleping), mille alusel alustas avaldaja 18.03.2019

töötamist Maanteeameti finants- ja haldusosakonna asjaajamistalituse vanemreferendi

töökohal. Alates 01.09.2023 töötas avaldaja vastaspoole juures tugiteenuste teenistuse

2-23-17476

õigusosakonna dokumendihalduse üksuse dokumendihalduri töökohal. Avaldaja täpsemad

töökohustused tulenesid ametijuhendist. Avaldaja töötasu oli 1850 eurot.

12. Pooled vaidlevad järgnevate asjaolude üle:

12.1 Kas töötaja on oma töökohustusi rikkunud, milliseid ning kas rikkumised on olnud

olulised.

12.2 Kas töötaja oleks saanud täiendava tähtaja jooksul enda tööülesanded täidetud.

12.3 Kas töötajat on teavitatud nõuetekohaselt ning mõistliku tähtaja jooksul temale omistatud

rikkumistest.

12.4 Kas tööleping on ülesöeldud kehtivalt (tähtaega järgides, mõistliku aja jooksul

rikkumistest teadasaamisel, eelneva hoiatusega ning milliseid rikkumisi täpsemalt hagejale

süüks pannakse).

12.5 Millal tööleping lõppes, millisel alusel on tööleping lõppenud.

13. Töövaidluskomisjoni võimalikku erapoolikust kohus ei käsitle, esiteks ei ole kohtus

vaidluse all töökomisjoni otsus ning teiseks on kostja võtnud tagasi enda esitatud tõendi,

millega soovis vastavat asjaolu tõendada ning kohtumenetluses seega kostja sellekohaseid

väiteid ei käsitletud.

’

Töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamise nõue

14. Kostja ütles hagejaga sõlmitud töölepingu erakorraliselt TLS § 88 lg 1 p 3 ja lg 3 alusel

üles. Hageja palub tuvastada, et töölepingu nr 8-5/19-0106/299 ülesütlemisavaldus on tühine.

TLS § 104 lg 1 sätestab, et seadusest tuleneva aluseta või seaduse nõuetele mittevastav

töölepingu ülesütlemine on tühine. Töölepingu kehtivaks ülesütlemiseks peavad olema

täidetud töölepingu ülesütlemise formaalsed ja materiaalsed eeldused.

Töölepingu ülesütlemise formaalsete eelduste kohaselt tuleb töölepingu ülesütlemisavaldus

TLS § 95 lg 1 kohaselt esitada kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ning TLS § 95 lg

2 kohaselt peab tööandja töölepingu erakorralist ülesütlemisavaldust põhjendama. TLS § 95

lg 3 kohaselt ei mõjuta põhjendamiskohustuse rikkumine ülesütlemise kehtivust, kuid

kohustust rikkunud pool peab hüvitama teisele poolele sellest tekkinud kahju. Riigikohtu

tsiviilkolleegium on 09.04.2014 otsuse nr 3-2-1-21-14 punktis 11 selgitanud, et töölepingu

ülesütlemise avaldusest peab nähtuma lepingut üles öelda sooviva poole tahe vabastada

pooled lepinguliste kohustuste edasisest täitmisest. Töölepingu ülesütlemisavaldus kui

tahteavaldus muutub kehtivaks kättesaamisega (tsiviilseadustiku üldosa seadus (edaspidi

TsÜS) § 69 lg 1). Kohus loeb töölepingu ülesütlemise formaalsed eeldused täidetuks, kuigi

hageja on leidnud, et ülesütlemise avaldus on põhjendamata. Kohus möönab, et

ülesütlemisavaldus on oma ülesehitusel ja sisult liialt üldine, kuid rikkumised, millele

tööandja tugineb on siiski välja toodud ja avaldusest on aru saada, et soovitakse töötajat

vabastada tema lepinguliste kohustuste täitmisest. Nagu eelpool välja toodud, ei mõjuta

põhjendamiskohustuse rikkumine ülesütlemisavalduse kehtivust.

15. Järgnevalt analüüsib kohus, kas töölepingu ülesütlemise materiaalsed eeldused on

täidetud.

Tööandja peab tõendama TLS § 88 lg 1 p 3 alusel töölepingu erakorralise ülesütlemise

materiaalseid eeldusi.

2-23-17476

TLS § 87 sätestab, et töölepingu võib erakorraliselt üles öelda üksnes töölepingu seaduses

ettenähtud mõjuval põhjusel, järgides töölepingu seaduses ettenähtud etteteatamistähtaegu.

TLS § 88 lg 1 p 3 sätestab, et tööandja võib töölepingu erakorraliselt üles öelda töötajast

tuleneval mõjuval põhjusel, mille tõttu ei saa mõlemapoolseid huve järgides eeldada töösuhte

jätkamist, eelkõige kui töötaja on hoiatusest hoolimata eiranud tööandja mõistlikke korraldusi

või rikkunud töökohustusi.

TLS § 88 lg 3 sätestab, et tööandja võib töölepingu töötaja kohustuse rikkumise või tema

töövõime vähenemise tõttu üles öelda, kui ülesütlemisele on eelnenud tööandja hoiatus.

Eelnevat hoiatamist ei ole ülesütlemise eeldusena vaja, kui töötaja ei saa kohustuse rikkumise

erilise raskuse tõttu või muul põhjusel seda hea usu põhimõtte järgi tööandjalt oodata.

Töölepingu ülesütlemise alused tulenevad TLS § 88 lg-st 1, mistõttu ei ole TLS § 88 lg 3

töölepingu lõpetamise alus, vaid töölepingu ülesütlemise eeldus, kui tööleping lõpetatakse

töötaja kohustuse rikkumise tõttu.

Seadus ei sätesta TLS § 88 lg-s 3 ettenähtud hoiatuse vorminõuet, seega võib tööandja

hoiatada töötajat mis tahes vormis, olgu siis suuliselt, kirjalikku taasesitamist võimaldavas

vormis või kirjalikult (TsÜS § 77 lg 1). Hoiatuses kui tööandja tahteavalduses peab selgelt

avalduma tahe tuua kaasa õiguslik tagajärg, s.o öelda tööleping üles, kui töötaja ei paranda

oma käitumist. Seega saab hoiatus olla väljendatud üksnes otsese tahteavaldusena

(tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lg-d 1 ja 2).

16. Kohus on tuvastanud, et töölepingu erakorralisele ülesütlemisele ei eelnenud hoiatust, ei

kirjalikku ega suulist.

Kostja on selgitanud, et vestlustes töötaja ja tema vahetu ülemuse vahel (üks-ühele vestlused)

ikka räägiti, et tööülesanded ei ole korrektselt tehtud, kuid seda, et tööandja oleks töötajat

hoiatanud, et tema tööleping võidakse lõpetada juhul kui töötaja ennast ei paranda, kostja ei

kinnitanud. Ükski asjas esitatud tõend ei tõenda, et töötajat oleks hoiatatud. Kui ka asuda

seisukohale, et etteheiteid on töötajale tehtud, ei kvalifitseeru need hoiatamiseks. Isegi kui

töötajaga oleks räägitud tema töös esinevatest puudustest korduvalt, ei annaks see alust mitte

hoiatada, kuna sellisel juhul kaotaks hoiatamise kohustus oma eesmärgi. Hoiatus peab

sisaldama sõnaselget tahet, et kui töötaja ennast ei paranda, siis lõpetab tööandja temaga

lepingu.

Hageja on 13.06.2024 istungil kinnitanud, et temale ei ole ühtegi sellist etteheidet või

hoiatust, millest oleks olnud aru saada või vähemalt eeldada, et temaga võiks tööandja

töölepingu üles öelda, tehtud.

Seda, et töötajaga probleemidest ei räägitud, tõendavad ka töötaja 13.09.2023 e-kiri ja töötaja

14.09.2023 e-kiri tööandjale. Kirjas toob töötaja välja, et ta ei ole eelnevalt saanud mitte

ühtegi hoiatust/ettekirjutust oma töö (mitte)tegemise kohta; juuni vestlusel oldi töötaja tööga

rahul, ühtlasi palus töötaja töölepingu lõpetamise põhjuseid selgitada, sest need jäid talle

arusaamatuks. Sellele kirjale tööandja ei vastanud.

Kuna tööandja ei ole tõendanud, et töötajat oleks enne töölepingu erakorralist ülesütlemist

hoiatatud, asub kohus seisukohale, et hagejale ei olnud teada enne temaga 12.09.2023

toimunud vestlust, kus andi valida, kas töötaja esitab lahkumisavalduse või temaga

lõpetatakse tööleping, et tema tööga ei olda rahul ja veel sellisel kujul, et temaga võidakse

tööleping lõpetada erakorraliselt.

17. Järgnevalt analüüsib kohus, kas tegemist oli töötaja poolt enda töökohustuste rikkumisega,

millised need olid ja kas neid saab lugeda eriliselt rasketeks rikkumisteks, mis annaks aluse

tööleping erakorraliselt üles öelda ilma eelneva hoiatuseta.

2-23-17476

18. Menetluse jooksul pööras hageja mitmeid kordi tähelepanu, et kostja

menetlusdokumentidest ja seisukohtadest ei ole aru saada, milliseid konkreetseid rikkumisi

kostja hagejale ette heidab. Riigikohtu tsiviilkolleegium on 27.05.2015 otsuse 3-2-1-43-15

punktis 11 küll selgitanud, et ülesütlemise alust saab ka hiljem täiendada, mh kohtumenetluse

kestel, kus ülesütlemise üle vaieldakse, kuid nii hagejale kui kohtule peab olema selge, millele

kostja tugineb.

Käesolevas menetluses on kostja esitanud mahukaid menetlusdokumente, mis osad tsiteerivad

töövaidluskomisjoni otsust, osad kordavad juba esitatud seisukohti ning on laialivalguvad,

mis muudavad asjas tähtsust omavatest asjaoludest ülevaate saamise raskendatuks.

Ülesütlemisavalduses on kirjas ühed etteheited hagejale, kohtumenetluses esitatud

seisukohtades lisandusid mitmed täiendavad viited väidetavatele töötaja rikkumistele.

Kohus pööras kostja tähelepanu asjaolule, et kostja peab täpsustama, milliste konkreetsete

rikkumiste põhjal on tööleping üles öeldud ning millistele rikkumistele kostja käesolevas

kohtumenetluses tugineb, et hageja saaks esitada enda poolsed vastuväiteid.

Kostja selgitas, et rikkumisi oli palju ja ta ei pidanud otstarbekaks kohtule lisada tõendeid

kõigi töötaja rikkumiste kohta, kuna sarnaseid on mahuliselt palju. Kohus selgitas, et kostja,

ehk tööandja peab kõiki oma väiteid tõendama ja kui kostja leiab, et ta ei soovi/ ei saa, teatud

tõendeid esitada, võib kohus leida, et kostja ei ole oma väiteid tõendanud.

Kohtu selgituste peale kinnitas kostja 24.09.2024 istungil, et lähtuda tuleks 15.09.2023

ülesütlemisavalduses märgitud alustest.

Seega, kohus jätab muud etteheited töötajale tähelepanuta ja analüüsib vaid töölepingu

ülesütlemisavalduses sisalduvaid väidetavaid rikkumisi.

Ülesütlemise avalduse on töötajale ette heidetud:

a) töötaja ei ole tööandjat teavitanud puudumistest 13.01.23 kontorist väljas; 10.03.23

„Jõulumäe“; 21.04.23 „Rakvere“; 08.05.23 „Hiiumaa“; 13.06.23 „Sorgu“;

b) erinevad tööülesannetega mitteseotud Lääne osakonna töötajatega tehtud väljasõidud lääne

regioonis (nt 22.08.23);

c) täitmata on järgmised tööülesanded: Lääne regiooni lepingute haldamine; saabunud

dokumendid ei ole nõuetekohaselt registreeritud ning menetlusse suunatud; majaperenaise

ülesanded – haldusosakonnaga kokku lepitud ülesanded on täitmata, lisaks ei toimi töötaja

koostöö haldusosakonna töötajatega; tööks vajaliku infosüsteemide kasutusaeg (töötaja päeva

keskmine DHS-i kasutusaeg) moodustab umbes 1/3 kogu päevasest tööajast.

19. TLS § 15 lg 1 sätestab, et töötaja täidab oma kohustusi tööandja vastu lojaalselt. TLS § 15

lg 2 p-d 1 ja 2 sätestavad, et töötaja kohustus on teha kokkulepitud tööd ja täita töö

iseloomust tulenevaid kohustusi kokkulepitud mahus, kohas ja ajal. TLS § 15 lg 2 p 7 järgi

on töötaja kohustatud tööandjale töötakistusest või selle tekkimise ohust teavitama. TLS § 16

lg-d 1 ja 2 sätestavad töötaja hoolsuse määra. Töötaja peab täitma töökohustusi lojaalselt,

oma teadmiste ja oskuste kohaselt tööandja kasu silmas pidades ning töö iseloomust tuleneva

vajaliku hoolsusega. Töölepingu täitmisel järgitav hoolsuse määr, mille järgimata jätmise

korral töötaja vastutab lepingu rikkumise eest, määratakse tema töösuhte järgi, arvestades

tööandja tegevuse ja töötaja tööga seotud tavalisi riske, töötaja väljaõpet, ametialaseid

teadmisi, mida nõutakse töö tegemiseks, samuti töötaja võimeid ja omadusi, mida tööandja

teadis või teadma pidi.

Hageja töötas töölepingu punkti 3.1. kohaselt täistööaja alusel, arvestuslikult 8 tundi päevas

ja 40 tundi nädalas. Hagejale kohalduva ametijuhendi järgi oli hageja teenistuskoha eesmärk

tagada vastaspoole täpne ja õigeaegne infoliikumine ja dokumendihaldus ning juhendada ja

nõustada teenistujaid dokumendihalduse valdkonnas. Ametijuhendi punktist 3.1 tuleneb, et

2-23-17476

dokumendihalduse korraldamine eeldab mh üldkäskkirjade, otsuste ja korralduste

nõuetekohast vormistamist ja menetlusse suunamist dokumendihaldussüsteemis, lepingute

nõuetekohast registreerimist ja menetlusse suunamist dokumendihaldussüsteemis ja töö

iseloomust

tulenevate dokumentide vormistamist ja menetlusse suunamist

dokumendihaldussüsteemis. Samuti pidi hageja ametijuhendi punkti 3.2 järgi tegema

dokumendihaldusalast järelevalvet. Hageja vastutab ametijuhendi punkti 5.1 järgi ameti ja

tugiteenuste teenistuse põhimäärusega dokumendihalduse üksusele pandud ülesannete ja

ametijuhendiga kehtestatud teenistuskohustuste õigeaegse, täpse ja korrektse täitmise eest.

Punkti 5.2 järgi vastutab tööülesannetesse puutuvate õigusaktide, juhendite ja juhiste ning

korralduste järgimise ning täitmise eest. Lisaks olid hagejal ka majaperenaise ülesanded.

20. Järgnevalt analüüsib kohus töötajale omistatud rikkumisi eraldi ning hindab, kas töötaja

on enda tööülesandeid korrektselt täitnud või on töötaja oma töökohustusi rikkunud ja kas

need rikkumised on olnud rasked või sellised, mille alusel töötaja ei saaks eeldada, et

töölepingu erakorralisele ülesütlemisele eelneks hoiatust.

20.1 Vahetu juhi teavitamine kaugtöö tegemisest ja tööst eemal olekust

Töötajale heidetakse ette, et ta ei ole tööandjat teavitanud puudumistest 13.01.23 „kontorist

väljas“; 10.03.23 „Jõulumäe“; 21.04.23 „Rakvere“; 08.05.23 „Hiiumaa“; 13.06.23 „Sorgu“

ning tööülesannetega mitteseotud Lääne osakonna töötajatega tehtud väljasõidust lääne

regioonis 22.08.23 (kohus märgib, et käsitleb vaid konkreetse kuupäevaga väljasõitu, kuna

rohkem kuupäevi ei ole ülesütlemisavalduses välja toodud).

20.1.1 Kostja tugineb töölepingu ülesütlemisel asjaolule, et hageja ei ole kostjat teavitanud

tööst eemal olekust või kaugtöö tegemisest. Kostja töökorralduse reeglite punkt 6.2.8. sätestab

järgmist: sõltuvalt töö iseloomust ja kokkuleppel vahetu juhiga ning vastavate tehniliste

võimaluste (arvuti, telefon, juurdepääs ameti andmebaasidele) olemasolul võib teenistuja

kasutada töö tegemiseks kaugtöö võimalust vastavalt kaugtöö tegemise juhendile.

Seega tuleneb töökorralduse reeglitest, et hagejal oli kohustus vahetut juhti eraldi teavitada

kaugtöö tegemisest ja väljapool töötamise kohta töötamisest.

20.1.2 Hageja on selgitanud, et on enda kaugtöö tegemisest ja kontorist eemaloleku märkinud

Outlook kalendrisse ja tegemist ei olnud ülesütlemisavalduses märgitud kuupäevadel töölt

puudumisega ega tööluusiga, vaid kaugtöö tegemisega. 22.08.23 kohta hageja ei mäleta, kas

ta äkki unustas Outlook kalendrisse vastava päeva märkida, igal juhul ei ole võimalik hagejal

tagantjärgi tõendada, kas kalendris vastav märge oli või ei olnud.

Selles osas, et eraldi vastavate päevade kohta hageja kostjat üle ei teavitanud, vaidlust ei ole.

Küll on vaidlus selle üle, kas kalendrisse märgiti kontorist eemal olek enne või tagantjärgi

ning kas ainuüksi Outlook kalendrisse märke lisamine täidab tööandja ees teavitamise

kohustust. Samuti on vaidlus, milline on hageja töökoht (kas Pärnu või Harjumaa) ja kas

tuleks eristada kaugtööd ja kodukontorit.

20.1.3 Kohus leiab esitatud tõenditest lähtuvalt, et töötajal oli kohustus kaugtöö tegemisest

vahetut juhti teavitada. Vastav asjaolu tulenes töökorralduse reeglitest.

Kohus leiab, et kaugtöö definitsioon hõlmab ka kodukontoris töötamist. Kaugtöö on töövorm,

mille puhul töötaja teeb tööd kohas, mis asub väljaspool selleks tavapäraselt ette nähtud

tööandja ettevõtet. Kaugtöö oluliseks tunnuseks on töö tegemine väljaspool tavapärast töö

tegemise kohta, kuigi tööd oleks võimalik teha ka tööandja ruumides.

Mis puudutab töö tegemise kohta, siis nõustub kohus kostjaga, et hageja töökohaks on Pärnu,

kuna lähtuda tuleb Transpordiameti vastava teenindusbüroo asukohast, kus hageja

igapäevaselt töötas.

2-23-17476

20.1.4 Seda, kas töötaja sisestas eemaloleku kalendrisse tagantjärgi või eelnevalt, ei ole asjas

esitatud tõendite pinnalt võimalik tuvastada. Tööandja on küll lisanud pildi Outlook kalendrist

ja väidab, et nurgas olev kuupäev ja nimi näitab, millal on teade sisestatud, kuid töötaja

väidab, et vastav kirje näitab millal on teadet muudetud. Muid tõendeid asjas esitatud ei ole,

seega pole võimalik kohtul tuvastada, kas kalendrisse on tehtud märge eelnevalt või

tagantjärgi.

20.1.5 Kohus on seisukohal, et üksnes Outlooki kalendrisse töökohast eemaloleku märkimine

(kas siis eelnevalt või tagantjärgi) ei täida mõlemal juhul teavitamise eesmärki, kuivõrd

töötaja töökohustused sisaldasid ka töökohustusi, mida saab täita vaid kontoris kohapeal, nt

majaperenaise kohustused, koosolekute assisteerimine, seega oli vajalik lisaks teavitamisele

saada ka vahetu juhi kooskõlastus töökohast eemalolekuks.

Samas ei loe kohus vastavat asjaolu töötaja poolseks rikkumiseks, vaid pigem eksimuseks,

kuna tööandja ei andnud töötajale mitte mingisugust tagasisidet, et Outlooki kalendri

kasutamine on ebapiisav, vähemalt ei ole seda menetluses tõendatud. Esimene puudumine,

mida tööandja ette heidab on märgitud 13.01.2023. Seega pidi olema tööandja juba siis

teadlik, et töötaja ei teavita lisaks kalendrisse märke tegemisele otse oma vahetut ülemust

kaugtöö tegemisest. Kuna tööandja poolt mitte mingisuguseid etteheiteid selles osas ei

kaasnenud, siis on eluliselt usutav, et töötaja arvas, et tööandja aktsepteerib sellist teavitamist.

Tööandja väited, et ta ei suudagi kõigi töötajate kohta Outlook kalendrit jälgida, ei päde.

Tööandja on ise märkinud, et vastav süsteem on seatud töö paremaks planeerimiseks. Töötaja

ei pidanud eeldama, et tööandja ei vaatagi Outlook kalendrit. Hageja märgib õigesti, et sellisel

juhul, kui tööandja Outlook kalendrit ei jälgi, kaotab sinna märgete tegemine oma mõtte.

Kohus märgib lisaks, et kaugtöö tegemise võimalus iseenesest töötajal eksisteeris. Ühestki

asjaolust ega tõendist ei tulene, et avaldaja oli keelatud kaugtööd teha. Ka asjaolu, et hageja ei

olnud kinnitanud juhendiga tutvumist ja täitnud vastavat küsimustikku, ei tähenda, et tal

kaugtöö tegemine oleks olnud selle tõttu keelatud.

20.1.6 Järgnevalt hindab kohus asjaolu, kas on tõendatud, et töötaja teostas kõigil päevadel

kaugtööd või jättis osadel või kõigil päevadel oma tööülesanded kas terviklikult või osaliselt

tegemata ning tegemist oli tööluusiga.

Kostja on välja toonud näited hageja Outlook kalendrist, kuhu hageja on märkinud et ta on

viibinud nt Rakveres ja Hiiumaal.

Hageja on selgitanud, et 13. jaanuar 2023 oli töötaja Transpordiameti sünnipäeval, 10. märts

2023 oli ühisüritus, 21. aprill 2023 tegi Rakvere kontoris tööd, 8. mai 2023 ja 13. juuni 2023

käis kolleegiga objektidel kaasas. 22.08.23 läks kolleegiga kaasa Tallinna.

Hageja on kohtu hinnangul tõendanud, et ta viibis 21.04.2023 Rakvere kontoris (A. P. on

andnud seletuse, et hageja viibis vastaval päeval Rakvere kontoris) ning 08.05.2023 ja

13.juuni 2023 vastavalt Hiiumaal ja Sorgus (E. H. on kinnitanud oma seletuses, et on

kutsunud hagejat kaasa objektidega tutvuma). Kohus märgib, et asjaolu, kas Sorgus käimisega

on hageja rikkunud seadust, kohus ei analüüsi, kuna tööandja ei ole ülesütlemisavalduses

vastavat asjaolu välja toonud.

Tuvastatud on, et 22.08.2023 käis hageja kolleegiga tööandja ametiautoga Harjumaal,

Tallinnas. Seda, kas 13.01.23 ja 10.03.23 hageja viibis märgitud üritustel, üheselt tuvastada ei

ole võimalik.

20.1.7 Kohus nõustub kostjaga, et hageja töökohustused lähtuvalt ametijuhendist olid seotud

eelkõige dokumendihaldusega ning polnud määratletud, et töötaja kohustus on käia

objektidel kohapeal. Ametijuhendi kohaselt allus hageja dokumendihalduse üksuse juhatajale.

Tema vahetu juht oli E. M.. Seega pidi hageja alluma oma vahetu juhi korraldustele ja tööaja

kasutamisel ja tööülesannete täitmisel lähtuma eelkõige oma vahetu juhi korraldustest ja

2-23-17476

juhistest. Kui teise osakonna töötaja/juht tegi hagejale ettepaneku tulla kaasa objektidele, siis

oleks pidanud hageja selle enne kooskõlastama oma vahetu juhiga. Hageja seda asjaoludest

nähtuvalt teinud ei olnud.

Asjas on tõendatud, et hageja viibis arvutis vastavatel päevadel vähe aega, 22.08.2023 üldse

mitte. Samas ei ole tõendatud, et hageja ei oleks üldse tööülesannetega tegelenud.

20.1.8 Kohus ei loe vastavaid eemalolekuid tööluusiks, kuid leiab, et tegemist on töötaja poolt

töökohustuste võimaliku rikkumisega, kuna tõendatud on, et hageja töötas päevadel, kus ta

viibis töökohast eemal selliselt, et ta oli arvutisse sisse logitud väga lühikest aega. Vastavatel

päevadel ei olnud hagejal võimalik teisi ametijuhendist tulenevaid ülesandeid (nt

majaperenaise ülesanded) täita. Seega loeb kohus tuvastatuks, et hageja on töötanud

vastavatel päevadel ettenähtud tööajast väiksemas mahus.

Samas märgib kohus, et tegemist ei ole kohtu hinnangul raske rikkumisega ning sellistele

rikkumistele oli võimalik tööandjal töötaja tähelepanu juhtida, mida tööandja ei teinud,

vähemalt ei ole kohtumenetluses selliseid tõendeid esitatud.

20.1.9 Mis puudutab 22.08.23 töökohast eemalolekut, siis ühtlasi heidab kostja ette ka seda, et

ametiautot kasutati vastaval päeval erasõiduks. Kostja sõidukite kasutamise korra punkti

8.1.4. kohaselt on sõidukid ettenähtud kasutamiseks töö-, ameti- või teenistusülesannete

täitmiseks. Keelatud on ametisõidukite kasutamine erasõitudeks. Kohus palus täpsustada, kas

kostja tugineb ka kohtumenetluses sellele, et ametiautot on erasõiduks kasutatud. Kostja

selgitas, et ülesütlemisavalduses sellele ei ole tuginetud, samas töövaidluskomisjonis asus

sellele kostja tuginema. Lõppkokkuvõttes eraldi auto kasutusele kohtumenetluses kui

töölepingu ülesütlemise alusele kostja kohtumenetluses ei tuginetud, vaid tugineti 22.08.23

tööluusile.

Kohus möönab, et hageja võib olla pannud toime sõiduki kasutamise korra punkti 8.1.4.

rikkumise, kuid kuna kostja vastavale rikkumisele ülesütlemise avalduses ei tuginenud,

täiendas sellega ülesütlemise alust alles töövaidluskomisjonis, samas kohtumenetluses lõpuks

kinnitas, et pigem sellele alusele ei tugine, siis kohus ei käsitle eraldi, kas töötaja poolt

ametiauto kasutamine oli rikkumine või mitte ning hindab vaid seda, kas 22.08.2023 võis olla

tegemist tööluusiga. Kohus lisab, et kui ka kostja oleks jäänud vastava ülesütlemise aluse

juurde, oleks mõistlik aeg vastavale rikkumisele tuginemiseks möödunud.

20.1.10 Hageja on selgitanud, et tegemist ei olnud 22.08.2023 töölt puudumisega ning et ta oli

koguaeg kättesaadav ja jälgis telefonis e-maile tööülesannete kohta.

Kostja esitas vastuväited, et telefonis ei saa hageja süsteemi sisse logida ning enda

tööülesandeid täita. Töötaja ei saanud tegeleda dokumendi haldusega telefoni teel. Näeb vaid

neid e-kirju, mis on talle omistatud ja ei näe üldmeilile saadetud kirju. Pöördumise sisuga ei

olnud võimalik töötajal telefoni kaudu tutvuda.

Kohus on seisukohal, et hageja 22.08.2023 töökohalt eemalolekut ei saa lugeda tööluusiks,

kuna tööalaste töömeilide jälgimine on samuti osa hageja tööst. Kostja ei ole tõendanud, et

mingisugune oluline tööülesanne oleks jäänud 22.08.2023 tegemata, mis oleks põhjustanud

tööandjale probleeme või kahju. Nagu ka eelnevate käsitletud päevade osas, leiab kohus, et ka

sellel päeval on hageja töötanud ettenähtud tööajast väiksemas mahus, kuid et hageja ei oleks

üldse tööülesandeid täitnud ei ole tõendatud. Tegemist on hageja poolse rikkumisega, kuid

mitte sellise rikkumisega, mis annaks alust tööleping erakorraliselt üles öelda ja ilma

hoiatamata.

20.2 Kostja on töötajale etteheitnud ka töökiusu. Kuigi kostja on kinnitanud kohtumenetluses,

et jääb ülesütlemisavalduses toodud aluste juurde ning töökiusu ülesütlemisavalduses alusena

välja toodud ei olnud (oli viidatud vaid koosoleku kokkukutsumisele), on menetluses pooled

selle osas vaielnud ja enda seisukohti esitanud. Kohtumenetluses on ära kuulatud selles osas

tunnistaja H. V. . Kohus ei käsitle seda eraldi ülesütlemise alusena, kuid märgib, et H. V.

2-23-17476

ütlustega on tõendatud, et mitte mingisugust töökiusu ei esinenud. Samuti on tõendatud, et

koosolek (pigem vestlus) oli kokku kutsutud H. V. palvel. Tõendeid, mis tõendaksid

töökiusu, asjast ei nähtu.

20.3 Tööülesannete mitte täitmine

Kostja heidab hagejale ette, et täitmata on järgmised tööülesanded: Lääne regiooni lepingute

haldamine; saabunud dokumendid ei ole nõuetekohaselt registreeritud ning menetlusse

suunatud; majaperenaise ülesanded – haldusosakonnaga kokku lepitud ülesanded on täitmata,

lisaks ei toimi töötaja koostöö haldusosakonna töötajatega; tööks vajaliku infosüsteemide

kasutusaeg – töötaja päeva keskmine DHS-i kasutusaeg moodustab umbes 1/3 kogu

päevasest tööajast.

20.3.1 Tööks vajaliku infosüsteemide, dokumendihaldussüsteemi kasutusaeg.

Kostja hinnangul ei ole hageja enda töökohustusi korrektselt täitnud. Kostja on esitanud

väljavõtte hageja dokumendihaldussüsteemi kasutamise aja kohta. Antud tõendi kohaselt on

hageja nt 06.09.2023 kasutanud dokumendihaldussüsteemi 27 minutit ja 08.09.2023 39

minutit. Kostja on esitanud väljavõtte, et hageja pidi perioodil 01.09.2023 kuni 08.09.2023

töötama 46 tundi. Hageja on antud ajavahemikul osalenud 6 tundi koosolekul ja kasutanud

dokumendihaldussüsteemi 7 tundi ja 44 minutit. Seega on vastaspoolel teadmata tööaja

kasutus 31 tunni ja 16 minuti ulatuses.

Kostja on tööaja arvestuse esitanud alates 28.06.2023 ning alates sellest ajahetkest on

teadmata valdav osa avaldaja tööaja kasutamisest.

Hageja märgib, et on lisaks infosüsteemide kasutusele tegelenud ka teiste temale

ametijuhendiga pandud tööülesannetega.

On tõendatud, et hageja täitis lisaks dokumendihalduri kohustustele ka majaperenaise

tööülesandeid. Samuti tulenevad ametijuhendist lisaks dokumentide ja lepingute haldamise

kohustusele ka muid kohustusi (nt teenistujate nõustamine, bürootarvete tellimine,

koosolekute ja nõupidamiste assisteerimine, külaliste vastuvõtmine jne). Seega leiab kohus, et

ainuüksi dokumendihaldussüsteemi kasutamise aeg ei näita tehtud töö aega.

Kuigi hageja tööaja kasutus tekitab küsimusi, ei saa sellist tööaja kasutust lugeda

rikkumiseks. Tööandja oleks pidanud kahtluste korral töötaja tööaja kasutuse osas, tegema

töötajale nt ettepaneku enda tööaeg ja tehtud ülesanded kaardistada, mis oleks andnud

tööandjale vägagi selge ülevaate, kuidas töötaja enda tööaega kasutab ja kas ta täidab

korrektselt tööülesandeid. Praegusel juhul on tegemist tööandja oletustega, mis on

tõendamata.

20.3.2 Dokumentide registreerimine.

Kostja heidab hagejale ette, et ta ei registreerinud enda vastutusalasse kuuluvaid dokumente,

vaid seda pidid tema eest tegema teised töötajad.

Kostja on välja toonud, et suur osa hageja vastutusalasse kuuluvatest kirjadest on teiste

töötajate poolt registreeritud.

Hageja on selgitanud et kui keegi teine on need kirjad registreerinud, siis hagejal ei olegi

võimalik neid enam registreerida. Samuti tõstatas hageja küsimuse, et miks teised töötajad ei

suunanud tema sarja kirju temale. Kostja selgituste kohaselt ei suunanud teised töötajaid kirju

seetõttu, et hagejat ei olnud tööl.

Eeltoodust järeldab kohus, et teised töötajad on omaalgatuslikult võtnud osa hageja

töökohustustest enda kanda, sellest hagejat teavitamata (st talle kirju suunamata). Seega kui

2-23-17476

hageja ei saanud enda töökohustust täita, kuivõrd teine töötaja on temale kuuluva kirja enne

teda registreerinud, ei ole avaldaja poolt toime pandud rikkumist.

Lisaks, kostja on ise kinnitanud, et teised töötajad teavitasid vahetut juhti, kes siis oleks

pidanud antud asjaolust teadlik olema pikemat aega enne töölepingu ülesütlemist. Tööandjal

oli võimalik hageja tähelepanu juhtida asjaolule, et osad hageja kuuluva sarja kirjad on

registreeritud teiste töötajate poolt, seda et kostja oleks seda teinud, menetluses kostja

tõendanud ei ole. Hageja väidab, et temaga ei ole sellel teemal räägitud. Kohtul ei ole

võimalik tuvastada, mida räägiti 1-1-le vestlustes, kohus muudest tõenditest hageja

teavitamist välja ei loe.

20.3.3 Saabunud dokumentide registreerimine ning menetlusse suunamine

Kostja leiab, et hageja ei ole saabunud dokumente nõuetekohaselt registreeritud ning

menetlusse suunanud ning ka suunanud ebaõigesti edasi enda kirju teistele töötajatele.

20.3.3.1 Kostja on välja toonud, et asjaajamiskorra punkti 7.2.9. kohaselt tuleb saabunud

dokumendid registreerida saabumise päeval või hiljemalt saabumise päevale järgneval

tööpäeval. Kostja heidab ette, et hageja viivitas kirjade registreerimisega.

Kliendi pöördumiste korra punkt 7.1.6 järgi peavad Chirasse saabunud kirjad olema jagatud

hiljemalt 1 tööpäeva jooksul ehk võimalikult kiiresti.

Kostja vastuolu kahe korra punkti vahel ei näe. Hageja leiab, et esineb vastuolu.

Kohus on seisukohal, et teatav vastuolu kahe korra vahel esineb. Võttes arvesse, et töötaja on

nõrgem pool, siis ei saa töötajale rikkumisena ette heita, et ta lähtus asjaajamiskorra punktist

7.2.9

20.3.3.2 Hageja märgib, et tähtaja jooksul ei ole registreeritud kaks kirja – 06.09.2023 kell

15.40 kiri ja 06.09.2023 kell 13.52 kiri. Seoses E. M. `iga, märgib töötaja, et kirjad tulid sisse

31.08.2023. Nendega pidi tegelema järgmisel tööpäeval ning siis oli E. M. juba tööl. Ka

kooskõlastas töötaja oma tegevuse E. M. ’iga

Töötaja möönab, et mõnede kirjade tähtaeg on üle läinud. Samas jääb töötajale arusaamatuks,

miks on kirjadega tegelemine oluliselt hilinenud ka selle aja jooksul, kui töötajat enam

tööandja juures ei töötanud, sh on osad kirjad lahendatud alles oktoobris. Tegemist võis olla

töötaja arvates kirjadega, mille lahendamine ei seisnud töötaja taga, mistõttu ei saanud

tööandja neid ka pärast töötaja töölepingu lõppemist koheselt lahendada. Süsteem oli nähtav

kõigile dokumendihalduritele, kaasa arvatud E. M.le.

Kohus märgib, et asjaolu, et töötaja on kooskõlastanud oma tegevuse E. M. `iga, on kostja

poolt ümber lükatud E. M. seletusega. Samas ei ole tegemist rikkumisega, kui töötaja nägi, et

tegemist ei ole kiireloomulise kirjaga ja kuna E. M. tuli järgmine päev tööle, on arusaadav, et

töötaja leidis, et E. M. ise saab vastava kirjaga edasi tegeleda.

20.3.3.3 Kohus leiab, et kui töötaja on kirju registreerinud järgmisel tööpäeval, ei ole see

rikkumine, kuna sellist tegevust võimaldab asjaajamiskord. Samuti ei oleks oluline rikkumine,

kui mingisuguste kirjade registreerimine on tähtajast üle läinud, mida ka töötaja on ise

tunnistanud. Tööandja oleks saanud töötajat teavitada, et selline asi ei ole aktsepteeritav ning

töötajal oleks olnud võimalik end paranda. Tööandja seda teinud ei ole, vähemalt ei ole asjas

selliseid tõendeid esitatud. Kostja on küll esitanud tõendina väljavõtte kirjavahetusest, mille

kohta on selgitanud, et hageja vahetu juht on andnud talle märku tema poolt registreerimist

vajavatest kirjadest, kuid vastavast tõendist ei nähtu, kes on kirja kirjutanud ning kui ka võtta

aluseks, et tegemist on hageja ja tema vahetu juhi kirjavahetusega, on hageja õigesti juhtinud

2-23-17476

tähelepanu asjaolule, et tööjaotuse tõendist tuleneb, et DVK dokumendid olid K. V. i ja

asendajana hageja vahetu juhi vastutusalas. Seega ei ole ka antud tõenditega tõendatud hageja

töökohustuse rikkumine.

20.3.3.4 Kohus nõustub kostjaga, et aegkriitilised kirjad peaksid olema registreeritud samal

päeval, kuid sellisel juhul, kui kostja leiab, et hageja on põhjendamatult jätnud mingisuguse

aegkriitilise kirja samal päeval registreerimata, oleks tulnud sellele konkreetsele rikkumisele

tugineda.

Kohtumenetluses on kostja välja toonud juuni 2023 juhtumi, kus tuli kiri „Tee sulgemine“,

mis oli aegkriitiline, kuna luba oli vaja välja anda. Vastav kiri registreeriti päev hiljem. Kohus

nõustub, et hageja oleks pidanud jälgima, et tegemist on aegkriitilise kirjaga ja selle koheselt

registreerima ning selles suhtes on hageja olnud hooletu. Samas ei ole vastavale konkreetsele

juhtumile ülesütlemise avalduses viidatud ning möödas on mõistlik aeg vastavale rikkumisele

tuginemiseks. Kostja on küll viidanud, et koosolekul seda juhtumit käsitleti, kuid hageja on

sellele vastu vaielnud. Kohus märgib, et vaid koosoleku kutse ei saa olla tõendiks, et vastavat

juhtumit ka koosolekul käsitleti. Kohtul ei ole võimalik tuvastada, mida koosolekul arutati ja

mida mitte.

20.3.3.5 Kostja on esitanud kohtumenetluses ka näite hageja töökvaliteedi kohta, mille

kohaselt on hageja registreerinud dokumendile vale e-posti aadressi. Kuivõrd tööjaotuse

tõendist tuleneb, et hageja registreeris ka detailplaneeringud, siis on antud kiri, mille

klassifikaator on detailplaneering, hageja vastutusala. Seega on tõendatud, et vastava kirja

registreerimisel on hageja olnud hooletu. Samas leiab kohus, et selliseid eksimusi, mis on

tingitud hooletusest, ei saa lugeda oluliseks töökohustuse rikkumiseks. Nagu eelpool on kohus

leidnud, oleks olnud võimalik tööandjal juhtida töötaja eksimustele tähelepanu.

20.3.3.6 Kostja on esitanud tõendina Jiras jagatud piletite statistika. Antud tõendi kohaselt oli

teistel töötajatel tunduvalt rohkem pileteid kui hagejal. Hageja on tõendist nähtuvalt

registreeritud 717 piletit, A. V. el 5514 piletit, M. V. l 5828 piletit, E. M. l (alustav töötaja)

2066 piletit ja Ü. K. 1921.

Töötaja väidab ka seda, et tal ei olnud vaatele „liiklus“ juurdepääs. Kui need talle suunati, siis

ta nägi neid. Oli juurdepääs vaatele „Tee“. Töötaja väidab, et ta pöördus tööandja poole IT-abi

probleemidega. Asjas on tõendatud, et hageja on mingisuguse probleemiga IT-abi poole

pöördunud. Kostja väidab, et tegelikult töötajal oli liikluse piletitele juurdepääs, vahepeal

väike probleem eksisteeris, kuid see sai lahendatud.

Menetluses ei ole võimalik tuvastada, kui kaua probleem kestis, enne kui see sai lahendatud ja

kas see sai lahendatud. Seega on võimatu kohtul anda ka hinnangut, kas IT võimalikud

probleemid võisid mõjutada töötaja tööülesannete täitmist ja kas asjaolu, et hagejal oli vähem

pileteid, võiks kvalifitseeruda rikkumisena.

20.3.4 Lääne regiooni lepingute haldamine

Kostja tugineb töölepingu ülesütlemisavalduse esitamisel asjaolule, et 493 lepingut olid

hageja poolt haldamata.

20.3.4.1 Hageja tõi välja, et antud lepingud pidid PlanPro tööplaani kohaselt olema täidetud

31.12.2023 ning kostja selgituste kohaselt pandi antud täiendav tähtaeg hagejale 2023. aasta

augustis.

2-23-17476

On tõendatud, et pooled on leppinud kokku, et antud lepingute haldamise tähtaeg oleks olnud

31.12.2023, mistõttu jääb kohtule arusaamatuks, kuidas on hageja antud kohustust

15.09.2023, kui avaldajale esitati töölepingu erakorraline ülesütlemisavaldus, rikkunud.

Kohus nõustub kostjaga aga selles, et töötaja aastaseks üldiseks eesmärgiks ei saa olla

igapäevaste töökohustuste korrektne täitmine. Ametijuhendi kohaselt oli hageja kohustus

hallata lepinguid, mis tähendab, et tegemist oli tema igapäevase töökohustusega, mis oleks

tulnud täita vastavalt asjaajamiskorrale. Kohus möönab, et sellise hulga lepingute puudulik

haldamine näitab hageja töösse suhtumist, kuid asjaoludest tuleneb, et kostja oli sellisest

lepingute mahust teadlik ja määras hagejale täiendava tähtaja, mistõttu ei pidanud kostja

antud asjaolu teada saades suureks rikkumiseks.

20.3.4.2 Hageja on kohtumenetluses selgitanud, et lepingute lõplikud staatused olid

muutmata ja seda ta kuid see ei tähenda seda, et nendega üldse ei tegeletud.

Kostja märgib, et lepingute haldamine oli P. A. igapäevane tööülesanne. Kostja on

menetluses selgitanud, kuidas lepingute haldamise protsess välja nägi ning et ühe lepingu

haldamine vajas kindlasti rohkem aega, kui mõni hiireklikk. Samas ei suutnud kostja välja

tuua, palju keskmiselt võtab aega ühe lepinguga tegelemine. Poolte seisukohad ajakulu suhtes

on erinevad.

Kohtul ei ole võimalik asjas esitatud tõendute põhjal tuvastata, palju võiks olla keskmine

ajakulu. Samas märgib kohus, et hagejale anti täiendav tähtaeg lepingutega tegelemiseks, mis

oli 31.12.2023. Töölepingu erakorralise ülesütlemise ajaks, s.o 15.09.2023 ei olnud vastav

tähtaeg möödunud. Kostja väited, et neil pannakse paika aasta eesmärgid, kus lõpptähtajaks

ongi aasta lõpp ja kostja ei saanud oodata aasta lõpuni, ehk tähtaja lõpuni, kuna siis võib

kannatada teiste isikute töö, ei päde. Kostja oleks täiendava tähtaja määramisel pidanud kõigi

selliste asjaoludega arvestama. Töötaja ei saanud eeldada, et talle määratakse lisatähtaeg, aga

ta peab enda ülesanded saama valmis veel mingisuguse tähtaja sees, mida eraldi välja toodud

ei ole.

20.3.4.3 Kohtu hinnangul on tõendamata ka kostja väited, et hageja ei oleks saanud täiendava

tähtaja jooksul haldamata lepingutega valmis.

Asjaolu, et 15.septembriks 2023 oli ära tehtud kostja poolt 100 lepingut ja jääk 498, ei

tähenda automaatselt seda, et hageja ei saaks kõiki lepinguid hallatud talle antud täiendavaks

tähtajaks, s.o 31.12.2023. Kohus on seisukohal, et see oli tööandja eeldus, et töötaja hakkama

ei saa, mis ei põhine ühelgi tõendid.

20.3.5 Majaperenaise kohustuste täitmine

Kostja on hageja poolt rikkumisena välja toonud ka selle, et majaperenaise ülesanded olid

täitmata, koostöö ei toimi haldusosakonnaga. Asjas on tuvastatud, et hageja kohustutus täitma

ka majaperenaise ülesandeid, mis seisnesid hageja vahetu juhi poolt 16.02.2023 saadetud e-

kirjast tulenevalt köögi igapäevases korrashoius (nõudepesumasinast nõude kappi

paigutamine, nõudepesumasina tööle panemine, kohvimasina igapäevane jooksev hooldus ja

puhastamine), köögi varustatuse jälgimises ja selle täiendamise vajadusest haldusosakonna

teavitamisest, koosoleku ruumide silma peal hoidmises ja vajadusel koristamise vajadusest

teavitamisest, vajadusel koosolekute ja nõupidamiste korraldamise toetamises, bürootarvete

vajaduse kaardistamises ja tellimises, pudelivee tellimises ja ukse avamises (nt kullerile,

kliendile jne). Tööjaotuse tõendist tuleneb lisaks ka sõidupiletite tellimine, sõidu- ja

taksokaartide väljastamine ja muude jooksvate teemadega tegelemine.

Kostja heidab hagejale ette köögis oleva kohvimasina hooldamata jätmist.

Hageja esitatud kirjavahetusest tuleneb, et tema vahetu juht on andud avaldajale teada temale

laekunud kaebusest, et kohvimasin on hooldamata. Kirjavahetusest selgub, et hageja on

2-23-17476

käinud kohvimasinat kontrollimas ja hooldust see ei vaja. Hageja vahetu juht on seepeale

vastanud, et ta ei oska seda kommenteerida. Seega on väide hooldamata kohvimasina kohta

paljasõnaline ja tõendamata. Lisaks on hageja oma vahetule juhile andnud teada, et suur

kohvimasin, mille hooldamine oli haldusosakonna kohustus, vajab täiendamist (kakao ja

pulbri lisamine), kuid kirjavahetusest loeb välja, et vastav masin ei ole hageja kohustus.

Kohus rõhutab ka seda, et vastav juhtum kohvimasinaga leidis aset aprillis 2023, seega on

tööandja minetanud õiguse vastavale rikkumisele tuginemiseks, kuna mõistlik aeg on möödas.

Kostja on küll märkinud, et hagejat teavitati ka sellest, et kuna tema majaperenaise

ülesannetega hakkama ei saa, siis lähevad ülesanded üle teisele inimesele, hageja kinnitab, et

seda, miks ülesanded üle läksid, et põhjus oli tema mitte hakkama saamises, kostja ei

selgitanud. Kohtul pole võimalik tuvastada, mida täpselt 1-1-le vestlustel räägiti, kuid kuna

tõendamiskoormis on kostjal, et kostja on hagejat puudustest teavitanud ja kostja seda

tõendanud ei ole, siis asub kohus seisukohale, et hagejal selle kohane teave puudus, et temale

heidetakse ette tööülesannetega mitte hakkama saamist.

Mis puudutab koostöö mitte toimimist haldusosakonnaga, siis kohus ei loe kostja väidetest

ega tõenditest välja, mida täpsemalt töötajale selles suhtes ette heidetakse. Tunnistaja H. V.

on andnud tunnistusi, et kõigi kolleegidega oli tema teada hagejal läbisaamine hea, märkis, et

tõepoolest on temani jõudnud info, et ühe haldusosakonna töötajaga esines lahkarvamusi, kuid

et kuidas kellegagi lahkarvamuse esinemine kvalifitseeruks töökohustuste rikkumise alla, pole

kohtule arusaadav.

21. Kokkuvõtlikult leiab kohus töötaja võimalike töökohustuste rikkumise suhtes ja tööandja

poolt töölepingu ülesütlemise materiaalsete eelduste täitmise kohta järgmist.

21.1 TLS § 88 lg 3 järgi võib tööandja töölepingu töötaja kohustuse rikkumise tõttu üles

öelda, kui ülesütlemisele on eelnenud tööandja hoiatus.

Kohus on eelnevalt tuvastanud, et hoiatust ei ole töötajale tehtud.

PlanPro-sse sisestatud oodatava tulemuse väljavõttest saab järeldada, et vahetu juht ja töötaja

on omavahel rääkinud lepingute haldamise probleemist, kuivõrd aasta eesmärgiks on seatud

töötaja igapäeva töö tegemine, kuid muus osas töötajale tagasiside andmist ning töötaja

tähelepanu juhtimist võimalikele puudustele töötaja töös, tõendatud ei ole (kohvimasina

hooldamata jätmisest on räägitud aprillis 2023, kuid et kohvimasin oli tõe poolest hooldamata,

pole tõendatud).

21.2 Eelnevat hoiatamist ei ole ülesütlemise eeldusena vaja, kui töötaja ei saa kohustuse

rikkumise erilise raskuse tõttu või muul põhjusel seda hea usu põhimõtte järgi tööandjalt

oodata. Riigikohtu tsiviilkolleegium on 16.03.2016 otsuse 3-2-1-187-15 punktis 13

selgitanud, et ainuüksi asjaolu, et tööandjal on õigus tööleping erakorraliselt üles öelda

töötajast tuleneval mõjuval põhjusel, mille tõttu ei saa töösuhte jätkamist eeldada, ei tähenda

üldjuhul, et tööandja võib töölepingu üles öelda töötajat enne hoiatamata.

Tööandja kohustus töötajat hoiatada tuleneb TLS § 88 lg-te 1 ja 3 koostoimest. Tööõiguses

kehtib ülesütlemiskaitse põhimõte, mille kohaselt tuleb võimalusel töölepingu ülesütlemisest

hoiduda ja kasutada seda viimase meetmena, kui töösuhte jätkamine ei ole enam võimalik.

Hoiatamise eesmärk on anda töötajale võimalus oma käitumist parandada, et töösuhe saaks

jätkuda. Ehk siis eelnev hoiatamine vajalik siis, kui hoiatamise tulemusel on töötajal võimalik

oma käitumist muuta. Antud juhul kvalifitseeruvad kõik tööandja etteheited sellisteks

puudusteks – kui tööandja oleks töötaja tähelepanu väidetavatele puudustele juhtinud ja ka

töötajat hoiatanud, oleks töötaja saanud ja teinud oma käitumises muutused.

Seda, et töötaja oleks saanud puuduste olemasolul oma käitumist muuta, näitab ka see, et

eelnevate aastate kohta tööandjal etteheited puuduvad. Tööandja on kinnitanud, et töötaja on

eelmised aastad oma tööülesannetega toime tulnud. Siinkohal ei oma kohtu hinnangul asja

2-23-17476

lahendamisel tähtsust, kas töötaja sai teistest vähem tulemustasu aastal 2022, või et kas töötaja

täitis 2022a tööülesandeid väga hästi või hästi. Tööandja on kinnitanud, et töötaja sai

hakkama. Seda fakti ei muuda ka kostja väited, et hagejal oli aastal 2022 võrreldes 2023

aastaga väiksem töökoormus.

Samuti on andnud tööandja töötajale lisatähtaja lepingute haldamiseks, millest samuti saab

järeldada, et tööandja pidas vastaval hetkel võimalikuks, et töötaja vajakajäämised oma töös

kõrvaldab. Kohtumenetluses ilmnenud väited, et nagunii poleks töötaja enda tööülesannetega

täiendava tähtaja jooksul hakkama saanud, on paljasõnalised.

21.3 Eelnevat hoiatamist ei ole TLS § 88 lg 3 teise lause kohaselt vaja, kui töötaja ei saa

rikkumise erilise raskuse tõttu või muul põhjusel seda hea usu põhimõtte järgi tööandjalt

oodata. Sellise rikkumisega on eelkõige hõlmatud võlaõigusseaduse (VÕS) § 116 lg 2 p-des

2-4 sätestatud asjaolud (VÕS § 196 lg 2). Kolleegiumi arvates võimaldab TLS § 88 lg 3 teine

lause jätta töötaja hoiatamata ka juhul, kui hoiatamisega ei ole võimalik saavutada eesmärki

anda töötajale võimalus oma käitumist parandada. VÕS § 116 lg 2 p-d 2-4 sätestatavad, et

olulise lepingurikkumisega on eelkõige tegemist, kui rikuti kohustust, mille täpne järgimine

oli lepingust tulenevalt teise lepingupoole huvi püsimise eelduseks lepingu täitmise vastu,

kohustust rikuti tahtlikult või raske hooletuse tõttu, kohustuse rikkumine annab kahjustatud

lepingupoolele mõistliku põhjuse eeldada, et teine lepingupool ei täida kohustusi ka edaspidi.

21.4 Kohus leiab, et asjaoludest ilmneb, et töötaja ei ole kasutanud oma tööaega otstarbekalt

ja on esinenud teatavaid töökohustuste täitmiste rikkumisi, kuid need rikkumised ei ole

sellised, mis tingiks erakorralise, ilma hoiatamata töölepingu ülesütlemise. Seadus eeldab

rikkumise korral hoiatamist.

Töölepingu ülesütlemisest tuleb võimalusel hoiduda, kuna see on töösuhtes kõige viimane

meede, kui töösuhte jätkamine ei ole enam võimalik.

21.5 Kostja ei ole mitte millegagi tõendanud enda väidet, et hoiatuse andmine ei oleks

tulemust andnud.

Kostja ei ole esile toonud ja põhjendanud, et väidetavad rikkumised oleks olnud sedavõrd

rasked, et hoiatamine ei oleks ülesütlemise kehtivuse eeldusena vajalik.

Kohtu küsimusele, kas pigem oli tegemist rikkumiste mahus, mitte raskuses, vastas kostja, et

rikkumisi oli sedavõrd palju, et need koos moodustasid raske rikkumise. Kohus on seisukohal,

et rikkumiste kogum iseenesest ei saa moodustada üksikute rikkumiste raskust – kostjal oli

võimalik iga nn. pisirikkumisest teadasaamisel hageja tähelepanu rikkumisele suunata, võtta

tarvidusele konkreetsed ettekirjutused/juhised, tähtajad, vajadusel esitama konkreetse

hoiatuse, tuues välja õigusliku tagajärje rikkumiste kordumisel. Ei ole hea usu põhimõttega

kooskõlas, et kostja nii öelda kogub töötaja töökohustuste rikkumisi ja siis mingisugusel

hetkel heidab töötajale kõiki rikkumisi korraga ette ning leiab, et sellisel juhul on tegemist

töötaja poolt raske rikkumisega, kuna rikkumisi on kogunenud palju. Tööandja ei ole nt

kohustanud töötajat tööaega kaardistama, andma ülevaadet tööülesannete täitmisest.

21.6 Kostja ei ole tõendanud selliseid rikkumisi, mis annaks vastaspoolele võimaluse TLS §

88 lg 3 II lause kohaselt jätta avaldaja hoiatamata. Kostja ei ole mitte kuskil välja toonud, et

mingisugune konkreetne rikkumine oleks olnud töötajal erakordselt raske, mis oleks tinginud

asjaolu, et kostjal oleks töösuhte jätkamine töötajaga võimatuks osutunud. Samuti ei ole

kostja kohtule suutnud vastata, kas töötaja töökohustuste rikkumine tingis tööandja maine

kahju kolmandate isikute ees või tekitas muud varalist kahju. Kostja ei ole selliseid asjaolusid

tõendanud. Kostja on vaid välja toonud, et töötaja tõttu oli töö õhkkond halb.

2-23-17476

21.7 Kohus asub seega seisukohale, et kostja oleks pidanud töötajat ennekõike hoiatama,

mitte kohe töölepingut üles ütlema. Kohtu hinnangul oli töötaja vahetu juht teadlik, et

kaastöötajad registreerivad töötaja vastutusalasse kuuluvaid kirju, kuivõrd kaastöötajad olid

vahetu juhi sõnade kohaselt temale selles teada andnud. Samuti on kostja esitanud kirjade

registreerimise väljavõtte 2023. aasta juunikuu alguse seisuga. Kohtule jääb arusaamatuks,

miks tööandja, olles teadlik avaldaja töötamise viisist, töötaja tähelepanu puudustele ja

rikkumistele ei pööranud ning töötajat ei hoiatanud.

Hageja viitab isegi sellele, et töölepingu ülesütlemine oli otsitud selle tõttu, et sooviti tööle

võtta teist töötajat, M. A. d, kuid kohus märgib, et vastav asjaolu on tõendamata. Samas jääb

kohtule mulje, et kostjal ei olnud töölepingu ülesütlemisavalduse esitamise ajal täit selgust

selles, kas ja mis ulatuses on töötaja töökohustusi rikkunud (nt tööaja kasutamise osas) ning

rikkumised lisati üldistatult.

Kohus lisab, et TLS § 88 lg 4 kohaselt võib tööandja töölepingu üles öelda üksnes mõistliku

aja jooksul pärast seda, kui ta ülesütlemise aluseks olnud asjaolust teada sai või pidi teada

saama. Tööandja esitatud tabelist on näha, et teised töötajad on avaldaja vastutusalas olevaid

kirju registreerinud vähemalt alates 01.06.2023. Kohtu hinnangul pidi tööandja olema antud

asjaolust teadlik juba varem, kuid ei reageerinud sellele kuidagi. Samuti oli tööandja teadlik

sellest, et töötaja poolt on lepingud haldamata, mistõttu määrati töötajale tähtaeg vastavate

lepingute korrigeerimiseks. Kohviaparaadi puhastamata jätmist heideti ette aprillis 2023.

Esimene Outlookis registreeritud eemalolek oli jaanuaris 2023. Kostja on ka ise kinnitanud, et

oli teadlik, et töötaja töö tegemisega on probleeme ja püüdis jooksvalt leida lahendusi, töö

ümberjagamise näol. Seega on kostja ise möönnud, et rikkumised, mida etteheidetakse

ülesütlemisavalduses olid tööandjale ammu teada. Samas ei ole kostja tõendanud, et hageja

oleks olnud teadlik sellest, et töö ümberjagamine võis toimuda selle pärast, et tööandja arvates

ta enda ülesannetega hakkama ei saanud. Kohus on eelnevalt välja toonud, et kostja ei ole

mitte millegagi tõendanud, et hagejat oleks hoiatatud.

Seega leiab kohus, et tööandja on minetanud ka mõistliku aja töölepingu ülesütlemiseks

eeltoodud asjaoludele tuginedes.

22. Teise töö pakkumine

Vastavalt TLS § 88 lg-le 2 enne töölepingu ülesütlemist, eelkõige käesoleva paragrahvi lõike

1 punktides 1 ja 2 nimetatud alusel, peab tööandja pakkuma töötajale võimaluse korral teist

tööd. Tööandja pakub töötajale teist tööd, sealhulgas korraldab vajadusel töötaja

täiendusõppe, kohandab töökohta või muudab töötaja töötingimusi, kui muudatused ei

põhjusta tööandjale ebaproportsionaalselt suuri kulusid ning teise töö pakkumist võib

asjaolusid arvestades mõistlikult eeldada. Hageja leiab, et kostja oleks pidanud talle teist tööd

pakkuma.

Kostja ei ole hagejale teist tööd pakkunud. Kostja on välja toonud, et puudusid alused teise

töö pakkumiseks. Kohus leiab, et kostja ei ole piisavalt põhjendanud enda seisukohta, miks ei

olnud võimalik pakkuda töötajale teist tööd ning kostja oleks pidanud seda vähemalt kaaluma

ning hagejaga arutama, mida kostja aga teinud ei ole.

23. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et kuivõrd tööandja ei ole töötajat enne

töölepingu erakorralist ülesütlemist hoiatanud, töötaja ei ole toime pannud sellist rikkumist,

mis annaks aluse töölepingu erakorraliselt ilma hoiatamata üles öelda, siis puudus tööandjal

alus töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks TLS § 88 lg 1 p 3 alusel.

Kohus rahuldab hageja nõude ja tuvastab TLS § 104 lg 1 alusel kostja TLS § 88 lg 1 p 3

alusel esitatud töölepingu ülesütlemisavalduse tühisuse.

2-23-17476

24. Töölepingu lõpetamise taotlus

TLS § 107 lg 1 sätestab, et kui kohus või töövaidluskomisjon tuvastab, et töölepingu

ülesütlemine on seadusest tuleneva aluse puudumise või seaduse nõuetele mittevastavuse tõttu

tühine või vastuolu tõttu hea usu põhimõttega tühistatud, loetakse, et leping ei ole

ülesütlemisega lõppenud. TLS § 107 lg 2 sätestab, et TLS § 107 lg-s 1 sätestatud juhul

lõpetab kohus või töövaidluskomisjon tööandja või töötaja taotlusel töölepingu alates ajast,

kui see oleks lõppenud ülesütlemise kehtivuse korral.

Hageja taotles töövaidluskomisjonis töölepingu lõpetamist TLS § 107 lg 2 alusel 15.09.2023.

Hageja taotleb kohtult töölepingu lõpetamist TLS § 107 lg 2 alusel 15.10.2023.

Vastavalt TLS § 97 lg 2 p-le 2 peab erakorralisest ülesütlemisest tööandja töötajale ette

teatama, kui töötaja töösuhe tööandja juures on kestnud üks kuni viis tööaastat, vähemalt 30

kalendripäeva. Kohus on tuvastanud, et töölepingu lõpetamisest töötajale ette ei teavitatud ja

ülesütlemine on tühine. Töötajale teavitati töölepingu ülesütlemisest 15.09.2023 ning sama

päevaga lõpetati tööleping.

Tööleping oleks lõppenud ülesütlemise kehtivuse korral 15.10.2023, mistõttu rahuldab kohus

hageja nõude ja loeb töölepingu lõppenuks TLS § 107 lg 2 alusel 15.10.2023.

25. Töötamise registri kande tegemise nõue

Töötamise registris on tööandja märkinud töösuhte lõppemise aluseks „TLS § 88 lg 1 p 3

töökohustuste rikkumine”.

Vastavalt MKS § 25-5 p-le 3 tehakse töötamise registri kanded vastavalt äriregistri,

mittetulundusühingute ja sihtasutuste registri ning rahvastikuregistri andmetele ning kande

aluseks on jõustunud kohtulahend. Töötaja taotleb kohtul parandada töötamise registri kanne

ning märkida töölepingu lõppemise ajaks 15.10.2023 või kohtu poolt leitud kuupäev ning

töölepingu lõppemise aluseks TLS § 107 lg 2.

Kuna kohus on tuvastanud ülesülemise tühisuse ja lõpetab töölepingu TLS §107 lg 2 alusel,

tuleb kohtu jõustunud otsuse alusel parandada töötamise registri kannet ning märkida

töötamise registrisse, et hageja tööleping lõppes 15.10.2023 TLS § 107 lg 2 alusel.

26. TLS § 109 lg 1 alusel hüvitise nõue

Hageja nõuab kostjalt hüvitist TLS § 109 lg 1 alusel kolme kuu keskmise töötasu ulatuses

summas 5550 eurot.

TLS § 109 lg 1 sätestab, et kui kohus või töövaidluskomisjon lõpetab töölepingu käesoleva

seaduse § 107 lõikes 2 nimetatud juhul, maksab tööandja töötajale hüvitist töötaja kolme kuu

keskmise töötasu ulatuses. Hüvitisele ei kohaldata võlaõigusseaduse 7. peatükis sätestatut.

Kohus või töövaidluskomisjon võib hüvitise suurust muuta, arvestades töölepingu

ülesütlemise asjaolusid. Hüvitise suurust ei ole lubatud vähendada riigi poolt isikule

makstavate hüvitiste ja toetuste võrra.

Töötaja kolme kuu keskmine brutotöötasu on 1850 eurot. Järelikult on töötaja hüvitisenõue

summas 5550 eurot.

Kohus on eelnevalt tuvastanud, et tööandja rikkus TLS § 97 lg 2 p-st 2 tulenevat tähtaega,

mistõttu pidi TLS § 100 lg 5 alusel tasuma töötajale hüvitist.

Kostja on seisukohal, et pole põhjendatud kostjalt välja mõista hüvitist 3 kuu keskmise

töötasu ulatuses. Märgitud on, et kostja on ühe kuu eest hüvitist tasunud, lootes vältida edasisi

vaidlusi. Kohus leiab, et hüvitise nõue on põhjendatud. Kostja ei ole välja toonud selliseid

2-23-17476

asjaolusid, mille põhjal võiks hüvitist vähendada ja kohus ei näe hüvitamise vähendamise

aluseid.

Kohus mõistab vastaspoolelt avaldaja kasuks välja hüvitise TLS § 109 lg 1 alusel summas

5550 eurot.

27. Menetluskulud

27.1 Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel

kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses (TsMS § 173 lg 1). Menetluskulude rahalise

suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja

menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab

menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita

menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või

tsiviilasja materjalid (TsMS § 174 lg 1).

27.2. Menetluskulud jäävad kostja kanda (TsMS § 162 lg 1).

27.3

24.09.2024 esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt koosnevad hageja

menetluskulud TsMS § 138 lg 1, § 144 p 1 alusel esindaja kulust summas 6739,21 eurot, mis

sisaldab käibemaksu. Hageja on kinnitanud TsMS § 174 lg-st 10, et ta ei ole

käibemaksukohustuslane.

TsMS § 144 lg 1 p 4 kohaselt on kohtuväliseks kuluks seaduses sätestatud kohtueelse

menetluse kulud, välja arvatud juhul, kui hagi on esitatud hiljem kui kuus kuud pärast

kohtueelse menetluse lõppu. TvLS § 16 lg 2 kohaselt on töövaidluskomisjonis tekkinud

kulud kohtuvälised kulud tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 144 punkti 4 tähenduses.

Esindaja tunnihind on 135 eurot + km, mis on mõistlik keskmine vandeadvokaadi tunnihind.

Menetluskulude koosseis on toodud menetluskulude nimekirjale lisatud arvetel ning kohus

loeb menetlustoimingutele kulunud aja vajalikuks ning põhjendatuks. Kohus arvestab hageja

õigusabi kulude hindamisel, et käesolev tsiviilasi on keskmisest mahukam.

27.4 Kooskõlas TsMS § 175 lg-ga 1 leiab kohus, et hageja õigusabi kulud on põhjendatud ja

vajalikud. Kostja ei ole hageja menetluskulude nimekirja osas vastuväiteid esitanud.

Eeltoodut arvestades on hageja menetluskulud kokku 6739,21 eurot (sisaldab km). Kohus

rahuldab hageja menetluskulude taotluse.

27.5 Vastavalt TsMS § 177 lg-le 4 märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel

menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest

alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on

esitanud kohtule TsMS § 177 lg 4 kohase taotluse, et kohus märgiks menetluskulude

kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda

menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist

VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Seega määrab kohus, et kostjal tuleb

menetluskuludelt tasuda ka viivist.

27.6. TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi

kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

(allkirjastatud digitaalselt)

Brigitta Mõttus

kohtunik