2-19-6643/133 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Anneli Alekand, Üllar Roostoja, Margit Jäätma

Otsuse tegemise koht ja aeg

Tartu, 11. november 2024

Tsiviilasja number

2-19-6643

Tsiviilasi

Rein Jakapi hagi Ulla Kauri vastu kahju hüvitamiseks

Tsiviilasja hind

apellatsioonikohtus

1644 eurot 66 senti

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 13. jaanuari 2024. a otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Rein Jakapi apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

22. oktoober 2024

Menetlusosalised ja nende

Hageja

(apellant)

Rein

Jakapi

(isikukood

esindajad

XXXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat

Andi Tubin

Kostja Ulla Kaur (isikukood XXXXXXXXXXXX),

lepinguline esindaja Agu Eichenbaum

Iseseisva nõudeta kolmas isik hageja poolel Bogáta Timár

(isikukood XXXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja

vandeadvokaat Tarmo Pilv

RESOLUTSIOON

1. Jätta Rein Jakapi apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tartu Maakohtu 13.

jaanuari 2024. a otsuse resolutsioon tsiviilasjas nr 2-19-6643 muutmata,

arvestades ka ringkonnakohtu otsuse põhjendusi.

2. Jätta ringkonnakohtus kantud menetlusosaliste menetluskulud Rein Jakapi

kanda.

3. Mõista Rein Jakapilt Ulla Kauri kasuks välja ringkonnakohtus kantud

menetluskulu 230 eurot 97 senti (ilma käibemaksuta).

4. Mõista Rein Jakapilt Bogáta Timári kasuks välja ringkonnakohtus kantud

menetluskulu 549 eurot (sh käibemaks).

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel

kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. Rein Jakapi (hageja) esitas 1. mail 2019 Tartu Maakohtule hagi Ulla Kauri (kostja) vastu

kahju hüvitamiseks.

Hagiavalduse kohaselt olid hageja ja kostja XXXX kinnistu kaasomanikud. Kostja kasutab

korterit nr X esimesel korrusel ja hageja kasutab vahetult selle kohal asuvaid kortereid nr X ja

X teisel korrusel. Hageja leiab, et kostja on oma korteris enda ehitustegevusega põhjustanud

tema korteritele kahju. Kostja alustas pärast korteri ostmist ehitustegevust, muuhulgas

lammutas korteris nr 1 seinu, küsimata selleks hagejalt nõusolekut. Hiljem selgus, et kostjal ei

olnud esitatud ehitusplaani ega ehitusteatist. Tartu Linnavalitsus algatas järelevalvemenetluse

ja fikseeris toimunud ehitustööd. Remondi käigus eemaldas ja asendas kostja enda korteris

kaks vaheseinas asunud kandeposti, millele toetusid muu hulgas hageja korterite ahjud ja

mille tagajärjel tekkisid korteris 3a seintes mõrad ja ahju slepe lagunes täielikult. Ahju

köögipoolne osa on 1,8 meetrise vesiloodiga vaadeldes 2 cm sissepoole kaldu. Ahi ajas

kütmise ajal slepe kohalt ja tagaseinast vahetevahel suitsu sisse ja seetõttu oli hageja sunnitud

1. mail 2017 üürilepingu poolte kokkuleppel lõpetama, sest ahju kütmine oli muutunud

eluohtlikuks. Korteri nr 3 dušikabiini seinaplaadid vajusid alla, kabiin tuli maha lammutada ja

uuesti ehitada. 2016. aastal suurenesid seinapraod nii, et korterite 3 ja 3a vahelises seinas

olevast praost paistis valgus. Aasta lõpus hakkas korteri 3a ahi suitsu sisse ajama. Et välja

selgitada probleemide põhjused, tellis hageja 2017. a ekspertiisi. Mihkel Ratase tehtud

ekspertiis tuvastas, et probleemid on tekkinud põranda vajumise tulemusel ja põranda

vajumise on tinginud kandvate postide vahetamine korteris 1.

Kostja tegevuse tagajärjel on korteris 3a tekkinud järgmine kahju. Ahi muutus 2016. a

kasutuskõlbmatuks. Puidust vahelae (korter 3a põranda) vajumise tulemusena on ahi vajunud

kaldu ja lahti rebenenud suitsu viimalõõrist (slepest), mistõttu pole ahju kasutamine võimalik.

Tegemist on võrdlemisi uue ahjuga, mis on ehitatud 2003. aastal. Ahju kasutuskõlblikkuse

taastamiseks on vaja ahi demonteerida ja uuesti ehitada, kuna ahi on vajunud vertikaalist

välja. Korteri vaheuks ja välisuks ei sulgu korralikult. Dušikabiin on kiiva vajunud ja pole

kasutuskõlblik, tekkinud on veelekked ja sellest johtuvalt veekahjustused. Kaldu on vajunud

korteri põrand, mis vajab rihtimist ja viimistlust. Seintesse on tekkinud praod, mistõttu on

vajalik seina osaline lammutamine, uuesti rajamine ja viimistlustööd. Kuna korter 3 ei asunud

eemaldatud vaheseina kohal, siis on seal tekkinud kahjud väiksemad. Korteris 3 tekkinud

puudused on hageja ise osaliselt kõrvaldanud ja need ei kajastu hagile lisatud akt-

kalkulatsioonis. Korteris 3 on tekkinud järgmised puudused: ahju on tekkinud praod, mis

vajavad tihendamist; dušikabiin on kiiva vajunud ning pole kasutuskõlblik, tekkinud on

veelekked ja sellest johtuvalt veekahjustused; põrand on kaldu vajunud, mis vajab rihtimist ja

viimistlust; seintesse on tekkinud praod, mistõttu on vajalik seina osaline lammutamine,

uuesti rajamine ja viimistlustööd.

Korterites 3 ja 3a (kuni 1. maini 2017) on pidevalt elanud üürnikud, kes saavad kirjeldada

korterite seisukorda enne remondi algust ja seisukorra muutusi kostja remondi ajal. Hageja oli

sunnitud korteri 3a üürilepingu 1. mail 2017 poolte kokkuleppel lõpetama, sest korteri

seisukord oli võrreldes üürilepingu sõlmimise ajaga halvenenud. Puudus pesemisvõimalus ja

ahju ei olnud võimalik kütta, kuna see oli ohtlik. Uksed ei käinud korralikult ning ei olnud

lukustatavad. Hageja leiab, et kahjude kõrvaldamiseks on vaja taastada korteris 1 olevate

kandepostide kandevõime. Seetõttu ei ole hageja saanud kahju ise kõrvaldada ja nõuda juba

tekkinud kulutuste hüvitamist.

Hageja leiab, et korteris 3a kostja tegevuse tagajärjel tekkinud puuduste likvideerimiseks

kulub 10 371 eurot. Saamata jäänud üüritulu 24 kuu eest on 4320 eurot. Korteris 3 uue

dušikabiini paigaldamisele kulub 436 eurot 80 senti. Ekspertiisi maksumus oli 60 eurot.

Kokku on seega hageja kandnud kahju 15 547 eurot 8 senti, millele lisandub viivis 898 eurot

77 senti.

Kostja omavolilise ehitustegevuse ja temale tekitatud kahju vahel esineb põhjuslik seos. Asjas

viidi läbi ehitustehniline ekspertiis selgitamaks välja X XXXX korterites nr 3 ja 3a

kahjustuste tekkimise põhjus ning senise olukorra taastamiseks vajaminevad tööd ja nende

maksumus. Hageja nõustub eksperdi järeldusega, et piirnevate konstruktsioonide

ümberehitustööde tegemise aegse toestuse puudumine ning varasemalt olemas olnud

toekonstruktsioonide kõrgusmõõtmetele mittevastavate konstruktsioonide rajamine on

kahjustuste esmaseks põhjuseks. Seda kinnitas ekspert ka kohtuistungil. Ekspert on selgelt

välistanud korteri 3 ja 3a põranda ja ahju vajumise tingituma asjaolust, et korteris 3a on pliidi

asemele ehitatud ahi. Eksperdi järelduste kohaselt ei saa endise siseseina ülaosa ühe otsa ja

kohatine laudise veekahjustus olla kogu köögi põranda kalde tekkepõhjuseks. Ekspert on

vastavalt tegemist vajavatele töödele hinnanud korterite 3 ja 3a kahjustuste kõrvaldamise

hinnanguliseks kuluks kokku 11 925≈12,0 tuhat eurot. Hageja on esitanud korterites 3 ja 3a

kahjustuste kõrvaldamise nõude 11 167 eurot 80 senti, seega kinnitab eksperdiarvamus hageja

nõude rahalise suuruse põhjendatust. Hageja leiab, et kostja ei ole vaidlustanud hageja

esitatud saamata jäänud üüritulu nõude suurust summas 4320 eurot ega kalkulatsiooni kulu

summas 60 eurot, samuti viivisenõude suurust.

2. Kostja hagi ei tunnistanud ja palus jätta selle rahuldamata. Kostja vastuse kohaselt vastab

tõele, et pärast korteri soetamist 2014. a asus kostja oma elamispinnal vajalikke remonttöid

tegema, kuna korter oli kaua aega seisnud tühjana ja oli halvas seisukorras. Kostja ei nõustu,

et kostja tehtud remonttööde tulemusena on saanud kahjustada hageja teise korruse korterid.

Linnavalitsus on teinud ehitustööde ülevaatuse ja nimetatud ehitustööd ei nõudnud ehitusluba,

sest korteris tehti remonttöid. Remondi algusetapil puudusid linnal igasugused pretensioonid.

Hageja valitud spetsialist kirjeldab, et vajumispraod duššide aluskausside ja seinte vahel

võivad olla fataalse läbitilkumise põhjuseks, mis märgavad kontrollimatult vahelage ja seinu.

Kostja ei vaidlusta asjaolu, et vahelagi ja seinad on saanud pidevalt veekahjustusi. Kostja on

veendunud, et seinte ja ahjude pragude põhjuseks on hageja enda põranda vajumine ja selle

põhjuseks on omakorda eelkõige hageja enda poolne pidev vahelae ehk tema enda vaheseinte

ja põranda märgamine. Seega saab öelda, et vesikahjustuste tagajärjel on kahjustunud kostja

vahesein ja vahelagi, mille tõttu tehti kostja korteris ulatuslikke remonttöid ja kahju tekkis

hageja enda tekitatud pideva veekahjustuse tõttu põrandale, mistõttu puit pehkis ja mädanes

ning toimus põranda vajumine. Kuldar Käsperi koostatud ekspertarvamuse kohaselt korteris 1

tehtud ümberehitustööd ei ole põhjustanud korterelamu kandetarindite kandevõime

vähenemist. Ümberehitustööd ei põhjusta ohtu korterelamus viibijatele või nende varale.

Korteritest 3 ja 3a on tilkunud vesi pikema aja vältel vahelaele ja seintele. Kostja korter on

seetõttu saanud veekahjustusi, kuna hageja korteri WC ja dušikabiinid lekkisid. WC oli

koridoris ja ühiskasutatav kõigil teistel korteritel. Postide vahetamisel kasutati õigeid

töövõtteid. Juhul kui kostja vastutab kahju eest, siis kostja leiab, et hageja ise enda hooletu

tegevusega on kaasa aidanud kahju tekkimisele ning seda tuleks hinnata.

Kostja jäi seisukohale, et ekspert on omavoliliselt laiendanud ekspertiisi mahtu ja enda

volitusi, ekspertiisiakt on vastuoluline ega pruugi olla usaldusväärne. Kostja jäi menetluses

varem esitatud eksperdi taandamise taotluse juurde. Ekspert ei ole kõiki enda tuvastatud fakte

veekahjustuste osas hinnanud erapooletult. Ekspert on jõudnud ekslikule järeldusele seetõttu,

et ei ole tähelepanu pööranud ajalisele skaalale, et korterite 3 ja 3a dušinurgad lekkisid juba

enne korteri nr 1 remonttööde algust aastaid. Kostja märgib, et ekspert on hinnangus välja

toonud 2023. a kehtivate hindadega korterite 3 ja 3a puuduste kõrvaldamise kuluks 8200

eurot, mis on vähem kui hagiavalduses nõutud summa. Seega kui kohus leiab, et hagi kuulub

rahuldamisele, on hageja nõudest tõendatud kulutused kahjunõude katteks üksnes 8200 eurot.

Kostja leiab, et hageja saamata jäänud tulu nõue tuleb jätta rahuldamata. Kostja, tehes oma

korteris remonti, ei saanud ette näha, et hagejal jääb saamata tulu. Hageja ei ole tõendanud, et

hagejal oli kavatsus ja ka võimalus korterit edaspidiselt välja üürida ja sellelt tulu saada,

samuti ei ole hageja tõendanud väidetava tulu suurust. Kui kohus leiab, et kostja vastutab

kahju eest, palub kostja hüvitist vähendada, arvestades hageja osa kahju tekkimisel. Koheselt

pärast korteri soetamist juhtis kostja hageja tähelepanu sellele, et ülemistest korteritest

jookseb läbi vesi. Hageja pidi kindlustama, et tema korteri torustik (dušš, WC) on veekindlad

ning läbijooksu ei toimu. Juhul kui varasemalt oli alumine korter tühi, enne kostja poolt selle

soetamist ja toimus pidev läbijooks, siis sellise asjaolu eest ei saa kostja vastutada, küll aga

vastutas selle eest hageja ise. Tegemist oli sel juhul hageja poolt iseenda kahjustamisega, mis

annab aluse vähendada kahjuhüvitist ka nullini, isegi kui eeldada, et ülejäänud kahju

hüvitamise nõude eeldused on täidetud. Kostja hinnangul ei ole hageja tõendanud, kui suures

ulatuses kahju põhjustasid kostja läbi viidud remonttööd enda korteris ja kui suures ulatuses

hageja enda veelekked. Hageja ei ole tõendanud, et ainult kostja tegevus tõi kaasa kahju

tekkimise ehk oli sellega põhjuslikus seoses. Tõendamist on leidnud korduvad veelekked,

seega ka hageja panus alternatiivse või kumulatiivse põhjusliku seose ahelasse.

Adekvaatsusteooria kohaselt peab tegu olema tagajärjega adekvaatne, antud juhul sisaldab

kahjunõue kostja vastu ka hageja enese kahjustamist ja see ei ole adekvaatne. Täiesti

asjaoludest kõrvale ja tõendamata on jäetud naturalistlik kausaalsus ehk tegemist oli vana

majaga, mis on ajalooliselt juba vajunud ja milles eksisteerisid mõrad juba enne korteri

soetamist kostja poolt ja mis on tõendatud mõradega maja välises viimistluskihis. Seega

välistatud ei ole, et kostja remonttööd oma korteris aitasid kaasa võimaliku kahju tekkimisele,

suurenemisele hageja korterites, kuid ei ole tuvastatud, kui suures määras, mida oleks

võimalik näiteks tuvastada protsentuaalselt. Kui hüpoteetiliselt kostja panus kahju tekkimises

on näiteks 70% ja hageja panus kahjustusse 30% ulatuses, siis ei oleks võimalik hagi täielikult

rahuldada.

MAAKOHTU LAHEND

3. Tartu Maakohus rahuldas 13. jaanuari 2024. a otsusega hagi osaliselt ning mõistis kostjalt

hageja kasuks välja kahjuhüvitise 13 992 eurot 37 senti ja viivise 808 eurot 89 senti.

Maakohus jättis poolte menetluskulud 10% ulatuses hageja ja 90% ulatuses kostja kanda.

Kolmanda isiku menetluskulud jättis maakohus 90% ulatuses kostja kandja ja 10% ulatuses

tema enda kanda. Maakohus määras kindlaks menetlusosaliste menetluskulude rahalise

suuruse, tegi menetluskulude osas tasaarvestuse ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja

menetluskulud 10 878 eurot 73 senti ja kolmanda isiku kasuks menetluskulud 1404 eurot.

Maakohus märkis, et kostjal tuleb hagejale ja kolmandale isikule tasuda hüvitamisele

kuuluvatelt menetluskuludelt kohtuotsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude tasumiseni

viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Maakohtu 8. novembri 2022. a määruse alusel viidi asjas läbi ehitustehniline ekspertiis

selgitamaks välja X XXXX korterites nr 3 ja 3a kahjustuste tekkimise põhjus ning senise

olukorra taastamiseks vajaminevad tööd ja nende maksumus. Eksperdiks määrati riiklikult

tunnustatud ekspert Ain Luhse. Ekspertiisi tegemise ajal selgus, et kostja on oma

korteriomandi võõrandanud ja menetlusse kaasati kolmanda isikuna hageja poolel Bogáta

Timár.

Maakohus lähtus kirjalikust eksperdiarvamusest ja kohtuistungil antud eksperdi ütlustest.

Eksperdi taandamise taotlus ei kuulu rahuldamisele. Ekspertiisi käigus teatavad kostja

kommunikatsiooni ebakõlad ja eksperdi arvamus korteris 1 tehtavate vajalike tööde

maksumuse kohta ei muuda kohtu arvamust eksperdi pädevusest. Ekspert on selgitanud, et

alumisel korrusel on vaja teha ulatuslikke kindlustustöid, vältimaks edasist vajumist. On ka

loogiline, et hageja elamispind ja edasine igapäevane elu ülemisel korrusel võib ilma

toestuseta vajumist jätkata. Kohatine veekahju laudisel ei saa olla kogu köögi põranda kalde

tekkepõhjuseks. Kostja on viidanud naturalistlikule kausaalsusele ehk tegemist oli vana

majaga, mis on ajalooliselt juba vajunud ja milles eksisteerisid mõrad juba enne korteri

soetamist kostja poolt ja mis on tõendatud mõradega maja välises viimistluskihis (Tartu

Linnavalitsuse vastuskiri R. Jakapile). Kostja osundab ja möönab, et kostja remonttööd oma

korteris aitasid kaasa võimaliku kahju tekkimisele, suurenemisele hageja korterites, kuid ei

ole tuvastatud kui suures määras, mida oleks võimalik näiteks tuvastada protsentuaalselt.

Maakohus möönis siseveendumusele ja kahe maja ehitamise kogemusele tuginedes, et teatav

vajumine on puidust maja puhul tavaline. Asjaolu, et majas olid välisseinas praod ja sellele

juhiti tähelepanu, on tõendatud. Veeleketele on 2015. a tähelepanu juhitud ja seda pole

eitanud ka hageja. Kindlasti on kostja ehituse käigus soovinud kõiki läbijooksuga kahjustatud

materjale asendada ja ka oma elamispinna ruumilahendust muuta. Keskne küsimus on toestus

ja eelkõige kostja professionaalne oskus seda teha. Kohtuistungil on selgunud, et tunnistaja,

omaniku elukaaslane, omamata ehituslikku haridust, on kellegi juhendamisel korteri alumise

korruse ruumilahendust muutnud. Kostja tunnistaja A. on ise kohtuistungil kinnitanud, et on

hobiehitaja ja uurib enne väga palju erinevaid õpetusi. Ise tegemine on alati seotud riskidega

ja seda eriti siis, kui tegu on ilma projekti ja vastava tehniliste lahendusteta,

ehitusjärelevalveta hobikorras ehitamisega. Eksperdi arvamusega on tõendatud, et korterites 3

ja 3a ahjudega piirnevail aladel veevarustus ja lekked puuduvad. Korterite põrandate kalded

on korteris 1 eemaldatud/muudetud siseseinte suunalised. Fotomaterjalide andmeil on

veekahjud nähtavad duširuumi asukohas varasemalt olemas olnud siseseina ja duširuumi

elamu koridorist eraldava siseseina ülaosa liites ja samas mustlaudise kohatised veekahjud.

Liide ei ole remonditud asjakohaselt. Vöö ja laudis on remontimata. Ekspert on leidnud, et

endise siseseina ülaosa ühe otsa ja kohatine laudise veekahjustus ei saa olla kogu köögi

põranda kalde tekkepõhjuseks. Põrandatalastik toetub ümberehitustööde käigus eemaldatud

seinaosa asendavale talale. Eksperdi arvamusest nähtub ka see, et ükski dokument ei kinnita

asjakohase toestuse olemasolu. Maakohus ei seadnud kahtluse alla eksperdi selgitusi selle

kohta, et alles 9. paikvaatlusel hakkas tööde tegija selgitama katse-eksituse meetodil vahelae

talastiku paiknemist. Ekspert on kirjeldanud, et vahelage on võimalik toestada vahelae talade

paiknemise kohast ehk kandekonstruktsiooni toestamisega, mitte aga krohvi ja krohvimatte

kandvast laudisest. Tegelikkuses on ehitustööde käigus olnud eemaldatud elementide kaupa

kogu sisesein ja siseseina toeelemendid alates korteri välisseinast kuni korteris oleva ahjuni.

Piirnevate konstruktsioonide ümberehitustööde aegne mitte toestamine ja ebasobivais

mõõtmeis ja ehitusnõudeid eiravate toekonstruktsioonide rajamine endise siseseina asukohta

on vahelae/põranda vajumise põhjuseks.

Veekahjustuse olemasolu on ekspertiisi ja fotomaterjalidega tõendatud ja seetõttu kuulub hagi

osalisele rahuldamisele 90% ulatuses. Hagi eseme seisukohast omavad olulist tähtsust ka

eksperdi vastused küsimustele, milliseid töid on vajalik teha korterites 3 ja 3a korteris nr 1

tehtud ehitustööde tõttu tekkinud kahjustuste kõrvaldamiseks (eksperdiarvamuse p 3.2, vastus

küsimusele nr 3, lk 109) ning milline võiks olla eelnevas punktis nimetatud tööde hind ja

vajamineva materjali maksumus ekspertiisi tegemise ajal (eksperdiarvamuse p 3.2, vastus

küsimusele nr 4, lk 109). Ekspert on vastavalt tegemist vajavatele töödele hinnanud korterite

3 ja 3a kahjustuste kõrvaldamise hinnanguliseks kuluks kokku 11 925≈12,0 tuhat eurot.

Hageja on esitanud korterite 3 ja 3a kahjustuste kõrvaldamise nõude summas 11 167 eurot 80

senti, seega kinnitab eksperdiarvamus hageja nõude rahalise suuruse põhjendatust. Ekslik on

kostja arusaam, justkui oleks kahju suurus eksperdi arvamuses 2023. a kehtivate hindadega

korterite 3 ja 3a puuduste kõrvaldamise kulu 8200 eurot. Tabeli lõpus on ekspert kahju

hinnanud 11 925≈12,0 tuhat eurot.

Maakohus leidis, et kahju hüvitamise nõude rahuldamise eeldused on täidetud: 1) kostja

käitumises esineb kaasomanike vahelisest võlasuhtest tuleneva kohustuse (asjaõigusseaduse

(AÕS) § 74 lg 1, § 72 lg 5) rikkumine VÕS § 100 mõttes; 2) kostja vastutab lepingu

rikkumise eest, st rikkumine ei ole VÕS § 103 lg 1 järgi vabandatav; 3) hagejale on tekkinud

kahju korterite 3 ja 3a taastamistööde ja saamata jäänud üüritulu näol (VÕS § 127 lg 1, VÕS

§ 128); 4) rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4).

Maakohus arvestas veelekete osas VÕS § 139 alusel kahjustatud isiku osa kahju tekkimisel ja

piiras VÕS § 140 lg 1 alusel kahju hüvitamist 10% ulatuses. Seega kuulub hagi rahuldamisele

90% ulatuses. Ekspert on leidnud, et kahju on materjalide ja tööde tegemisega ca 12 000

eurot. Hageja leiab, et korteris 3a kostja tegevuse tagajärjel tekkinud puuduste

likvideerimiseks kulub 10 371 eurot. Saamata jäänud üüritulu 24 kuu eest on 4320 eurot.

Korteris 3 uue dušikabiini paigaldamisele kulub 436 eurot 80 senti. Ekspertiisi maksumus oli

60 eurot. Kokku on seega hageja kandnud kahju 15 547 eurot 8 senti, millest maakohus

mõistis kostjalt hageja kasuks välja 13 992 eurot 37 senti (90% 15 547 eurot 8 sendist).

Kostja ei ole viivise arvestuse (sh viivise arvestamise alguskuupäeva) osas vastuväiteid

esitanud. VÕS § 113 lg-te 1 ja 2 alusel on põhjendatud hageja nõue seadusjärgse viivise

väljamõistmiseks alates sellest, kui hageja kostjale oma nõudest teatas kuni hagi esitamiseni.

Arvestades põhinõude rahuldamist 90% ulatuses, kuulub ka viivisenõue rahuldamisele

osaliselt. Maakohus vähendas viivise arvestamise aluseks olnud võlasummasid ja seega ka

hageja viivisenõuet 10% võrra. Seega maakohus rahuldas hageja viivisenõude 808 euro 89

sendi ulatuses.

TsMS § 163 lg 1 alusel jättis maakohus 90% poolte menetluskuludest kostja kanda ja 10%

ulatuses hageja kanda. Kolmanda isiku menetluskulud jättis maakohus TsMS § 167 lg-te 1 ja

2 alusel 90% ulatuses kostja kanda ja 10% ulatuses tema enda kanda.

Arvestades menetluskulude jaotust, tuleks kostjalt mõista hageja kasuks välja menetluskulud

11 008 eurot 80 senti (90% 12 232 eurost). Hagejalt tuleks mõista kostja kasuks välja

menetluskulud 130 eurot 7 senti (10% 1300 eurost 70 sendist). Kuna pooltel on vastastikused

kohustused menetluskulude tasumisel, siis tegi maakohus nõuete osas tasaarvestuse ja mõistis

lõppkokkuvõttes kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 10 878 eurot 73 senti (11 008

eurot 80 senti – 130 eurot 7 senti). Arvestades menetluskulude jaotust, mõistis maakohus

kostjalt kolmanda isiku kasuks välja menetluskulud 1404 eurot (90% 1560 eurost). TsMS §

177 lg 4 alusel märkis maakohus hageja ja kolmanda isiku taotlusel, et hüvitamisele

kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda kohtuotsuse jõustumisest alates kuni

menetluskulude tasumiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, paludes maakohtu otsuse tühistada osas, milles

maakohus jättis hagi 10% ulatuses rahuldamata, menetluskulude jaotuse, kindlaksmääramise,

väljamõistmise ja tasaarvestuse osas, teha tühistatud osas uus otsus, millega rahuldada hagi

täies ulatuses, jätta menetluskulud kostja kanda ja määrata uuesti kindlaks menetluskulude

suurus maakohtus. Alternatiivselt palub hageja tühistada maakohtu otsuse osas, milles

maakohus jättis hagiavalduse 10% ulatuses rahuldamata, menetluskulude jaotuse,

kindlaksmääramise, väljamõistmise ja tasaarvestuse osas ning saata asi maakohtule uueks

läbivaatamiseks.

Hageja ei vaidle vastu kohtu järeldusele, et veekahjustus esines, kuid rõhutab, et ainuüksi

veekahjustust tuvastades hagi 10% ulatuses rahuldamata jättes on kohus oluliselt rikkunud

menetlusnorme, mis on kaasa toonud ebaseadusliku kohtuotsuse. Maakohus on rikkunud

põhjendamiskohustust. Maakohtu järeldus, et 10% vajumisest on põhjustanud veekahjustus, ei

põhine ühelgi menetlusse esitatud tõendil. See ei tulene ei eksperdiarvamusest ega eksperdi

selgitustest kohtuistungil. Ainuüksi veekahjustuse olemasolu tõdemine ei anna kohtule alust

hagiavalduse osaliselt rahuldamata jätmiseks, vaid kohus pidi menetlusse esitatud tõendite

põhjal tuvastama põhjusliku seose veekahjustuse ning põranda vajumise vahel 10% ulatuses.

Sisuliselt on kohus, eriteadmisi omamata, asunud eksperdirolli. Seega põhineb kohtuotsuse p-

s 13 esitatud järeldus, mille kohaselt 10% põranda vajumisest põhineb veekahjustustel,

oletustel, samuti on vastuolus eksperdiarvamusega.

Kuna kostja väitis, et põranda vajumine põhines veekahjustusel, lasus tõendamiskoormis

selles osas kostjal. Samuti lasus tõendamiskoormis kostjal selles osas, kui suures ulatuses

(protsentuaalselt) võis veekahjustus põranda vajumist tekitada. Kostja ei ole enda

tõendamiskoormist kummagi väite osas täitnud. Asjatundja Mihkel Ratase tehtud ekspertiis

toetas riikliku eksperdi arvamust, tuvastades, et probleemid on tekkinud põranda vajumise

tulemusel ja põranda vajumise on tinginud kandvate postide vahetamine korteris 1.

Kohtuotsuse p-s 12 on maakohus eksperdiarvamusele tuginedes jõudnud järeldusele, et

piirnevate konstruktsioonide ümberehitustööde aegne mitte toestamine ja ebasobivais

mõõtmeis ja ehitusnõudeid eiravate toekonstruktsioonide rajamine endise siseseina asukohta

on vahelae/põranda vajumise põhjuseks. Selle järelduse põhjal kuulus hagi rahuldamisele

täies ulatuses. Kohtuotsuse järgmises punktis (p 13) on aga maakohus asunud seisukohale, et

veekahjustuse olemasolu on ekspertiisi ja fotomaterjalidega tõendatud ja seetõttu kuulub hagi

osalisele rahuldamisele 90% ulatuses. Seega on kohtuotsuse põhjendustes sisalduvad

järeldused vastuolulised. Maakohtu selline otsustus on hagejale ka üllatuslik, kuna pooltega ei

ole kogu menetluse vältel mingit kahju protsentuaalset jagamist arutatud ega hageja

seisukohta küsitud. Ainuüksi veekahjustuse olemasolu tõendatus ei tõenda veekahjustuse

põhjuslikku seost vajumisega. Lisaks oli kostja veekahjustusest teadlik juba korterit ostes,

kuid ei võtnud veekahjustuse likvideerimiseks midagi ette, asudes eemaldama hageja korteri

põrandat kandvaid konstruktsioone. Põranda vajumine on aga põhjuslikus seoses kostja

puitkonstruktsiooni eemaldamisega, eeltoodut on ekspert kinnitanud nii ekspertiisiaktis kui ka

kohtuistungil antud selgitustes.

Hageja vaidlustab maakohtu otsustused menetluskulude jaotuse ning menetluskulude

kindlaksmääramise osas. Maakohus on pidanud põhjendatuks vandeadvokaat Andi Tubina

kulu 16 tunni ulatuses (kohtule esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt oli lepingulise

esindaja kulu 26 tundi ja 12 minutit). Samas ei ole maakohus toonud välja, milliseid

toiminguid ja millises mahus ei pidanud kohus põhjendatuks. Maakohus ja kostja on jätnud

tähelepanuta, et hageja lepinguline esindaja on korduvalt osalenud ekspertiisi läbiviimisel.

Samas on kohus täies ulatuses rahuldanud kostja menetluskulude nõude, ilma et kostja oleks

kinnitanud kohtule esitatud menetluskulude kandmist tsiviilasjas nr 2-19-6643.

5. Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, paludes jätta see rahuldamata, maakohtu otsus

muutmata ja apellatsiooniastme menetluskulud kostja kanda.

Ekspertiisis sisalduvad vastuolud. Kostja on kohtuprotsessi algusest saadik rääkinud, et

veekahjustused olid korterites 3 ja 3a enne kui korteri nr 1 ehitustöödega alustati. Hageja on

kõigist tema enda üürnike tekitatud veekahjustustest teadlik ning on ka mitmes kohtukirjas

selgelt seda väljendanud.

Linnavalitsuse 19. mai 2015 vastuskirjas märgiti, et korteris nr 1 ei tuvastatud ehitustegevust

kehtiva ehitusseaduse mõttes, küll aga pöörati tähelepanu veekahjutusega seinaosale.

Paikvaatluse ajal, mil näidati korteri 3a dušikabiini ukse vajumist, ei olnud korteris 1 mitte

ühtegi vaheseina ega ukseava eemaldatud.

Korteri nr 1 soetas kostja aprillis 2014, mil nähtavad veekahjustused korteri nr 1 koridoris

olid olemas. Remonttöödega alustades ilmnesid veekahjustused ka koridori ja köögi laes,

mistõttu kostja avas osaliselt köögi lae ja seinad ning alustas korteri kütmist, et algaks

kuivamisprotsess. 7. aprillil 2015 Tartu Linnavalitsuse paikvaatluse käigus pööras ka ametnik

tähelepanu asjaolule, et köögi ja elutoa vaheline sein on veekahjustusega. Sama paikvaatluse

käigus näidati juba ka korteri 3a dušikabiini ukse vajumist ning apellatsioonis rõhutakse

sellele, et veelekked tulenesid korteri 1 remonttöödest, kuid selleks hetkeks ei olnud korteris 1

mitte ühtegi vaheseina ega ukseava eemaldatud. Hageja ei ole oma kaasomaniku kohustust

täitnud, ehk siis ära hoidnud ega teinud hädapäraseid remonttöid, et lekkivat torustikku

korteris 3 (kus on üürnikud alaliselt sees olnud) ja 3a parandada. Ekspertiisiakti leheküljel 86,

foto 106 on selgelt näha, et laagide pinnal olevad heledamad laigud on puidumädanik. Seda

fakti ei uurinud ekspert üldse edasi, tegi foto ja rohkem seda teemat ei selgitanud. Tekib

küsimus, mille baasil on vastatud kohtu esitatud küsimusele nr 6, kus ekspert selgitab, et krt 3

ja 3a piirnevatel aladel lekked puuduvad. Samas eksperdi enda tehtud foto nr 106 näitab

veekahjustusest tekkinud mädanikku. Ekspert pole kõiki enda tuvastatud fakte veekahjustuste

osas hinnanud erapooletult ning küsimusele nr 6 ei ole antud tõest vastust. Tegemist on

olulise minetusega eksperdi poolt, sest kostja üks vastuargumentidest hagile seisneb selles, et

hageja põhjustas ise endale kahjustusi (tema korterite põrandate vajumist) erinevate tema

korterist korduvalt tulenenud veelekete tagajärjel.

Eeltoodust tulenevalt on igati mõistlik, et ka halduskohus rahuldas hageja kaebuse osaliselt.

Hageja on aastaid vastutustundetult lasknud tekkida veeleketel nii korteris 3 kui 3a. Muu

hulgas on veeleketest esimesena teavitanud alati korteri 1 omanik, kuigi notariaalse

kasutuskorra järgi lasub kahju tekitajal endal kohustus viivitamatult kaasomanikke teavitada.

Sellest ka nähtub, et hageja pole veelekete osas osanud ega tahtnud olukorda parandada ning

väärikat ja vana maja kahjustustest hoida.

Kahju hüvitise vähendamine ehk 10% määra tuvastamine on kohtu diskretsiooniline otsus,

millesse kõrgemal kohtul sekkumise võimalused on tavapärasest piiratumad. Vastustaja

hinnangul ei ole maakohus diskretsioonilisi reegleid ebaproportsionaalselt eiranud määral,

mis iseenesest tooks kaasa täielikult sisuliselt vale otsustuse. Vaielda võib protsendi määra

üle, see määr võiks olla ca 30%, mitte 10%, kuid see ei tähenda, et sisuliselt oleks kohtuotsus

sedavõrd vale, et see tuleks kõrgemas kohtuastmes 10% osas hagi rahuldamata jätmise osas

tühistada.

Asjas materjalidega tutvudes on piisavalt tõendeid veekahjustuse olemasolu ja selle seose

kohta tekkinud kahjuga. Maakohtu otsus pole vastuoluline, vaid maakohus on lisaks

ekspertarvamusele ja eksperdi istungil antud ütlustele käsitlenud ja hinnanud asjas ka muid

tõendeid ehk tõendeid kogumis ja jõudnud äratundmisele, et hagi kuulub rahuldamisele 90%

ulatuses.

Lõppjäreldustes on kohus õigesti leidnud, et veekahjustuse olemasolu on tõendatud ja seetõttu

kuulub hagi rahuldamisele osaliselt. Hagi rahuldamise protsent ei ole aga õiglane. Maakohus

on jätnud hindamata naturalistliku kausaalsuse, mis kindlasti kallutaks protsendi määra

kostjale kasulikumas suunas. Ka saamata jäänud tulu osas on nõude rahuldamine küsitavusi

tekitav.

Menetluskulude käsitlus apellatsioonkaebuses ei vääri mitte mingisugust kriitikat. Hagejal

võiks olla piinlik isegi sellekohast väidet kaebuses esitada, mis puudutab menetluskulusid,

arvestades nende suhet (hageja kulutused ca 16 000 eurot ja kostjal ca 1600 eurot). Ilmselgelt

on hageja kulutused vaatamata advokaadi olemasolule üle paisutatud, kostja puhul aga

alaesitatud. Kostja palub ka selles osas jätta kohtuotsus muutmata ja apellatsiooniastme

kulutused kogu ulatuses hageja kanda.

6. Kolmas isik ei ole apellatsioonkaebusele kirjalikult vastanud.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7. Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et

maakohtu otsuse resolutsioon tuleb jätta TsMS § 657 lg 1 p 21 alusel muutmata, arvestades ka

ringkonnakohtu otsuses toodud põhjendusi. Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata.

8. Praegusel juhul on hageja vaidlustanud maakohtu otsuse hagi rahuldamata jätmise osas

ning menetluskulude osas. Kostja pole maakohtu otsust vaidlustanud. Ringkonnakohus

kontrollib seega maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on

edasi kaevatud ehk praegusel juhul osas, milles maakohus jättis hageja nõude osaliselt

rahuldamata, samuti menetluskulude osas (TsMS § 651 lg 1).

9. Hageja on esitanud pärast ringkonnakohtu istungit ringkonnakohtule taotluse jätta

arvestamata hageja poolel kaasatud kolmanda isiku istungil avaldatud seisukohtadega, mis on

vastuolus hageja Tartu Ringkonnakohtus esitatud avalduste ja seisukohtadega. Hageja on

nimetatule ka ringkonnakohtu istungil tähelepanu juhtinud (dtl 930). Tulenevalt TsMS § 214

lg-st 2 on iseseisva nõudeta kolmanda isiku avaldusel, kaebusel või muul menetlustoimingul

menetluses õiguslik tähendus üksnes juhul, kui see ei ole vastuolus selle hageja või kostja

avalduse, kaebuse või toiminguga, kelle poolel kolmas isik menetluses osaleb.

Ringkonnakohus leiab, et iseseisva nõudeta kolmanda isiku seisukohad, mis on vastuolus

hageja seisukohtadega, tuleb jätta eeltoodust tulenevalt arvestamata. Sellele vaatamata ei ole

alust maakohtu otsuse lõppjäreldust hagi osalise rahuldamise osas muuta.

10. Hageja tugineb ringkonnakohtus sellele, et maakohus on rikkunud põhjendamiskohustust,

vähendades kahjuhüvitist üksnes veekahjustust tuvastades, ning maakohtu järeldus, et 10%

vajumisest on põhjustanud veekahjustus, ei põhine ühelgi menetluses esitatud tõendil. Ei

eksperdiarvamusest ega ka eksperdi selgitustest sellist järeldust hageja väitel ei tulene.

Ringkonnakohus märgib, et maakohtu otsusest nähtub see, et maakohus on tuvastanud

veekahjustuse olemasolu (selle üle ka pooled ei vaidle, et veekahjustus esines). Samas tuleneb

maakohtu otsuse põhjendustest ka järeldus, et osaliselt põhjustas kahju veekahjustus, mis

lähtus hageja kasutuses olnud korterist. Viidates mh ekspertiisiaktile ja fotomaterjalile, on

maakohus märkinud, et hagi kuulub seetõttu osaliselt rahuldamisele 90% ulatuses. Samuti

märkis maakohus, et arvestab veelekete osas VÕS § 139 alusel kahjustatud isiku osa kahju

tekkimisel ja piirab VÕS § 140 lg 1 alusel kahju hüvitamist 10% ulatuses.

Maakohtu otsusest nähtub ka see, et maakohus on oma järeldustes veekahjustuse osas

tuginenud eksperdi arvamusele, kus küsimusele 6 (Kas korteri 3a põranda ja ahju vajumise

algpõhjuseks võib olla aastaid (ca 10) kestnud (viimane leke oktoober 2021) veeleke teise

korruse torustikest, dušinurkadest ja WC poti torustikust?) vastates on ekspert märkinud, et

„Küsimuses sisalduv info on eksitav. Korterites 3 ja 3a ahjudega piirnevail aladel veevarustus

ja lekked puuduvad. Korterite põrandate kalded on korteris 1 eemaldatud/muudetud siseseinte

suunalised. Fotomaterjalide andmeil on veekahjud nähtavad duširuumi asukohas varasemalt

olemas olnud siseseina ja duširuumi elamu koridorist eraldava siseseina ülaosa liites ja samas

mustlaudise kohatised veekahjud. Liide ei ole remonditud asjakohaselt. Vöö ja laudis

remontimata. Endise siseseina ülaosa ühe otsa ja kohatine laudise veekahjustus ei saa olla

kogu köögi põranda kalde tekkepõhjuseks. Põrandatalastik toetub ümberehitustööde käigus

eemaldatud seinaosa asendavale talale.“ (dtl 743). Küsimusele 8 (Kas saab kindlalt väita, et

seinaosa eemaldamine I korruse köögi ja elutoa vahelt (ca 1,3 m ulatuses), olles eelnevalt

toestatud, tõi kaasa põranda vajumise II korrusel?) vastates leidis ekspert lõppastmes, et

„Tegelikkuses on ehitustööde käigus olnud eemaldatud elementide kaupa kogu sisesein ja

siseseina toeelemendid alates korteri välisseinast kuni korteris oleva ahjuni. Piirnevate

konstruktsioonide ümberehitustööde aegne mitte toestamine ja ebasobivais mõõtmeis ja

ehitusnõudeid eiravate toekonstruktsioonide rajamine endise siseseina asukohta on

vahelae/põranda vajumise põhjuseks.“ (dtl 744).

Maakohtu 29. novembri 2023. a istungil on ekspert selgitanud veekahjustusega seoses

järgmist: „Palktarind on eemaldatud. Mädaniku koht on välisseina ja endise ukse asukoha

vahel. Siin on kaks vertikaalselt palktarindit. See mädaniku kolle konstruktsiooni muutmata

mõjuda ei saa. Küll aga eemaldades kõik palktarindid, pannes siia ühe posti. Teisele poole

soojamüüri kivimüüripeale montaaživahust padjad. Tekib see efekt, et puitkonstruktsiooni

osa, mis siin peal on, see ei saanud mitte mingil moel mõjutada vajumisi, hakkab toimima

talana. Kui võtate ära kogu toekonstruktsiooni, siis muutuvad kõik säilitatava

puitkonstruktsiooni omadused. Kui säilinud ülemise vöö kalle välisseinast kuni ristuva

toeseinani on 4 cm ja vahel mitte midagi ei ole, väljaarvatud üks post, mille kõrgusmõõt ei ole

asjakohane. Miks ei ole oluline? Siin all on tugev puitkonstruktsioon. Mädanikukolle ei ole

oluline selle läbipainde kohast.“ (dtl 814). Ringkonnakohus leiab, et kuigi ekspert viitas

vahelae/põranda vajumise põhjusena kostja tegevusele mittetoestamisele/ebasobivale

toestamisele, saab eksperdi vastusest küsimusele 6 eksperdiarvamuses ja selgitustest

maakohtu 29. novembri 2023. a istungil järeldada ka seda, et kuigi mädanikukolle eraldi

võttes ei saanud vajumist mõjutada, tegemist polnud algpõhjusega, võis see siiski omada mõju

olukorras, kus kostja vajaliku kandekonstruktsiooni eemaldas. Sellele viitavad

eksperdiarvamuses märgitu, et „Endise siseseina ülaosa ühe otsa ja kohatine laudise

veekahjustus ei saa olla kogu köögi põranda kalde tekkepõhjuseks“, samuti selgitused: „See

mädaniku kolle konstruktsiooni muutmata mõjuda ei saa. Küll aga eemaldades kõik

palktarindid, pannes siia ühe posti. Teisele poole soojamüüri kivimüüripeale montaaživahust

padjad. Tekib see efekt, et puitkonstruktsiooni osa, mis siin peal on, see ei saanud mitte

mingil moel mõjutada vajumisi, hakkab toimima talana. Kui võtate ära kogu

toekonstruktsiooni, siis muutuvad kõik säilitatava puitkonstruktsiooni omadused.“ ja „Miks ei

ole oluline? Siin all on tugev puitkonstruktsioon. Mädanikukolle ei ole oluline selle

läbipainde kohast.“ Seda, et peamine põhjus kahju tekkimisel oli kostja tegevus, ei ole

maakohus vaidluse alla seadnud. Sellele ei tugine apellatsiooniastmes ka kostja ise.

Ringkonnakohtu hinnangul tuleb eksperdi vastust ja selgitusi küsimuse 6 (ehk veekahjustuse

mõju) kohta hinnates arvestada ka küsimust, millele ekspert vastas. Eksperdilt on küsitud:

„Kas korteri 3a põranda ja ahju vajumise algpõhjuseks võib olla aastaid (ca 10) kestnud

(viimane leke oktoober 2021) veeleke teise korruse torustikest, dušinurkadest ja WC poti

torustikust?“ Kuna küsitud on algpõhjuse järele, on ka arusaadav, et ekspert tõi nii vastuses

kui ka selgitustes esile selle, et hageja kasutuses olevast teise korruse korterist lähtuv

veekahjustus ei olnud põranda kalde tekke algpõhjuseks, vaid selleks oli kostja tegevus.

Samas, nagu eelnevalt juba märgitud, ei saa eksperdi vastusest eksperdiarvamuses ja

selgitustest istungil järeldada, nagu ei oleks veekahjustus saanud vajumist üldse mõjutada.

Arvesse võtta tuleb ka seda, et maakohus on viidanud, et tõendatud on, et majas olid

välisseinas praod ja sellele juhiti ka tähelepanu. Nimetatu nähtub Tartu Linnavalitsuse

vastusest R. Jakapi pöördumisele, kus on viidatud, et hoone otsaseina praod olid olemas juba

2014. a juulikuus (dtl 55). Samast linnavalitsuse vastusest nähtub, et korteri nr 1 ülevaatuse

käigus juhiti 2015. a tähelepanu köögi ja toa vahelise vaheseina ülemises osas osaliselt

pehastunud seinaosale (dtl 55). Mh nähtub asja materjalidest ja maakohtu otsusest, et kostja

on soovinud läbijooksuga kahjustatud materjale ehituse käigus asendada. Asja materjalidest

tulenevalt esinesid vee läbijooksud ja kahjustused ka juba siis, kui kostja veel kinnisasja

kaasomanik polnud, mis on mh tõendatud tunnistaja B.B. ütlustega (dtl 166). Veekahjustused

on tõendatud ka asjas esitatud fotodega (mh dtl 57–61), veekahjustuse olemasolu teatud osas

nähtub ka A. Luhse koostatud ekspertiisiaktist ja sellele lisatud fotodest. Ringkonnakohus

juhib tähelepanu ka sellele, et hageja on ise tuginenud veekahjustusest tingitud kahjule juba

hagiavalduses. Mh on veekahjustuste rasketele tagajärgedele, et „puitkonstruktsioonides

võivad areneda seenkahjustused ja arenenud peidetud mädanikud võivad viia vahelagede ja

seinte raskete kahjustusteni“ juhitud tähelepanu ka hagile lisatud Mihkel Ratase 4. jaanuari

2017. a arvamuses (dtl 28), viidates samas küll sellele, et arvamuse andja väitel olid ka

veekahjustused tingitud kostja tegevusest (dtl 26, 28).

Eelnevat arvestades leiab ringkonnakohus, et maakohtu järeldus, et hageja enda tegevus on

aidanud kaasa kahju tekkimisele ja õiglane oleks kahjuhüvitist vähendada VÕS § 139 ja § 140

alusel, on põhjendatud. Kuivõrd peamine kahju tekitaja oli kostja, siis on maakohus ka õigesti

suuremas osas kahjunõude rahuldanud.

Samas oleks praeguses olukorras põhjendamatu ja ebaõiglane, kui ei arvestaks

veekahjustusega seonduvat.

Õige on samas see, et maakohus pole eraldi pooltega arutanud, et soovib vähendada

kahjuhüvitist 10%. Riigikohus on asjas nr 3-2-1-46-15 selgitanud, et kahjuhüvitise

vähendamist reguleerivad VÕS §-d 139 ja 140 saavad kohalduda juhul, kui õigustatud isik

nõuab kohustatud isikult kahju hüvitamist. Kui kahju tekkis osaliselt kahjustatud isikust

tulenevatel asjaoludel või ohu tagajärjel, mille eest ta vastutab, vähendatakse kahjuhüvitist

VÕS § 139 lg 1 kohaselt ulatuses, milles need asjaolud või oht soodustasid kahju tekkimist.

Eeltoodut kohaldatakse VÕS § 139 lg 2 kohaselt ka juhul, kui kahjustatud isik jättis kahju

tekitaja tähelepanu juhtimata ebatavaliselt suurele kahju tekkimise ohule või jättis kahju

tekkimise ohu tõrjumata või tegemata toimingu, mis oleks kahju vähendanud, kui temalt võis

seda mõistlikult oodata. Lisaks annab VÕS § 140 lg 1 esimene lause kohtule võimaluse

kahjuhüvitist vähendada, kui kahju hüvitamine täies ulatuses oleks kohustatud isiku suhtes

äärmiselt ebaõiglane või muudel põhjustel mõistlikult vastuvõtmatu. Mh on Riigikohus

viidanud, et VÕS § 139 lg-test 1 ja 2 tuleneb, et hüvitise suuruse vähendamise aluseks olevate

asjaolude korral vähendab kohus hüvitist kahju tekitaja taotluseta. Kui pooled on

kahjuhüvitise vähendamise asjaolud menetluses esitanud, on kohtul nende sätete järgi

kohustus hinnata, kas kahjustatud isiku osa kahju tekkimisel annab aluse hüvitist vähendada

või mitte. Ka VÕS § 140 lg 1 esimese lause alusel kahjuhüvitise vähendamine ei eelda

kohustatud isiku taotlust. Selle sätte kohaselt on kohtul aga õigus, mitte kohustus

kahjuhüvitist vähendada, kui hüvitise vähendamise asjaolud on esile toodud. Samuti leidis

Riigikohus, et kuna VÕS §-de 139 ja 140 kohaldamise eeldused ei kattu, ei ole välistatud

rakendada neid sätteid samal ajal. VÕS § 139 kohaldamisel arvestatakse kahjuhüvitise

vähendamisel kahjustatud isiku osa, VÕS § 140 korral aga asjaoludega, mille tõttu oleks

kahjuhüvitise väljamõistmine terves ulatuses kohustatud isiku suhtes mõistlikult

vastuvõtmatu. Viimasel juhul saab arvestada mh asjaoludega, mis ei ole seotud pooltevahelise

õigussuhtega, nt poolte majandusliku seisundiga. Kuigi kohus kohaldab seadust ise, ei tohi

eeltoodud sätete kohaldamine tulla pooltele üllatuslikult. Kohus peab vajaduse korral juba

eelmenetluses selgitama, kas ja kui palju oleks poolte hinnangul põhjendatud kahjuhüvitist

nende sätete järgi vähendada, ning andma vajadusel kahju tekitanud isikule võimaluse

kahjuhüvitise vähendamiseks esiletoodud asjaolusid tõendada (RKTKo 25.05.2014, 3-2-1-46-

15, p 12).

Asjas nähtub, et kostja on juba vastuses hagile (dtl 51) viidanud VÕS §-le 139 ja et seda

tuleks kahjuhüvitise puhul arvestada ning vähendada hüvitise summat. Lisaks nähtub, et

kostja on ka 12. detsembri 2023. a kirjalikes teesides VÕS §-le 139 ja §-le 140 viidanud ja

märkinud hüpoteetiliselt, et hageja osa kahjustusse võiks olla u 30% (dtl 830, 831). Maakohus

on 19. juuni 2019. a istungil viidanud sellele, et „kas pooled on nõus, et kohus määrab

sõltumatu eksperdi. Saab küsida ka veekahjustuste kohta eksperdilt, kas olnud ja kui

ulatuslikud.“ (dtl 79). Ka ringkonnakohtu istungil viitas kohus, et tegelikult on kogu

menetluses vaieldud põhjusliku seose üle (dtl 929). Sellega nõustus ka hageja lepinguline

esindaja (dtl 929). Seega ei saanud eelnevat arvestades tulla hagejale üllatusena see, et

veekahjustuse osa maakohus otsuses käsitles. Samas võib nõustuda sellega, et ei nähtu, et

maakohus oleks otsesõnu selgitanud, kas ja kui palju oleks poolte hinnangul põhjendatud

kahjuhüvitist VÕS § 139 ja § 140 alusel vähendada. Kostja on omapoolsed selgitused

kirjalikult andnud ning on ka esitanud tõendid selle kohta, mis annaks tema hinnangul alust

kahju hüvitist vähendada. Kostja lepinguline esindaja kinnitas seda ka ringkonnakohtu

istungil, märkides, et „meie oleme tõendanud oma seisukohti. B.B. tunnistus kirjeldab pikalt.

Meie leiame, et oleme esitanud tõendeid selleks, et hüvitist vähendada.“ (dtl 929).

Kuivõrd maakohus eraldi poolte tähelepanu VÕS § 139 ja § 140 kohaldamisele ei juhtinud,

võib nõustuda sellega, et maakohus pole selles osas täitnud selgitamiskohustust. Samas

kõrvaldas selle rikkumise ringkonnakohus, võimaldades menetlusosalistel suulisel istungil

oma seisukohti VÕS § 139 ja § 140 kohta avaldada.

Kuigi hageja lepinguline esindaja leidis, et ekspert oleks saanud esitada protsendi, kui oleks

leidnud, et veekahjustus mängis kahju tekkimisel rolli, siis leiab ringkonnakohus, et

praegustel asjaoludel, kus põhiliseks kahju tekkimise põhjuseks oli kostja tegevus ja

arvestades kahju tekkimisega seonduvaid asjaolusid, siis VÕS § 139 ja § 140 kohaldamist ei

välista see, et tõsikindlalt ei ole tuvastatud konkreetset protsendimäära, kui suures osas täpselt

on kahjule kaasa aidanud hageja enda tegevus, mis puudutab veekahjustust. VÕS § 139 ja §

140 kohaldamist ei välista ka asjaolu, et vastavat küsimust võimaliku protsendi kohta ei

küsitud eksperdilt. Ringkonnakohtu hinnangul sai praeguses olukorras teha kahjuhüvitise

vähendamisel diskretsiooniotsuse. Kuigi maakohtu otsuses ei ole maakohtu siseveendumuse

kujunemine selgesti jälgitav, leiab ringkonnakohus, et praegusel juhul saab arvestada

kahjuhüvitise vähendamisel asjaolusid, et veekahjustuse olemasolu on tõendatud ning hageja

seda ka ei eita, maakohtu otsusest nähtub, et vähemalt osaliselt oli ka kostja remondi tegemine

tingitud sellest, et esines veekahjustus, millega seonduvaid kahjustusi soovis kostja

likvideerida, kohus tuvastas, et kuigi veekahjustuse olemasolu ei olnud kahju tekkimise

peamiseks/oluliseks põhjuseks või algpõhjuseks, võis see aidata kaasa kahju suurenemisele.

Eeltoodut arvestades on maakohtu lõppjäreldus kahjuhüvitise vähendamise kohta VÕS § 139

lg 1 ja § 140 alusel põhjendatud. Mh juhib ringkonnakohus tähelepanu sellele, et erinevalt

VÕS § 139 lg-st 1 võimaldab VÕS § 140 vähendada kahjuhüvitist asjaoludel, mille tõttu

oleks kahjuhüvitise väljamõistmine terves ulatuses kohustatud isiku suhtes mõistlikult

vastuvõtmatu. Arvestades eelnevat seoses veekahjustusega, oleks kahjuhüvitise täies ulatuses

väljamõistmine kostja suhtes ka mõistlikult vastuvõtmatu.

Ringkonnakohtu hinnangul ei ole põhjendatud seejuures hageja lepingulise esindaja väide, et

„kui hüpoteetiliselt väita, et veekahjustus võis vajumisele kaasa aidata, siis võib öelda, et selle

põhjusliku seose on teadlikult käima lükanud vastustaja ise. Vastustaja oli juba ostes teadlik

veekahjust. Ta oleks saanud selle eemaldada ja alles siis hakata eemaldama talasid. Ei saa

öelda, et hüvitist nõudes teeme vastustajale liiga, sest vastustaja enda tegevus on kõik selle

põhjustanud.“ (dtl 930, 931). Leides, et ka veekahjustus, mille põhjustajaks saab lugeda

hagejat (kuna kahjustus lähtus hageja kasutatavast korterist), aitas kaasa kahju tekkimisele, ei

saa veekahjustuse tekkimist ette heita kostjale.

11. Selgituseks märgib ringkonnakohus, et ekslik on hageja ja tema esindaja ringkonnakohtu

istungil märgitu, et kui maakohus vähendab hüvitist 10% võrra, tähendab see ka seda, et

hageja vastutuse määr on 10% ja et see 10% kehtib ka edaspidise osas, mh nt kulutuste

kandmise osas tulevikus (vt dtl 926). Vaatamata kohtu selgitusele, et praegune

diskretsiooniotsus kahjuhüvitise vähendamiseks ei mängi rolli tulevikus muude kulutustega

seoses, jäi hageja esindaja seisukohale, et kui 10% jääb tema kliendi kanda, siis tuleb

ehitustöödest ja ehitustööde seadustamisest 10% kanda tulevikus hagejal (dtl 927).

Ringkonnakohus hageja ja tema esindaja seisukohaga ei nõustu. Hüvitise vähendamine VÕS

§ 139 ja § 140 ei tähenda, et hageja vastutaks edaspidi selle protsendimäära järgi. Maakohus

on teinud kahjuhüvitist vähendades diskretsiooniotsuse VÕS § 139 lg 1 ja § 140 alusel, mis

puudutab üksnes selle tsiviilasjaga seotud kahjuhüvitise suurust. Lisaks märgib

ringkonnakohus, et asjaõigusseaduse § 75 lg 1 järgi kannab kaasomanik vastavalt temale

kuuluva osa suurusele ühisel asjal lasuvaid koormatisi, samuti selle asja alalhoidmise,

valdamise ja kasutamisega seotud kahju ja kulutusi.

12. Maakohus on eeltoodut arvestades jaganud õigesti ka menetluskulud ning hinnanud nende

suurust ja vajalikkust. Ringkonnakohtu hinnangul võib pidada asja olemust ja mahtu

arvestades hageja ja kostja menetluskulusid ulatuses, milles maakohus need rahuldas,

vajalikuks ja põhjendatuks. Ringkonnakohus ei tuvastanud selliseid diskretsiooni teostamise

rikkumisi, mis annaks alust asuda maakohtust erinevale seisukohale.

Eeltoodust tulenevalt tuleb maakohtu otsuse resolutsioon jätta muutmata, arvestades ka

ringkonnakohtu otsuses toodud põhjendusi ning apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata.

13. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad ringkonnakohtus kantud

menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda.

14. Kuna maakohus on menetluskulude suuruse kindlaks määranud, määrab ringkonnakohus

kindlaks ka kostja ja iseseisva nõudeta kolmanda isiku põhjendatud menetluskulude suuruse

apellatsioonimenetluses.

15. Kostja menetluskulud on olnud tema 23. oktoobri 2024. a taotluse kohaselt 230 eurot 97

senti (ilma käibemaksuta), mille kostja palub hagejalt välja mõista. Õigusabi on kostjale

osutatud tunnihinnaga 99 eurot (ilma käibemaksuta). Ajakulu 2,33 tundi võib pidada

põhjendatuks, arvestades toimingute mahtu ringkonnakohtus. Kostja menetluskulusid 230

eurot 97 senti võib pidada vajalikuks ja põhjendatud kuluks, mis tuleb hagejalt kostja kasuks

välja mõista. Kostja ei ole taotlenud ringkonnakohtus, et menetluskuludelt mõistetaks välja ka

viivis, mistõttu ei ole alust ringkonnakohtul välja mõista viivist menetluskuludelt.

16. Iseseisva nõudeta kolmanda isiku menetluskulud on olnud tema 22. oktoobril 2024

esitatud taotluse kohaselt 976 eurot (sh käibemaks). Vandeadvokaadi tunnitasu on olnud

alates 2024. a-st 150 eurot + käibemaks. Menetluskulude nimekirja kohaselt sisaldab tasu 976

eurot (sh käibemaks) ettevalmistust istungiks ja esindust Tartu Ringkonnakohtus. Tunnitasu

150 eurot + käibemaks võib pidada vajalikuks ja põhjendatuks. Asjas nähtub, et kohtuistung

kestis ringkonnakohtus 1 tund 8 minutit. Kuivõrd kolmas isik pole esitanud ringkonnakohtus

kirjalikku seisukohta ning asjas ei nähtu ka muud toimingud peale istungiks ettevalmistuse ja

ringkonnakohtus esindamise, võib pidada põhjendatuks õigusabikulu kokku 3 tunni ulatuses.

Seega on põhjendatud iseseisva nõudeta kolmanda isiku menetluskulud 549 eurot (450 eurot

+ käibemaks 99 eurot (22%)). Iseseisva nõudeta kolmas isik ei ole taotlenud ringkonnakohtus,

et menetluskuludelt mõistetaks välja ka viivis, mistõttu ei ole alust seda ka ringkonnakohtus

välja mõista.

(allkirjastatud digitaalselt)