3-22-1955/60 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Haldusasja number

Otsuse kuupäev

Kohtunik

Haldusasi

3-22-1955

12.11.2024

Ülle Polluks

X-i kaebus Politsei- ja Piirivalveameti vastu 16.08.2022

toimingutega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – X

Vastustaja – Politsei- ja Piirivalveamet

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta X-i vastuväide kohtuistungi korraldamiseks rahuldamata.

2. Jätta X-i kaebus rahuldamata.

3. Jätta X-i menetluskulu (riigilõiv, mille tasumisest ta on menetlusabi korras

vabastatud) Eesti Vabariigi kanda.

4. Kohtuotsuse avaldamisel asendada kaebaja nimi tähemärgiga.

EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED

Otsuse peale võib Tartu Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul

otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 12.12.2024.

Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada

vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse

esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on

pikem

kui 14 päeva (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 184 lg 3).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS §

182 lg 1 p 9).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) peadirektor andis 16.08.2022 korralduse demonteerida ja

eemaldada avalikust ruumist muuhulgas Narva-Jõesuu maanteel asuv mälestusmärk „Kolm

tääkiˮ. Sama korraldusega kehtestas PPA peadirektor ülekaaluka avaliku huvi kaitseks ning

haldusmenetluse läbiviimise tagamiseks viibimiskeelu monumendi ümber alates teisaldamise

algusest kuni korralduse täitmiseni. Et operatsioon turvaliselt läbi viia, suleti monumendi

juures viibimiskeelu raames tee nii autoliiklusele kui ka jalakäijatele.

3-22-1955

2. Mälestusmärgi „Kolm tääkiˮ juures peeti 16.08.2023 kell 12:01 kinni X . Isiku

kinnipidamise protokolli kohaselt peeti isik kinni korrakaitseseaduse (KorS) § 46 lg 1 p 1

alusel. Protokolli kohaselt viibis isik mälestusmärgi juures ja ei allunud korraldustele. Taoline

pingeolukord ja meeleolud võivad endaga kaasa tuua avaliku korra raskeid rikkumisi ja ka

süütegusid elu, kehalise puutumatuse ning füüsilise vabaduse vastu ning loovad massiliste

korratuste puhkemise reaalse ohu.

3. X esitas 15.09.2022 Tallinna Halduskohtule kaebuse PPA vastu, milles taotles 16.08.2022

Narva-Jõesuu linna lähedal kell 12.00 ja hiljem arestimajas tehtud toimingute õigusvastasuse

kindlakstegemist.

4. Tallinna Halduskohus andis 16.09.2022. a määrusega haldusasja kohtualluvuse järgi üle

Tartu Halduskohtule.

5. Tartu Halduskohus jättis 08.11.2022. a määrusega kaebuse käiguta ja andis kaebajale

tähtaja kaebuse nõude ja põhjenduste täiendamiseks. Muu hulgas tuli kaebajal selgitada, mida

ta soovib tuvastamiskaebusega saavutada.

6. Kaebaja esitas kohtule 14.11.2022 puuduste kõrvaldamise avalduse, milles teatas, et tema

eesmärgiks on kaebuses kirjeldatud PPA toimingute õigusvastasuse kindlakstegemine ja

tekitatud kahju hüvitamine.

7. Tartu Halduskohus jättis 06.12.2022. a määrusega kaebuse teistkordselt käiguta. Kohus

juhtis kaebaja tähelepanu jätkuvalt kaebuses esinenud puudustele.

8. Kaebaja esitas 06.12.2022 kohtule puuduste kõrvaldamise avalduse, milles teatas, et tema

sooviks on vaidlustada järgmisi PPA toiminguid:

1) seadusliku aluseta kinnipidamine,

2) füüsilise vägivalla kasutamine kinnipidamisel;

3) vabaduse piiramine (eraldustunnusteta ja vanglateenistuse tunnustega sõidukitesse

lukustamine ja Viru Vangla ruumidesse toimetamine);

4) meditsiinilisele abile juurdepääsu takistamine Narva-Jõesuu lähedal ja Viru Vanglas

kinnipidamise alt vabastamiseni;

5) isiklike asjade (seljakoti ning selle sees olevate isiklike asjade ja elektroonikaseadmete)

läbiotsimine;

6) kinnipidamisprotokolliga tutvumise, sellest koopia saamise ning menetlustoimingute

kohta protokollile märkuste ning avalduste ja taotluste tegemise keelamine.

Nende õigusvastaste tegevustega rikuti kaebaja õigusi vabadusele, turvalisusele, kehalisele

puutumatusele, tervise kaitsele, inimväärikusele ja eraelu puutumatusele, mis tõi endaga kaasa

füüsilised ja vaimsed kannatused ning tervisekahju.

Kiirabikaart ja ambulatoorne epikriis kinnitavad, et kaebaja vajas 16.08.2022 erakorralist

meditsiiniabi, sh valuravi, mida talle osutati pärast kinnipidamist. Kaebaja palus PPA-lt tema

kasuks välja mõista õiglane mittevaralise kahju hüvitis.

9. Tartu Halduskohus tagastas 23.12.2022. a määrusega kaebuse tuvastamisnõude osas

(resolutsiooni p 1), jättis kaebaja riigi õigusabi taotluse rahuldamata (p 2), rahuldas

menetlusabi taotluse ja vabastas kaebaja kaebuse esitamisel riigilõivu tasumise kohustusest (p

3), võttis kaebuse hüvitamisnõude osas menetlusse (p 4), tunnistas vastustajaks PPA ja

3-22-1955

kohustas vastustajat kaebusele vastama (p 5) ning kohustas kaebajat 5 päeva jooksul alates

kohtumääruse kättesaamisest esitama kohtule kaebuses mainitud tõend (ambulatoorne

epikriis) (p 6).

10. Tartu Halduskohus jättis 20.06.2023. a määrusega kaebuse läbi vaatamata (resolutsiooni

p 1) ja menetluskulud Eesti Vabariigi kanda (p 2). Halduskohus põhjendas määrust järgmiselt.

10.1.

Kaebaja esitas kohtu nõudel ambulatoorse epikriisi nr 68901235, millest nähtub, et

kaebaja toimetati 16.08.2022 kiirabiga Ida-Viru Keskhaiglasse, kuid sellest ei selgu anamnees

ega lõplik kliiniline diagnoos. HKMS § 2 lg 3 sätestab, et kohus lahendab asja üksnes

kaebuses või seaduses sätestatud muus avalduses nõutud ulatuses. Avalduse esitamise

otsustab menetlusosaline omal äranägemisel. Halduskohus hindab patsiendisaladust ja leiab,

et ainult kaebaja s.o andmesubjekti nõusolekul on võimalik otsustada, kas talle on ja millist

meditsiinilist abi on talle osutatud. Kaebuses väidetu, et PPA takistas meditsiinilisele abile

juurdepääsu, ei ole haldusasja materjalide järgi kinnitust leidnud. Sellest tulenevalt ei ole

kaebus meditsiinilisele abile juurdepääsu takistamise osas lubatav ja tuleb jätta läbi vaatamata

vastavalt HKMS § 151 lg 2 p-le 1 ja § 121 lg 2 p-le 1.

10.2.

Kaebaja palus vastustajalt välja mõista järgmiste toimingutega tekitatud mittevaralise

kahju: Narva-Jõesuu linna lähedal kinnipidamine (vabaduse piiramine); kinnipidamisel vahetu

sunni kasutamine; kinnipidamisel füüsilise vägivalla kasutamine; vallasomandi (äravõetud

seljakoti ning selle sees olevate isiklike asjade ja elektroonikaseadmete) läbiotsimine;

kinnipidamise protokolli ja selle tõlke tutvustamisest ning protokollist koopia väljastamisest

keeldumine, protokolli sisu selgitamata jätmine, kinnipeetava õiguste selgitamata jätmine ja

menetlustoimingute kohta protokollile märkuste ning avalduste ja taotluste tegemise

keelamine (määruse p-d 5.1-5.5). Juba praeguses menetluse staadiumis on selge, et

vaidlustatud toimingud ei olnud õigusvastased ega riivanud kaebaja subjektiivseid õigusi

intensiivselt. Seega pole täidetud riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg-s 1 ja § 9 lg-s 1

sätestatud mittevaralise kahju hüvitamise eeldused (haldusorgani tegevuse või tegevusetuse

õigusvastasus ja kaebaja subjektiivsete õiguste riive), mistõttu on kaebuse rahuldamine

vähetõenäoline.

10.3.

Kaebaja esitas 12.06.2023 haldusasjas nr 3-22-2673 kohtule kaebuse täienduse, milles

palus muu hulgas tunnistada õigusvastaseks ja tühiseks PPA 13.09.2022. a vastuse nr

2.1-3/27802-2. Õigusvastase tegevusega tekitatud mittevaralise kahju eest palus kaebaja

mõista vastustajalt välja õiglane hüvitis kohtu äranägemisel. Haldusasjas nr 3-22-2673

vaidlustas kaebaja samuti 16.08.2022 PPA toiminguid ja nõudis mittevaralise kahju

hüvitamist kohtu äranägemisel, mis järeldub PPA 13.09.2022. a vastusest nr 2.1-3/27802-2.

See kaebus on HKMS § 121 lg 1 p 3 ja § 43 lg 1 p 3 tähenduses kohtu menetluses ehk

kaebuse menetlus ei ole selles tehtud lahendi jõustumisega lõppenud. Lähtudes eeltoodust ja

juhindudes HKMS § 121 lg 1 p-st 3 ja § 151 lg 1 p-st 1, esineb määruse p 5.1-5.5 loetletud

toimingute osas samuti alus kaebuse läbi vaatamata jätmiseks.

11. Kaebaja esitas 29.06.2023 ringkonnakohtule määruskaebuse, milles palub Tartu

Halduskohtu 20.06.2023. a määruse tühistada ja kohustada halduskohut haldusasja

lahendama.

12.Tartu Ringkonnakohtu 29.9.2023 määrusega rahuldati määruskaebus, tühistati Tartu

Halduskohtu 20.06.2023. a määrus ja asi saadeti tagasi Tartu Halduskohtule menetluse

jätkamiseks.

13.Tartu Halduskohtu 11.4.2024 määrusega määrati: Jätta rahuldamata kaebaja taotlus

haldusasja arutamiseks kohtuistungil, määrata haldusasja nr 3-22-1955 läbivaatamine

3-22-1955

kirjalikus menetluses; anda menetlusosalistele õigus esitada täiendavaid seisukohti, taotlusi ja

tõendeid, aga samuti menetluskulude nimekirja ja kulude kandmist tõendavaid dokumente

hiljemalt 1.10.2024 ning esitada vastuväiteid kuni 14.10.2024; selgitada menetlusosalistele, et

kohus teeb kohtuotsuse haldusasjas nr 3-22-1955 avalikult teatavaks 12.11.2024 Tartu

Halduskohtu kantselei kaudu.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

14.Kaebaja leiab, et vaidlustatud toimingutega rikuti tema õigusi vabadusele, turvalisusele,

kehalisele puutumatusele, tervise kaitsele, inimväärikusele ja eraelu puutumatusele.

Ringkonnakohus leiab, et kaebaja kinnipidamisel (tema paigutamisel politsei sõidukisse ja

hiljem arestmaja ruumides toimingute tegemisel) piirati olulisel määral isiku füüsilist

vabadust. Isiku kinnipidamise protokolli kohaselt peeti isik kinni kell 12:01 ja vabastati kell

16:02, s.o isikut peeti arestimajja sõites ja seal toiminguid tehes kinni kokku neli tundi. Isiku

isiklike asjade läbiotsimine riivab eraelu puutumatust ja võib riivata inimväärikust. Põhiõigusi

puudutavate kohtuvaidluste puhul ei saa kergekäeliselt lugeda väheintensiivse riive tingimust

täidetuks. Isegi kui selgub, et kaebaja väited vahetu sunni kohaldamise ja füüsilise vägivalla

osas on paljasõnalised, ei anna eeltoodu alust praeguses asjas kaitstavate õiguste riivet

väheintensiivseks pidada.

15.Vastustaja vaidleb kaebusele vastu ning leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. Kaebuse

ning olemasolevate tõendite põhjal ei saa järeldada PPA õigusvastast tegevust kaebaja suhtes

ega kaebajal mittevaralise kahju tekkimist.

Vastuseks kaebusele märkis vastustaja järgmist:

PPA peadirektor andis 16.08.2022 korralduse (vt. lisa 1) demonteerida ja eemaldada avalikust

ruumist muuhulgas Narva-Jõesuu maanteel asuv mälestusmärk „Kolm tääki“. Sama

korraldusega kehtestas PPA peadirektor ülekaaluka avaliku huvi kaitseks ning

haldusmenetluse läbiviimise tagamiseks viibimiskeelu monumendi ümber alates teisaldamise

algusest kuni korralduse täitmiseni. Korraldus jõustus allkirjastamisest.

Et operatsioon turvaliselt läbi viia, suleti monumendi juures viibimiskeelu raames tee nii

autoliiklusele kui ka jalakäijatele. Viibimiskeeld lõpetati kell 15.22.

16.08.2022 kinnipidamise protokolli (vt. lisa 2) kohaselt peeti kaebaja kinni Narva–Narva-

Jõesuu–Hiiemetsa mnt 8 km „Kolme täägi“ juures kell 12.01 KorS § 46 lg 1 p 1 alusel.

Protokolli kohaselt viibis X mälestusmärgi „Kolm tääki“ juures ja ei allunud korraldustele.

Protokolli on märgitud, et taoline pingeolukord ja meeleolud võivad endaga kaasa tuua

avaliku korra raskeid rikkumisi ja ka süütegusid elu, kehalise puutumatuse ning füüsilise

vabaduse vastu ning loovad massiliste korratuste puhkemise reaalse ohu.

Eeltoodut kokku võttes rikkus kaebaja 16.08.2022 mälestusmärgi „Kolm tääki“ juures

kehtestatud viibimiskeeldu, ei allunud politseiametnike korraldustele ning kuna

politseiametnike hinnangul esines vahetu oht avaliku korra raske rikkumise ja elu, kehalise

puutumatuse ning füüsilise vabaduse vastaste süütegude toimepanemiseks ning ka massiliste

korratuste puhkemiseks, siis peeti kaebaja KorS § 46 lg 1 p 1 alusel kinni.

Kaebaja toimetati kuni monumendi „Kolm tääki“ juures viibimiskeelu lõppemiseni, st kuni

monumendi demonteerimise ja teisaldamise lõpuleviimiseni, ning kinnipidamise protokolli

vormistamiseks, Viru Vangla territooriumil asuva Jõhvi arestimaja ruumidesse. Kaebajalt

arestimaja ruumides vabadust ei võetud, st lukustatud ruumi teda ei suletud. Kogu arestimajas

viibimise aja tegelesid politseiametnikud kaebajale tema kinnipidamise aluste, põhjuste ning

kaebaja õiguste selgitamisega. Kuivõrd kaebaja kurtis halba enesetunnet, kutsusid

politseiametnikud pärast kinnipidamisega seotud toimingute lõpetamist kaebajale kiirabi ning

kaebaja toimetati haiglasse.

3-22-1955

Eelkirjeldatust nähtuvalt ei ole PPA piiranud õigusvastaselt kaebaja vabadust. 16.08.2022

kinnipidamise protokollist nähtuvalt ei ole kaebaja suhtes kasutatud vahetut sundi. Puuduvad

tõendid, et PPA ametnikud oleksid kasutanud kaebaja suhtes füüsilist vägivalda. Kaebaja

leiab, et PPA ametnik vaatas tema isiklikud asjad läbi õigusvastaselt. PPA sellega ei nõustu.

PPA arestimajadesse sisenevate isikutega kaasas olevad esemed vaadatakse läbi eesmärgiga

välistada esemed ja ained, millega on võimalik isikul ennast või teisi isikuid kahjustada. Kuna

kaebaja sisenes PPA Jõhvi arestimajja kui avaliku võimu organi ehitisse, siis oli tema asjade

läbivaatus õigustatud.

Kaebajal kaasas olnud esemed on loetletud kaebaja kinnipidamise protokollis.

PPA ei nõustu, et kaebajale ei ole tutvustatud kinnipidamise protokolli ja selle tõlget, ei ole

selgitatud protokolli sisu ega kinnipeetava õigusi ning ei ole lubatud teha menetlustoimingute

kohta protokollile märkusi ning avaldusi ja taotlusi. Kaebaja väited on ümberlükatavad

kinnipidamise protokollis fikseerituga.

Kinnipidamise protokollist nähtuvalt on kaebajale protokolli tutvustatud ning see on ka

tõlgitud. Samuti on protokollist nähtuvalt tutvustatud kaebajale tema õigusi ja kohustusi nii

eesti kui ka vene keeles. Kohale, kuhu protokollis märgitakse kinnipeetud isiku selgitused,

taotlused ja vastuväited, on märgitud, et kaebaja neid ei esitanud. Kaebaja on eelnimetatud

asjaolusid keeldunud oma allkirjaga kinnitamast. Protokollil on politseiametnike Triinu Õrase

ja Galina Lati omakäelised allkirjad ning tõlk Kristina Kiros-Nepotšatõhi digitaalne allkiri.

Tõene ei ole ka kaebaja väide tema meditsiinilisele abile juurdepääsu takistamisest, kuna just

politseiametnikud olid need, kes kaebajale kiirabi kutsusid. Senistest kaebaja väidetest aga ei

selgu, milles kaebaja abivajadus täpsemalt seisnes ning missuguse tervisega seotud kahju on

PPA kaebajale tema arvates põhjustanud. Kohtule esitatud ambulatoorsest epikriisist nähtub

küll, et kaebaja on 16.08.2022 toimetatud kiirabiga Ida-Viru Keskhaiglasse, kuid ei selgu

anamnees ega lõplik kliiniline diagnoos.

Kaebaja esitas 15.09.2024 kohtule taotluse tagada talle võimalus esitada vastustajale küsimusi

kohtuistungil või selle võimatuse korral organiseerida võimalus esitada vastustajale küsimusi

formaadis minu küsimus–vastustaja vastus–minu küsimus jne. Tartu Halduskohus on

11.04.2024 määrusega juba lahendanud kaebaja taotluse kohtuistungi korraldamiseks jättes

selle rahuldamata jj.

Kaebaja esitas 20.07.2024 kohtule taotluse, milles palub kohustada vastustajat esitama

kaebajale või otse kohtule kirjalikus vormis politseiametnike 16.08.2022 suulised

korraldused, millele kaebaja vastustaja väitel ei allunud. PPA-l ei ole võimalik esitada asja

juurde dokumenti, mida ei ole olemas.

Politseiametnike korraldusi kaebajale 16.08.2022 monumendi „Kolm tääki“ juures ei

vormistatud kirjalikult. Vastustaja on 28.02.2024 menetlusdokumendis „Vastus

kohtunõudele“ selgitanud, et kaebaja kinnipidamise protokollist ning Triinu Õrase ja Galina

Lati ettekannetest nähtuvalt andsid politseiametnikud kaebajale 16.08.2022 monumendi

„Kolm tääki“ juures korraldusi lahkuda. Vastustaja esitas politseiametnike Triinu Õrase ja

Galina Lati 07.06.2023 ettekanded e-toimikusse. Kaebaja ei ole esitanud vastuväidet, et

temale selliseid korraldusi monumendi juures ei antud. Sellest saab teha ainuvõimaliku

järelduse, et kaebaja on talle antud suuliste korralduste sisust teadlik.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

16.Tartu Halduskohtu menetluses on kaebaja kaebus PPA vastu mittevaralise kahju

hüvitamiseks seoses 16.08.2022 vaidlustatud toimingutega, millega rikuti kaebaja õigusi

vabadusele, turvalisusele, kehalisele puutumatusele, tervise kaitsele, inimväärikusele ja eraelu

puutumatusele.

3-22-1955

17. Vaidlust ei ole selles, et kaebaja kinnipidamisel 16.8.2022 (tema paigutamisel politsei

sõidukisse ja hiljem arestimaja ruumides toimingute tegemisel) piirati olulisel määral isiku

füüsilist vabadust. Isiku kinnipidamise protokolli kohaselt peeti isik kinni kell 12:01 ja

vabastati kell 16:02, s.o isikut peeti arestimajja sõites ja seal toiminguid tehes kinni kokku

neli tundi.

18. Kohus, hinnanud poolte seisukohti ja kohtule esitatud tõendeid, leiab, et kaebuse

rahuldamiseks puuduvad alused.

19. Esmalt lahendab kohus veel lahendamata taotlused (I), järgnevalt võtab kohus seisukoha

kaebaja videofailide lubatavuse osas (II), seejärel lahendab kaebuse sisuliselt (III) ja jagab

menetluskulud (IV)

I

20. Kohus otsustas 11.4.2024 määruses vaadata asi läbi kirjalikus menetluses ja seda

hoolimata kaebaja taotlusest korraldada istung. Kohus põhjendas istungi korraldamata jätmist

määruses. Kaebaja on esitanud 20.7.2024; 15.7.2024; 1.10.2024; 14.10.2024 taotlusi,

märkides: 27.02.2024 „Vastuses kohtunõudele“ ja 01.10.2024 „Vastuses kaebaja taotlusele“

vastustaja korduvalt viitab Triinu Õrase ja Galina Lati ettekannetele, kuid tal pole võimalik

nendega tutvuda; võtta asja juurde video- ja helifailid; korraldada kohtuistung, et esitada

küsimusi vastustajale jne.

Kaebaja on ülalmärgitud menetlusdokumentides esitanud sisuliselt vastuväite kohtu

otsustusele lahendada asi kirjalikus menetluses. HKMS § 90 lg 1 sätestab, et menetlusosaline

võib esitada vastuväite kohtu tegevusele menetluse juhtimisel, samuti vastuväite

menetlussätte rikkumise, eelkõige menetlustoimingu tegemise vorminõuete rikkumise kohta.

Kohus jätab kaebaja vastuväite rahuldamata ning jääb varem esitatud seisukohtade juurde

neid siin uuesti üle kordamata.

21. Kohus märgib täiendavalt siiski järgmist:

Käesolevas asjas on vaidluse asjaolud piisavalt selged. Halduskohus ei näe, millist täiendavat

kasu asja lahendamisel tekiks sellest, kui kaebus lahendataks istungil. Lisaks võimaldab asja

lahendamine kirjalikus menetluses lahendada asja oluliselt kiiremini kui istungimenetluses

ning väiksemate kuludega. Samuti on kaebaja olnud ise aktiivne kirjalike dokumentide ja

selgituste esitaja. Asja läbivaatamise vormi valimine on kohtu kaalutlusotsus. Kohus ei ole

seotud menetlusosaliste tahteavaldustega, seega kaebuse läbivaatamine kirjalikus menetluses

ei ole keelatud ka juhul, kui menetlusosaline on taotlenud kohtuistungi korraldamist. Kohtule

ei ole käesolevas haldusasjas äratuntav, et kaebuse arutamine kohtuistungil olnuks kaebuse

lahendamiseks vältimatult vajalik või võinuks viia teistsuguse otsuseni. Kohus jätab

vastuväite rahuldamata ja jääb 11.4.2024 määruse selgituste juurde ning märgib, et

halduskohtu hinnangul on kohtuasja materjalides piisavalt selgitusi selle kohta, miks loeti

kaebaja tegevust avaliku korra rikkumiseks, ning täiendavate selgituste küsimiseks vajadus

puudub. Kohtuasja lahendamisel tuleb vältida asjas sisulist tähendust mitteomavaid

menetlustoiminguid.

II

22.Kaebaja edastas 1.10.2024 kohtule videosalvestised, mille kaebaja tegi 16.8.2022 Narva-

Narva-Jõesuu maantee 8 km. Edastatud videosalvestistel on kajastatud isikute suhtlus vene

keeles, kaebaja esitas ühe salvestise eestikeelse transkriptsiooni, et kaebajal hakkas halb ja

kutsuda talle kiirabi. HKMS § 62 lg 3 p 1 sätestab, et kohus võib keelduda tõendi

3-22-1955

vastuvõtmisest, kui tegemist on põhiõiguse rikkumisega saadud tõendiga. Sama põhimõte

kohaldub analoogia korras ka haldusmenetlusele, sest ka haldusmenetluses ei ole lubatav

tugineda tõendile, mis ei ole saadud seaduslikult, s.o seaduses puudub volitusnorm sellise

tõendi kogumiseks ning millega rikutakse nii isiku põhiõigust eraelu kaitsele kui ka

piiripealsena õigust sõnumisaladusele. Riigikohus on 16. jaanuari 2003. a määruses asjas nr 3-

3-1-2-03 p-des 11 ja 13 selgitanud, et ei kriminaalmenetluses, haldusmenetluses ega

halduskohtumenetluses ei too tõendi kogumise õigusvastasus alati kaasa selle tõendi

lubamatust.

Üksnes tõendite kogumise nõuete ja korra oluline rikkumine toob kaasa tõendi lubamatuse.

Selleks, et otsustada, kas tõendi kogumise nõuete ja korra rikkumine on oluline, tuleb hinnata,

millisel määral rikuti isiku põhiõigusi ja demokraatliku õigusriigi põhiprintsiipe, menetluse

eesmärgi võimalikku eripära ja olulisust ning kogutud tõendi seost haldusaktiga. Lähtudes

HMS §-st 58 toob üksnes tõendite kogumise nõuete ja korra oluline rikkumine kaasa tõendi

lubamatuse. Seega peab kohus kontrollima, kas tõendi kogumisel tehtud väidetav viga võis

mõjutada sisulist otsustamist. Viga tõendi kogumisel mõjutab sisulist otsustamist eeskätt siis,

kui seadust rikkumata ei oleks saanud haldusakti andmisel olulist tõendit koguda ja vastavat

asjaolu ei ole võimalik tõendada mõne teise, seaduslikult kogutud tõendiga. Õigusvastase

toimingu tulemusena saadud teave võib aga olla ajendiks kontrolli läbiviimisele ja tõendite

kogumisele haldusmenetluses. Samasugust seisukohta on Riigikohtu halduskolleegium

korranud ka lahendi nr 3-3-1-6-03 p-des 11 ja 12.

23.Kuna kaebaja salvestas vestlusi PPA ametnikega ning hiljem edastas salvestised kohtule,

on tegu isikuandmete töötlemisega. Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse (EL) 2016/679

(isikuandmete kaitse üldmäärus - IKÜM) art 6 sätestab isikuandmete töötlemise seaduslikkuse

tingimused. Art 6 p 1 kohaselt on isikuandmete töötlemine seaduslik ainult juhul, kui on

täidetud vähemalt üks järgmistest tingimustest, ning sellisel määral, nagu see tingimus on

täidetud: a) andmesubjekt on andnud nõusoleku töödelda oma isikuandmeid ühel või mitmel

konkreetsel eesmärgil; b) isikuandmete töötlemine on vajalik andmesubjekti osalusel sõlmitud

lepingu täitmiseks või lepingu sõlmimisele eelnevate meetmete võtmiseks vastavalt

andmesubjekti taotlusele; c) isikuandmete töötlemine on vajalik vastutava töötleja juriidilise

kohustuse täitmiseks; d) isikuandmete töötlemine on vajalik andmesubjekti või mõne muu

füüsilise isiku eluliste huvide kaitsmiseks; e) isikuandmete töötlemine on vajalik avalikes

huvides oleva ülesande täitmiseks või vastutava töötleja avaliku võimu teostamiseks; f)

isikuandmete töötlemine on vajalik vastutava töötleja või kolmanda isiku õigustatud huvi

korral, välja arvatud juhul, kui sellise huvi kaaluvad üles andmesubjekti huvid või

põhiõigused ja -vabadused, mille nimel tuleb kaitsta isikuandmeid, eriti juhul kui

andmesubjekt on laps.

24. Vaidlust ei ole, et PPA ametnikud täitsid ajal, kui kaebaja neid filmis 16.8.2022 Narva-

Narva-Jõesuu maantee 8 km, teenistusülesandeid. Ametnikud on samal ajal ka füüsilised

isikud, kellel on õigus isikuandmete kaitsele.

Euroopa Kohus on samuti korduvalt tõdenud, et isikuandmete kaitse laieneb avalikke

ülesandeid täitvatele inimestele, vt nt ClientEarth ja PAN Europe vs. EFSA, C-615/13 P, p 30

(avalikke ülesandeid täitnud komitee tegevuses osalenud ekspertide arvamused); Buivids, C-

345/17, p-d 44-47 (ametiülesandeid täitvatest politseinikest digitaalse kaamera kõvakettale

videosalvestise tegemine). Kas isikuandmete töötlemine on konkreetses olukorras lubatav,

sõltub töötlemise õiguslikust alusest ja töötlemise põhimõtete järgimisest. Kohtupraktikas on

salaja lindistatud salvesti peetud lubatud tõenditeks näiteks olukorras, kus kaebaja püüdis

kaitsta oma õigusi võimalikus teenistusvaidluses ning muul viisil tal tõendeid koguda polnud

võimalik (Tallinna Ringkonnakohtu 11. jaanuari 2023. a otsus asjas 3-20-2579, p 13), samuti

3-22-1955

olukorras, kus kaebaja püüdis tõendada töökiusamist (Riigikohtu 6. juuni 2019. a otsus asjas

nr 3-17-842). Kohtuasjas nr 3-21-922 (Tartu Halduskohtu 29. detsembri 2021. a otsus) leidis

PPA, et politseiametniku tegevuse talletamine teabekandjal ei ole ohuks või

korrarikkumiseks. Kehtiv õigus ei keela teenistuskohustusi täitva politseiametniku filmimist

või pildistamist, seda ka toimingule allutatud isikul. Nimetatud põhjusel puudub sanktsioon

sellise tegevuse lõpetamiseks või karistusõigusliku hinnangu andmiseks. Euroopa Parlamendi

ja nõukogu 24. oktoobri 1995. a direktiivi 95/46/EÜ üksikisikute kaitse kohta isikuandmete

töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta (andmekaitsedirektiiv) art 7 punkt f annab

kaebajale salvestise tegemise õiguse, kui poolte huvide ja õiguste kaalumisel osutuvad

kaebaja huvid kaalukamaks. Andmete töötlemine võib olla õigustatud eluliste huvide kaitseks

või õigustatud huvi korral, mis kaaluvad üles andmesubjekti (käesoleval juhul PPA ametnike)

huvid ja põhiõiguse (punktid d ja f). Kohtu hinnangul oli kaebajal vaja salvestisi eesmärgil, et

tõhusalt vaidlustada väidetavat PPA õigusvastast tegevust ning saada vajaduse korral

kohtulikku kaitset (PS § 15). Õigustatud huvi hindamisel pole oluline, kas isikuandmete

töötlemine lõpptulemusena võimaldas töötleja õigustatud huvi realiseerida. Isikuandmete

töötlemise ajal ei olegi võimalik seda kindlalt teada. Tuleb märkida, et praegusel juhul on

kohus hinnanud vaid salvestiste kohtule ja PPA-le üleandmise mõju andmesubjektidele.

Juhul, kui kaebaja avaldab salvestised määramata isikute ringile, võib tulemus olla

teistsugune, sest riive tugevus PPA ametnike isikuandmete kaitseõigusele sõltub ka sellest,

kellele ja kuidas andmeid avaldatakse.

25. Kirjeldatu alusel peab kohus kaebaja poolt esitatud videofaile lubatavateks.

III

26.Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg 1 kohaselt võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu

kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, nõuda talle tekitatud kahju

hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada RVastS §-des 3,

4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. Sellest normist tulenevalt on kahju

hüvitamise üldised eeldused järgmised: 1) haldusülesandeid täitva avaliku võimu kandja

õigusvastane tegu avalikõiguslikus suhtes; 2) isiku subjektiivse õiguse rikkumine; 3) kahju

tekitamine; 4) põhjuslik seos õigusvastase teo ja kahju tekkimise vahel; 5) esmaste

õiguskaitsevahendite ammendatus. Vastavalt RVastS § 9 lg-le 1 võib füüsiline isik nõuda

mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise,

vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea

nime teotamise korral. Seega on RVastS § 9 lg 1 järgi mittevaralise kahju hüvitamise

täiendavateks eeldusteks avaliku võimu kandja süü ning see, et kahju oleks tekitatud mõne

sättes nimetatud õigushüve rikkumisega.

27. Antud juhul on tegu haldusmenetluse raames isiku kinnipidamisega, eesmärgiga ennetada

rikkumisi ning tõkestada alustamata või lõpetamata süütegusid nn. preventiivne ehk

haldusõigusest tulenev ohtu ennetav või kõrvaldav tegevus. Isikute kinnipidamise puhul on

tegemist kõige rohkem isiku põhiõigusi riivava erimeetmega. Isikult võib vabaduse võtta

ainult seaduses sätestatud juhtudel ja korras ning kedagi ei tohi ilma kohtu loata kinni pidada

üle 48 tunni. Kohtupraktikas on lähtutud avaliku korra mõiste sisustamisel KorS-ist.

KorS § 4 lg 1 järgi on avalik kord ühiskonna seisund, milles on tagatud õigusnormide

järgimine ning õigushüvede ja isikute subjektiivsete õiguste kaitstus.

3-22-1955

KorS § 23 lg 3 on isikul on kohustus taluda tema suhtes seaduses sätestatud alusel ja korras

kohaldatavaid riikliku järelevalve meetmeid [RT I, 13.03.2014, 4 - jõust. 01.07.2014].

KorS § 24 lg 1 kohaselt on riikliku järelevalve erimeetme kohaldamine korrakaitseorgani

poolt ohu ennetamiseks lubatud, kui ohuprognoosile tuginedes saab pidada võimalikuks

olukorda, mille realiseerumisel tekib oht.

KorS § 44 sätestab viibimiskeelu.

KorS § 44 lg 1 kohaselt võib politsei või seaduses sätestatud juhul muu korrakaitseorgan

ajutiselt keelata isiku viibimise teatud isiku läheduses või teatud kohas, kohustada teda selle

isiku lähedusest või sellest kohast lahkuma või isikule või kohale teatud kaugusele

lähenemisest hoiduma järgmistel juhtudel:

1) isiku elu või tervist ähvardava vahetu ohu korral;

2) ülekaaluka avaliku huvi kaitseks;

3) kõrgendatud ohu väljaselgitamiseks või tõrjumiseks;

[RT I, 13.03.2014, 4 - jõust. 01.07.2014]

4) kaitstava isiku või valvatava objekti ohutuse tagamiseks;

[RT I, 13.03.2014, 4 - jõust. 01.07.2014]

5) süüteomenetluse läbiviimise tagamiseks või

[RT I, 13.03.2014, 4 - jõust. 01.07.2014]

6) riikliku järelevalve meetme kohaldamise tagamiseks.

[RT I, 13.03.2014, 4 - jõust. 01.07.2014]

Kui vähemalt üks neist eeldustest täidetud ei ole, on PPA sekkumine välistatud. Praegusel

juhtumil olid KorS § 44 lg 1eeldused täidetud. Isiku(te) provotseeriv käitumine võib kujutada

ohtu, s.t tõenäosust, et lähitulevikus võib aset leida kaitstava õigushüve kahjustus.

Provotseerimise all mõistetakse seda, kui midagi kutsutakse tahtlikult esile või kui kedagi

ässitatakse (Eesti keele seletav sõnaraamat).

Seega konkreetsel viibimiskeelu rikkumise puhul ei pea PPA ära ootama isiku suhtes ohu

tekkimist. Oht, kui selline tekib juba puhtalt viibimiskeelu või lähenemiskeelu rikkumise

faktiga.

Vaidlust pole faktis, et kaebaja viibis 16.8.2022 viibimiskeelu alas.

PPA peadirektor andis 16.08.2022 korralduse demonteerida ja eemaldada avalikust ruumist

muuhulgas Narva-Jõesuu maanteel asuv mälestusmärk „Kolm tääki“. Sama korraldusega

kehtestas PPA peadirektor ülekaaluka avaliku huvi kaitseks ning haldusmenetluse läbiviimise

tagamiseks viibimiskeelu monumendi ümber alates teisaldamise algusest kuni korralduse

täitmiseni. Korraldus jõustus allkirjastamisest. Et operatsioon turvaliselt läbi viia, suleti

monumendi juures viibimiskeelu raames tee nii autoliiklusele kui ka jalakäijatele.

Viibimiskeeld lõpetati kell 15.22.

Kaebaja leiab, et 16.8.2022 PPA õigusvastaste tegevustega ( vt käesoleva otsuse p. 8) rikuti

kaebaja õigusi vabadusele, turvalisusele, kehalisele puutumatusele, tervise kaitsele,

inimväärikusele ja eraelu puutumatusele, mis tõi endaga kaasa füüsilised ja vaimsed

kannatused ning tervisekahju.

Kohtu hinnangul ei ole kaebaja suhtes toime pandud mingit sellise tõsidusega tegu, mida

oleks võimalik kvalifitseerida tema väärkohtlemise või väärikust alandava kohtlemisena.

Inimväärikuse elementideks on eeskätt õigus heale nimele, õigus mitte olla hirmul enese ja

3-22-1955

oma lähedaste eksistentsi pärast, õigus õiguslikule võrdsusele kõigi teiste inimestega, õigus

inimlikule identiteedile, õigus informatsioonilisele enesemääramisele, õigus kehalisele

puutumatusele (vt lähemalt Põhiseaduse kommenteeritud väljaanne. E. Lillemaa jt. PS § 18

kommentaar, komm 11. – Ü. Madise jt (toim)). Konkreetsel juhul peeti kaebaja 16.08.2023

kell 12:01 kinni üksnes ohu tõrjumise eesmärgil, sest ta oli viibimiskeelu alas ja tema

kinnipidamine kestis alla seaduses lubatud aja ehk alla 48 tunni. Asjaolu, et kaebaja ei nõustu

politseiametnikega, ei oleks talle andnud õigust keelduda ametniku kehtiva korralduse

täitmisest.

28. Vaidlust ei ole ka selles, et 16.08.2022 kinnipidamise protokolli kohaselt peeti kaebaja

kinni Narva–Narva-Jõesuu–Hiiemetsa mnt 8 km „Kolme täägi“ juures kell 12.01 KorS § 46 lg

1 p 1 alusel. Protokolli kohaselt viibis X mälestusmärgi „Kolm tääki“ juures ja ei allunud

korraldustele. Politseiametniku korraldus lahkuda ei olnud tühine, vaid kehtiv ning kaebajal

tuli seda täita (KorS § 1 lg 2, § 23 lg 3 ning HMS § 60). Protokolli on märgitud, et taoline

pingeolukord ja meeleolud võivad endaga kaasa tuua avaliku korra raskeid rikkumisi ja ka

süütegusid elu, kehalise puutumatuse ning füüsilise vabaduse vastu ning loovad massiliste

korratuste puhkemise reaalse ohu.

29. Seega kaebaja rikkus 16.08.2022 mälestusmärgi „Kolm tääki“ juures kehtestatud

viibimiskeeldu, ei allunud politseiametnike korraldustele lahkuda ning kuna politseiametnike

hinnangul esines vahetu oht avaliku korra raske rikkumise ja elu, kehalise puutumatuse ning

füüsilise vabaduse vastaste süütegude toimepanemiseks ning ka massiliste korratuste

puhkemiseks, siis peeti kaebaja KorS § 46 lg 1 p 1 alusel kinni.

30. Kaebaja toimetati kuni monumendi „Kolm tääki“ juures viibimiskeelu lõppemiseni, st

kuni monumendi demonteerimise ja teisaldamise lõpuleviimiseni, ning kinnipidamise

protokolli vormistamiseks, Viru Vangla territooriumil asuva Jõhvi arestimaja ruumidesse.

Kaebaja ei ole esitanud vastuväidet, et temale selliseid korraldusi monumendi juures ei antud.

Sellest saab teha järelduse, et kaebaja on talle antud suuliste korralduste sisust teadlik.

31. Kaebajalt arestimaja ruumides vabadust ei võetud, st lukustatud ruumi teda ei suletud.

Kogu arestimajas viibimise aja tegelesid politseiametnikud kaebajale tema kinnipidamise

aluste, põhjuste ning kaebaja õiguste selgitamisega. Kuivõrd kaebaja kurtis halba enesetunnet,

kutsusid politseiametnikud pärast kinnipidamisega seotud toimingute lõpetamist kaebajale

kiirabi ning kaebaja toimetati haiglasse. Seega pole PPA piiranud õigusvastaselt kaebaja

vabadust.

32. 16.8.2022 kinnipidamise protokollist nähtuvalt ei ole kaebaja suhtes kasutatud vahetut

sundi. Puuduvad tõendid, et PPA ametnikud oleksid kasutanud kaebaja suhtes füüsilist

vägivalda.

33. Kaebaja leiab, et PPA ametnik vaatas tema isiklikud asjad läbi õigusvastaselt.

Üldteada on asjaolu, et PPA arestimajadesse ja ka vanglasse sisenevate isikutega kaasas

olevad esemed vaadatakse läbi eesmärgiga välistada esemed ja ained, millega on võimalik

isikul ennast või teisi isikuid kahjustada. Kuna kaebaja sisenes PPA Jõhvi arestimajja kui

avaliku võimu organi ehitisse, siis oli tema asjade läbivaatus õigustatud. Kaebajal kaasas

olnud esemed on loetletud kaebaja kinnipidamise protokollis. Kinnipidamise protokollist

nähtuvalt on kaebajale protokolli tutvustatud ning see on ka tõlgitud. Samuti on protokollist

nähtuvalt tutvustatud kaebajale tema õigusi ja kohustusi nii eesti kui ka vene keeles. Kohale,

kuhu protokollis märgitakse kinnipeetud isiku selgitused, taotlused ja vastuväited, on

3-22-1955

märgitud, et kaebaja neid ei esitanud. Kaebaja on eelnimetatud asjaolusid keeldunud oma

allkirjaga kinnitamast. Protokollil on politseiametnike Triinu Õrase ja Galina Lati

omakäelised allkirjad ning tõlk Kristina Kiros-Nepotšatõhi digitaalne allkiri. Kaebaja nende

õiguste takistamist või kahjustamist praegusel juhul ei esine.

PPA on järginud KorS §-des 46 lg 1 p 1, 47 lg 1, § 48, § 49, § 52 lg 1p 1 ja 57 (2) sätestatut.

34. Halduskohus nõustub vastustajaga, et tõene ei ole ka kaebaja väide tema meditsiinilisele

abile juurdepääsu takistamisest, kuna just politseiametnikud olid need, kes kaebajale kiirabi

kutsusid.

Kaebaja on küll esitanud 2.1.2023 tõendina ambulatoorne epikriisi nr 68901235, mis tema

väitel sisaldab delikaatseid ehk eriliiki isikuandmeid – meditsiinilise diagnoosi, anamneesi,

haiguse kulgu, teostatud meditsiinilisi protseduure ja analüüside tulemusi, mis ei oma tähtsust

kohtuasja 3-22-1955 lahendamisel, ambulatoorse epikriisi nr 68901235 kohtule esitatud

koopial nimetatud andmed ei ole nähtavad. Seega esitatud tõendist ja kaebaja väidetest ei

selgu, milles kaebaja abivajadus täpsemalt seisnes ning missuguse tervisega seotud kahju on

PPA kaebajale tema arvates põhjustanud.

Kohus rõhutab, et ainult kaebajal on õigus esitada ülalmärgitud delikaatseid tõendeid ja kohus

ei pea kaebajat teavitama sellest, milliste asjaolude kohta tal tuleb tõendeid esitada, seega on

halduskohus täitnud selgitamiskohustuse jj.

Antud juhul on oluline kaebaja andmekaitse, sest Tervishoiuteenuse osutaja ja

tervishoiuteenuse osutamisel osalevad isikud peavad hoidma saladuses neile tervishoiuteenuse

osutamisel või tööülesannete täitmisel teatavaks saanud andmeid patsiendi isiku ja tema

tervise seisundi kohta, samuti hoolitsema selle eest, et VÕS §-s 769 nimetatud dokumentides

sisalduvad andmed ei saaks teatavaks kõrvalistele isikutele, kui seaduses või kokkuleppel

patsiendiga ei ole ette nähtud teisiti VÕS § 768 lg 1. Vastavalt VÕS § 770 lg 3 peab patsient

ise tõendama vastutuse aluseks olevat asjaolu, välja arvatud juhul, kui patsiendile

tervishoiuteenuse osutamine on jäetud nõuetekohaselt dokumenteerimata.

35. Kohtule esitatud ambulatoorsest epikriisist nähtub vaid, et politseiametnikud täitsid oma

kohust ja kutsusid kaebajale Jõhvi arestimajja kiirabi ning, et kaebaja on 16.08.2022

toimetatud kiirabiga Ida-Viru Keskhaiglasse, kuid ei selgu anamnees ega lõplik kliiniline

diagnoos.

Seega on kaebajale võimaldatud meditsiinilisele abile juurdepääsu.

Kaebaja on kaebuses lakooniliselt märkinud, et PPA tegevus alandas tema inimväärikust ning

kahjustas tema tervist, seejuures jätnud selgitamata, milles tervisekahju ning inimväärikuse

alandamine seisnes ega esitanud oma väidete kinnituseks tõendeid.

Kohus märgib, et mittevaralise kahju hüvitamise nõue kuulub rahuldamisele, kui

haldusülesandeid täitva avaliku võimu kandja tegu sooritati avalik-õiguslikus suhtes, tegemist

on süülise õigusvastase teoga, millega rikuti mõnda RVastS § 9 lg-s 1 sätestatud isiku

subjektiivset õigust, õiguste rikkumise tagajärjel tekkis isikul kahju, esineb põhjuslik seos

õigusvastase teo ja tekkinud kahju vahel ning kahju ei olnud võimalik vältida esmaste

õiguskaitsevahendite kasutamisega. Juhul, kui üks nimetatud eeldustest ei ole täidetud,

puudub alus kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks. Kuna kohtule ei nähtu, et kaebajale oleks

16.8.2022 kaasnenud mõni RVastS § 9 lõikes 1 nimetatud õigushüve kahjustamine, siis on

täitmata juba üks kahju hüvitamise nõude rahuldamise eeldus.

3-22-1955

Kokkuvõttes leiab kohus, et kuna kahju hüvitamise eeldused on täitmata, jääb kaebus

rahuldamata ja hüvitis kaebajale välja mõistmata.

36. Halduskohus peab vajalikuks selgitada kaebajale, et julgeolekuolukord Euroopas on alates

24.2.2022 põhimõtteliselt muutunud, kuna VF viib Ukrainas läbi provotseerimata ja

põhjendamatut sõjalist agressiooni, õõnestades jämedalt Ukraina territoriaalset terviklikkust,

suveräänsust ja sõltumatust ning rikkudes rängalt rahvusvahelist õigust ja ÜRO põhikirja

põhimõtteid, õõnestab Euroopa, sh Eesti Vabariigi ja ülemaailmset julgeolekut ja stabiilsust.

Kaebaja kui üksikisiku meelsust ei ole võimalik välja selgitada ja see ei ole ka menetluse

eesmärk. Venemaa, kui sõjas oleva terroristliku režiimi riigi kodanikud, ei ole võrreldavad

teiste nt Euroopa riikide kodanikega. Seetõttu on nende erinev kohtlemine lubatav. Avalike

allikate kohaselt toetab suurem osa VF kodanikest VF sõjategevust Ukraina vastu. Kohtul

puudub põhjus selles hinnangus kahelda. Meedias on varasemalt kajastatud ka VF kodanike

avalikku toetust 2014. a Donetski ja Luganski oblasti ja Krimmi annekteerimisele. VF

kodanikud toetavad VF territoriaalseid ambitsioone, mõjuvõimu laiendamist ja Ukraina

ründamist, kuid ei soovi ise sõjas osaleda (mida kinnitab mobilisatsioonile järgnenud ulatuslik

väljaränne) jj. Vastavalt KarS §-le 151’ on alates 29. aprillist 2022 väärteona karistatav

agressiooniakti, genotsiidi, inimsusevastase kuriteo või sõjakuriteo toimepanemisega seotud

sümboli avalik eksponeerimine neid tegusid toetaval või õigustaval viisil. Karistusseadustiku

ja väärteomenetluse seadustiku muutmise seaduse (agressiooni toetamine) eelnõu 585 SE

seletuskirja kohaselt on eelnõu eesmärgiks, et Eesti õiguskord ning Eesti inimeste õigushüved

oleks kaitstud agressioonikuritegudega seonduva vaenutegevuse eest. Selliseks

vaenutegevuseks võivad seletuskirja järgi olla nii üleskutsed vägivallale kui ka provokatiivsed

sümbolite kasutamised jj.

IV

37. HKMS § 158 lg 5 kohaselt määrab kohus otsuses kindlaks menetluskulude jaotuse ja

menetlusosalistelt väljamõistetavad menetluskulud. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab

menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. HKMS § 118 lg 3 sätestab, et kui menetlusabi

saaja on kohustatud hüvitama menetluskulud ja vastaspoolelt neid tema kasuks välja ei

mõisteta, jätab kohus menetluskulud riigi kanda. Seega jääb kaebuse esitamisel tasumisele

kuulunud riigilõiv, mille tasumisest kohus kaebaja 23.12.2022 määrusega vabastas, Eesti

Vabariigi kanda. Kaebaja võimalikud muud menetluskulud jäävad HKMS § 108 lg 1 alusel

tema enda kanda. Ka vastustaja võimalikud menetluskulud jäävad tema enda kanda, sest

kohtule pole esitatud kuludokumente ja menetluskulude nimekirja (HKMS § 109 lg 1 ls 4).

38. HKMS § 175 lg 3 sätestab, et andmesubjekti taotlusel või kohtu algatusel asendatakse

avaldatavas kohtuotsuses andmesubjekti nimi initsiaalide või tähemärgiga ning ei avaldata

tema isikukoodi, sünniaega, registrikoodi, aadressi ega muid andmeid, mis võimaldavad teda

üheselt identifitseerida. Riigi- või kohaliku omavalitsuse asutuse, avalik-õigusliku juriidilise

isiku või muu avaliku võimu kandja andmeid kohtulahendis ei varjata. Kohus asendab

avaldatavas kohtuotsuses omal algatusel kaebaja nime tähemärgiga.

(allkirjastatud digitaalselt)