2-24-121139/7 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Asja menetlev kohtunik

Külli Puusep

Määruse tegemise aeg ja koht

12. november 2024, Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr

2-24-121139

Tsiviilasi

Aktiva Finance Group OÜ hagi Y.Y-na vastu võla

väljamõistmiseks

Menetlustoiming

hagi menetlusse võtmisest keeldumine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja Aktiva Finance Group OÜ (registrikood

10746479),

lepinguline esindaja P.R (e-post: XXX)

Kostja Y.Y-na (isikukood XXX, tegelik elu- ja

viibimiskoht teadmata)

RESOLUTSIOON

1. Jätta Aktiva Finance Group OÜ hagi Y.Y-na vastu võla väljamõistmiseks menetlusse

võtmata.

2. Jätta menetluskulud Aktiva Finance Group OÜ kanda. Kindlaksmääratavad

menetluskulud puuduvad.

3. Käesolev määrus toimetada kätte hageja esindajale.

Edasikaebamise kord

Hagejal on õigus esitada määruskaebus Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult Tartu Maakohtu

kaudu 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest.

ASJAOLUD

1. Aktiva Finance Group OÜ (hageja) esitas 4. juunil 2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu

kiirmenetluse avalduse Y.Y-na vastu 944 euro 24 sendi saamiseks. Kohus koostas 6. juunil

2024 makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Seoses

makseettepaneku kättetoimetamise võimatusega mõistliku aja jooksul lõpetas kohtunikuabi 7.

augusti 2024 määrusega maksekäsu kiirmenetluse ja andis nõude üle Tartu Maakohtule

menetluse jätkamiseks hagimenetluses.

2. Tartu Maakohus jättis 7. augusti 2024 määrusega hagi käiguta ja andis hagejale tähtaja

puuduste kõrvaldamiseks, s.o nõuetekohase hagiavalduse esitamiseks, sh kohtualluvuse

põhjendamiseks, ning täiendava riigilõivu tasumiseks. Hageja esitas 9. septembril 2024

hagiavalduse. Kohus jättis 26. septembril 2024 hagiavalduse veelkord käiguta ja andis

hagejale tähtaja kohtualluvuse põhjendamiseks.

2-24-121139

3. Hageja põhjendas kohtualluvust sellega, et kostja on ise deklareerinud rahvastikuregistriks

enda aadressi ja see on kehtiv tänaseni. Rahvastikuregistri seadus (RRS) § 6 lg 1 kohaselt

eeldatakse rahvastikuregistrisse kantud andmete õigsust. Olukorras, kus isik ise on antud

aadressi elukohana märkinud, tuleb lähtuda eeldusest, et see on õige. Rahvastikuregistri 12.

märtsi 2024 andmete põhjal oli kostja aadress Mõisavahe tn 64-3 Tartu. Lepingu sõlmimisel

märkis kostja enda aadressiks Kalda tee 12-2 Tartu linn.

Hageja selgitas, et kostja võib viibida ajutiselt Läti Vabariigis. Asjaolu, et Eestis ei ole

võimalik olnud kostjat leida, ei tähenda et kostja ei ela Eestis. Ka Eesti kodanike osas on

olukordi, kus ei suudeta võlgnikule dokumente üle anda, mis ei tähenda, et võlgnik ei ela

Eestis. Hageja on seisukohal, et võlgnik võib elada kahes kohas, nii Eestis kui Lätis. Hageja

märgib, et Riigikohtu lahendi 3-2-1-13-16 p 13 kohaselt tuleb lisaks kaaluda tsiviilseadustiku

üldosa seaduse (TsÜS) § 14 lg 2 kohaldamist. TsÜS § 14 lg 2 järgi võib isiku elukoht (TsÜS

§ 14 lg 1 kohaselt koht, kus isik alaliselt või peamiselt elab) olla üheaegselt mitmes kohas.

Igal elukohal on õiguslikult sama tähendus, nagu ainukesel elukohal. Isik võib elada

vaheldumisi kord ühes, kord teises kohas (vt RKTKo 19.10.2005, nr 3-2-1-89-05, p 24), sel

juhul on mõlemad kohad elukohad ning ajutisel viibimiskohal ei ole elukoha tuvastamisel

tähtsust. TsMS § 338 lg 3 kohaselt kui menetlusosaline ei tea teise menetlusosalise aadressi

või muid andmeid, tuleb menetlusdokumendis märkida, mida ta on andmete teadasaamiseks

teinud. Hageja on teavitanud, mida on ta teinud. TsMS-st ei tulene hagejale kohustust hakata

teostama päringuid välisriigi ametiasutustele. Ka kohus saab pöörduda Välisministeeriumi

poole välisriigis isiku asukoha välja selgitamiseks. Vastavalt Tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 317 lg-le 1 võib menetlusosalisele menetlusdokumendi kätte toimetada

avalikult, kui menetlusosalise aadress ei ole kantud registrisse või kui isik ei ela registris

märgitud aadressil ning isiku aadress või muu viibimiskoht ei ole kohtule muul viisil teada ja

dokumente ei saa kätte toimetada isiku esindajale ega dokumentide kättesaamiseks volitatud

isikule ega muul käesolevas osas sätestatud viisil.

Hageja palus võtta hagiavaldus menetlusse ja TsMS § 317 lg 1 kohaselt toimetada kostjale

menetlusdokumendid kätte avalikult väljaandes Ametlikud Teadaanded.

KOHTU SEISUKOHT

4. Kohus leiab, et avalduse menetlusse võtmisest tuleb keelduda.

Kohus kontrollib TsMS § 75 lg 1 kohaselt, kas rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi võib

avalduse esitada Eesti kohtule. Seejärel kontrollib kohus, kas asi allub kohtule, kuhu avaldus

esitati. Kohus ei võta TsMS § 371 lg 1 p 2 alusel hagiavaldust menetlusse, kui hagi ei allu

sellele kohtule.

Euroopa parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1215/2012, 12. detsember 2012,

kohtualluvuse ning kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades

(edaspidi: määrus nr 1215/2012) art 17 lg 1 p c näeb ette, et asjades, mis puudutavad

lepinguid, mille isik on tarbijana sõlminud oma majandustegevusest või kutsealast sõltumatul

eesmärgil, määratakse kohtualluvus kindlaks määruse neljanda jao alusel, kui tegemist on:

a) järelmaksuga kaupade müügilepinguga,

b) osamaksetena tasutava laenulepinguga või muud liiki krediidilepinguga, mis

sõlmiti kaupade müügi rahastamiseks, või

c) muudel juhtudel lepinguga, mis on sõlmitud isikuga, kes tegeleb tarbija alalise

elukoha liikmesriigis äri- või kutsetegevusega või kelle selline tegevus on mis

tahes vahenditega suunatud nimetatud liikmesriiki või mitme liikmesriigi hulgas

ka nimetatud liikmesriiki, ning kui leping kuulub sellise tegevuse raamesse.

2-24-121139

5. Hagiavalduse kohaselt tuleneb hageja nõue kostja vastu Elisa Eesti AS ja kostja vahel 1.

aprillil 2022 sõlmitud Osamaksetega vara müügilepingust nr 12638351, mille kohaselt

võimaldati kostjale seadme Apple iPhone 13 128GB ostmist osamaksetena, kokku summas

869 eurot, perioodiga 36 kuud ning igakuise osamaksete suurusega 24 eurot 139 senti.

Eelnevast tulenevalt sõlmis kostja lepingu tarbijana oma majandustegevusest või kutsealast

sõltumatul eesmärgil ning tsiviilasja kohtualluvus tuleb määruse nr 1215/2012 art 17 lg 1

punkti a järgi seega määrata määruse nr 1215/2012 II peatüki neljanda jao alusel.

Teine lepingupool võib määruse nr 1215/2012 art 18 lg 2 kohaselt algatada menetluse tarbija

vastu üksnes selle liikmesriigi kohtutes, kus on tarbija alaline elukoht. Sellest sättest võib

kõrvale kalduda määruse nr 1215/2012 art 19 kohaselt üksnes kokkuleppe alusel:

1) mis on sõlmitud pärast vaidluse teket,

2) mis võimaldab tarbijal algatada menetluse käesolevas jaos nimetamata kohtutes, või

3) mille on sõlminud tarbija ja teine lepingupool, kelle mõlema alaline või peamine elukoht

oli kokkuleppe sõlmimise ajal samas liikmesriigis, ning mille kohaselt on asja lahendamiseks

pädevad kõnealuse liikmesriigi kohtud, tingimusel et selline kokkulepe ei ole vastuolus

asjaomase liikmesriigi õigusega.

Hageja tugineb kostja viimasele teadaolevale elukohale, kuid samas viitab, et kostja võib

elada ka Läti Vabariigis (dtl 107). Elisa teenuste kasutamise üldtingimuste p 9. 3 kohaselt

lahendatakse tarbijaga seotud vaidlused tarbija elukohajärgses kohtus (dtl 60).

Eelnevast tulenevalt tuleb tuvastada, kus on tarbija alaline elukoht. Tuvastamaks, kas poole

alaline elukoht on selles liikmesriigis, kelle kohtusse asja kohta on hagi esitatud, kohaldab

kohus määruse nr 1215/2012 art 62 lg 1 järgi enda siseriiklikku materiaalõigust. Kui poole

alaline elukoht ei ole liikmesriigis, kelle kohtutele on asja kohta hagi esitatud, kohaldab kohus

teise liikmesriigi õigust, et selgitada, kas nimetatud poole alaline elukoht on selles

liikmesriigis (määruse nr 1215/2012 art 62 lg 2).

Hagiavalduse andmetel on kostja elukoht rahvastikuregistri andmetel Mõisavahe tn 64-3

Tartu. Lepingu sõlmimisel 1. aprillil 2024 on kostja märkinud enda aadressiks Kalda tee 12-2

Tartu linn. Maksekäsu kiirmenetluses on kohtunikuabi 7. augusti 2024 määruses märkinud, et

varasemas menetluses on korteri Mõisavahe tn 64-3 Tartu omanik kinnitanud, et kostja elas

seal paar nädalat, kuid enam seal ei ela. Tsiviilasjas nr 2-23-117345 on 23. novembri 2023

menetlusse võtmisest keeldumise määruses märgitud, et rahvastikuregistri andmetel elas

aadressil Mõisavahe tn 64-3 Tartu 12 täiskasvanut ja 3 alaealist enamasti lätipäraste nimedega

isikut. Rahvastikuregistri andmetel on kostja Lätis sündinud ja Läti kodanik, kostja emakeel

on läti keel. Kostja kohta puuduvad ka andmed Maksu- ja Tolliameti töötamise registris.

Kohus palus hagejal esitada väljavõte Läti rahvastikuregistrist kostja elukoha ja muude

sidevahendite andmete kohta või Läti rahvastikuregistri kinnitus, et hagejale ei väljastata Läti

rahvastikuregistrist kostja elukoha ja muude sidevahendite andmeid (dtl 103). Kohtul on

kohtualluvuse väljaselgitamiseks õigus nõuda hagejalt tõendeid (RKTKm 19.04.2017, nr 3-2-

1-7-17, p 29.2). Kohtute infosüsteemist nähtub, et hageja on sama kostja vastu tsiviilasjas nr

2-22-140512 kontrollinud 20. juulil 2021 Läti rahvastikuregistris olevaid andmeid kostja

elukoha kohta ning teada saadud, et kostja elukohaks on märgitud Latvija, Gulbene, Gulbenes

Novads, Dzelzcela iela 3A-11, LV-4401. Hageja on ka käesolevas tsiviilasjas selgitanud

kohtule, et kostja võib viibida ka Läti Vabariigis ning kostja võib elada kahes kohas, s.o

Eestis kui ka Lätis. Samuti on hageja selgitanud, et isik võib elada vaheldumisi kord ühes,

kord teises kohas (RKTKo 19.10.2005, nr 3-2-1-89-05, p 24). Hageja ei esitanud kohtule

kinnitust, mille kohaselt talle ei väljastata Läti rahvastikuregistrist kostja elukoha ja muude

2-24-121139

sidevahendite andmeid. Hageja selgitas, et TsMS-st ei tulene hagejale kohustust hakata

teostama päringuid välisriigi ametiasutustele ja kohus saab pöörduda Välisministeeriumi

poole välisriigis isiku asukoha välja selgitamiseks. Kohus märgib, et TsMS § 338 lg 1 p 1

kohaselt tuleb hagis märkida menetlusosaliste aadress. TsMS § 338 lg 3 kohaselt kui

menetlusosaline ei tea teise menetlusosalise aadress, siis tuleb menetlusdokumendis märkida,

mida ta on teinud andmete teada saamiseks. Hageja on märkinud hagiavalduses, et on

teostanud päringu Rahvastikuregistrisse, muid toiminguid kostja andmete täpsustamiseks

hageja teinud ei ole. Kohus selgitab, et kohus ei pöördu hagimenetluses omal algatusel

Välisministeeriumi poole välisriigis asuva isiku asukoha väljaselgitamiseks. Hageja ei ole

esitanud vastavat taotlust andmete kogumiseks (TsMS § 236 lg 2) vaid on asunud

seisukohale, et hagejal ei ole kohustust teostada päringuid kostja andmete väljaselgitamiseks.

Kohus viitab täiendavalt Riigikohtu seisukohale, mille kohaselt võib kohus nõuda ulatuses,

mis on vajalik kohtualluvuse kindlaksmääramiseks, pooltelt oma väidete tõendamist, lähtudes

TsMS § 230 lg 1 esimesest lausest tulenevast kummagi poole kohustusest tõendada

hagimenetluses neid asjaolusid, millele tema väited tuginevad (RKTKm 17.03.2015, nr 3-2-1-

14-15, p 10). Eelkõige võivad niisugusteks tõendatavateks asjaoludeks olla kostja elu- või

asukoht, viibimis- või tegevuskoht, isiku staatus tarbijana või tema vara asukoht Eestis,

kohtualluvuse kokkuleppe olemasolu ja muud sellised asjaolud, millest on seatud sõltuvusse

Eesti kohtu rahvusvaheline kohtualluvus (RKTKm 19.04.2017, nr 3-2-1-7-17, p 29.2).

Arvestades kostja seotust Läti riigiga ning kostjaga seotud Eesti aadressi kohta ülal

kirjeldatud teavet, on kohtu hinnangul alust arvata, et kostja ei ela Eestis, vaid elab Lätis.

Kohus leiab eeltoodust tulenevalt, et kostjal puudub TsÜS § 14 lg 1 tähenduses Eesti

Vabariigis elukoht. Läti tsiviilkoodeksi (Civillikums) § 7 lg 1 järgi on isiku elukoht koht, kus

isik vabatahtlikult viibib otsese või kaudse sooviga seal alaliselt elada või tegutseda. Kohtul

on alust arvata, et kostja on kasutanud Eesti elukohta Mõisavahe tänaval Tartus ajutiselt, mida

on kinnitanud ka korteri omanik.

Arvestades, et pooled ei ole sõlminud kehtivat kohtualluvuse kokkulepet Eesti kohtu kasuks

ning kostja elukoht on Läti Vabariigis, on Läti kohtud määruse (EL) nr 1215/2012 art 18 lg 2

alusel pädevad käesolevat tsiviilasja lahendama. Kuna hagi ei allu Eesti kohtule, tuleb see

jätta TsMS § 371 lg 1 p 2 ja § 75 lg 2 alusel menetlusse võtmata.

6. Kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle, jäävad menetluskulud

TsMS § 168 lg 1 kohaselt hageja kanda. Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

/allkirjastatud digitaalselt/

Külli Puusep

kohtunik