1-23-5853/67 · Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Kärdlas

1-23-5853

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Pärnu Maakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

12. november 2024, Haapsalu kohtumaja Kärdlas

Kriminaalasja number

1-23-5853 (19239000064)

Kohtunik

Piia Jaaksoo

Kriminaalasi

J V süüdistus KarS § 344 lg 1, KarS § 345 lg 1, KarS §

209 lg 2 p 1,3 järgi, S T süüdistus KarS § 22 lg 3 - §

209 lg 2 p 3 järgi ja A K süüdistus KarS § 22 lg 3 - §

209 lg 2 p 1,3 järgi

Ringkonnaprokurör

Indrek Kalda

Taotlus

Lääne Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokuröri

Indrek Kalda taotlus kriminaalmenetluse lõpetamiseks

J V, S T ja A K suhtes KrMS § 202 alusel

Süüdistatav

J V

Isikukood või sünniaeg:

XXX

Elu- või asukoht ja aadress: XXX

e-post: XXX

Karistatus:

kriminaalkorras

karistatud Harju Maakohtu 8.10.2021 otsusega nr 1-

21-1598 KarS § 121 lg 2 p 3 järgi vangistusega 2 kuud

27 päeva (karistus täidetud 23.12.2020) ja KarS § 136

lg 1 järgi rahalise karistusega 500 päevamäära, s.o 25

000 eurot (karistus täidetud 28.10.2021)

Kaitsja

vandeadvokaat Z.D

Süüdistatav

S T

Isikukood või sünniaeg: XXX

Elu- või asukoht ja aadress: XXX

e-post: XXX

Karistatus:

karistamata

Kaitsja

vandeadvokaat W.O

Süüdistatav

A K

Elu- või asukoht ja aadress: XXX

Isikukood või sünniaeg:

XXX

Karistatus:

kriminaalkorras

1-23-5853

karistamata

Kaitsja

Kannatanu B.W lepinguline

esindaja

M OÜ esindaja

vandeadvokaat X.H

vandeadvokaat Z.R

vandeadvokaat M.L

RESOLUTSIOON

1. Lõpetada KrMS § 202 lg 1 alusel kriminaalmenetlus kriminaalasjas 1-23-5853

(19239000064) J V süüdistuses KarS § 344 lg 1, KarS § 345 lg 1, KarS § 209 lg 2 p

1,3 järgi; S T süüdistuses KarS § 22 lg 3 - § 209 lg 2 p 3 järgi ja A K süüdistuses

KarS § 22 lg 3 - § 209 lg 2 p 1,3 järgi.

2. A K on kohustatud kohtumääruse tegemisest 6 (kuue) kuu jooksul:

2.1. maksma riigituludesse 1000 eurot milline tasuda Rahandusministeeriumi

arvelduskontole nr EE571010220229377229 ASis SEB Pank, ak nr

EE062200221059223099 Swedbank ASis, ak nr EE221700017003510302 Luminor

Bank ASis. Maksekorralduse selgitusse lisada: A K, 1-23-5853, kindel summa

riigituludesse, kohustuslik märkida viitenumber 99924900001199;

2.2. hüvitama kriminaalmenetluse kulu:

2.2.1. käekirjaekspertiiside kulu 1128 eurot, milline tasuda Rahandusministeeriumi

arvelduskontole nr EE571010220229377229 ASis SEB Pank, ak nr

EE062200221059223099 Swedbank ASis, ak nr EE221700017003510302 Luminor

Bank ASis. Maksekorralduse selgitusse lisada: A K, 1-23-5853, menetluskulu,

kohustuslik märkida viitenumber 99924900001209;

2.2.2. kannatanu B.W valitud esindajale makstud tasu 1482,5 eurot, milline kanda

B.W arvelduskontole XXX (NORDEA BANK Rootsi filiaal, BIC: NDEASESS);

2.2.3. kannatanu B.J-i valitud esindajale makstud tasu 1760 eurot, milline kanda

J.R-i arvelduskontole XXX (NORDEA BANK Rootsi filiaal, BIC: NDEASESS).

3. S T on kohustatud kohtumääruse tegemisest 6 (kuue) kuu jooksul:

3.1. maksma riigituludesse 1000 eurot, milline tasuda Rahandusministeeriumi

arvelduskontole nr EE571010220229377229 ASis SEB Pank, ak nr

EE062200221059223099 Swedbank ASis, ak nr EE221700017003510302 Luminor

Bank ASis. Maksekorralduse selgitusse lisada: S T, 1-23-5853, kindel summa

riigituludesse, kohustuslik märkida viitenumber

99924900001212;

3.2. hüvitama kriminaalmenetluse kulu:

3.2.1. käekirjaekspertiiside kulu 1128 eurot, milline tasuda Rahandusministeeriumi

arvelduskontole nr EE571010220229377229 ASis SEB Pank, ak nr

EE062200221059223099 Swedbank ASis, ak nr EE221700017003510302 Luminor

Bank ASis. Maksekorralduse selgitusse lisada: S T, 1-23-5853, menetluskulu,

kohustuslik märkida viitenumber

99924900001225;

3.2.2. kannatanu B.W valitud esindajale makstud tasu 1482,5 eurot, milline kanda

B.W arvelduskontole XXX (NORDEA BANK Rootsi filiaal, BIC: NDEASESS);

3.2.3. kannatanu B.J-i valitud esindajale makstud tasu 1760 eurot, milline kanda

J.R-i arvelduskontole XXX (NORDEA BANK Rootsi filiaal, BIC: NDEASESS).

1-23-5853

4. J V on kohustatud kohtumääruse tegemisest 6 (kuue) kuu jooksul:

4.1. maksma riigituludesse 5000 eurot, milline tasuda Rahandusministeeriumi

arvelduskontole nr EE571010220229377229 ASis SEB Pank, ak nr

EE062200221059223099 Swedbank ASis, ak nr EE221700017003510302 Luminor

Bank ASis. Maksekorralduse selgitusse lisada: J V, 1-23-5853, kindel summa

riigituludesse, kohustuslik märkida viitenumber

99924900001238;

4.2. maksma 2500 eurot kindla rahasummana sihtotstarbeliseks kasutamiseks

üldsuse huvides SA Eestimaa Looduse Fondile (arvelduskonto nr XXX);

4.3. hüvitama kriminaalmenetluse kulu:

4.3.1. käekirjaekspertiiside kulu 1128 eurot, milline tasuda Rahandusministeeriumi

arvelduskontole nr EE571010220229377229 ASis SEB Pank, ak nr

EE062200221059223099 Swedbank ASis, ak nr EE221700017003510302 Luminor

Bank ASis. Maksekorralduse selgitusse lisada: J V, 1-23-5853, menetluskulud,

kohustuslik märkida viitenumber

99924900001241;

4.3.2. kannatanu B.W valitud esindajale makstud tasu 1482,7 eurot, milline kanda

B.W arvelduskontole XXX (NORDEA BANK Rootsi filiaal, BIC: NDEASESS);

4.3.3. kannatanu B.J-i valitud esindajale makstud tasu 1760 eurot, milline kanda

J.R-i arvelduskontole XXX (NORDEA BANK Rootsi filiaal, BIC: NDEASESS).

5. Kui A K, S T ja J V ei täida neile käesoleva määrusega pandud kohustusi,

uuendab kohus prokuröri taotlusel kriminaalmenetluse määrusega.

6. Edastada kohtumäärus prokurörile, kaitsjatele, kannatanutele ja nende esindajatele, A

K’ile, S T’ile ja J V’ile.

7. KrMS § 206 lg 5 alusel asendada kriminaalmenetluse lõpetamise määruse

avalikustamisel KrMS § 408-1 korras süüdistatavate nimed ja isikuandmed tähemärgiga.

Edasikaebe kord

Määrusele ei saa esitada määruskaebust (KrMS § 385 p 10) ja määrus jõustub selle

tegemisest.

PROKURÖRI TAOTLUSED

Prokurör esitas 24.10.2024 kohtule taotlused kriminaalmenetluse lõpetamiseks A Ki, S T ja J

V suhtes KrMS § 202 lg 1 alusel.

A K

A K’ile on esitatud kokkuvõtlikult süüdistus KarS § 209 lg 2 p 1,3- § 22 lg 3 järgi selles, et A

K, kes on 29.09.2014 Tartu Maakohus Tartu kohtumaja otsusega nr 1-13-8178 karistatud

KarS § 200 lg 2 p 7, 8 järgi, omandas J V juhiste järgi ettevõtte OÜ FT hiljemalt 14.02.2019,

mil tasus osaühingu omandamise eest valmisfirmade müügiga tegeleva ettevõtte W C OÜ

arvelduskontole 295 eurot ning mil allkirjastati A Ki ja W C OÜ juhatuse liikmete H R ja O

M poolt digitaalselt äriregistrile esitatud avaldus, milles paluti kanda registrisse FT OÜ

juhatuse liikmena A K.

Seejärel tuvastamata ajal ja kohas andis A K J V’le FT OÜ e-posti aadressi xxx

kasutusõiguse, ligipääsu ettevõtte LHV PANK AS olevale arvelduskontole XXX ja

pangakaartidele ning ajavahemikul 25.04.2019-24.05.2019 andis A K J V’le üle oma ID-

kaardi koos selle PIN-koodidega.

Eelkirjeldatud ainelise kaasabi osutamisega sai võimalikuks J V poolt KarS § 209 lg 2 p 1,3

järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemine. Täpsemalt, võltsis J V kohtueelse menetlusega

tuvastamata kohas ja kuupäeval, kuid hiljemalt 13.06.2019, arvutikirjas N.E K ja FT OÜ

1-23-5853

(registrikood xxx) vahel 04.03.2019.a sõlmitud kasvava metsa raieõiguse võõrandamise

lepingu nr. 37 ja selle inglise keelse tõlke contract NO 37 for the transfer of cutting rights of

standing timber ning lisaks koostas J V võltsitud volikirjad eesti ja inglise keeles, mille alusel

N.E volitab A K’it Keskkonnaametis teda esindama, ära andma, vastu võtma ja vajadusel

muutma xxx kinnistu (registriosa nr XXX, katastriüksus XXX, XXX), asukohaga XXX

metsateatist.

Seejärel esitas 22.07.2019.a J V e-kirja teel aadressilt xxx eelpool nimetatud lepingu nr. 37 ja

volikirjad FT OÜ ning selle juhatuse liikme A Ki andmeid kasutades M OÜ juhatuse liikmele

C.P-le e-mailile xxx. Eeltooduga lõi J V M OÜ juhatuse liikmele C.P-le teadvalt ebaõige

ettekujutuse tegelikest asjaoludest, mis seisnes selles nagu omaks FT OÜ XXX kinnistu

nr.XXX katastriüksustel nr. XXX ja XXX raieõigust ning sellest tulenevalt omab õigust

kasvava metsa raieõigust edasi võõrandada.

Pärast eelpool nimetatud lepingu nr. 37 ja volikirjade esitamist ning olles eelnevalt saanud

Keskkonnaametilt loa teostada raietöid, sõlmis J V FT OÜ ja A Ki isikuandmeid kasutades M

OÜ juhatuse liikme C.P-ga kasvava metsa raieõiguse võõrandamise lepingu nr. 38, millega

müüs M OÜ-le raieõiguse XXX kinnistu nr. XXX katastriüksustel nr.XXX ja nr.XXX

hinnanguliselt 2197 tihumeetri metsamaterjali raiumiseks kokku 48 000 euro eest ning

allkirjastas digitaalselt antud lepingu A Ki ID-kaarti kasutades.

M OÜ kandis FT OÜ arvelduskontole LHV pangas kokku 48 000 eurot (25.07.2019.a. 24

000 eurot ja 06.08.2019.a. 24 000 eurot), mis on KarS § 121 p 2 kohaselt varaline kahju suures

ulatuses. J V omades täieliku kontrolli FT OÜ kuuluva ettevõtte üle, võttis osa rahast välja

sularahas ja osa kandis FT OÜ nimelt edasi teiste äriühingute pangakontodele.

M OÜ juhatuse liige C.P, olles viidud J V poolt eksitusse FT OÜ-le mittekuuluva kasvava

metsa raieõiguse müügiga, organiseeris XXX kinnistu nr. XXX katastriüksustel nr.XXX ja

nr.XXX kasvava metsa raiet ja metsamaterjali väljaveo ajavahemikul 25.07.2019.a. kuni

08.08.2019.a, mille tulemusena M OÜ poolt raiuti N.E K, F E K ja B.W teadmata XXX

kinnistult maha ca 2185 tihumeetrit kasvavat metsa, milline realiseeriti M OÜ poolt. Antud

tegevusega tekitati N.E K’ile, F E K’ile ja B.W-le varalist kahju kokku 103 684 euro suuruses

summas, mis on KarS § 121 p 2 kohaselt varaline kahju suures ulatuses.

Ülalkirjeldatud tegevusega osutas A K tahtlikult J V tahtlikule õigusvastasele teole ainelist

kaasabi, mis väljendus kuriteo toimepanemise vahendi – tegutseva äriühingu ja sellega

seonduvate õiguste ja võimaluste ning enda tähtsa isikliku dokumendi J V käsutusse

andmises.

Oma sellise tegevusega, mis seisnes ainelise kaasabi tahtlikus osutamises, J V poolt teisele

isikule varalise kahju tekitamisele tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise

teel varalise kasu saamise eesmärgil, pani A K toime KarS § 209 lg 2 p 1,3 - § 22 lg 3 järgi

kvalifitseeritava kuriteo, mis on kelmusele kaasaaitamine, kui see on toime pandud suures

ulatuses ja isiku poolt, kes on varasemalt toime pannud röövimise.

A Ki süü ei ole suur ja avalik menetlushuvi puudub, kuna toime on pandud üks kuritegu.

KarS § 209 lg 2 p 2,3- § 22 lg 3 järgi kvalifitseeritav kuritegu on teise astme kuritegu, mille

eest on ette nähtud vangistus ühest aastast viie aastani. Samas vähendab A Ki süü suurust

asjaolu, et ta ei ole mitte kuriteo täideviija ja organiseerija, kelleks oli J V, vaid kaasaaitaja,

mispuhul on võimalik KarS § 22 lg 5 ja § 60 alusel ka karistuse kergendamine. Samuti ei ole

tema roll kuriteo toimepanemisel olnud suur, seisnedes vaid OÜ-ga FT seotud andmete ning

oma ID kaardi kasutada andmises.

Kuigi kelmus on pandud toime suures ulatuses, tuleb võtta arvesse, et kriminaalasjas pole

kannatanud tsiviilhagisid esitanud.

Karistusregistri andmetel on A K’ile mõistetud karistused kantud ning kehtivaid

kriminaalkaristusi tal käesolevaks ajaks pole.

S T

1-23-5853

S T’ile on esitatud süüdistus KarS § 209 lg 2 p 1,3- § 22 lg 3 järgi selles, et tema omandas J V

juhiste järgi ettevõtte F OÜ hiljemalt 27.02.2019, mil tasus osaühingu omandamise eest

valmisfirmade müügiga tegeleva P OÜ arvelduskontole 259 eurot ning millest tulenevalt

esitati äriregistrile 28.02.2019 allkirjastatud avaldus, millega paluti kanda registrisse F OÜ

juhatuse liikmena S T (isikukood XXX). Seejärel tuvastamata ajal ja kohas andis S. T. J V’le

F OÜ e-posti aadressi xxx kasutusõiguse, ligipääsu ettevõtte OÜ Swedbank AS

arvelduskontole nr XXX ja pangakaardile, osutades eeltooduga ainelist kaasabi.

Seejärel esitas 28.10.2019.a. J V e-maili teel aadressilt xxx M OÜ juhatuse liikmele C.P e-

mailile xxx.

J V poolt kohtueelse menetlusega tuvastamata ajal ja kohas võltsitud volikirja, mille järgi B.J

volitab A K’it Keskkonnaametis teda esindama, ära andma, vastu võtma ja vajadusel muutma

(registriosa nr.XXX ja nr.XXX, katastriüksus nr.XXX ja nr.XXX), asukohaga XXX

metsateatist;

J V poolt kohtueelse menetlusega täpselt tuvastamata kohas ja ajal võltsitud B.J-i ja FT OÜ

(registrikood XXX) vahel 11.07.2019.a sõlmitud kasvava metsa raieõiguse võõrandamise

lepingu nr. 125 ja selle tõlke, kus J V võltsis A Ki allkirja;

J V koostatud arvutikirjas võltsitud FT OÜ ja F OÜ (registrikood XXX) vahel sõlmitud

25.10.2019 kuupäeva kandva kasvava metsa raieõiguse võõrandamise lepingu nr.0602, milles

J. V’le võltsis nii S T kui ka A Ki allkirju.

Eeltooduga lõi J V M OÜ juhatuse liikmele C.P-le teadvalt ebaõige ettekujutuse tegelikest

asjaoludest, mis seisnes selles nagu omaks F OÜ XXX kinnistu nr.XXX katastritunnusega nr.

XXX raieõigust ning sellest tulenevalt omab õigust kasvava metsa raieõigust edasi

võõrandada.

Seejärel allkirjastas S T ID-kaarti kasutades 28.10.2019.a. kell 23:37 digitaalselt kasvava

metsa raieõiguse võõrandamise lepingu nr. 0603, millega müüs M OÜ-le, keda esindas

juhatuse liige C.P, raieõiguse XXX kinnistu nr.XXX katastritunnusega nr. XXX

metsamaterjali raiumiseks kokku 170 000 euro eest.

Seejärel teostas M OÜ F OÜ Swedbank AS arvelduskontole nr XXX 30.10.2019.a. ülekande

summas 80 000 eurot ja 31.10.2019.a. ülekande summas 20 000 eurot. M OÜ-le tegelikest

asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel said J V koos S T’iga varalist kasu

kokku 100 000 euro suuruses summas, mis on KarS § 121 p 2 kohaselt varaline kasu suures

ulatuses. Üle kantud summast 8665 eurot võttis S T 30.10.2019, 31.10.2019.a, 11.11.2019.a ja

18.11.2019 välja sularahas, 30 300 eurot kanti T AS kontole, millest S T sai sularahas 30 000

eurot ja 61 000 eurot kandis edasi teiste äriühingute pangakontodele. Eeltooduga osutas S T J

V’le füüsilist kaasabi.

M OÜ, mida esindas juhatuse liige C.P, olles viidud J V poolt eksitusse F OÜ-le mittekuuluva

kasvava metsa raieõiguse müügiga, teostas XXX külas, B.J-ile kuuluval XXX kinnistul

nr.XXX, katastritunnusega nr.XXX kasvava metsa raiet ja metsamaterjali väljavedu

ajavahemikul 28.10.2019.a. kuni 11.11.2019.a, mille tulemusena M OÜ poolt raiuti B.J-i

teadmata XXX kinnistult maha ca 3566 tihumeetrit kasvavat metsa, millest osa metsamaterjali

realiseeriti M OÜ poolt ning osa ladustati hoiuplatsidel. Antud tegevusega tekitati B.J-ile

varalist kahju kokku vähemalt 170 000 euro suuruses summas.

Seega S T, osutades J V’le füüsilist ja ainelist kaasabi, tegelikest asjaoludest ebaõige

ettekujutuse loomise teel teisele isikule varalise kahju tekitamiseks, kui vastutasuks on saadud

varaline kasu ning kui see on toime pandud suures ulatuses (KarS § 121 p 2 järgi enam kui

100 000 eurot), pani toime KarS § 22 lg 3 -§ 209 lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

S Ti süü ei ole suur ja avalik menetlushuvi puudub, kuna toime on pandud üks kuritegu.

KarS § 209 lg 2 p 2,3- § 22 lg 3 järgi kvalifitseeritav kuritegu on teise astme kuritegu, mille

eest on ette nähtud vangistus ühest aastast viie aastani. Samas vähendab S Ti süü suurust

1-23-5853

asjaolu, et ta ei ole mitte kuriteo täideviija ja organiseerija, kelleks oli J V, vaid kaasaaitaja,

mispuhul on võimalik KarS § 22 lg 5 ja § 60 alusel ka karistuse kergendamine.

Kuigi kelmus on pandud toime suures ulatuses, tuleb võtta arvesse, et kriminaalasjas pole

kannatanud tsiviilhagisid esitanud.

Karistusregistri andmetel on S T karistamata isik.

J V

J V’le on esitatud kokkuvõtlikult süüdistus KarS § 344 lg 1, KarS § 345 lg 1, KarS § 209 lg 2

p 1,3 järgi selles, et tema J V täitis 2019. aastal erinevatel kuupäevadel Keskkonnaameti

esindustes esitamiseks mitmeid metsateatiste blankette, et omandada Keskkonnaametilt

Metsaseaduse §-st 41 tulenevat kasvava metsa raieõigust alljärgnevate kinnistute kohta:

1. XXX kinnistu nr.XXX katastriüksusel nr.XXX XXX.

2. XXX kinnistu nr.XXX katastriüksusel nr. 48301:006:0404 XXX.

3. XXX kinnistu nr. XXX katastritunnustel nr.XXX ja nr.XXX XXX

4. XXX kinnistu nr.XXX katastriüksusel nr.XXX XXX külas ning XXX-XXX kinnistu

nr.XXX katastriüksusel nr.XXX XXX.

Ühtlasi esitas eelpool nimetatud kinnistute osas koostatud metsateatiste blanketid ühes

võltsitud volikirjadega Keskkonnaameti esindustes erinevatel kuupäevadel sealsetele

töötajatele. Selleks, et Keskkonnaaameti töötajate ees enda isikut varjata, esines ta erinevate

isikutena (R T ja A K). Kuivõrd J V ei soovinud enda seostamist toime pandud kuritegudega,

kaasas ta enda tegevusse ka temaga samal ajal vanglas koos viibinud A Ki ning naistuttava S

Ti. Menetluse käigus on tuvastatud, et A K kui ka S T omandasid ettevõtted, et aidata J Vl

kuritegusid toime panna.

Kriminaalmenetluse käigus on tuvastatud, et J V juhiste järgi omandas A K ettevõtte OÜ FT

(registrikood XXX) hiljemalt 14.02.2019. Seejärel andis A K J V’le üle FT OÜ e-posti

aadressi xxx kasutusõiguse, ligipääsu ettevõtte LHV PANK AS olevale arvelduskontole XXX

ja pangakaartidele ning ajavahemikul 25.04.2019-24.05.2019 andis A K J V’le üle oma ID-

kaardi koos selle PIN-koodidega.

Pärast eeltoodut võltsis J V hiljemalt 13.06.2019 arvutikirjas kannatanu N.E K ja FT OÜ

vahel 04.03.2019.a näiliselt sõlmitud kasvava metsa raieõiguse võõrandamise lepingu nr. 37

ja selle inglise keelse tõlke contract NO 37 for the transfer of cutting rights of standing

timber ning lisaks koostas J V võltsitud volikirjad eesti ja inglise keeles, mille alusel N.E

volitab A K’it Keskkonnaametis teda esindama, ära andma, vastu võtma ja vajadusel muutma

XXX kinnistu (registriosa nr XXX, katastriüksus XXX, XXX), asukohaga XXX metsateatist.

22.07.2019.a esitas J V e-kirja teel aadressilt xxx eelpool nimetatud lepingu nr. 37 ja

volikirjad FT OÜ ning selle juhatuse liikme A Ki andmeid kasutades M OÜ juhatuse liikmele

C.P-le e-mailile xxx. Eeltooduga lõi J V M OÜ juhatuse liikmele C.P-le teadvalt ebaõige

ettekujutuse sellest, et FT OÜ omab XXX, XXX kinnistu nr.XXX katastriüksustel nr. XXX

ja XXX raieõigust ning sellest tulenevalt omab õigust kasvava metsa raieõigust edasi

võõrandada.

Pärast eelpool nimetatud lepingu nr. 37 ja volikirjade esitamist C.P-le ning J V olles

14.06.2019 ja 27.06.2019 saanud Keskkonnaametilt loa teostada raietöid, sõlmis J V FT OÜ

ja A Ki isikuandmeid kasutades M OÜ juhatuse liikme C.P-ga kasvava metsa raieõiguse

võõrandamise lepingu, mille eest M OÜ esindaja C.P tasus FT OÜ kontole 48 000 eurot. J V

omades täieliku kontrolli FT OÜ kuuluva ettevõtte üle, võttis osa rahast välja sularahas ja osa

kandis FT OÜ nimelt edasi teiste äriühingute pangakontodele.

M OÜ juhatuse liige C.P, olles viidud J V poolt eksitusse FT OÜ-le mittekuuluva kasvava

metsa raieõiguse müügiga, organiseeris XXX, XXX kinnistu nr. XXX katastriüksustel

nr.XXX ja nr.XXX kasvava metsa raiet ja metsamaterjali väljaveo ajavahemikul

25.07.2019.a. kuni 08.08.2019.a, mille tulemusena M OÜ poolt raiuti N.E K, F E Ki ja B.W

teadmata XXX kinnistult maha ca 2185 tihumeetrit kasvavat metsa, milline realiseeriti M OÜ

1-23-5853

poolt. Antud tegevusega tekitati N.E K’ile, F E K’ile ja B.W-le varalist kahju kokku 103 684

euro suuruses summas.

S Ti osalus seisnes selles, et J V juhiste järgi omandas ta ettevõtte F OÜ hiljemalt

27.02.2019. Seejärel andis S. T J V’le F OÜ e-posti aadressi xxx kasutusõiguse, ligipääsu

ettevõtte OÜ Swedbank AS arvelduskontole nr XXX ja pangakaardile. Saades enda

valdusesse F OÜ kontaktaadressid, esitas J V 28.10.2019.a. e-maili teel aadressilt xxx M OÜ

juhatuse liikmele C.P e-mailile xxx:

1. võltsitud volikirja, mille järgi B.J volitab A K’it Keskkonnaametis teda esindama, ära

andma, vastu võtma ja vajadusel muutma (registriosa nr.XXX ja nr.XXX, katastriüksus

nr.XXX ja nr.XXX), asukohaga XXX metsateatist;

2. J V poolt kohtueelse menetlusega täpselt tuvastamata kohas ja ajal võltsitud B.J-i ja FT

OÜ (registrikood XXX) vahel 11.07.2019.a sõlmitud kasvava metsa raieõiguse

võõrandamise lepingu nr. 125 ja selle tõlke, kus J V võltsis A Ki allkirja;

3. J V koostatud arvutikirjas võltsitud FT OÜ ja F OÜ (registrikood XXX) vahel sõlmitud

25.10.2019 kuupäeva kandva kasvava metsa raieõiguse võõrandamise lepingu nr.0602,

milles J. V võltsis nii S T kui ka A Ki allkirju.

Eeltooduga lõi J V M OÜ juhatuse liikmele C.P-le teadvalt ebaõige ettekujutuse tegelikest

asjaoludest, mis seisnes selles nagu omaks F OÜ XXX külas, XXX kinnistu nr.XXX

katastritunnusega nr. XXX raieõigust ning sellest tulenevalt omab õigust kasvava metsa

raieõigust edasi võõrandada.

Seejärel allkirjastas S T ID-kaarti kasutades digitaalselt kasvava metsa raieõiguse

võõrandamise lepingu nr. 0603, millega müüs M OÜ-le, keda esindas juhatuse liige C.P,

raieõiguse XXX külas, XXX kinnistu nr.XXX katastritunnusega nr. XXX metsamaterjali

raiumiseks kokku 170 000 euro eest. M OÜ teostas F OÜ arvelduskontole ülekande summas

100 000 eurot. Üle kantud summast 8665 eurot võttis S T välja sularahas, 30 300 eurot kanti

T AS kontole, millest S T sai sularahas 30 000 eurot ja 61 000 eurot kandis edasi teiste

äriühingute pangakontodele.

M OÜ, mida esindas juhatuse liige C.P, olles viidud J V poolt eksitusse F OÜ-le mittekuuluva

kasvava metsa raieõiguse müügiga, teostas XXX külas, B.J-ile kuuluval XXX kinnistul

nr.XXX, katastritunnusega nr.XXX kasvava metsa raiet ja metsamaterjali väljavedu

ajavahemikul 28.10.2019.a. kuni 11.11.2019.a, mille tulemusena M OÜ poolt raiuti B.J-i

teadmata XXX kinnistult maha ca 3566 tihumeetrit kasvavat metsa, millest osa metsamaterjali

realiseeriti M OÜ poolt ning osa ladustati hoiuplatsidel. Antud tegevusega tekitati B.J-ile

varalist kahju kokku vähemalt 170 000 euro suuruses summas.

J V süü ei ole suur ja avalik menetlushuvi puudub, kuna toime on pandud neli teise astme

kuritegu, mis on samas omavahel lahutamatult seotud ja on käsitletavad sisuliselt ühe

kuriteona, mis on pandud toime samal ajavahemikul, samal viisil ja kantud ühtsest tahtlusest.

KarS § 209 lg 2 p 2,3 järgi kvalifitseeritav kuritegu on teise astme kuritegu, mille eest on ette

nähtud vangistus ühest aastast viie aastani. KarS § 344 lg 1 ja KarS § 345 lg 1 on alla

keskmise raskusastmega kuriteod, mille eest on ette nähtud ka kõige kergemaliigiline karistus

rahaline karistus ja vangistus ühest kuust kuni vastavalt ühe ja kolme aastani.

Kuigi kelmus on pandud toime suures ulatuses, tuleb võtta arvesse, et kriminaalasjas pole

kannatanud tsiviilhagisid esitanud. Samuti tuleb võtta arvesse, et kuriteoga tekitatud kahju on

osaliselt hüvitatud, kuna kannatanu B.J-i pojale ja pärijale J.R-ile on tagastatud osa M OÜ

poolt XXX kinnistult raiutud ning metsa maha jäänud 1496 tm puitu ja XXX laoplatsil

hoiustatud 659 tm metsamaterjali, kokku 2155 tm metsamaterjali ehk B.J-ile on enamik

kuriteoga tekitatud kahjust hüvitatud.

Samuti on M OÜ-le hüvitatud osa kuriteoga tekitatud kahjust, mida kinnitab kassa sissetuleku

order 45 000 euro suuruses summas, mille F OÜ tasus M OÜ-le 02.04.2000. Samuti on osa

raiutud metsamaterjali saanud M OÜ võõrandada ja sellest ka varalist kasu saada.

1-23-5853

Kuigi J V on varem kriminaalkorras karistatud isik, on talle 08.09.2014 Tartu Maakohtu poolt

mõistetud vangistuse kandmisest, millest ta vabastati tingimisi ennetähtaegselt 31.07.2018,

möödunud pikk aeg. Katseaeg on lõppenud juba 03.06.2020 ehk üle nelja aasta tagasi.

Karistusregistri andmetel on see karistus käesolevaks ajaks ka karistusregistrist kustutatud.

Üle nelja aasta ta ka kuritegusid toime ei ole pannud, sest viimati karistati teda 31.08.2020

toimepandud kuriteo eest 08.10.2021 Harju Maakohtu otsusega rahalise karistusega.

K, T, V.

Käesolevas kriminaalasjas esitatud süüdistuse kohaselt on kuriteo toimepanemisest möödunud

viis aastat, mis on väga pikk aeg.

Samuti tuleb võtta arvesse, et kriminaalmenetlus on kestnud kõigi süüdistatavate suhtes väga

pikka aega.

A K ja S T kuulati kahtlustatavana üle 2020 aasta jaanuaris ja J V 04.08.2020 ehk kõiki neid

on üle nelja aasta menetlus mõjutanud. Prokuratuuri saadeti asi 14.10.2021 ehk peaaegu kolm

aastat tagasi. Süüdistusakti saatis prokuratuur kohtusse 05.10.2023, millest on ka juba aasta

möödas. Seni pole õnnestunud kohtumenetluses üle aasta A K’ile ka süüdistusakti ja

kohtukutseid kätte toimetada. Samuti ei ole teada, kaua kohtumenetlus kestab, arvestades

senist menetlus kulgu, et oleks seda kriminaalasja võimalik mõistliku menetlusaja jooksul

jõustunud kohtulahendini saada.

Seetõttu on avalik menetlushuvi vaatamata suurtele kahjusummadele ära langenud.

Seetõttu puudub vältimatu vajadus A Ki ja S T karistamiseks, vaid neid on võimalik

positiivselt mõjutada ka riigituludesse teatud rahasumma maksmise kohustuse panemisega.

Seetõttu puudub vältimatu vajadus J V karistamiseks ja teda viis aastat tagasi toime pandud

kuritegude eest minimaalselt kolmeks aastaks reaalselt vangi saata, vaid teda on võimalik

positiivselt mõjutada ka talle riigituludesse teatud rahasumma maksmise kohustuse

panemisega. Samuti on põhjendatud määrata J V’le lisaks kohustus maksta kindel

rahasumma sihtotstarbeliseks kasutamiseks üldsuse huvides. Selles võivad olla antud asja

puhul looduskaitsega tegelevad juriidilised isikud, milleks üheks sobilikuks oleks SA

Eestimaa Looduse Fond.

Samuti on süüdistatavad kohustatud hüvitama kriminaalmenetluse kulud.

Kriminaalmenetluse kulud on:

1) Käekirja ekspertiisiakti 20E-DK0017 maksumus 846.00 eurot /I kd tl 65-74/, mis jagatuna

kolme süüdistatava peale toob igaühele kohustuseks 282 eurot

2) Käekirja ekspertiisiakt nr 20E-DK0047 maksumus summas 1128.00 eurot /V kd tl 11/, mis

jagatuna kolme süüdistatava peale toob igaühele kohustuseks 376 eurot

3) Käekirja ekspertiisiakt nr 20E-DK0018 maksumus summas 1410.00 eurot /IV kd tl 217,

mis jagatuna kolme süüdistatava peale toob igaühele kohustuseks 470 eurot.

Kokku on käekirja ekspertiisiga seoses igale süüdistatavale tekkinud menetluskulu 1128

eurot.

Lisaks on menetluskuluks kannatanu esindajale makstud mõistliku suurusega tasu, milleks on

kannatanute esindaja advokaat Z.R-ile makstud tasud:

Kannatanu B.W on seoses antud kriminaalasja menetlemisega kandnud õigusabikulusid

summas 4 447,75 eurot (summa käibemaksuga). Jagatuna kolme süüdistatava peale teeb see

igaühele menetluskuluks 1482,58 eurot.

Kannatanu B.J kandis kuni oma surmani 04.02.2024.a seoses antud kriminaalasja

menetlemisega õigusabikulusid summas 5 280 eurot (summa käibemaksuga). Jagatuna kolme

süüdistatava peale teeb see igaühele menetluskuluks 1760 eurot.

Kokku on kannatanu esindajale makstud menetluskulud 9727,75 eurot, mis jagatuna kolme

süüdistatava peale teeb igaühele menetluskuluks 3242,58 eurot.

Kokku on menetluskulusid igale süüdistatavale 4 370,58 eurot.

1-23-5853

A K’ile, S T’le ja J V’le on selgitatud, et kui nad ei täida nendele pandud kohustusi, uuendab

prokuröri taotlusel kohus käesoleva kriminaalasja menetluse ning seda jätkatakse üldises

korras Pärnu Maakohtus.

Arvestades seda, et kriminaalmenetluse esemeks olevas teise astme kuriteos süüdistatava A

Ki süü ei ole suur, kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi, eeltoodu

alusel ja juhindudes KrMS § 202 lg 1,2,3, ringkonnaprokurör taotleb Pärnu Maakohtult:

lõpetada kriminaalasjas menetlus A Ki suhtes avaliku menetlushuvi puudumise tõttu.

Määratava kohustuse liik ja tähtaeg: määrata A K’ile kohustuseks kuue kuu jooksul arvates

kohtumääruse tegemisest: maksta riigituludesse 1000 eurot; hüvitada kriminaalmenetluse

kulu - käekirjaekspertiiside kulu 1128 eurot, kannatanu B.W valitud esindajale makstud tasu

1482,5 eurot, XXX (NORDEA BANK Rootsi filiaal, BIC: NDEASESS), kannatanu B.J-i

valitud esindajale makstud tasu 1760 eurot, J.R-i arveldusarvele XXX (NORDEA BANK

Rootsi filiaal, BIC: NDEASESS).

Arvestades seda, et kriminaalmenetluse esemeks olevas teise astme kuriteos süüdistatava S T

süü ei ole suur, kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi, eeltoodu alusel

ja juhindudes KrMS § 202 lg 1,2,3, ringkonnaprokurör taotleb Pärnu Maakohtult: lõpetada

kriminaalasjas menetlus S T suhtes avaliku menetlushuvi puudumise tõttu ja määrata S T’ile

kohustuseks kuue kuu jooksul arvates kohtumääruse tegemisest: maksta riigituludesse 1000

eurot, hüvitada kriminaalmenetluse kulu- käekirjaekspertiiside kulu 1128 eurot, kannatanu

B.W valitud esindajale makstud tasu 1482,5 eurot, XXX (NORDEA BANK Rootsi filiaal,

BIC: NDEASESS), kannatanu B.J-i valitud esindajale makstud tasu 1760 eurot, J.R-i

arveldusarvele XXX (NORDEA BANK Rootsi filiaal, BIC: NDEASESS).

Arvestades seda, et kriminaalmenetluse esemeks olevas teise astme kuriteos süüdistatava J V

süü ei ole suur, kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi, eeltoodu alusel

ja juhindudes KrMS § 202 lg 1,2,3, ringkonnaprokurör taotleb Pärnu Maakohtult: lõpetada

kriminaalasjas menetlus J V suhtes avaliku menetlushuvi puudumise tõttu ja määrata J V’le

kohustuseks kuue kuu jooksul arvates kohtumääruse tegemisest: maksta riigituludesse 5000

eurot, maksta kindel rahasumma sihtotstarbeliseks kasutamiseks üldsuse huvides SA

Eestimaa Looduse Fondile 2500 eurot, arve nr XXX. hüvitada kriminaalmenetluse kulu,

käekirjaekspertiiside kulu 1128 eurot, kannatanu B.W valitud esindajale makstud tasu 1482,7

eurot, XXX (NORDEA BANK Rootsi filiaal, BIC: NDEASESS), kannatanu B.J-i valitud

esindajale makstud tasu 1760 eurot, J.R-i arveldusarvele XXX (NORDEA BANK Rootsi

filiaal, BIC: NDEASESS).

KOHTU SEISUKOHT

1. KrMS § 202 lg 1 sätestab, et kui kriminaalmenetluse ese on teise astme kuritegu ja

selles süüdistatava isiku süü ei ole suur ning ta on heastanud või asunud heastama

kuriteoga tekitatud kahju ja tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud endale

kohustuse tasuda kulud ning kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik

menetlushuvi, võib prokurör süüdistatava nõusolekul taotleda, et kohus

kriminaalmenetluse lõpetaks.

2. Prokurör on kohtule taotluse esitanud, süüdistatavad on andnud nõusoleku

kriminaalmenetluse lõpetamiseks prokuröri taotluses näidatud tingimustel. Prokuröri

taotluses toodud asjaolud kinnitavad, et kriminaalmenetluse lõpetamiseks seaduses

ettenähtud alused on olemas.

3. Kriminaalmenetluse käigus on vaja tuvastada, kas isik on toime pannud kuriteo ning

otsustada, kas isikut tuleb toimepandu eest karistada või on teda võimalik mõjutada

ilma kriminaalkaristust kohaldamata. Kohus leiab, et süüdistused on esitatud

põhjendatult.

1-23-5853

4. Esimene alus kriminaalmenetluse lõpetamiseks KrMS § 202 järgi on, et isiku süü ei

ole suur. A Kit ja S Ti süüdistatakse ühe KarS § 209 lg 2 p 2,3 - § 22 lg 3 järgi

kvalifitseeritava teise astme kuriteo toimepanemises, mille eest seadus näeb

karistusena ette ühe kuni viieaastase vangistuse. A K ja S. T on kaasaaitajad, mitte

kuriteo täideviijad. KarS § 22 lg 5 alusel võib kaasaitaja puhul kohaldada KarS §-s 60

sätestatut ja kergendada karistust, mis karistusseadustiku kommentaaride kohaselt

näitab väiksemat süüd (KrMS Kommenteeritud väljaanne, Juura 2012, lk 481 p 7.2).

Süüd raskendavaid ajaolusid ei esine. Kohus nõustub prokuröri seisukohaga, et S. T ja

A Ki süü ei ole suur.

5. J Vt süüdistatakse 2019. aastal nelja teise astme kuriteo toimepanemises (KarS § 344

lg 1, KarS § 345 lg 1, KarS § 209 lg 2 p 1, 3). Kohus nõustub prokuröriga, et need

kuriteod on omavahel lahutamatult seotud ja on käsitletavad sisuliselt ühe kuriteona,

mis on pandud toime samal ajavahemikul, samal viisil ja kantud ühtsest tahtlusest.

KarS § 209 lg 2 p 2, 3 järgi kvalifitseeritav kuritegu on teise astme kuritegu, mille eest

on ette nähtud vangistus ühest aastast viie aastani. KarS § 344 lg 1 ja KarS § 345 lg 1

on alla keskmise raskusastmega kuriteod, mille eest on ette nähtud ka kõige

kergemaliigiline karistus rahaline karistus ja vangistus ühest kuust kuni vastavalt ühe

ja kolme aastani. Karistust raskendavaid asjaolusid ei esine. Vastavalt süüdistusele on

J. V kelmusega tekitanud kannatanutele suure kahju. Samas kannatanud selles

kriminaalasjas süüdistatavate vastu tsiviilhagi ei ole esitanud. Kannatanu J.R-ile

kuriteoga tekitatud kahju on osaliselt hüvitatud talle osa metsamaterjali tagastamisega.

Samuti on osaliselt hüvitatud kannatanu M OÜ-le kuriteoga tekitatud kahju. Prokurör

on taotluses märkinud et märkimist väärib ka asjaolu, et M OÜ on saanud osa raiutud

metsamaterjali võõrandada ja sellest varalist kasu saada. Kokkuvõtvalt leiab kohus, et

J. V süü ei ole väike, kuid tema süü ei ole ka suur. Seega nõustub kohus prokuröri

seisukohaga, et J. V süü ei ole suur.

6. Teiseks seaduses ette nähtud aluseks kriminaalmenetluse lõpetamiseks on kannatanule

kuriteoga tekitatud kahju heastamine või heastamisele asumine. Eelmises punktis

kohus käsitles kannatanutele kahju osalist hüvitamist. Kannatanud ei ole esitanud

käesolevas kriminaalasjas süüdistatavate vastu tsiviilhagi, seega ei ole selles

kriminaalasjas teada, kas ja millised kahjunõuded kannatanutel süüdistatavate vastu ja

kannatanutele kahjude hüvitamine ei ole selle kriminaalmenetluse esemeks.

7. Kolmandaks aluseks kriminaalmenetluse lõpetamisel on asjaolu, et süüdistatav on

tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud endale kohustuse tasuda need kulud.

Süüdistatavad on prokuratuuri taotluse kriminaalmenetluse lõpetamiseks allkirjastanud

ja sellega nõustunud hüvitama nii riigil kui kannatanutel menetluse käigus tekkinud

kulud. Iga süüdistatav peab kriminaalmenetluse lõpetamisel hüvitama menetluskulud

summas 4370,58 eurot: ekspertiisitasud 1128 eurot ja kannatanute menetluskulud

3242,58 eurot. Kuigi KrMS § 202 alusel kriminaalmenetluse lõpetamiseks kannatanu

nõusolekut ei ole vaja, on kannatanute esindaja 22.10.2024 avaldanud prokurörile, et

juhul kui kriminaalmenetlus läheb lõpetamisele KrMS § 202 alusel, peab lõpetamise

üks tingimus olema kannatanutele nende menetluskulude hüvitamine. Sellise

kohustuse on prokurör süüdistatavatele pannud.

8. Neljandaks aluseks kriminaalmenetluse lõpetamiseks on asjaolu, et

kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi. Kohus on aru saanud, et

käesoleva kriminaalasja vastu on olnud suur avalik huvi. Kohus märgib, et avalik huvi

ja karistusõiguses kasutusele olev termin „avalik menetlushuvi“ ei ole kattuvad

mõisted. Prokuratuuri taotluse lahendamisel on kohtul muuhulgas kohustus hinnata,

kas avalik menetlushuvi esineb või puudub. Süüdistatavate poolt toimepandu ei pea

päädima kriminaalkorras süüdimõistmise ja karistamisega, sest seadusandja on

kohtule andnud kaalutlusõiguse, mis lisaks menetlusökonoomikale hõlmab ka

1-23-5853

proportsionaalsuse põhimõttest tuleneva vajaduse välistada kriminaalrepressiooni

kohaldamist juhtudel, mil see oleks isikut ja teo asjaolusid silmas pidades ilmselt

mittemõõdukas. Kriminaalmenetluse saab kohus otstarbekuse kaalutlusel lõpetada

vaid juhul kui prokurör on sellise taotluse kohtule esitanud ja süüdistatavad on

menetluse lõpetamisega nõus ja on võtnud endale kohustuse täita kriminaalmenetluse

lõpetamisel neile pandud kohustused. Ka pikk menetlusaeg võib olla asjaolu, mis

oluliselt avalikku menetlushuvi vähendab. Riigikohus on leidnud, et KrMS § 202

alusel tehtav otsustus kujutab endast lõppkokkuvõttes konkreetses kohtuasjas

konsensuse ja õigusrahu saavutamist; (Riigikohtu 10.02.2011 otsus nr 3-1-1-113-10 p

8).

9. Kriminaalmenetluse seadustiku kommentaarides (lk 481, Juura, 2012) on leitud, et

avaliku menetlushuvi mõiste on mõeldud tagama seda, et karistusõiguslikud

sanktsioonid säilitaksid oma ultima ratio iseloomu ja oleksid seega tõlgendatavad

karistamise eesmärkide valguses, ning tagama, et karistust kohaldataks üksnes siis, kui

muudest vahenditest ei piisa ja just karistamise järgi on tungiv vajadus.

10. Süüdistuste kohaselt on kuriteod toime pandud 2019. aastal, s.o üle viie aasta tagasi.

Kriminaalmenetlus erinevates sündmustes on alustatud juunis, novembris ja

detsembris 2019. 2019-2020 on vaadeldud sündmuskohti, kuulatud üle kannatanud,

tunnistajaid, teostatud erinevaid menetlustoiminguid, määratud ekspertiisid, tehtud

erinevaid järelpärimisi, kogutud andmeid. S. T on kahtlustatavana üle kuulatud

30.1.2020. A K on kahtlustatavana üle kuulatud 15.1.2020, 19.6.2020. Politsei- ja

Piirivalveamet 30.7.2020 määrusega lõpetas prokuratuuri loal kriminaalmenetluse A

Ki suhtes. J. V on kahtlustatavana üle kuulatud 4.8.2020. Järgmise

menetlustoiminguna on toimikus Prokuratuuri määrus, millega 19.8.2021 prokuratuur

tühistas määruse, millega 30.7.2020 oli A Ki suhtes kriminaalmenetlus lõpetatud;

16.3.2022 on vanemprokurör selle määruse tühistanud. 7.4.2022 on vanemprokurör

omakorda koostanud A Ki suhtes kriminaalmenetluse lõpetamise tühistamise määruse.

Vahepealsel ajal on tehtud päringuid. Aprillis 2022 on kaitsjad saanud tutvumiseks

kriminaaltoimiku koopiad. Prokuratuur on süüdistusakti koostanud 5.10.2023.

Eelistung toimus 11.12.2023, millal kohus süüdistatavad kohtu alla andis ja

kohtuistungid määrati maisse 2024. Mai alguses jäid istungid ära kuna mitmed

menetlusosalised olid haigestunud. 16. mai kohtuistung jäi ära kaitsja haigestumise

tõttu. 20.06 kohtuistungiks A K’ile kutset edastada ei õnnestunud, uued istungi ajad

määrati oktoobrisse 2024. A Ki suhtes on selles kriminaalasjas menetlus lõpetatud ja

peale seda ei saanud ei prokuratuur ega kaitsja temaga kontakti. Prokuratuur ei

suutnud talle ka edastada süüdistusakti ega kohtukutseid üldmenetluse istungile.

17.oktoobril kuulutas kohus A Ki tagaotsitavaks. 24. oktoobril esitas prokuratuur

kohtule taotlused kriminaalmenetluse lõpetamiseks. Kohus nõustub prokuröriga, et

selles kriminaalasjas on süüdistatavad kriminaalmenetlusest olnud mõjutatud väga

pikka aega, üle nelja aasta. Kohus leiab, et ei kohtueelses menetluses ega

kohtumenetluses ei saa menetluse venitamist süüdistatavatele ette heita. Seega nõustub

kohus prokuröriga, et avalik menetlushuvi on liiga pika menetlusaja tõttu olulisel

määral vähenenud. Oluline on, et karistusõiguslik tulemus saabuks kriminaalasja

menetlemisel mõistliku aja jooksul.

11. S T on kriminaalkorras karistamata. A Kil kehtivaid kriminaalkaristusi karistusregistri

andmetel ei ole. Kuigi J V on varem kriminaalkorras karistatud, on talle 08.09.2014

Tartu Maakohtu poolt mõistetud vangistuse kandmisest, millest ta vabastati tingimisi

ennetähtaegselt 31.07.2018, möödunud pikk aeg. Katseaeg on lõppenud 03.06.2020

ehk üle nelja aasta tagasi ning karistusregistrist on see karistus kustutatud. J V on

karistatud 31.08.2020 toimepandud teiseliigiliste kuritegude eest 08.10.2021 Harju

Maakohtu otsusega. J. V on karistused ära kandnud, seega ei ole ta üle nelja aasta

1-23-5853

kuritegusid toime pannud. Kohus on seisukohal, et isikute õiguskuulekale käitumisele

suunamine on võimalik saavutada muude vahenditega kui avaliku karistamisega. S. T

ja A K ei ole ajal, mil käesolev menetlus on toimunud, toime pannud uusi kuritegusid.

J. V pani viimati kuriteo toime augustis 2020, see oli aga teiseliigiline kuritegu.

Antud kriminaalasjas on isikute õiguskuulekale käitumisele suunamine võimalik

saavutada muude vahenditega kui avaliku karistamisega. Käesoleval juhul on

kohustuste panemisega võimalik saavutada karistusõiguslik eesmärk ning

eripreventiivsest vajadusest lähtudes ei ole menetluse jätkamine vajalik.

12. Kokkuvõtlikult esinevad selles menetluses asjaolud, mis lubavad teha järelduse, et

kriminaalasjas puudub avalik menetlushuvi.

13. Seaduses ette nähtud alused kriminaalmenetluse lõpetamiseks KrMS § 202 alusel on

olemas. KrMS § 202 lg 2 p 1 sätestab, et kriminaalmenetluse lõpetamise korral võib

kohus prokuratuuri taotlusel ja süüdistatava nõusolekul panna talle kohustuse

määratud tähtajaks tasuda kriminaalmenetluse kulud; p 2 - maksta kindel summa

riigituludesse ning p 3 - maksta kindel summa riigituludesse või sihtotstarbeliseks

kasutamiseks üldsuse huvides. Nimetatud §-i lg 3 alusel lõikes 2 loetletud kohustuste

täitmise tähtaeg ei või ületada kuut kuud.

14. A K, S T ja J V on kriminaalmenetluse lõpetamise taotluse allkirjastamisega

kinnitanud, et nad on nõus kriminaalmenetluse lõpetamisega ja neile prokuröri

taotluses määratud kohustusega.

15. Kohus nõustub prokuröri poolt taotletud A K’ile, S T’le ja J V’le kriminaalmenetluse

lõpetamisel pandavate kohustusega. Kuna tegemist on teise astme kuritegudega, milles

isikute süü ei ole suur ja menetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi ning

süüdistatavad on andnud nõusoleku täita neile määratud kohustused – maksta kindel

summa riigituludesse (A Kil 1000 eurot, S Til 1000 eurot, J Vil 5000 eurot ning lisaks

J Vil kindel rahasumma sihtotstarbeliseks kasutamiseks üldsuse huvides SA Eestimaa

Looduse Fondile 2500 eurot), on kohus seisukohal, et esinevad alused

kriminaalmenetluse lõpetamiseks A Ki, S T ja J V suhtes avaliku menetlushuvi

puudumise tõttu, s.o KrMS § 202 sätteid kohaldades.

16. Tsiviilhagi ei ole kannatanud esitanud.

17. Asitõendid puuduvad.

18. Tõkendit ei ole kohaldatud.

19. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes KrMS § 202 lg 1, lg 2 p 2, lg 3, 4 kohus rahuldab

prokuröri taotlused ja lõpetab kriminaalasjas menetluse A Ki, S T ja J V süüdistustes

ja määrab neile prokuröri taotluses märgitud kohustused, mis tuleb täita kuue kuu

jooksul määruse tegemisest.

20. KrMS § 202 lg 6 järgi, kui isik, kelle suhtes on kriminaalmenetlus lõpetatud KrMS §

202 lõike 1 kohaselt, ei täida talle pandud kohustusi, uuendab kohus prokuratuuri

taotlusel kriminaalmenetluse oma määrusega.

21. KrMS § 385 p 10 kohaselt ei saa määrusele esitada määruskaebust ja KrMS § 408 lg

1 alusel jõustub määrus selle tegemisest.

(allkirjastatud digitaalselt)

Piia Jaaksoo

kohtunik