3-24-2260/9 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Karolin Soo

Otsuse avalikult teatavaks

tegemise aeg ja koht

12.11.2024, Tallinn

Haldusasja number

3-24-2260

Haldusasi

X kaebus Eesti Töötukassa 09.05.2024 otsuse nr

TVH/24/017787 ja 04.07.2024 vaideotsuse nr VO/24/1539

tühistamise nõudes ühes kohustamisnõudega

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Kaebaja – X

Vastustaja – Eesti Töötukassa

Asja läbivaatamise vorm

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta X kaebus rahuldamata.

2. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

3. Kohtulahendi avalikustamisel asendada füüsiliste isikute nimed tähemärgiga.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 12.12.2024.

Kui apellant ei ole apellatsioonkaebuses märkinud, et soovib asja arutamist kohtuistungil,

eeldatakse, et ta on nõus kirjaliku menetlusega.

Vastuapellatsiooni võib esitada 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse kättetoimetamisest arvates

vastuapellatsioonkaebuse esitajale või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem

kui 14 päeva.

ASJAOLUD JA EELNEV MENETLUSKÄIK

1.

09.05.2024 tegi Eesti Töötukassa (Töötukassa) kaebaja 30.04.2024 taotluse suhtes otsuse nr

TVH/24/017787, millega jättis kaebajal töövõime vähenemise tuvastamata (09.05.2024 otsus).

2.

11.06.2024 esitas kaebaja Töötukassale 09.05.2024 otsuse nr TVH/24/017787 osas vaide.

3.

04.07.2024 tegi Töötukassa vaideotsuse nr VO/24/1539, millega jättis vaide rahuldamata

(04.07.2024 vaideotsus).

4.

03.08.2024 esitas X kaebuse Tartu Halduskohtule, milles taotles Eesti Töötukassa

04.07.2024 vaideotsuse nr VO/24/1539 tühistamist.

5.

16.08.2024 tegi Tartu Halduskohus määruse, millega otsustas edastada kaebuse haldusasjas

nr 3-24-2260 kohtualluvuse järgi lahendamiseks Tallinna Halduskohtule.

6.

03.09.2024 määrusega võttis Tallinna Halduskohus X kaebuse menetlusse.

7.

17.09.2024 esitas Töötukassa vastuse kaebusele.

8.

23.09.2023 määrusega jättis kohus rahuldamata kaebaja taotluse ekspertiisi teostamiseks

ning määras pooltele tähtajad täiendavate seisukohtade ja tõendite esitamiseks ning otsuse

avalikult teatavaks tegemise ajaks 12.11.2024.

9.

26.09.2024 esitas vastustaja asja juurde kohtu palutud täiendavad tõendid.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

Kaebaja seisukohad

10. Kaebaja seisukohad (digitaalse kohtutoimiku lehekülje number (dtl) 19 jj) on kokkuvõtvalt

järgmised:

10.1.

Kaebaja on juba ammu haige. Alates aastast 2018 on kaebajal väga piiratud aktiivsus,

kuna igasuguse füüsilise koormuse korral hakkab ta lämbuma. 2024. aastal avastati selgroo

uuringul hemangioom, selle haiguse tõttu tunneb kaebaja seljavalu ja ei saa kaua jalgadel olla.

2023. aastal teostati mõlema käe MRT, mille tulemusel diagnoositi artroos, liigestes

degeneratiivsed muutused, tsüstiline degeneratsioon, serva osteofüüdid, liigestes on liigset

vedelikku ja küünarluu kollateraalsideme turse. 2024. aastal teostatud uuring kinnitas sama

diagnoosi. Lisaks diagnoosis neuroloog käte treemori. Kaebaja põhiliseks diagnoosiks on:

J45.8 - segatüüpi astma. Seoses eelpool nimetatud ja kinnitatud haigestumisega külastab kaebaja

palju arste ning tarvitab igapäevaselt palju ravimeid. Töötukassa ei ole arvesse võtnud arstide

diagnoose ning arvesse ei ole võetud kardioloogi järeldust, et kaebajal esineb arütmia,

hüpertensioon ja, et analüüside põhjal on kaebaja infarkti riskitsoonis. Töötukassa hinnang on

ebaobjektiivne. Kaebajal oli pikaajaliselt tuvastatud töövõime vähenemine ning aja

möödumisega tema tervise seisund paremaks ei ole muutunud

10.2.

Kaebaja esitas kaebuses ühtlasi taotluse erapooletu ekspertiisi teostamiseks, mille kohus

jättis 23.09.2024 määrusega (dtl 595 jj) rahuldamata.

Vastustaja seisukohad

11. Vastustaja palub kaebuse jätta rahuldamata ja põhjendab oma seisukohta kokkuvõtvalt

järgmiselt:

11.1.

Vastustaja hindas kaebaja töövõime ulatust võttes aluseks tema enda poolt taotluses

märgitud hinnanguid oma tervisele ja tervise infosüsteemi (TIS) kantud terviseandmed. Kaebaja

ise on taotluses märkinud, et tal esinevad piirangud liikumise ja käelise tegevuse valdkondades.

2 (13)

11.2.

Tervishoiuteenuse osutaja AS Arstikeskus Confido ekspertarst K (TTO ekspertarst KK),

võttes aluseks kaebaja poolt esitatud taotluses märgitud hinnanguid oma tervisest tulenevate

piirangute kohta ja kaebaja terviseandmed, koostas 08.05.2024 eksperdiarvamuse (dtl 77), mille

vastustaja võttis töövõime hindamise otsuse koostamisel aluseks.

11.3.

TTO ekspertarst KK analüüsis 15.06.2024 vaidemenetluse raames veel kord kaebaja

terviseandmeid, kaebaja töövõime hindamise taotluses märgitud hinnanguid oma tervisest

tulenevatele piirangutele ja vaides kirjeldatud asjaolusid kogumis ning jäi vaidemenetluse

raames oma esialgselt koostatud eksperdiarvamuses toodud hinnangu juurde, mille kohaselt

kaebaja töövõime ei ole vähenenud (dtl 127). TTO ekspertarsti seisukoha vaatas üle ja nõustus

sellega ka töötukassa töövõime hindamise ekspertarst I (IK). Vastustaja rõhutab siinkohal, et

juhul, kui isik vaidlustab töövõime hindamise otsuse Töötukassas, vaatab kehtiva praktika

kohaselt vaidemenetluses isiku taotluse, TIS-i terviseandmed, vaide, samuti kõik isiku poolt

esitatud lisadokumendid ning TTO ekspertarsti eksperdiarvamuse alati üle ka Töötukassa

ekspertarst.

11.4.

Töötukassa töövõime hindamise ekspertarst IK on ka käesoleva kohtuasja raames kõik

kaebaja terviseandmed ja kaebaja kirjeldatud tegutsemispiirangud veelkord üle vaadanud ning

on 16.09.2024 allkirjastanud oma kokkuvõtliku seisukoha, milles nõustub TTO ekspertarsti

poolt eksperdiarvamuses toodud seisukohtadega (dtl 587 jj). Vastustaja põhjendab seejuures

oma seisukohta võtmetegevuste kaupa, millest viitab TTO ekspertarsti seisukohtadele.

11.5.

Vaidemenetluses lisandunud anestesioloogi dr S 28.05.2024 epikriis ei mõjuta töövõime

piiranguid, kuna tegemist on günekoloogilise kirurgiaeelse konsultatsiooniga ning günekoloogi

dr L 28.05.2024 epikriis ei mõjuta töövõime piiranguid, kuna tegemist on günekoloogilise

konsultatsiooniga, mille käigus on diagnoositud müoom, mis vajab eemaldamist.

11.6.

Ekspertarstid on tutvunud kõigi olemasolevate viimase viie aasta terviseandmetega, kuid

oma hinnangutes kaebaja töövõimele on välja toodud need andmed, millele otseselt on

tuginetud.

11.7.

Kaebajal tuvastati varasemalt osaline töövõime üheks aastaks, nüüd on ta töövõimeliseks

hinnatud. Vastustaja selgitab, et iga menetluse korral arvestatakse selle hetke TIS andmetel

esinevaid tegutsemispiiranguid, mistõttu ei anna varasem tulemus õigustatud ootust samale

tulemusele järgmisel hindamisel.

11.8.

Vastustaja selgitab, et sisuliselt on kaebaja leidnud, et tema töövõime hindamisel oleks

pidanud vastustaja vähemalt vaidemenetluses läbi viima visiidipõhise hindamise. Vastavalt

eelpool nimetatud töövõime hindamise metoodikale tehakse visiidipõhine hindamine juhul, kui

töövõime hindamise taotlusel välja toodud piirangud ja terviseandmed erinevad üksteisest

olulisel määral või arstide poolt tervise infosüsteemi sisestatud terviseandmed on sisult

vastuolulised. Visiidipõhist hindamist ei tehta, kui isik ei ole seoses töövõime hindamise

taotlusel välja toodud piirangutega arsti vastuvõtul käinud või taotluses välja toodud piiranguid

kirjeldavad terviseandmed on olemas ja terviseandmetes vastuolud puuduvad, samuti uute

diagnooside püstitamiseks või ägenemiste ja remissioonidega kulgevatest haigustest tulenevate

piirangute tuvastamiseks. Visiidipõhist hindamist ei ole vastustaja vajalikuks pidanud, kuna

kaebaja objektiivse seisundi kohta on piisavalt informatsiooni terviseinfosüsteemis. Kaebajal ei

ole tuvastatud haigusseisundeid, mis piiraksid püsivalt töövõimet. Kopsuhaigus on hästi

kompenseeritud ravi foonil, pöidlaliigeste valulikkust ei saa samuti hinnata visiidil, kuna

tegemist on aeg-ajalt ägeneva seisundiga, mille korral saab rakendada soojendavaid protseduure

(magnetravi on soovitatud) ja vältida ühetaolist koormust.

3 (13)

KOHTU PÕHJENDUSED

12. Kesksed küsimused käesolevas asjas on, kas vastustaja on kohaselt hinnanud kaebaja

töövõimet ning kas vastustaja järeldus, et kaebaja töövõime ei ole vähenenud, on õiguspärane ja

põhjendatud.

13. Haldusakt on õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel

kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab

vorminõuetele (haldusmenetluse seaduse (HMS) § 54).

Töövõime hindamise alused

14. Töövõime hindamise alused ning töövõimetoetuse määramise ja maksmise tingimused ning

kord on kehtestatud töövõimetoetuse seaduses (TVTS) (TVTS § 5 lg 2). Tervise- ja tööminister

on 07.09.2015 määrusega nr 39 kehtestanud „Töövõime hindamise taotlusele kantavate andmete

loetelu, töövõime hindamise tingimused ja töövõimet välistavate seisundite loete

lu “ (määrus nr

39) TVTS § 5 lg 4 alusel. 09.05.2024 otsuse õiguslike alusena on kohaselt märgitud TVTS §-d

5-9 ja määrus nr 39. Lubatavaks saab pidada, et töövõime hindamisel lähtutakse lisaks ka

töövõime hindamise metoodikast, millele samuti otsuses viidatud on (vt nt RKHKo 05.09.2019

nr 3-17-1110/84).

15. Töövõime hindamisega tuvastatakse pikaajalise tervisekahjustusega isiku töövõime ulatus

(TVTS § 5 lg 1). Töövõime hindamisel võetakse arvesse isiku terviseseisundit ning sellest

tulenevaid tegutsemise ja osalemise piiranguid, nende prognoosi ja eeldatavat kestust (TVTS §

5 lg 2). Lisaks võetakse arvesse ka isiku taotlust ehk hinnangut oma tegutsemisvõimele (määrus

nr 39 § 5 lg 1 p 1).

16. Töövõime hindamise tulemusena tuvastatakse isikul töövõime ulatus järgmiselt: töövõime

ei ole vähenenud, kui tema töötamine ei ole TVTS § 5 lõikes 2 nimetatud asjaolusid arvesse

võttes takistatud (1); osaline töövõime, kui tema töötamine on TVTS § 5 lõikes 2 nimetatud

asjaolusid arvesse võttes osaliselt takistatud (2), või puuduv töövõime, kui ta ei ole võimeline

TVTS § 5 lõikes 2 nimetatud asjaolusid arvesse võttes töötama (3) (TVTS § 5 lg 3).

17. Töötukassa tuvastab isiku töövõime ulatuse töövõime hindamisel tehtud eksperdiarvamuse

alusel (määrus nr 39 § 8 lg 6).

18. Töövõime hindamiseks koostatakse eksperdiarvamus järgmiste andmete alusel: taotlusel

olevad andmed (1); TVTS § 7 lõike 5 alusel sätestatud terviseandmed (2); taotleja

tegutsemisvõime täpsustamise vajaduse korral täiendavad terviseandmed taotlusel nimetatud

arstidelt ja spetsialistidelt ning tervishoiuteenuse osutaja poolt eksperdiarvamuse koostamisse

kaasatud ekspertiisimeeskonnalt (3) (määruse nr 39 § 5 lg 1).

19. TVTS § 7 lõike 5 alusel sätestatud tervise andmed on tervise infosüsteemi kantud andmed

(sotsiaalkaitseministri ja tervise- ja tööministri 22.02.2016 määrus nr 5 „Töövõime

hindamiseks, puude raskusastme tuvastamiseks ning hüvitiste määramiseks ja maksmiseks

vajalike tervise infosüsteemi andmete loetelu ja päringute perioodid“ (määrus nr 5).

20. Eksperdiarvamuse andja hindab töövõime kas osaliseks või puuduvaks, kasutades

kaalutlusõigust, kui võtmetegevuste piirangute raskusastmete arvväärtuste summa on neli või

suurem või erijuhtumi esinemisel või kui teabe edasiandmise ja vastuvõtmise valdkonna

võtmetegevuse piirangu raskusaste on hinnatud arvväärtusega neli (määrus nr 39 § 8 lg 1).

Eksperdiarvamus antakse isiku tegutsemisvõime kohta valdkondade võtmetegevuste kaupa.

Võtmetegevuste sooritamisel esinevate piirangute raskusastmeid hinnatakse vastavustabeli järgi

nii, et hinne 0 tähendab, et piirangut ei tuvastatud, 1 – kerge piirang, mis ei takista eriti isiku

igapäevaelu või esineb vähem kui 25% ajast; 2 – mõõdukas piirang, mis takistab sageli isiku

igapäevaelu või esineb 25–50% ajast; tegevus on ilmselgelt raskemini teostatav kui ilma

4 (13)

pikaajalise tervisekahjustuseta inimesel; 3 – raske piirang, mis segab oluliselt isiku igapäevaelu,

esineb väga sageli või pidevalt; tegevuse sooritamine on peaaegu võimatu, kuid mingil määral

siiski teostatav; 4 – täielik piirang: piirang, mis segab ja takistab pidevalt igapäevaelu; tegevust

ei ole võimalik sooritada, vastav funktsioon puudub. Ühe võtmetegevuse kokkuvõtlik raskusaste

võrdub küsimuste punktiväärtustest suurimaga. Valdkonnas esinevate piirangute kokkuvõtlik

raskusaste võrdub valdkonna võtmetegevustes esinevatele piirangutele antud raskusastmetest

suurimaga. Võtmetegevuste raskusastmed summeeritakse töövõime ulatuse tuvastamiseks, välja

arvatud raskusastmed arvväärtustega 0 ja 1 (määruse nr 39 § 6). Eksperdiarvamuse andja

hindab isiku töövõimeliseks, kui võtmetegevuste raskusastmete arvväärtuste summa on kolm

või väiksem (määruse nr 39 § 8 lg 5).

21. Töövõime hindamisel arvestatakse isiku tegutsemisvõimet parandavate või säilitavate

abivahendite kasutamist ja määratud ravi järgimist ning kirjeldatakse isikul esinevate piirangute

avaldumist, põhjuseid ja mõju tegevusvõimele ning isiku kohanemist piirangutega (määruse nr

39 § 5 lg 3). Töövõime hindamise metoodika järgi hinnatakse tegutsemisvõimet alati koosmõjus

stabiilse ja adekvaatse raviga, mis tähendab, et taotleja tervisehäire kompenseerimiseks on ravi

(kui see on võimalik) määratud ning ravimeetodid (ravimid, protseduurid jms) on rakendatud

vastavalt arsti poolt ettekirjutatule. Tegutsemisvõimet hinnatakse alati koos abivahendiga, mida

inimene oma terviseseisundit arvestades iga päev vajab ja kasutab või mille kasutamine

tegutsemisvõimet parandaks. Seega tuleb enne osalise või puuduva töövõime tuvastamist teha

kindlaks, et haigusseisundit ei ole võimalik piisavalt kompenseerida nt ravimite, abivahendite

või füsioteraapiaga (vt nt TlnRnKo 31.01.2024 nr 3-22-573 p 12).

22. Töövõime hindamise metoodika (lk 9) kohaselt tuleb kvaliteetse ekspertiisi teostamiseks

kasutada järgmiseid TIS-s olevaid andmeid: viie viimase aasta diagnoosid ja asjakohased

epikriisid; retseptikeskuse andmetel kahe viimase aasta jooksul välja kirjutatud retseptiravimid

ja meditsiiniseadmed; kahe viimase aasta haiguslehtede episoodid (kestused kuupäevaliselt) ja

väljastamise aluseks olevad diagnoosid.

23. Isiku töövõime ulatuse tuvastamine on hindamisotsus. Hindamisotsusega on tegemist siis,

kui õigusnormi kohaldamise eeldused tehakse kindlaks hinnanguliselt, iseäranis õigusnormis

kasutatud määratlemata õigusmõiste sisustamisel, faktiliste asjaolude hindamisel õigusväliste

mõõdupuude alusel, samuti prognooside tegemisel (RKHKo 20.06.2022 nr 3-20-2474/11, p 17

ja seal viidatud lahendid). Halduskohus on pädev tuvastama asjaolusid, millest sõltub haldusakti

õiguspärasus (vt HKMS § 4 lg-d 1 ja 4). Muu hulgas on haldusakti kontrollimisel halduskohtu

pädevuses tuvastada, kas haldusakti toetava eksperdiarvamuse andja on kasutanud

eksperdiarvamuse koostamisel TIS-i kantud andmeid õigesti (eelkõige võtmetegevuse

raskusastme määramisel). Sellest sõltub töövõime hindamine ja puude raskusastme tuvastamine.

Töövõime hindamiseks või puude raskusastme tuvastamisel kasutatav eksperdiarvamus on

tõend, mis on halduskohtus hinnatav ja teiste tõenditega ümberlükatav (RKHKo 05.09.2019 nr

3-17-1110/84, p 24 ja seal viidatud lahendid).

24. Haldusorgani hindamisotsuste puhul ei ole kohtul üldjuhul keelatud teha intensiivsemat

kontrolli, sh asendada haldusorgani hinnanguid enda omadega, põhjendades sellist otsustust.

Siiski võib kohus olla rohkem vaoshoitud haldusorgani hinnanguliste otsuste sisulisel

kontrollimisel, iseäranis kui hindamine eeldab spetsiifilisi õigusväliseid teadmisi või kogemust

ning hindamisega kaasnev õiguste riive ei ole intensiivne. Kuigi hindamine eeldab

meditsiiniteadmisi, on tegemist intensiivse riivega. Lisaks esineb hindamiseks võrdlemisi tihe

õiguslik raamistik (määrus nr 39 § 6 lg 3 (raskusastmele vastavad punktid), § 8 lg 2 (töövõime

ulatus)), mistõttu ei saa kohus piirduda vaid ratsionaalsuse või ilmselgete vigade testiga.

Haldusmenetluse reeglitest kinnipidamist ning kaalutlus- ja hindamisotsuste aluseks olevate

faktiliste asjaolude tõendatust tuleb kohtul kontrollida täielikult. Seevastu ei saa kohus asuda

eksperdiarvamuse andja asemele ja prognoosida kaebaja tervisliku seisundi kulgu (vt RKHKo

20.06.2022 s nr 3-20-2474/11, p 20 ja seal viidatud lahendid).

5 (13)

25. Kohtupraktikast tuleneb nõue, et kui taotleja hindab oma piirangu raskusastmeid suuremaks

kui eksperdiarvamuse andja ja seab sellega eksperdiarvamuse andja hinnangu piirangu

raskusastmele kahtluse alla, tuleb töötukassal kaaluda teise tervishoiuteenuse osutaja või

töötukassa arstiõppe läbinud töötaja kaasamist (vt RKHKo 05.09.2019 nr 3-17-1110/84, p 22).

26. Kui tõendite hindamise tulemusel selgub, et töötukassa otsuste aluseks olnud väited ei ole

tõendatud või olulised asjaolud on jäänud tähelepanuta ning nende puuduste kõrvaldamine

tähendaks töövõime hindamise otsuse põhjendamise kandumist ulatuslikus mahus üle

kohtumenetlusse, tuleb vaidlustatud haldusakt tühistada ja töötukassa peaks kaebaja töövõimet

uuesti hindama (vrd RKHKo 20.06.2022 s nr 3-20-2474/11, p 32).

Kaebaja töövõime hindamine

27. Praegusel juhul võttis vastustaja töövõime hindamise otsuse koostamisel aluseks TTO

ekspertarst KK 08.05.2024 ekspertarvamuse (dtl 77 jj). TTO ekspertarst KK analüüsis

teistkordselt vaidemenetluse raames kaebaja terviseandmeid ning jäi vaidemenetluse raames

15.06.2024 koostatud eksperdiarvamuses oma esialgselt koostatud eksperdiarvamuses toodud

hinnangu juurde, mille kohaselt kaebaja töövõime ei ole vähenenud (dtl 127 jj). Vaideotsuses

(dtl 23- 24) on märgitud, et Eesti Töötukassa töövõime hindamise ekspertarst IK analüüsis

samuti vaidemenetluses vaide esitaja töövõime hindamise taotlust, terviseandmeid Töötukassa.

Sama kinnitab Töötukassa töövõime hindamise ekspertarst IK oma 16.09.2024 antud arvamuses

(dtl 587 jj). Töötukassa töövõime hindamise ekspertarsti 16.09.2024 hinnang on esitatud

praeguse kohtuasja raames (dtl 587 jj).

28. 09.05.2024 otsusega (dtl 87 jj) on tuvastatud, et kaebaja töövõime ei ole vähenenud.

Hinnang kaebaja töövõimele koos põhjendustega on kokkuvõttes järgmine: „Töövõimetoetuse

seaduse § 5 lg 3 p 1 kohaselt ei ole isiku töövõime vähenenud, kuna isiku töötamine ei ole tema

terviseseisundit ning sellest tulenevaid tegutsemise ja osalemise piiranguid, nende prognoosi ja

eeldatavat kestust arvesse võttes takistatud. Taotlejal esineb kerge tegutsemispiirang liikumise

valdkonnas, mis on põhjustatud alumiste hingamisteede kroonilisest haigusest. Taotleja

kirjeldatud piirangud käelise tegevuse valdkonnas ei ole tervise infosüsteemi andmetel

töövõimet mõjutavad. Taotlejal on koormuspuhuse väsimuse tõttu raskendatud pikkade

vahemaade läbimine. Kuigi taotlejal esineb piirang eelnimetatud valdkonnas, ei mõjuta see

taotleja töövõimet ulatuses, mis takistaks töötamist. Eeltoodust tulenevalt ei tuvastatud taotleja

töövõime vähenemist.“

29. Kaebaja hinnang erineb ekspertarsti omast järgmistes valdkondades ja võtmetegevustes:

-

Valdkond 1. Liikumine. Võtmetegevused:

1.1 Liikumine eritasapindadel (raskusastme hinnang kaebajal 4, eksperdil 1);

1.3. Seismineja istumine (raskusastme hinnang kaebajal 4, eksperdil 0);

-

Valdkond 2. Käeline tegevus. Võtmetegevused:

2.1. Käte sirutamine (raskusastme hinnang kaebajal 3, eksperdil 0).

2.2. Asjade liigutamine (raskusastme hinnang kaebajal 3, eksperdil 0).

2.3. Käteosavus (raskusastme hinnang kaebajal 3, eksperdil 0).

30. Järgnevalt kontrollib kohus, kas haldusmenetluses antud eksperthinnangutes on arvestatud

kõigi oluliste asjaoludega ning tehtud põhjendatud järeldused ning kas kohtumenetluse raames

asja juurde lisatud 16.09.2024 ekspertarvamus on nendega kooskõlaline.

6 (13)

Liikumise valdkond

31. Võtmetegevus: 1.1 Liikumine eritasapindadel (raskusastme hinnang kaebajal 4,

eksperdil 1).

31.1.

Kaebaja on taotluses (dtl 72 jj) välja toonud, et ta ei suuda raskusteta ringi liikuda ja

trepist käia. Kaebaja suudab ilma läbida ilma valu, nõrkuse, väsimuse, peapöörituse,

õhupuuduse või tasakaalukaotuseta 50 meetrit (umbes 5 bussi pikkus). Kõndimisel tekib

pidevalt valu seljas ja rinnus, tekib õhupuudus, hapnikupuudus ja pearinglus. Kaebaja suudab

treppidel liikuda ja vajaduse korral takistusi (nt lävepakud, kõnnitee äärekivid jms) ületada

mõõdukate raskustega. Pidevalt tekib trepist üles astudes õhupuudus, hapnikupuudus, kiire

südametegevus.

31.2.

TTO ekspertarst KK on 08.05.2024 (dtl 77) ja 15.06.2024 (dtl 127) hinnangutes asunud

seisukohale, et meditsiiniliste andmete alusel ei vasta taotleja terviseseisund taotleja hinnatud

talitlusliku võimekuse raskusastmele. Ekspertarst toob diagnoosina välja: J45.8 - Segatüüpi

astma. Ekspertarst põhjendab omas seisukohta – hinnatud kerge tegutsemispiirang võimaliku

koormuspuhuse väsimise tõttu. Kopsufunktsioon langenud, kuid raviga on haigus rahuldavalt

ohjatav. Süda kõigiti uuritud, olulise patoloogiata. Tasakaaluhäireid kirjeldatud ei ole.

31.3.

16.09.2024 arvamuses (dtl 587) on Töötukassa ekspertarst IK nõustunud TTO arsti KK

hinnanguga ja seda täiendavalt põhjendanud kõrvutades kaebaja taotlust TIS andmetega.

31.4.

Ekspertarsti I.K 16.09.2024 väljatoodud hinnangud ja epikriisid on asjakohased (dr A

sissekanne 29.02.2024 kuni 18.03.24 (dtl 342 jj, TIS (Töötukassa vastus kaebusele lisa nr 6) lk

68); dr O sissekanne 01.02.2024 kuni 27.03.2024, (dtl 191 jj, TIS lk 56); 24.02.2024

ehhokardiograafia (dtl 164, TIS lk 192); dr A sissekanne 24.04.2024 kuni 24.04.2024 (dtl 177,

TIS lk 135 ja 167 jj); dr J sissekanne 18.04.2024 (dtl 190, TIS lk 168); perearst dr R sissekanne

23.03.2022- 23.03.20221 (dtl 247, TIS lk 396)). Nähtub, et 16.09.2024 hinnangus on kõrvutatud

nii eri-kui ka perearstide hinnanguid. Ühtlasi on ekspertarsti IK selgitanud viidetega TIS

andmetele seda, et millised on kaebaja erinevad ravi võimalused- ja meetodid (astmaravim,

suitsetamisest loobumine, vererõhuravim ja selle korrigeerimine vajadusel) ning millist mõju

see kaebaja haigusseisunditele omab (määruse nr 39 § 5 lg 3).

31.5.

Kaebaja viitab, et Töötukassa ei ole arvesse võtnud arstide diagnoose ning arvesse ei ole

võetud kardioloogi järeldust, et kaebajal esineb arütmia, hüpertensiooni ja, et analüüside põhjal

on kaebaja infarkti riskitsoonis. Kohus kaebajaga ei nõustu. TTO ekspertarst KK on oma

09.05.2024 ja 15.06 2024 järelduses selgitanud, et süda kõigiti uuritud ja olulise patoloogiata.

16.09.2024 arvamuses on ekspertarst IK analüüsinud kardioloogia hinnanguid ja uuringuid

kajastatud, kuid jõudnud järeldusele, et südamehaigust ei esine ning hüpertoonia on ohjatud

ravimitega. 16.09.2024 arvamuses on IK lisaks viidatud 24.02.2024 ehhokardiograafiale ning

märgitud, et „Südameõõnte ja südame veresoonte patoloogiat, mis põhjustaks koormustaluvuse

langust või südame verevarustuse häiret ei leitud. Südameuuringute juhuleiuna leiti, et esineb

lülisamba 11. lülikehas hemangioom läbimõõduga 1 cm, mis ei oma kliinilist tähendust.“

31.6.

Kokkuvõttes on kohus seisukohal, et Töötukassa ei ole kaebajal selles võtmetegevuses

kerget piirangut tuvastades eksinud.

32. Võtmetegevus: 1.3. Seismine ja istumine (raskusastme hinnang kaebajal 4, eksperdil 0).

32.1.

Kaebaja on taotluses (dtl 73) küsimustele, kas kaebaja suudab kehaasendeid säilitada ja

vahetada raskusteta ja valu tundmata ja kas kaebaja suudab ühel kohal olla seistes või istudes,

tundmata valu või väsimust, vastanud „ei“. Kaebaja on oma vastust täpsustanud märkides, et

seljas (seistes, istudes) tekib kohutav valu, mis läheb rindkeresse. Kaebaja on vastanud

1 Kohus märgib, et ekspertarst on siin eksinud kuupäeva (23.05.2022) märkimisega (õige kuupäev on 23.03.2022),

kuid perearsti sissekandele viide on muu osas täpne.

7 (13)

küsimusele, kas ta suudab kehaasendeid vahetada, nt püsti tõusta, toolile istuda, kummardada

jne? „mõõdukate raskustega“. Kaebaja on oma vastust täpsustanud, märkides, et raske on püsti

tõusta, kummarduda, lülisambasse ilmub valu.

32.2.

TTO ekspertarst KK on 08.05.2024 (dtl 78) ja 15.06.2024 (dtl 128) hinnangutes asunud

seisukohale, et taotleja kirjeldatud piirangud ei leidnud TIS andmetel kinnitust: „Antud

võtmetegevusel digiloo alusel tegutsemispiiranguid ei esine, episoodiline valu seljas ei

põhjusta püsivat töövõimelangust; spetsiifilist ravi seljavalu osas saanud ei ole, 2023a jooksul

3 valuretsepti. Lülisambas muutusi, mis valu peaksid põhjustama, ei esine. Kirurgi H 7.02.24

epikriisit leiame muuhulgas järgmist: "Võib olla peaks probleemi lahendust otsima peast" -

seda pole tehtud.“

32.3.

Kohtumenetluses esitatud 16.09.2024 arvamuses (dtl 587 ) nõustub ekspertarst IK TTO

ekspertarsti KK hinnanguga.

32.4.

Ekspertarstide 08.05.2024 ja 15.06.2024 ning 16.09.2024 arvamustes välja toodud

epikriisid ja hinnangud on asjakohased. 08.05.2024 ja 15.06.2024 arvamustes on arst tuginenud

dr H 07.02.2024 kuni 07.02.2024 sissekandele (dtl 206 jj, TIS lk 71). 16.09.2024 arvamuses on

täiendavalt kõrvutatud J sissekannet 18.04.2024 (dtl 190, TIS lk 56): „18.04.2024 on kaebuseks

valu selja torakaal ehk rinnaosas 0,5 aastat, kaebab tugevat valu füüsilisel koormusel, neuroloog

kirjeldab, et 5.-11. rinnalüli on katsudes valulik, rinna pööramine on valulik, soovitab valuravi.

Lülisamba nimmeosa haigust või liikuvuse piirangut või muid lülisamba haigusi ei ole

diagnoositud. Asendivahetuse, istumise või seismise, kummardamise või kükitamise piiranguid

ei ole kirjeldatud.“. Lisaks on 16.09.2024 arvamuses selgitatud, milline seisund vastab täielikule

piirangule, mille kaebaja on märkinud ning miks käesoleval juhul sellise olukorraga tegemist ei

ole: „Taotleja poolt hinnatud täielik piirang asendivahetusel (4) eeldaks, et taotleja on

voodihaige ja täielikult sõltuv kõrvalabist, sellist seisundit taotlejal ei esine. Pigem on taotlejal

tekkinud terviseärevus ehk hirm kardioloogiliste uuringute käigus juhuleiuna leitud lülisamba

hemangioomi osas, seljavalu kaebus lülisamba rinnaosas on tekkinud peale nimetatud juhuleidu.

Reeglina sellised leiud ei põhjusta kehalisi terviseprobleeme. Selja liikuvuse piiranguid

põhjustavat lülisamba nimmeosa valukaebusi ei ole kirjeldatud terviseinfosüsteemis viimastel

aastatel“. Ühtlasi on ekspertarst IK viidanud sellele, et dr J on soovitanud valuravi, lisaks

nähtub sissekandest taastusravi soovitus (dtl 190) (määruse nr 39 § 5 lg 3).

32.5.

Kokkuvõttes on kohus seisukohal, et Töötukassa ei ole kaebajal selles võtmetegevuses

piirangut tuvastamata jättes eksinud.

33. Võtmetegevustes „1.2. Ohutu ringiliikumine“ ja „1.4. Liikumisega seotud muud piirangud“

kaebaja ei ole piiranguid hinnanud. Ka ekspertarstid ei ole seal piiranguid tuvastanud.

34. Liikumise valdkonna kokkuvõttena on 08.05.2024 arvamuses (dtl 78 jj) ja 15.06.2024

arvamuses (dtl 129 jj) märgitud, et koormuspuhuse väsimise tõttu esineb piirang pikkade

vahemaade läbimisel. Piirang on põhjustatud kopsuhaigusest. Liikumise valdkonna

kokkuvõttena on 16.09.2024 arvamuses märgitud, et „kaebajal esineb kerge tegutsemispiirang

liikumise valdkonnas, mille põhjuseks on kopsuastma, koormuspuhuse väsimise tõttu esineb

piirang pikkade vahemaade läbimisel. Kuigi kaebajal esineb kerge piirang eelnimetatud

valdkonnas, ei mõjuta see töövõimet ulatuses, mis takistaks töötamist. Juhuleiuna leitud 11.

lülikeha hemangioom ei põhjusta liikumise piiranguid. Südamepuudulikkust, rasket rütmihäiret

ja töövõimet mõjutavat pearinglust kaebajal ei esine.“

35. Kokkuvõttes nõustub kohus ekspertarvamustes on toodud hinnangutega, mis tuginevad

asjakohastele TIS hinnangutele nende omavahelisel kõrvutamisel (käesoleva otsuse punktid

31.2, 31.4, 31.5 ja 32,2, 32.4). Lisaks on vaideotsuses ja 16.09.2024 hinnangus vastatud, miks

konkreetsed kaebaja terviseseisundid ei tingi piirangu või kõrgema piirangu tuvastamist.

8 (13)

Kohtule ei nähtu ülejäänud TIS andmetest ja kaebaja ei ole ka välja toonud TIS andmeid, mis on

tähelepanuta jäetud ja mis, ilmselgelt ekspertarstide hinnangut kummutaks.

Käeline tegevus

36. Võtmetegevus: 2.1. Käte sirutamine (raskusastme hinnang kaebajal 3, eksperdil 0)

36.1.

Kaebaja on taotluses (dtl 73 jj) küsimusele, kas ta suudab käsi nii palju tõsta, et näiteks

riiulilt mingit eset kätte saada, vastanud „suurte raskustega, peaaegu võimatu“. Kaebaja on

vastust täpsustanud märkides, et mõlema käe tõstmisega üles või külgedele kaasneb valu

õlaliigeses. Kaebaja kasutab õlabandaaži.

36.2.

TTO ekspertarst KK on 08.05.2024 (dtl 80) ja 15.06.2024 (dtl 130) hinnangutes asunud

seisukohale, et taotleja kirjeldatud piirangud ei ole TIS andmetel töövõimet mõjutavad.

Digiloos puuduvad andmed kinnitamaks võimalikke piiranguid töövõimet pärssivas mahus.

Õlaliigesed patoloogiata.

36.3.

Kohutumenetluses esitatud 16.09.2024 arvamuses (dtl 587 jj) kinnitab Töötukassa

ekspertarst IK TTO arsti KK hinnangut.

36.4.

Kuigi 08.025.2024 ja 15.06.2024 arvamused on üldsõnalised ega too välja konkreetseid

epikriise, on 16.09.2024 seisukohta põhjendatud konkreetsete arstide hinnangute kõrvutamisel

kaebaja väidetega (dr R sissekanne 06.12.2023 kuni 11.12.2023 (dtl 207, TIS lk 259); üldkirurgi

dr H sissekanne 07.02.2024 kuni 07.02.2024 (dtl 206 jj, TIS lk 71); neuroloogi dr J sissekanne

18.04.2024 (dtl 190, TIS 178). Ekspertarst IK on kõrvutanud perearsti, neuroloogi ja üldkirurgi

sissekandeid. Ekspertarst viitab seejuures kohaselt, et neuroloog ei leia käte närvide kahjustust

ega ei kirjelda õlavöötme haigust, toob välja, et viimasel käte närvide uuringul 2022 ENMG oli

uuring suhteliselt korras, sest esines ainult kerge parema käe karpaalkanali sündroom

tundlikkuse häire tõttu mediaannärvi osas. Ühtegi motoorika häiret isikul ei tuvastatud. Samuti

on asjakohane viide, et H 07.02.2024 kuni 07.02.2022 sissekandele, millest nähtub, et

röntgenipildid luulist patoloogiat ei näita. Tuginevalt epikriisidele võtab IK kaebaja piirangu

kohaselt kokku järgmiselt: „Seega ei ole võimalik hinnata töövõimet mõjutavat piirangut käte

sirutamisel, kaebajal ei ole diagnoositud õlaliigese haigust ega ka kaelaosa närvide kahjustust.

Esineb teatud määral valusündroom, on saanud valuravi, kuid mitte pidevalt. Kohtumenetluse

käigus ei ole lisandunud uut informatsiooni õlavöötme valude või diagnooside kohta, väsimisel

esineb aeg-ajalt õlapiirkonna valu õhtuti, mida ei saa lugeda töövõimet mõjutavaks piiranguks“.

Kirjeldatud on kaebaja valuraviga seonduvat (neuroloogi dr J sissekandes 18.04.2024) (määruse

nr 39 § 5 lg 3). Niisiis on ekspertarst IK oma järelduses tuginenud asjakohastele TIS andmetele.

36.5.

Kokkuvõttes on kohus seisukohal, et Töötukassa ei ole kaebajal selles võtmetegevuses

piirangut tuvastamata jättes eksinud.

37. Võtmetegevus: 2.2. Asjade liigutamine (raskusastme hinnang kaebajal 3, eksperdil 0).

37.1.

Kaebaja on taotluses (dtl 74) välja toonud, et ta ei suuda kätega raskusteta asju liigutada.

Kaebaja suudab tõsta kuni pooleliitrist vedelikuga anumat. Kaebaja on oma vastust täpsustanud,

märkides, et esemete liigutamisel tunneb valu mõlemas käes ja käte värinad raskendavad

mõnikord vedelate esemete liigutamist. Kasutab mõlemal käel pöidlatoega randmeortoose.

37.2.

TTO ekspertarst on 08.05.2024 (dtl 80) ja 15.06.2024 (dtl 130) hinnangutes asunud

seisukohale, et taotleja kirjeldatud piirangud ei ole TIS andmetel töövõimet mõjutavad.

Digiloos puuduvad andmed kinnitamaks võimalikke piiranguid töövõimet pärssivas mahus.

Õlaliigesed patoloogiata.

37.3.

Kohtumenetluses esitatud 16.09.2024 arvamuses ekspertarst nõustub TTO arsti dr KK

hinnanguga: „Piirang 2.2. Asjade liigutamine võtmetegevuses on töövõimet mitte mõjutav (0).

Piirangu põhjendus on sama, mis piirangul 2.1. Käte sirutamine toodud põhjendus. Antud

9 (13)

võtmetegevuses hinnatakse kergete kuni 1 kg raskuste asjade liigutamise võimet vöö kõrgusel.

Kaebajal ei ole diagnoositud ühtegi õlavöötme või küünaarliigese või randmeliigese kahjustust,

väsimisel esineb aeg-ajalt õlapiirkonna valu õhtuti, mida ei saa lugeda töövõimet mõjutavaks

piiranguks.“

37.4.

Kohus leiab, et arvestades kaebaja vaevuste kattuvust on ekspertarvamuste järeldused

asjakohased. Seejuures on võtmetegevuse 2.1. juures 16.09.2024 ekspertarvamuses väga

põhjalikult hinnatud (dtl 578 jj) kaebaja käte võimalike piirangutega seotud arstide

sissekandeid, mistõttu tagasiviide nendele on samuti lubatav. Kokkuvõttes on kohus seisukohal,

et Töötukassa ei ole kaebajal selles võtmetegevuses piirangut tuvastamata jättes eksinud.

38. Võtmetegevus: 2.3. Käteosavus (raskusastme hinnang kaebajal 3, eksperdil 0).

38.1.

Kaebaja on taotluses (dtl 74) välja toonud, et ta ei suuda raskusteta käsi ja sõrmi

kasutada. Käte ja sõrmede kasutamine toimub suurte raskustega ja on peaaegu võimatu. Kaebaja

on oma vastust täpsustanud märkides, et mõlema käe peenmotoorika on häiritud, käte lihased on

nõrgenenud, mõlemas käes on pidev valu.

38.2.

TTO ekspertarst KK on 08.05.2024 (dtl 80 jj) ja 15.06.2024 (dtl 130 jj) hinnangutes

asunud seisukohale, et taotleja kirjeldatud piirangud ei ole TIS andmetel töövõimet mõjutavad.

Digiloos puuduvad andmed kinnitamaks võimalikke piiranguid töövõimet pärssivas mahus.

Juba aastaid tagasi on tuvastatud käenärvide kergeastmeline kahjustus, ravi puudub, ilmselt ka

põhjusel, et motoorset sooritust nõnda kerge kahjustus ei mõjuta.

38.3.

Kohtumenetluses esitatud 16.09.2024 arvamuses Töötukassa ekspertarst IK nõustub

TTO arsti KK hinnanguga.

38.4.

Kuigi 08.05.2024 ja 15.06.2024 arvamustes ei ole konkreetsetele epikriisidele viidatud,

on 16.09.2024 hinnangus tuginetud konkreetsetele sissekannete (H sissekanne 11.01.2023 kuni

02.03.2023 (dtl 230, TIS lk 332 jj); dr J sissekanne (18.04.2024, dtl 190, TIS lk 178 jj)).

Sealjuures on sissekandeid hinnatud ajalises võrdluses ühes kaebaja kaebustele hinnangu

andmisega järgmiselt: „Piirang 2.3 Käteosavus on töövõimet mitte mõjutav. Üldkirurgi dr H

sissekandes 11.01.2023 kuni 02.03.2023 kaebab isik valu mõlema käe pöidlaliigestes. Dr H

korraldas MRT uuringu 21.02.2023, kus leiti vasaku pöidla ja kämblaluu vahelise liigese

mõõdukas artroos, kõõlused on terved ja samuti kerge parema pöidla ja kämblaluu vahelise

liigese artroos. Dr H on andnud Kaebajale saatekirjad pöördumiseks kõrgemasse ravietapi ehk

käe kirurgiasse konsultatsiooniks. Neuroloogi dr J sissekandes 18.04.2024 on kaebuseks

tuimuse suuremine, valu labakätes 1-2 korda nädalas, neuroloog nendib, et 2022 on teostatud

ENMG ehk käenärvide uuring, kus motoorika häiret ei esinenud, kuid kerge tundlikkuse häire

võib esineda parema käe pöidlas ja nimetissõrmes sõrmes. Neuroloog määras valuravimi. Taas

on üldkirurgi dr H poolt väljastatud uus saatekiri 06.06.2024 käekirurgi vastuvõtule

diagnoosiga: M19.8 -Muud täpsustatud artroosid põhjuseks, et patsiendil probleem ka mõlemate

labakätega, esineb valu sündroom, ka öösel annavad labakäed tunda. Samuti on dr H soovitanud

kätele magnetravi 10 korda. Pöidlaliigeste artroosi tõttu on soovitatud aparaatset soojendavat

ravi ning käekirurgi konsultatsiooni. Sisuliselt ei ole kaebaja raviks ega konsultatsiooniks

pöördunud või ei ole seda siiski vajanud. Pigem ei saa nimetatud kaebusi lugeda töövõimet

mõjutavaks piiranguks, sest käte motoorset sooritust ja haaramise piirangut nimetatud

pöidlaliigese valu ei põhjusta.“ Välja on toodud soovitatud ravi ja kaebaja passiivsus selles osas

(määruse nr 39 § 5 lg 3). Seega tuginevad ekspertarst IK järeldused asjakohastele TIS

andmetele.

38.5.

Kokkuvõttes on kohus seisukohal, et Töötukassa ei ole kaebajal selles võtmetegevuses

piirangut tuvastamata jättes eksinud.

39. Võtmetegevuses „2.4. Käelise tegevusega seotud muud piirangud“ ei ole kaebaja ise

piiranguid hinnanud ega ekspertarstid piiranguid tuvastanud.

10 (13)

40. Kokkuvõttes on käelise tegevuse valdkonnas 08.05.2025 ja 15.06.2024 arvamustes asutud

seisukohale, et taotleja kirjeldatud piirangud ei mõjuta töövõimet. Kokkuvõttes käelise tegevuse

valdkonnas on 16.09.2024 ekspertarvamuses IK märkinud: „Kaebajal ei ole töövõimet

mõjutavaid piiranguid käelises valdkonnas. Kaebajal on diagnoositud vasaku käe ehk mitte

domineeriva käe pöidalaliigese mõõduka astme artroos, mis võib teatud füüsilise tegevuse

juures pöidla liigutamisel põhjustada valulikkust, kuid ei häiri käe haaramise või näpuosavuse

funktsiooni ning on käesolevalt hinnatud käelises tegevuses töövõimet mitte mõjutavaks

seisundiks, samuti on leitud 2022 ENMG uuringul parema käe kerge tundlikkuse häire

medianus närvi piirkonnas, mis võib põhjustada kerget tundlikkuse häiret paremas pöidlas ja

nimetissõrmes, kuid see ei vähenda motoorset sooritust. Esineb õlapiirkonna valu ja käte

nõrkuse kaebus, kuid üldkirurg dr H ja neuroloog dr J ei ole nimetatud kaebusele objektiivset

põhjendust leidnud, õlaliigese haiguslikku leidu ja õlavöötme närvijuurte kahjustust ei esine.

Kaebajale on aeg-ajalt välja kirjutatud valuravimit, kuid teda ei ole peetud vajalikuks suunata

aktiivsele taastusravile või füsioterapeudi vastuvõtule. Pöidlaliigeste artroosi raviks on antud

soovitus aparaatseks käte magnetraviks 10 korda. Reeglina liikumisharjutused ning võimlemine

vähendavad ebaselge valu kaebuseid, nagu seda on kaebaja õlaliigeste piirkonna valud. Ka

varasemas neuroloogi sissekandes 08.07.2022 kuni 03.08.2022 dr P on toodud välja, et

selgitatud ENMG uuringu tulemust - uuring kinnitas kliinilist pilti, et valu ei ole seotud

närvikahjustusega. Kaebajale on korduvalt antud pöidlaliigeste valukaebuste tõttu saatekiri

pöördumiseks käekirurgile, seda ta ei ole pidanud vajalikuks kasutada.“

41. Kokkuvõttes nõustub kohus ekspertarvamustes on toodud hinnangutega, mis tuginevad

kogumis asjakohastele TIS hinnangutele nende omavahelisel kõrvutamisel (vt käesoleva otsuse

p-d 36.4, 37.4 ja 38.4). Lisaks on vaideotsuses ja 16.09.2024 käelise valdkonna kokkuvõtvas

hinnangus eraldi vastatud, miks konkreetsed kaebaja terviseseisundid ei tingi piirangu

tuvastamist. Kohtule ei nähtu ja kaebaja ei ole ka välja toonud TIS andmeid, mis ilmselgelt

ekspertarstide hinnangut kummutaks.

Vahekokkuvõte ekspertide järeldustest

42. Niisiis on Töötukassa oma otsuses tuginevalt 18.05.2024 ja 15.06.2024 ekspertarvamustele

koostoimes 16.09.2024 kohtumenetluse tarbeks koostatud eksperthinnanguga jõudnud õigele

järeldusele, et kaebaja töövõime ei ole vähenenud. Samuti ei nähtu eeltoodust, et täiendavate

andmete kogumine kaebaja arstidelt või kaebaja suunamine perearstile oleks olnud vajalik

(TVTS § 6 lg-d 4 ja 5). Kaebaja viimane perearsti vastuvõtt on toimunud TIS andmete kohaselt

24.04.2024 (dtl 177, TIS lk-d 1, 42). 16.09.2024 arvamuses on ekspertarst esitanud piisavad ja

asjakohased põhjendused nende võtmetegevuste puhul, kus kaebaja terviseandmetel põhinev

hinnang piirangu raskusastmele erineb kaebaja omast. Oluline on, et need põhjendused on

tuginevad asjakohastele välja toodud TIS andmetele.

Põhjendamispuudused

43. Eelnevast selgub, et eeskätt nähtub kaebaja taotluses toodu ja terviseandmete kõrvutamine

just 16.09.2024 ekspertarvamusest. 08.05.2024 hinnangus on välja toodud oluliselt vähem TIS

andmeid (kirurg H 07.02.2024 epikriis, pulmonoloog A 18.03.2024 sissekanne). Sellest

järeldub, et vaidlustatud 09.05.2024 otsus ühes 08.05.2024 hinnanguga on

põhjendamispuudustega.

44. Vastustaja on selgitanud, et ekspertarstid on tutvunud kõigi olemasolevate viimase viie

aasta terviseandmetega, kuid oma hinnangutes kaebaja töövõimele on välja toodud need

andmed, millele otseselt on tuginetud (dtl 62). Kohus selgitab, et ekspertarvamustes tuleb välja

tuua kõik konkreetsed hinnangud ja epikriisid, millele on järelduse tegemisel tuginetud (HMS §

56 lg-d 1 ja 2), sest vastasel juhul ei ole järeldusele jõudmine kontrollitav.

11 (13)

45. Vaideotsuses (dtl lk 22 jj) on kajastatud täiendavalt peale algse taotluse esitamist asja

juurde esitatud haiguslood (28.05.2024 epikriisid ja 06.06.2024 epikriis; dtl 24 jj). Samas on

vaidemenetluses esitatud 15.05.2024 eksperthinnang identne 08.05.2024 hinnanguga. Sellises

olukorras on kohtul raske veenduda, kas ekspertarst vaidemenetluses ka sisuliselt uue hinnangu

andis. Siiski on vaideotsuses eneses arusaadavalt viidetega TIS andmetele (lisandunud dr H

06.06.2024 suunamine ja varasem 02.03.2024 epikriis; neuroloog dr J 18.04.2024 epikriis;

lisandunud anestesioloog S 28.05.2024 epikriis) selgitatud järeldust, miks hinnang kaebaja

terviseseisundile ei tingi piirangute tuvastamist.

46. Kohtumenetluses on Töötukassa aga esitanud asja juurde 16.09.2024 arvamuse, milles on

piisavalt, asjakohaselt, vastates kaebaja seisukohtadele koos viidetega TIS-s kajastatud

sissekannetele põhjendanud, miks kaebaja hinnang oma tegutsemisvõimele ja igapäevaelus

osalemise piirangutele ning vastustaja hinnang kaebaja töövõimele on erinevad. Seega

kohtumenetluses täitis vastustaja kohtupraktikast tuleneva nõude, et kui taotleja hindab oma

piirangu raskusastmeid suuremaks kui eksperdiarvamuse andja ja seab sellega

eksperdiarvamuse andja hinnangu piirangu raskusastmele kahtluse alla, tuleb Töötukassal

kaaluda teise tervishoiuteenuse osutaja või töötukassa arstiõppe läbinud töötaja kaasamist. Kuigi

vaidlustatud 09.05.2024 otsus on käesoleval juhul põhjendamispuudustega, ei tingi see

vaidlusaluse otsuse tühistamist (HMS § 58). Põhjendamispuudused on kõrvaldatud

vaidemenetluses ja 16.09.2024 ekspertarvamusega. Kaebaja taotluse uuesti läbivaatamine

tingiks praegusel juhul arvestades vaideotsuses ja 16.09.2024 ekspertarvamuses toodut

samasisulise otsuse andmise.

Täiendavalt vastuseks kaebaja väidetele

47. Poolte vahel puudub vaidlus, et kaebajal tuvastati varasemalt osaline töövõime üheks

aastaks, nüüd on ta töövõimeliseks hinnatud. Kohus nõustub Töötukassa vaideotsuses antud

selgitusega (dtl 27), et iga menetluse korral arvestatakse selle hetke TIS andmetel esinevaid

tegutsemispiiranguid, mistõttu ei anna varasem tulemus õigustatud ootust samale tulemusele

järgmisel hindamisel. Siiski tuleb taotlejale selgitada, millistel põhjusel uus hinnang varasemast

erineb. Töötukassa ekspertarst ongi käesolevas asjas 16.09.2024 ekspertarvamuse raames lisaks

vaadanud üle ka 12.06.2023 Sihtasutus Jõhvi Taastusravi keskuse ekspertarsti dr N hinnangu

(dtl 604). Töötukassa ekspertarst IK on asunud seisukohale, et eelnevas hinnangus on töövõime

mõõdukad piirangud käelises tegevuses üle hinnatud, sest sisuliselt piiranguid ei kirjeldatud.

48. Praegusel juhul olid töövõime hindamise taotluses toodud piiranguid ja tervisehäireid

puudutavad terviseandmed TIS-s olemas ning nendes ei nähtu kohtule vastuolusid, mistõttu ei

olnud vajalik ka visiidipõhine hindamine (määruse nr 39 § 2 p 10).

49. Vastuseks kaebaja väidetele selgitab kohus veel, et kaebajal töövõime hindamise aluseks

isikul aja jooksul diagnoositud haiguste ja tervisekahjustuste summa, vaid neist põhjustatud

piirangud, mis esinevad hindamise ajal. Piiranguid hinnatakse määruse nr 39 § 8 lg 6 järgi

eksperdiarvamuse alusel. Eksperdiarvamuses hinnatakse isiku 5 tegutsemisvõimet kehalise ja

vaimse võimekuse valdkondade võtmetegevuste kaupa (määrus nr 39 § 6 lg 1). Seetõttu on

võimalik, et kaebaja tervisekahjustused ja diagnoositud haigused ei mõjuta hinnangu tulemust

nii oluliselt, kui kaebaja ise seda arvab. Kaebajal võivad esineda küll terviseseisundist tingitud

tegutsemise ja osalemise piiranguid, kui ekspertarsti poolt kaebajal tuvastatud piirangud ei ole

ületanud TVTS-i alusel kehtestatud metoodika põhjal arvutatud taset, mis on vajalik osalise või

puuduva töövõime tuvastamiseks.

Kokkuvõte ja menetluskulud

12 (13)

50. Töötukassa on 09.05.2024 otsuses ja 04.07.2024 vaideotsuses jõudnud õigele järeldusele, et

kaebaja töövõime ei ole vähenenud. Kaebus jääb tervikuna rahuldamata.

51. Menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehakse (HKMS § 108 lg 1). Vastustaja ei

ole taotlenud tema menetluskulude väljamõistmist kaebajalt, mistõttu vastustaja võimalikud

menetluskulud jäävad tema enda kanda (HKMS § 109 lg 1).

52. Kohtulahendi avalikustamisel asendab kohus otsuses kajastatud füüsiliste isikute nimed

tähemärgiga. (HKMS § 175 lg 3). Kui kaebaja soovib piirata kohtulahendi avalikustamist

suuremas mahus, tuleb esitada põhjendatud taotlus, mille kohus lahendab määrusega (HKMS §

175 lg-d 4 ja 6).

(allkirjastatud digitaalselt)

13 (13)