3-24-2432/23 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kaire Pikamäe, Villem Lapimaa, Kristjan Siigur

Määruse tegemise aeg ja koht

12.11.2024, Tallinn

Haldusasja number

3-24-2432

Haldusasi

L.A kaebus Sotsiaalkindlustusameti 16.05.2024 otsuse

nr E14367-1 ja 27.06.2024 vaideotsuse nr 5.2-3/16750-

2 tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – L.A

Vastustaja – Sotsiaalkindlustusamet, esindaja H.C

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 11.10.2024 määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

L.A määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta menetlusse L.A määruskaebus Tallinna Halduskohtu 11.10.2024 määruse

peale haldusasjas nr 3-24-2432.

2. Jätta L.A määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 11.10.2024 määrus

haldusasjas nr 3-24-2432 muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 155 lg 5, § 235 lg-d

1 ja 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. L.A esitas Sotsiaalkindlustusametile (SKA) 28.03.2024 avalduse pensioni

määramiseks.

2. SKA otsustas 16.05.2024 otsusega nr E14367-1 mitte määrata L.A-le

väljateenitud aastate pensioni. Otsuses on märgitud, et otsusega mittenõustumise korral

on õigus esitada vaie SKA-le 30 päeva jooksul arvates päevast, millal vaidlustatavast

haldusaktist teada saadi või oleks pidanud teada saama või vahetult pöörduda kaebusega

halduskohtusse HKMS-s sätestatud tingimustel ja korras.

3. L.A esitas SKA 16.05.2024 otsuse peale 28.05.2024 vaide, mille SKA jättis

27.06.2024 vaideotsusega nr 5.2-3/16750-2 rahuldamata. Vaideotsuses on selgitatud, et

3-24-2432

vaideotsusega mittenõustumise korral on vaide esitajal õigus pöörduda halduskohtusse

30 päeva jooksul, arvates vaideotsuse teatavaks tegemise päevast, HKMS-s sätestatud

tingimustel ja korras.

4. L.A esitas 27.08.2024 Tallinna Halduskohtule kaebuse SKA 16.05.2024 otsuse nr

E14367-1 ja 27.06.2024 vaideotsuse nr 5.2-3/16750-2 peale.

5. SKA selgitas 03.09.2024 vastuses kohtunõudele vaideotsuse kättetoimetamise

asjaolusid. Kaebaja märkis vaides, et soovib vaideotsust kätte saada lihtkirjana oma

koduaadressil. Seda kordas ta 20.06.2024 saadetud e-kirjas. SKA

dokumendihaldussüsteemi Delta lisati 27.06.2024 märge vaideotsuse postiga

väljasaatmise kohta. Kaebaja pöördus SKA poole 02.07.2024 e-kirja teel ja küsis

vaideotsust. Vaide menetleja märkis dokumendihaldussüsteemis 05.07.2024, et kaebaja

kinnitas 05.07.2024 telefonivestluses vaideotsuse kättesaamist.

6. Kaebaja taotles 07.10.2024 avalduses, et kohus pikendaks kaebuse esitamise

tähtaega mõjuva põhjuse tõttu. Kaebaja pöördus kaebuse koostamiseks advokaadi

poole. Tema sooviks oli, et kaebus sarnaneks vaidele, mille ta esitas SKA-le, s.t

väikeses mahus. Advokaat võttis töö vastu, kuid viimasel hetkel teatas soovimatusest

kaebust esitada. Kaebaja viitab ka Sise- ja Sotsiaalministeeriumile saadetud kirjadele.

Kaebaja ootas Siseministeeriumi vastust, et selle saaks kaebuse lisateabena kohtule

esitada.

7. Tallinna Halduskohus jättis 11.10.2024 määrusega rahuldamata kaebaja

taotlused kaebetähtaja pikendamiseks ja ennistamiseks (resolutsiooni p-d 1 ja 2) ning

lõpetas haldusasja menetluse kaebust menetlusse võtmata (resolutsiooni p 3).

Kaebaja esitas SKA otsuse peale vaide, mille SKA lahendas vaideotsusega. Kaebaja kinnitas

vaideotsuse kättesaamist 05.07.2024. Sellises olukorras tuleb kaebetähtaja hindamisel lähtuda

HKMS § 47 lg-st 2, mille kohaselt tuleb kaebus esitada 30 päeva jooksul arvates vaideotsuse

teatavaks tegemisest. Kohus tõlgendab HKMS § 2 lg 4 alusel kaebust selliselt, et kaebaja

sooviks on tühistada SKA otsus ja vaideotsus. Seega lõppes halduskohtule tühistamiskaebuse

esitamise tähtaeg 05.08.2024. Kaebaja esitas kaebuse 27.08.2024, see tähendab kaebetähtaega

rikkudes.

Kaebetähtaja näeb ette HKMS. Kohtul puudub volitus kaebetähtaega pikendada. Kohus

tõlgendab kaebaja taotlust kui taotlust kaebetähtaja ennistamiseks, kuid see jääb rahuldamata,

sest tähtaja ennistamiseks puuduvad mõjuvad põhjused.

Kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja

menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval

põhjusel (HKMS § 71 lg 1). Üldjuhul peaksid tähtaja ennistamist õigustama

menetlustoimingu sooritamist takistanud objektiivsed takistused (vt nt Riigikohtu 16.01.2009

määrus nr 3-3-1-75-08, p 16). Üksnes erandlikel juhtudel võivad tähtaja ennistamise tingida

ka isikuga seotud subjektiivsed asjaolud. Kohtupraktikas on käsitatud mõjuva põhjusena ka nt

kogenematusest tingitud eksimust, mille tõttu isik ei saanud aru kaebuse esitamise vajadusest

või kaebetähtaja arvestamisest (vt nt Riigikohtu 11.05.2016 määrus nr 3-3-1-18-16, p 13).

Samas ei saa tähtaja ületamine olla vabandatav, kui kaebaja pole olnud piisavalt hoolikas

selleks, et selgitada välja vaidluse algatamise kord, sh tähtajad. Ka õiguslikult kogenematul

isikul ei ole alust eeldada, et vaidlust saab lahendada suvalises korras ja määramatult pika aja

jooksul (Riigikohtu 16.01.2009 määrus nr 3-3-1-75-08, p 17).

Vaideotsuses on selgitatud, et kaebajal tuleb soovi korral esitada kaebus halduskohtule 30

päeva jooksul vaideotsuse teatavaks tegemisest. Seega pidi kaebajale olema arusaadav, et

tähtaeg hakkab kulgema alates 05.07.2024, kui ta kinnitas lihtposti teel saadetud vaideotsuse

2(4)

3-24-2432

kättesaamist. Hoolsa käitumise korral oleks kaebaja pidanud seega mõistma, et kaebuse

esitamise tähtaeg on 05.08.2024. Kaebaja rikkus kaebetähtaega 22 päeva võrra. Tegemist ei

olnud olukorraga, kus kaebetähtaja arvestamine oleks olnud keeruline.

Kaebaja ei ole tõendanud advokaadi poole pöördumist kaebuse esitamise sooviga ega muid

väidetava õigusteenuse osutamisega seotud asjaolusid. Kaebaja ei ole selgitanud, mida

tähendab viimasel hetkel kaebuse esitamisest loobumine. Kaebaja sooviks oli, et kaebus

sarnaneks vaidele, mille ta esitas SKA-le, s.t väikeses mahus. Seega ei saanud kaebuse

koostamine olla ajamahukas ja kaebaja oleks saanud hoolsa käitumise korral kaebetähtaega

järgida. Ei ole jälgitav, miks ületas kaebaja kaebetähtaega 22 päeva võrra. Võimalikud

pöördumised Sise- ja Sotsiaalministeeriumi poole ei oma tähendust kaebetähtaja

lahendamisel. Nendele pöördumistele vastuste ootamisest ei saanud sõltuda kaebuse

esitamine.

Kohus lõpetab määrusega asja menetluse, kui kaebus on esitatud tähtaega rikkudes ja tähtaeg

ei kuulu ennistamisele (HKMS § 152 lg 1 p 2, 124 lg 2). Kui HKMS § 152 lg-s 1 sätestatud

asjaolud ilmnevad enne kaebuse menetlusse võtmist, lõpetab kohus menetluse kaebust

menetlusse võtmata (HKMS § 152 lg 3). Seega tuleb lõpetada haldusasja menetlus enne

kaebuse menetlusse võtmist.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

8. L.A palub 15.10.2024 määruskaebuses (täiendatud 06.11.2024) võtta tema kaebus vastu

ja arvestada tema selgitusi. Kaebaja esitas halduskohtule mõjuvad põhjused. Kaebaja otsis

advokaati, kes suudaks koostada kaebuse kohtule. Kaebaja pöördus advokaadi poole, kes oli

varem koostanud tema avalduse SKA-le, kuid see advokaat venitas pikalt ja kaebaja pidi ise

kaebuse koostama. Kaebajal puudus kaebuse esitamise kogemus. Kaebaja on pöördunud ka

Sise- ja Sotsiaalministeeriumisse oma probleemiga ning pidas kirjavahetust oma kaaslastega,

kellega ta töötas politseis aastatel 1991–1999. Politseiametnikud ei ole suutnud tema politsei

teenistuse aega õigesti arvutada. Bürokraatia on suur ja raske on saada vastuseid õigeaegselt.

Lisaks märgib kaebaja alati taotlustesse, et soovib saada vastust paberil oma kodusele

aadressile ja seega tuleks aega arvestada kättesaamise hetkest. Kaebaja töötas politseis

1990ndatel, kui olid rasked ajad ja personalipuudus. Kaebaja jaoks on oluline teada saada, kas

tal on õigus eripensionile.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

9. Ringkonnakohus võtab HKMS § 207 lg 1 alusel määruskaebuse menetlusse.

Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 203 lg 1, § 155 lg 5),

määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning vastab HKMS §-des 52–54 ja 205

toodud nõuetele. Määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja

riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9).

10. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 87 lg 1 kohaselt on isikul, kelle vaie jäi rahuldamata,

õigus pöörduda kaebusega halduskohtusse HKMS-s sätestatud tingimustel ja korras. Kaebus

tuleb esitada 30 päeva jooksul arvates päevast, mil isikule tehti teatavaks kohtueelset

menetlust lõpetav lahend (HKMS § 47 lg 2). HMS § 25 lg-st 3 tuleneb, et kui see on seaduse

või määrusega ette nähtud, toimetatakse dokument kätte ning muudel juhtudel piisab

dokumendi teatavaks tegemisest vabas vormis. HMS § 86 lg 1 teise lause kohaselt

toimetatakse vaideotsus vaide esitajale kätte. Seega hakkas praegusel juhul kaebetähtaeg

kulgema SKA 27.06.2024 vaideotsuse nr 5.2-3/16750-2 kaebajale kättetoimetamisest.

Dokument loetakse menetlusosalisele kättetoimetatuks, kui see on kohale toimetatud

menetlusosalise elu- või asukoha aadressil või kui see on menetlusosalisele postiasutuses

3(4)

3-24-2432

allkirja vastu üle antud (HMS § 26 lg 3). SKA on 03.09.2024 vastuses selgitanud, et

vaideotsus saadeti kaebaja elukoha aadressile ning kaebaja kinnitas selle kättesaamist

05.07.2024 telefonivestluses (dtl 30). Kaebaja ei ole sellele vastu vaielnud. Seega leidis

halduskohus õigesti, et vaideotsus on kaebajale teatavaks tehtud hiljemalt 05.07.2024 ning

sellest kuupäevast hakkas ka kulgema 30-päevane kaebuse esitamise tähtaeg, mistõttu oleks

kaebaja pidanud pöörduma kohtusse hiljemalt 05.08.2024. Kaebaja 27.08.2024 esitatud

kaebus on järelikult esitatud kaebetähtaega ületades.

11. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et praegusel juhul puudub kaebetähtaja

ennistamiseks mõjuv põhjus (HKMS § 71 lg 1). Halduskohus leidis õigesti, et selleks ei saa

olla kaebaja üldsõnaline väide, et ta pöördus advokaadi poole, kuid viimane loobus viimasel

hetkel kaebuse esitamisest. Kaebaja ei ole ka määruskaebuses esitanud täpsemaid selgitusi

ega tõendeid advokaadi poole pöördumise kohta, kuigi halduskohus juhtis sellele 11.10.2024

määruses tähelepanu. Võttes muu hulgas arvesse kaebaja esitatud vaiet, on samuti asjakohane

halduskohtu sedastus, et kaebuse koostamine ei saanud kaebaja jaoks olla eriliselt

ajamahukas. Sarnaselt halduskohtuga leiab ringkonnakohus, et kaebaja selgituste põhjal ei ole

arusaadav, mis oli selline takistus, mis tingis kaebuse esitamise alles 22 päeva pärast

kaebetähtaja lõppemist.

Ringkonnakohus jagab halduskohtu seisukohta, et arvestades vaideotsuses toodud selgitusi, ei

olnud praegusel juhul kaebetähtaja arvutamine keeruline. Seejuures on kaebaja suutnud

esitada õigeaegselt vaide SKA otsuse peale. Kokkuvõttes on põhjendatud halduskohtu

järeldus, et hoolsa käitumise korral oleks kaebaja saanud esitada kaebuse õigeaegselt. Seetõttu

ei saa praegusel juhul olla kaebetähtaja ennistamise mõjuvaks põhjuseks asjaolu, et kaebajal

ei ole varasemat kaebuse esitamise kogemust. Ka õiguslikes küsimustes kogenematul isikul ei

ole alust eeldada, et vaidlust saab lahendada suvalises korras ja määramatult pika aja jooksul,

ning vajaduse korral tuleb kaebetähtaja kindlaks tegemiseks otsida professionaalset abi või

pöörduda kohe kohtu poole, taotledes tasuta õigusabi määramist (vt nt Riigikohtu 16.01.2009

määrus nr 3-3-1-75-08, p 17). Kuigi kaebaja pöördus enda sõnul advokaadi poole, ei ole ta

samas esitanud teavet, mille põhjal oleks alust arvata, et kaebajal tekkis kaebetähtajast ekslik

arusaam mõne advokaadi tegevuse tõttu.

12. Kuna halduskohus leidis õigesti, et kaebaja on esitanud kaebuse kaebetähtaega rikkudes

ning kaebetähtaeg ennistamisele ei kuulu, lõpetas halduskohus õiguspäraselt haldusasja

menetluse kaebust menetlusse võtmata (HKMS § 152 lg 1 p 2, 124 lg 2, § 152 lg 3).

13. Eelneva põhjal jääb määruskaebus rahuldamata ja halduskohtu 11.10.2024 määrus

muutmata.

(allkirjastatud digitaalselt)

4(4)