2-23-15087/18 · Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Eve Grass

Määruse tegemise aeg ja koht

11.november 2024, Kuressaare

Tsiviilasja number

2-23-15087

Tsiviilasi

OÜ CENTRALE INVEST avaldus Pärna tn 21

korteriühistu üldkoosoleku otsuse kehtetuks

tunnistamise ja tühisuse tuvastamise nõudes.

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Avaldaja OÜ CENTRALE INVEST, registrikood

11097451 Estonia pst 1, 10143 Tallinn, e-post

taimar@cavere.ee

Avaldaja lepinguline esindaja vandeadvokaat Madis

Saar, Advokaadibüroo Kaevando & Partnerid Roseni 7,

10111 Tallinn, e-post menetlus@mklaw.ee

Puudutatud isik Saaremaa vald, Kuressaare linn,

Pärna tn 21 korteriühistu, registrikood 80500840

Pärna 21, Kuressaare, Saare maakond, seaduslik esindaja

J.V , e-post XXX

Asja läbivaatamine

menetlusosaliste ärakuulamine 12.09.2024

RESOLUTSIOON

1. Jätta avaldus rahuldamata.

2. Jätta menetluskulud OÜ CENTRALE INVEST kanda. Kindlaksmääratavad

menetluskulud puuduvad.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse kirjalikult Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu

Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates.

AVALDAJA NÕUE

1. Avaldaja esitas Pärnu Maakohtule avalduse korteriühistu üldkoosoleku otsuse kehtetuks

tunnistamiseks, alternatiivselt otsuse tühisuse tuvastamiseks. Avalduse kohaselt 25.08.2023

toimus Saaremaa vald, Kuressaare linn, Pärna tn 21 korteriühistu üldkoosolek. 25.08.2023

üldkoosoleku kokkukutsumise teade on saadetud 17.08.2023 avaldaja esindaja e-posti

aadressile martin@cavere.ee. Koosoleku kokkukutsumise teatisele on lisatud panga poolt ette

antud tingimused ja üldkoosoleku otsuste projekt. Avaldaja leiab, et üldkoosoleku otsuste

projektis märgitud päevakord erineb 25.08.2023 toimunud üldkoosoleku päevakorrast.

25.08.2023 korteriühistu üldkoosoleku protokollist nähtub selle päevakord ja päevakord on

järgmine: 1. koosoleku juhataja ja protokollija valimine; 2. Juhatuse liikme valimine; 3.

korterelamu renoveerimistööde teostamine; 4. renoveerimistöödeks laenu võtmise ja

remondifondi kogumise otsustamine. Üldkoosoleku otsuste projekti päevakord ei sisalda Z.T

valimist korteriühistu juhatuse liikmeks. Samuti ei nähtu üldkoosoleku otsuste projektist, et

renoveerimistöid hakkab korraldama P GOÜ. Üldkoosoleku otsuste projektist nähtub üheselt, et

volitatakse korteriühistu juhatust korraldama ehitusettevõtete ja omanikujärelevalve teenuse

osutajate vahel hankeid renoveerimistööde läbiviimiseks. Volitatakse juhatust valima välja

korteriühistu jaoks parimad pakkumised ning sõlmima vastavad töövõtulepingud. Seda, et

renoveerimistöid asub korraldama P GOÜ koosoleku otsuse projektist ei nähtu. 25.08.2023

korteriühistu koosolekust võttis osa ka avaldaja ning üldkoosoleku otsuste hääletustulemusest

selgub, et avaldaja hääletas vastu kõigile üldkoosoleku otsuse punktidele. Eeltoodust tulenevalt

on korteriühistu rikkunud üldkoosoleku kokkukutsumise korda ja on jätnud täitmata MTÜS §

20 lg 7 sätestatud kohustuse. Päevakorra muutmisest tuleb teatada enne üldkoosoleku

toimumist samas korras ja sama tähtaja jooksul nagu üldkoosoleku kokkukutsumise teate

saatmisel. Korteriühistu seda teinud pole. Koosolekul ei hääletatud hiljem lisatud punkte läbi,

järelikult koosoleku protokoll ei kajasta koosolekul tegelikult toimunut. Teiseks on üks korter

ühisomandis (korter nr 1 – ühisomanikud E.M ja M.M) ja seega ei ole kõiki liikmeid osalejate

nimekirja märgitud. Registreerimislehest nähtub korteriomandi nr 1 omanikuna E.M. Seega

avaldaja hinnangul kõik liikmed koosolekul ei osalenud ega hääletanud, mistõttu antud hääled

on tulenevalt KrtS § 15 lg 1 piirangust tulenevalt tühised. Korteri nr 1 puhul ei osalenud

üldkoosolekul teine ühisomanik, seega ei saa antud korterit kvoorumi nõuete täitmisel ja häälte

andmisel arvestada, kuivõrd puudus selleks vajalik esindatus KrtS § 15 lg 1 järgi. KrtS § 20 lg

2 sätestab, et korteriomanike üldkoosolek on otsustusvõimeline, kui sellel osalevatele

korteriomanikele kuulub üle poole häältest ja üle poole kaasomandi osadest, kui põhikirjaga ei

ole ette nähtud teisiti. Võttes arvesse, et korter nr 1 ei saa häälte andmisel arvestada, siis

korteriomanike üldkoosolek ei olnud otsustusvõimeline. KÜ juhatus ei ole täitnud ka KrtS § 36

lg 2 tulenevat kohustust. Korteriühistute registri kehtivate andmete väljatrüki seisuga

24.10.2023 kell 15:12 kohaselt ei ole korteriühistute registrisse kantud sellekohast märkust.

Avaldaja märgib ka seda, et KÜ juhatus ei ole selgitanud ega ka dokumentaalselt tõendanud,

millistel asjaoludel valiti renoveerimistöid teostama P GOÜ. KÜ juhatuse liige on oma

teabenõude vastuses teatanud lakooniliselt, et ehitusettevõte P GOÜ valiti Pärna tn 21

korterelamu renoveerimistöid teostama korteriomanike üldkoosoleku hääletuse tulemusena.

Mingeid muid selgitusi ja teiste ehitusettevõtete poolt saadud hinnapakkumisi vaatamata

avaldaja korduvatele nõuetele esitatud pole. 30.04.2023 toimunud üldkoosolekul otsustati

Painters Group OÜ valida KÜ renoveerimistööde teostajaks. Nimetatud üldkoosoleku

protokolli ei ole vaidlustanud, seega on 30.04.2023 toimunud koosoleku vastu võetud otsused

kehtivad. Seetõttu jääb avaldajale täiesti arusaamatuks, miks on KÜ juhatus antud otsust

omavoliliselt muutnud ja vägisi „läbi surunud“ renoveerimistööde teostajaks P GOÜ. KÜ on

juba võtnud rahalise kohustuse, kuid KÜ juhatus ei ole kandnud korteriühistute registrisse

sellekohast märkust ja väidetavalt on sõlmitud KÜ ja P GOÜ vahel töövõtuleping, mille

tingimused pole avaldajale teada, siis esineb ka teine alus KÜ 25.08.2023 üldkoosoleku

kehtetuks tunnistamiseks. Lisaks märgitud märkuse kandmata jätmise kohustusele on KÜ

avaldaja eelnevaid ettepanekuid ignoreerinud, jätnud küsimustele vastamata ja vaatamata

27.06.2023 KÜ üldkoosolekul vastu võetud otsustele, on jäetud omanikujärelevalve

kaasamata, ehituskonkurssi läbi viimata ja ühte ehitusettevõtjat on eelistatud teisele. Ka

25.08.2023 üldkoosoleku protokollist nähtub üheselt, et KÜ juhatuse ainuke plaan on olnud

minna lepingusse P GOÜ-ga olukorras, kus pole esitatud võrdluseks teiste ehitusettevõtete

pakkumisi. Eelmärgitust nähtub üheselt, et KÜ juhatus ei tegutse korteriühistu huvides.

Avaldajal on põhjendatud huvi otsuste tühisuse tuvastamiseks. Otsused mõjutavad avaldaja

õigusi korteriühistu liikmena. Avaldaja leiab, et KÜ 25.08.2023 otsus tuleb kehtetuks

tunnistada, kuivõrd korteriomanike üldkoosoleku kokkukutsumisel on oluliselt rikutud seaduse,

korteriomanike kokkuleppe ja põhikirja nõudeid ja seega ei ole koosolek õigustatud otsuseid

vastu võtma. 18.03.2024 esitatud avaldaja täiendava seisukoha kohaselt avaldaja leiab, et

korteriühistu üldkoosoleku 25.08.2023 otsused on tühised või alternatiivselt tuleb need

kehtetuks tunnistada. Avaldaja märkis kokkuvõtvalt, et 25.08.2023 üldkoosoleku otsused on

vastuolus KrtS § 36 lg 2, vastuolus 30.04.2023 ja 27.06.2023 üldkoosoleku otsustega ja

25.08.2023 üldkoosoleku otsused on renoveerimistööde teostaja valiku osas sisuliselt

põhjendamata ja vastuolus korteriühistu ja korteriomanike ühiste huvidega. 25.08.2023

üldkoosoleku otsused rikuvad ilmselgelt avaldaja õigusi, kuna nende otsuste alusel võetakse

korteriühistule rahalisi kohustusi, mis olulises osas jäävad avaldaja kui suurima kaasomandi osa

omaniku kanda (avaldajale kuulub ligikaudu 40% kaasomandist). Seega moodustab avaldaja

kanda jääv osa korteriühistu poolt võetavast laenust ligikaudu 60 000 eurot. Samas on avaldajal

korteriühistu põhikirjas punktis 7.8.2 teises lauses sätestatud piirangu tõttu korteriomanike

üldkoosolekul ainult 1 hääl, st avaldajal ei ole võimalik oma häälega mõjutada tema õigusi

oluliselt riivavate otsuste tegemist. Seega on sisuliselt ainus avaldajale kättesaadav õiguskaitse

vahend korteriomanike üldkoosoleku otsuste tühisuse tuvastamise või kehtetuks tunnistamise

avalduse esitamine. Avaldaja hinnangul on 25.08.2023 üldkoosoleku otsused üldkoosoleku

kokkukutsumise korra oluliste rikkumiste, heade kommete vastasuse ja KrtS § 15 lg 1

rikkumise tõttu tühised.

PUUDUTATUD ISIKU VASTUVÄITED

2. Puudutatud isik ei nõustu avaldaja avaldusega, märkides, et põhjendamatu on avaldaja

seisukoht sellest, et üldkoosoleku otsuste projektis märgitud päevakord erineb üldkoosoleku

kutses ja üldkoosoleku protokollis toodud päevakorrast. Korteriühistul ei ole kohustust esitada

üldkoosoleku otsuste projekti. Kuna aga pank nõuab laenu taotlemisel väga kindlatele nõuetele

vastava protokolli koostamist, saadeti vastav näidisdokument informatiivsena eelnevalt

liikmetele tutvumiseks välja. Päevakord on selgelt kirjas üldkoosoleku kutses, mis saadeti

korteriühistu liikmetele emaili peale, pandi postkastidesse ja pandi üles trepikodadesse.

Koosoleku protokollis märgitud päevakord ja otsused vastavad kutses märgitud päevakorrale.

Seega ei ole korteriühistu muutnud päevakorda peale üldkoosoleku kutse väljastamist ega

rikkunud üldkoosoleku kokkukutsumise korda. KÜ põhikirja punkti 7.8.1 kohaselt võib

üldkoosolek otsuseid vastu võtta päevakorra-väliste punktide osas üksnes juhul, kui

üldkoosolekul osalevad või on esindatud kõik ühistu liikmed. Kuna üldkoosolekul olid

esindatud kõik korteriühistu liikmed, oleks võinud otsuseid vastu võtta ka päevakorra-väliste

punktide osas.

Avaldaja väide sellest, et koosoleku protokoll ei kajasta koosolekul tegelikult toimunut ei vasta

tõele. Üldkoosolekul arutati enne igat hääletust selle sisu läbi ja hääletusel küsiti igalt

korteriomanikult või esindajalt ükshaaval, kas ta on selle otsuse poolt, vastu või on erapooletu.

Kokku tehti viis hääletust - koosoleku juhataja valimine, koosoleku protokollija valimine,

juhatuse liikme valimine, pangale vajalikud punktid ning renoveerimistööde teostaja valimine.

Üldkoosoleku protokollile on lisatud üldkoosoleku juhataja ja protokollija poolt digitaalselt

allkirjastatud registreerimisleht ja kolm volikirja, mis on protokolli lahutamatuks osaks.

Volikirjade alusel olid esindatud korter nr 1 ühisomanik M.M, korter nr 6 omanik Z.T ja korter

nr 11 omanik K.P. Korter nr 1 ühisomanik M.M volitas ühisomanikku E.Mt esindama teda

üldkoosolekul, volikiri oli esitatud koosoleku juhatajale enne koosoleku algust ja ei saa väita, et

M.M ei olnud esindatud. KÜ põhikirja punkti 7.7.1 kohaselt üldkoosolek on otsustusvõimeline,

kui selles osaleb üle poole ühistu liikmetest. Kõik korteriühistu liikmed oli üldkoosolekul

esindatud, kvoorumi nõue oli täidetud ja üldkoosolek oli otsustusvõimeline. Kohtule avalduse

esitamise hetkel ei olnud korteriühistu veel laenu võtnud ja tänaseks päevaks on KrtS § 36 lg 2

nõutud märge korteriühistute registrisse tehtud. Samuti on edastatud avaldaja esindaja poolt

küsitud allkirjastatud lepingud. Omanikujärelevalve leping FIE P.A-ga on sõlmitud ja

korteriühistu on alates renoveerimise algusest olnud omanikujärelevalvega suhtluses.

Ehituskonkurssi ei olnud vaja läbi viia, kuna korteriomanikud soovisid P GOÜ tööde teostajaks

võtta. Juhatus ei ole ühtegi ehitusettevõtjat eelistanud. Puudutatud isikule jääb arusaamatuks,

milles seisneb avaldaja põhjendatud huvi otsuste tühisuse tuvastamiseks ning milliseid avaldaja

õigusi on otsuste vastuvõtmisega rikutud.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

3. Kohus, olles tutvunud esitatud avalduse ja puudutatud isiku seisukohtadega, asjas kogutud

tõenditega ning olles menetlusosalised ära kuulanud, on seisukohal, et esitatud avaldus tuleb

jätta rahuldamata.

4. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 475 lg 1 p 13 kohaselt on korteriomandi ja

kaasomandi asjad hagita asjade üks liike. Tulenevalt TsMS § 613 lg 1 p-st 1 lahendatakse

hagita menetluses korteriomaniku või korteriühistu avalduse alusel asja, mis tuleneb

korteriomandist ja korteriomandi eseme valitsemisest ning puudutab korteriomanike

omavahelisi õigusi ja kohustusi ning korteriomanike ja korteriühistu vahelisi õigusi ja

kohustusi, välja arvatud nõude, mis korteriomandi- ja korteriühistuseaduse § 33 järgi on

esitatud korteriomandi võõrandamise kohustamiseks. Kohus vaatab hagita asja läbi

hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi (TsMS §

477 lg 1). Hagita menetluses ei ole kohus tulenevalt TsMS § 477 lg 5 seotud menetlusosaliste

esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene

teisiti.

5. Avaldaja hinnangul on 25.08.2023 üldkoosoleku otsused üldkoosoleku kokkukutsumise

korra oluliste rikkumiste, heade kommete vastasuse ja KrtS § 15 lg 1 rikkumise tõttu tühised.

Alternatiivselt leiab avaldaja, et need tuleb kehtetuks tunnistada. Avaldaja leiab, et 25.08.2023

üldkoosoleku otsused on vastuolus KrtS § 36 lg 2, vastuolus 30.04.2023 ja 27.06.2023

üldkoosoleku otsustega ja 25.08.2023 üldkoosoleku otsused on renoveerimistööde teostaja

valiku osas sisuliselt põhjendamata ja vastuolus korteriühistu ja korteriomanike ühiste

huvidega. 14.10.2024 esitatud lõplikes seisukohtades on avaldaja leidnud üllatuslikult, et

üldkoosoleku läbiviimisel ja otsuste tegemisel rikuti ka KrtS § 36 lg-s 1 sätestatud kohustust.

Puudutatud isik vaidlb avaldaja seisukohtadele vastu.

6. Esmalt analüüsib kohus kas 25.08.2023 üldkoosoleku otsused on üldkoosoleku

kokkukutsumise korra oluliste rikkumiste (p.d 10-17), KrtS § 15 lg 1 rikkumise tõttu (p-d 18-

22) või heade kommete vastasuse tõttu tühised (p-d 23-31). Seejärel hindab kohus kas

alternatiivselt on võimalik üldkoosoleku otsuseid kehtetuks tunnistada (p-d 32-33). Edasiselt

võtab kohus kokku asja lõpptulemuse ja jaotab menetluskulud (p-d 34-36).

7. Kohus tuvastab esitatud tõendite ja poolte väidete alusel, millele vastuväiteid ei esitatud

järgmised asjas tähtsust omavad asjaolud:

avaldaja on Saaremaa vald, Kuressaare linn, Pärna tn 21 korteriühistu liige;

25.08.2023 üldkoosoleku kokkukutsumise teade saadeti 17.08.2023 avaldaja

esindaja e-posti aadressile koos panga poolt ette antud koosoleku otsuste projektiga

ning varaliste õiguste pandilepingu selgitusega (dtl 10-15);

25.08.2023 toimus vaidlusalune üldkoosolek, kus oli esindatud ka avaldaja (dtl 27-

35).

8. Menetlusosalised ei vaielnud selle üle, et avaldaja on puudutatud isiku liige ning talle

kuuluvad Pärna tn 21 asuvas elamus korterid. Seega saab avaldaja korteriomanike

üldkoosolekul vastuvõetud otsuseid vaidlustada.

9. Avalduse eesmärk on vaidlusalustest otsustest vabanemine, st nende tühisuse tuvastamine

või kehtetuks tunnistamine. Avaldaja märkis ärakuulamisel, et ta palub esmalt kontrollida

otsuste tühisust ja teise alternatiivina tunnistada otsused kehtetuks, juhul kui kohus ei peaks

tuvastama otsuste tühisuse. Juriidilise isiku organi otsuse kehtetust sätestava tsiviilseadustiku

üldosa seaduse (TsÜS) § 38 lg 1 esimese lause järgi võib huvitatud isik nõuda kohtus juriidilise

isiku organi seaduse või põhikirjaga vastuolus oleva otsuse kehtetuks tunnistamist. Teise lõike

esimese lause kohaselt on juriidilise isiku organi otsus tühine, kui see on tagajärjena seaduses

otse sätestatud või kui otsus on vastuolus heade kommetega või kui see rikub juriidilise isiku

võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet või kui selle

vastuvõtmisel rikuti oluliselt selleks ettenähtud korda. Kohus märgib, et TsÜS § 38 lg 1 ja lg 2

ei saa samal ajal kohaldada. Kui juriidilise isiku organi otsus on TsÜS § 38 lg 2 järgi tühine, ei

saa enam kohaldada sama paragrahvi esimest lõiget (Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 2-16-

19017, p 17.2). Seega kohus nõustub avaldajaga, et esmalt tuleb kontrollida, kas korteriühistu

üldkoosoleku otsused võivad olla tühised või mitte.

10. Menetlusosalised vaidlevad esmalt selle üle, kas üldkoosoleku kokkukutsumise korda

rikuti.

KrtS § 29 lg 1 kohaselt kui korteriomanike üldkoosoleku kokkukutsumisel on oluliselt rikutud

seaduse, korteriomanike kokkuleppe või põhikirja nõudeid, ei ole koosolek õigustatud otsuseid

vastu võtma, välja arvatud juhul, kui koosolekul osalevad või on esindatud kõik

korteriomanikud. Sellisel koosolekul tehtud otsused on tühised, kui korteriomanikud, kelle

suhtes kokkukutsumise korda rikuti, otsust heaks ei kiida. Sätte sõnastuse järgi peab rikkumine

olema oluline. Koosoleku kokkukutsumise reeglid on seaduses sätestatud selleks, et tagada

osalejatele võimalus saada teada, kus ja millal koosolek toimub ning mida seal otsustama

hakatakse ja ennast koosolekuks ette valmistada ning seal informeeritult hääletada. MTÜS § 20

lg 7 kohaselt kui pärast üldkoosoleku kokkukutsumise teate saatmist päevakorda liikmete

nõudel muudetakse, tuleb päevakorra muutmisest teatada enne üldkoosoleku toimumist samas

korras ja sama tähtaja jooksul nagu üldkoosoleku kokkukutsumise teate saatmisel.

11. Kohus märgib esmalt, et KrtS § 29 lg 1 on sõnastatud identselt äriseadustiku §-dega 172¹ ja

296. Riigikohus on viidatud sätete tõlgendamisel leidnud, et need näevad ette kaks võimalust

lugeda koosoleku kokkukutsumise korra rikkumine kõrvaldatuks: kas kõigi isikute osalemine

või rikkumisest puudutatud isikute hilisem heakskiit. Selline tõlgendus on kooskõlas

mõistlikkuse ja hea usu põhimõttega: kui osanik tuleb koosolekule kohale, annab ta sellega

ühingule teada, et kuigi ühing võib olla tema suhtes koosoleku kokkukutsumise korda

rikkunud, on ta valmis päevakorda pandud küsimusi hääletama. Kui rikkumine selgub alles

koosolekul, ei ole hea usu põhimõttest tulenevalt nõutav, et osanik või aktsionär koosolekult

lahkuks, piisab, kui ta vaidleb vastu otsuse tegemisele selles küsimuses (Riigikohtu otsus

tsiviilasjas nr 3-2-1-44-17, p 15, tsiviilasjas nr 2-16-8010, p 12 kolmas lõik).

12. Tallinna Ringkonnakohus on leidnud, et sama põhimõte ja tõlgendus on asjakohane ka KrtS

§ 29 lg 1 kohaldamisel (Tallinna Ringkonnkohtu määrused tsiviilasjas nr 2-21-2528, p 8.2; 2-

20-2544, p 27 ja 2-18-3477, p 11). Neist seisukohtadest järeldub, et kui korteriühistu liige, kelle

suhtes üldkoosoleku kokkukutsumise korda väidetavalt rikuti, tuleb ise või oma esindaja kaudu

koosolekule kohale, annab ta sellega korteriühistule teada, et kuigi ühistu võib olla tema suhtes

koosoleku kokkukutsumise korda rikkunud, on ta valmis päevakorda pandud küsimusi

hääletama. Kui rikkumine selgub alles koosolekul, piisab, kui ta vaidleb vastu otsuste

tegemisele selles küsimuses. Üldkoosolekul otsuse tegemisele vastuvaidlemine peab nähtuma

koosoleku protokollist. Kui korteriühistu liige osaleb koosolekul ja ei vaidle otsuste tegemisele

vastu, ei oleks kooskõlas hea usu põhimõttega võimaldada tal hilisemas kohtuvaidluses

tugineda väitele, et tema suhtes on koosoleku kokkukutsumise korda rikutud.

13. Käesoleval juhul on tegemist eelpool kirjeldatud olukorraga. Vaidlus puudub selles, et

avaldaja esindaja osales vaidlusalusel koosolekul ega vaielnud otsuste tegemisele vastu. Seega

ei saa avaldaja praeguses menetluses tugineda väitele, et tema suhtes on koosoleku

kokkukutsumise korda rikutud. Lisaks nähtub viidatud praktikast, et piisav ei ole vastuhääle

andmine, vaid isik peab sisuliselt vaidlema vastu otsuse tegemisele vastavas küsimuses.

Avaldaja esitatud tõenditest ega üldkoosoleku protokollist ei nähtu, et avaldaja oleks vaielnud

koosolekul otsuste tegemisele vastu (dtl 27-30). Otsuse vastu hääletamisest ei ole võimalik

järeldada, et avaldaja esindaja vaidles üldkoosolekul otsuste tegemisele vastu seoses avaldaja

suhtes koosoleku kokkukutsumise korra rikkumisega. Ärakuulamisel antud selgituste kohaselt

esitas esindaja vastuväite, kuid seda ei protokollitud. Kohtu hinnangul on avaldaja väide

paljasõnaline. Kohus küll möönab, et 25.08.2023 üldkoosoleku protokollis ei kajastata

piisavalt koosolekul arutatut, mistõttu ei ole kolmandatele isikutele mõistetav, kuidas otsusteni

jõuti, kuid protokoll üldiselt vastab MTÜS § 21 lg-s 6 toodud nõuetele ega too kaasa

üldkoosolekul vastu võetud otsuste tühisust. Juhul, kui vastuväide oleks jäetud põhjendamatult

protokollimata, oleks avaldajal olnud võimalus vastuväide ka ise kirjalikult üldkoosolekul

esitada.

14. Kuna avaldaja esindaja osales vaidlusalusel üldkoosolekul, kuid ei vaielnud koosolekul

otsuste tegemisele vastu, ei saa avaldaja praeguses menetluses tugineda väitele, et tema suhtes

on koosoleku kokkukutsumise korda rikutud.

15. Eeltoodule vaatamata märgib kohus ka seda, et korteriühistu ei ole vaidlusaluse

üldkoosoleku kokkukutsumisel rikkunud oluliselt seaduse, korteriomanike kokkuleppe või

põhikirja nõudeid. Avaldaja hinnangul üldkoosoleku otsuste projektis märgitud päevakord

erineb 25.08.2023 toimunud üldkoosoleku päevakorrast. Avaldaja põhjendab seda sellega, et

üldkoosoleku otsuste projekti päevakord ei sisalda Z.T valimist korteriühistu juhatuse

liikmeks. Samuti ei nähtu üldkoosoleku otsuste projektist, et renoveerimistöid hakkab

korraldama P G OÜ. Avaldaja hinnangul ei ole päevakorra muutustest ette teatatud, mistõttu on

otsus tühine. Puudutatud isik leiab, et päevakord on kutsel piisavalt kajastatud ja üldkoosolekul

päevakorda muudetud ei ole, koosoleku protokollis märgitud päevakord ja otsused vastavad

kutses märgitud päevakorrale.

16. Korteriühistu põhikirja punkti 7.6.4. kohaselt üldkoosoleku kokkukutsumisest peab

liikmetele ette teatama vähemalt 7 päeva ning inimesi teavitatakse üldkoosoleku toimumise

kohast, ajast ja päevakorrast muuhulgas emaili teel (dtl 20-26). Vaidlust ei ole selles, et eelpool

loetletud tingimused olid käesoleval juhul täidetud. KrtS § 20 lg 3 näeb ette, et kui

korteriomanike üldkoosoleku päevakorras on põhikirja muutmine, majanduskava kehtestamine

või majandusaasta aruande kinnitamine, tuleb üldkoosoleku teates märkida koht, kus on

võimalik tutvuda põhikirja või majanduskava eelnõuga või majandusaasta aruandega, ning

nende dokumentidega tutvumise kord. Vaidlusalusel koosolekul ei ole otsustatud põhikirja

muutmist, majanduskava kehtestamist või majandusaasta aruande kinnitamist. Kohtule esitatud

17.08.2023 e-kirjast nähtub korteriühistu üldkoosoleku päevakord, mille punktis 2 on toodud

juhatuse liikme valimine (dtl 10-11). Kohus leiab, et asjaolust, et kutsel ei ole märgitud, et

juhatuse liikmeks valitakse Z.T , ei tulene, et koosoleku päevakorda muudeti. Kutsest ja selles

kajastatud päevakorrast on korteriomanikele kohtu hinnangul selgelt arusaadav, et

üldkoosolekul hakatakse otsustama juhatuse liikme valimise üle. Ka asjaolust, et kutselt ei

nähtu, et päevakord sisaldaks otsust sellest, et renoveerimistöid võib hakata teostama P G OÜ,

ei tulene, et üldkoosoleku kokkukutsumise korda oleks rikutud. Kutses märgitud päevakord

sisaldab punktis 3 korterelamu renoveerimistööde teostamist. Korteriühistu üldkoosoleku

protokollist nähtub, et üldkoosolek otsustas punktis 13, et võimalusel tuleb võtta

renoveerimistööde teostajaks ilma hanget korraldamata P G OÜ. Kohtu hinnangul oli

korteriomanikele kutses märgitu pinnalt piisavalt selge, et üldkoosolekul arutatakse küsimust

sellest, kes teostab korterelamu renoveerimistööd ning asjaolust, et üldkoosolek otsustas

võimalusel võtta renoveerimistööde teostajaks konkreetne ettevõte, ei saa järeldada, et

päevakorda oleks muudetud. Avaldaja seisukoht sellest, et korteriomanikele ei edastatud kõigi

kavandatavate otsuste eelnõusid, mistõttu üldkoosoleku otsused on tühised, ei põhine seadusel.

Käesoleval juhul ei olnud tegemist KrtS § 21 lg-s 1 sätestatud olukorraga, kus juhatus on

kohustatud esitama otsuste eelnõu kõigile korteriomanikele. Seadus ega korteriühistu põhikiri

ei näe ette, et koos üldkoosoleku kutsega tuleb korteriomanikele edastada otsuste eelnõud, mida

arutatakse korteriühistu üldkoosolekul tavakorras. Asjaolust, et kutsele lisati panga poolt ette

antud koosoleku otsuste projekt, ei ole võimalik järeldada koosoleku kokkukutsumise korra

rikkumist. Ainuüksi kutses kajastatud päevakorra ja nn otsuse projektiga tutvumisel oleks

avaldajale pidanud olema selge, et tegemist ei ole üldkoosoleku otsuste projektiga, mis sisaldab

kogu kutsel märgitud päevakorda, vaid see sisaldas üksnes panga poolt esitatud nõudeid. Nn

otsuste projektis ei ole kajastatud päevakorras nimetatud koosoleku juhataja ja protokollija

valimist ega juhatuse liikme valimist.

17. Seega ei oleks korteriühistu 25.08.2023 üldkoosoleku otsused avaldaja esindaja poolt

üldkoosolekul vastuväite esitamise korral ka tühised seetõttu, et koosoleku kokkukutsumise

korda oleks rikutud.

18. Teiseks on avaldaja asunud seisukohale, et kuivõrd kõiki korter nr 1 ühisomanikke ei ole

osalejate nimekirja märgitud, on antud hääled tulenevalt KrtS § 15 lg 1 piirangust tühised ning

korteriomanike üldkoosolek ei olnud otsustusvõimeline. Puudutatud isik vaidleb sellele väitele

vastu ja märgib, et korter nr 1 ühisomanik M.M volitas ühisomanikku E.Mt esindama teda

üldkoosolekul, volikiri oli esitatud koosoleku juhatajale enne koosoleku algust ja ei saa väita, et

M.M ei olnud esindatud.

19. Vaidlus puudub selles, et Pärna tn 21 mõttelise osa kinnisasjast ja eriomandi eseme eluruum

nr 1 ühisomanikud olid üldkoosoleku toimumise ajal E.M ja M.M (dtl 113-116). Korteriühistu

Pärna 21 põhikirja punkti 3.1. kohaselt on ühistu liikmeteks kõik ilma sellekohast avaldust

esitamata Pärna 21 elamu korteriomanikud (dtl 20-26). Puudub vaidlus ka selles, et

korteriühistul on 13 liiget (dtl 28-30, 54-57, 59-60). Põhikirja punkt 7.6.6 kohaselt

üldkoosolekul võib osaleda ja hääletada ühistu liige või tema esindaja, kellele on antud

lihtkirjalik volitus. Sama tuleneb KrtS § 22 lg-st 5, mille kohaselt võib korteriomanike

üldkoosolekul osaleda korteriomanik ise või tema esindaja, kelle esindusõiguse olemasolu on

kirjaliku dokumendiga tõendatud. Põhikirja punkti 7.7.1. kohaselt on üldkoosolek

otsustusvõimeline, kui sellel osaleb üle poole ühistu liikmetest. Eeltoodu on kooskõlas KrtS §

20 lg-s 2 sätestatuga. Põhikirja punkti 7.7.2 kohaselt üldkoosoleku otsustusvõimelisuse

määrajaks on registreerimisleht, kuhu kantakse ühistu liikme nimi, korteri number ja allkiri.

Kohus leiab, et avaldaja seisukoht sellest, et ei olnud täidetud põhikirja p 7.7.2 nõuded korter 1

omanike osalejate nimekirja kandmise osas, mistõttu üldkoosolek ei olnud otsustusvõimeline,

on ekslik.

20. Korteriühistu üldkoosoleku registreerimislehelt nähtub, et korter nr 1 omanikuna on

üldkoosolekul registreeritud E.M ja registreerimislehel on lisatud teise korter nr 1 ühisomaniku

M.M volikiri E.Mle üldkoosolekul osalemiseks (dtl 31, 34). Kohus leiab, et põhikirja punktis

7.7.2. on sätestatud põhimõte sellest, et volitatud esindajad kirjutavad registreerimislehele

ühistu liikme nime, keda nad esindavad ja volituse aluse on määravaks ühistu liikmete puhul,

kes ei ole korterite kaasomanikud ega ühisomanikud. Põhikirjast ei tulene, et üldkoosoleku

registreerimislehel peaks olema kajastatud kõigi korterite kaasomanikud ja ühisomanikud, kes

on andnud teisele ühis-või kaasomanikule volituse üldkoosolekul osalemiseks. Üldkoosoleku

registreerimislehelt nähtub, et korter 1 oli esindatud üldkoosolekul ühe ühisomaniku poolt ja

regisreerimislehele on lisatud teise ühisomaniku samal päeval antud volitus. Seega osalesid

üldkoosolekul korter 1 ühisomanikud ning oli täidetud KrtS § 15 lg-s 1 ja korteriühistu

põhikirjas sätestatud nõue. Siinkohal märgib kohus sedagi, et isegi kui korter 1 ühisomanikud

ei oleks üldkoosolekul esindatud, oleks üldkoosolek ikkagi olnud otsustusvõimeline tulenevalt

KrtS § 20 lg-st 2 ja põhikirja p.-st 7.7.1, sest koosolekule registreerus 25.08.2023

üldkoosolekust osavõtjate registreerimislehe ja lisatud kirjalike volikirjade põhjal 13

korteriomanikku. Seega ilma korter 1 osavõtuta oleks osalejatele ikkagi kuulunud võimalikust

13-st häälest 12, mis oli üle poole häältest. Seega osalesid üldkoosolekul kõik korteriomanikud

ja ebaõige on avaldaja seisukoht sellest, et korteriühistu üldkoosolek ei olnud

otsustusvõimeline.

21. Lisaks märgib kohus, et kui korteriomanike üldkoosolek ei olnud otsustusvõimeline või ei

antud otsuse poolt piisaval arvul hääli, on üldkoosoleku otsus seadusega vastuolu tõttu

kehtetuks tunnistatav, mitte tühine (Riigikohtu määrus tsiviilasjas nr 2-21-13599, p 14.4 ja seal

viidatud varasem praktika). Otsus võib siiski olla tühine, kui korteriomanike üldkoosolekul

otsustatakse häälteenamusega küsimus, mille lahendamine oleks pidanud toimuma

korteriomanike kokkuleppel. KrtS §-des 38 ja 39 sätestatut rikkuvad korteriomanike

üldkoosoleku otsused on tühised TsÜS § 38 lg 2 esimese lause järgi (Riigikohtu määrus

tsiviilasjas nr 2-19-16450, p 15). Käesoleval juhul puudub vaidlus selles, et otsused, mis

25.08.2023 toimunud üldkoosolekul vastu võeti ei riku KrtS §-des 38 ja 39 sätestatut ning

koosolekul otsustatud küsimusi oli võimalik otsustada häältenamusega.

22. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et 25.08.2023 üldkoosolek oli otsustusvõimeline ja

avaldaja vastupidine seisukoht on põhjendamatu.

23. Edasiselt on avaldaja leidnud, et 25.08.2023 üldkoosoleku otsused on tühised heade

kommete vastasuse tõttu, kuna need on vastuolus KrtS § 36 lg-tega 1 ja 2, vastuolus 30.04.2023

ja 27.06.2023 üldkoosoleku otsustega ja 25.08.2023 üldkoosoleku otsused on

renoveerimistööde teostaja valiku osas sisuliselt põhjendamata ja vastuolus korteriühistu ja

korteriomanike ühiste huvidega.

24. Avaldaja on menetluses esmalt heitnud puudutatud isikule ette KrtS § 36 lg 2 sätestatud

kohustuse rikkumist, kuivõrd üldkoosolekul otsustati taotleda pangalt renoveerimistööde

finantseerimiseks laenu maksimaalselt 150 000 eurot, kuid märkust laenu võtmise kohta

korteriühistu registrisse ei tehtud.

25. KrtS § 35 lg 1 järgi otsustavad korteriomandi kaasomandi osa eseme tavapärase valitsemise

küsimuste üle korteriomanikud häälteenamuse alusel. Puudutatud isiku põhkirja p 7.2.7

kohaselt on üldkoosoleku pädevuses otsustada laenu võtmine. KrtS § 36 lg 1 kohaselt laenu või

muu laenusarnase mõjuga rahalise kohustuse võtmise, kui see kohustus kas iseseisvalt või koos

olemasolevate kohustustega ületab korteriühistu eelmise majandusaasta majandamiskulude

summa, võib otsustada käesoleva seaduse § 9 lõikes 3 sätestatud häälteenamusega. Vastavalt

KrtS § 36 lg-le 2 enne lõikes 1 sätestatud kohustuse võtmist peab korteriühistu juhatus laskma

kanda korteriühistute registrisse sellekohase märkuse. Praegusel juhul ei vaidle pooled selle

üle, kas üldkoosolekul võidi otsustada laenu võtmise kohustus või mitte, vaid vaidlus on selles,

kas enne otsustamist tuli teha KrtS § 36 lõikes 2 nimetatud kanne korteriühistu registrisse või

mitte.

Kuna avaldaja on oma lõplikes seisukohtades üllatuslikult märkinud ka, et korteriühistu

25.08.2023 üldkoosoleku protokollist ei nähtu, et laenu võtmise otsus oleks tehtud KrtS § 9 lg 3

sätestatud häälteenamusega, siis kohus märgib seonduvalt avaldaja viimati nimetatud väitega

järgmist.

26. KrtS § 21 lg 3 kohaselt on otsus vastu võetud, kui selle poolt on üle poole antud häältest,

kui põhikirjaga ei ole ette nähtud suurema häälteenamuse nõuet. KrtS § 36 lg 1 näeb lisaks ette,

et eelmise aasta majandamiskulude summat ületava laenu kohustuse võtmise võib otsustada

KrtS § 9 lõikes 3 sätestatud häälteenamusega. Seega on otsus vastu võetud siis, kui on

toimunud hääletamine ja otsuse poolt on antud nõutav arv hääli (Riigikohtu määrus tsiviilasjas

nr 2-18-9475, p 9.3). Tulenevalt puudutatud isiku 2022 majandusaasta aruandest olid 2022

majandamiskulud kokku 20 373 eurot, st laenu võtmise otsustamiseks summas 150 000 eurot

oli vajalik KrtS § 9 lg 3 järgne häälteenamus. Nähtuvalt protokollist on hääleõiguslikke

korteriomandeid 13, üldkoosoleku otsuse p 3 poolt hääletas 10, s.o üle poole kõigist

korteriomanikest, kellele kuulus kokku 549,6 kaasomandiosa 1079,7-st, s.o üle poole. Sellest

tulenevalt on kohus seisukohal, et laenu võtmise otsuse vastuvõtmisel häälteenamuse nõuet

rikutud ei ole. Samuti ei ole esitatud muid asjaolusid, millega seoses võiks laenu võtmise

otsustamine olla vastuolus seadusega.

27. KrtS jõustumisega 01.01.2018 tekkis korteriühistu juhatusel kohustus kanda korteriühistute

registrisse märkus laenukohustuse kohta. Kohus märgib esmalt, et üldkoosoleku toimumisel

otsustati laenu taotlemise küsimus, mitte ei võetud laenu, mistõttu avaldaja seisukoht sellest, et

vastavasisuline märkus registrisse oli otsustamisel kandmata ja sellega rikuti KrtS § 36 lg-st 2

tulenevat kohustust, on ebaõige. Laenuleping sõlmiti puudutatud isiku esindaja 13.10.2023 e-

kirja lisast nähtuvalt 18.09.2023 ehk ca kuu peale üldkoosloleku toimumist ning lepingu

kohaselt on laenulimiidi kasutusele võtmise tähtaeg 22.09.2024 (dtl 39-46). Puudutatud isiku

esindaja 13.10.2023 e-kirjast nähtuvalt veel selleks ajaks laenulimiiti kasutusse ei võetud (dtl

37-38). Sama on kinnitanud ka puudutatud isik enda kirjalikus vastuses avaldusele märkides, et

ka kohtule avalduse esitamise hetkel ei olnud korteriühistu veel laenu võtnud (dtl 80-83).

Kanne korteriühistu registrikaardil on kinnitatud 19.12.2023 (dtl 117). Kohus märgib, et KrtS §

36 lg 2 sätte eesmärk on informeerida kolmandaid isikuid, mitte korteriühistu liikmeid, näiteks

korteriomandi omandamisel sellest, et ühistul on laenukohustus. Seega ei mõjuta märkuse

kandmata jätmine enne üldkoosolekut ja laenulepingu sõlmimisel mitte mingil määral avaldaja

õigusi või huve ega tingi märkuse paar kuud hilisem kandmine korteriühistute registrisse

üldkoosoleku 25.08.2023 otsuse tühisust.

28. Avaldaja on oma nõude esitamisel tuginenud ka asjaoludele, et üldkoosoleku otsused

töövõtja valiku osas on vastuolus 30.04.2023 ja 27.06.2023 üldkoosoleku otsustega,

korteriühistu juhatus ei ole avaldajale selgitanud ega ka dokumentaalselt tõendanud, millistel

asjaoludel valiti renoveerimistöid teostama P G OÜ. Avaldaja heidab puudutatud isikule ette, et

juhatuse liige on oma teabenõude vastuses teatanud lakooniliselt, et ehitusettevõte P G OÜ

valiti Pärna tn 21 korterelamu renoveerimistöid teostama korteriomanike üldkoosoleku

hääletuse tulemusena. Mingeid muid selgitusi ja teiste ehitusettevõtete poolt saadud

hinnapakkumisi vaatamata avaldaja korduvatele nõuetele esitatud pole. Avaldaja hinnagul

renoveerimistööde teostaja valiku osas on otsus sisuliselt põhjendamata ja vastuolus

korteriühistu ja korteriomanike ühiste huvidega. Lisaks märkis avaldaja ärakuulamisel, et heade

kommete vastasus tuleneb ka sellest, et koosolekut kui sellist tegelikult ei toimunud.

Puudutatud isik on seisukohal, et ta on edastanud avaldaja esindaja poolt küsitud allkirjastatud

lepingud ning ehituskonkurssi ei olnud vaja läbi viia, kuna korteriomanikud soovisid P G OÜ

tööde teostajaks võtta. Puudutatud isik leiab, et juhatus ei ole ühtegi ehitusettevõtjat eelistanud.

29. Kohus märgib esmalt, et ainuüksi asjaolust, et korteriühistu juhatus ei ole avaldajale peale

üldkoosoleku toimumist esitanud selgitusi ja teiste ehitusettevõtete hinnapakkumisi, ei ole

võimalik tuvastada korteriühistu 25.08.2023 üldkoosoleku otsuse tühisust. Riigikohus on

selgitanud, et heade kommete vastasus kui osanike otsuse tühisuse alus saab tulla kõne alla

eelkõige juhul, kui heade kommete vastasus seostub otsuse sisuga ehk sellega, mida otsustati

(Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 2-16-9415, p 23). Viidatud seisukoht on kohaldatav ka

korteriomanike otsustele. Päevakorra punktis 13 vastu võetud otsus (s.o võimalik töövõtja

valik) ei ole ka oma sisu poolest kuidagi ebamoraalne. Seejuures ei ole asjassepuutuv, kas

tegemist on iga korteriomaniku hinnangul põhjendatud töövõtja valikuga. Avaldaja hilisemad

etteheited seoses sellega, et korteriomanikke sisuliselt eksitati hanke läbiviimise osas ei ole

otsuse võimaliku tühisuse kontekstis asjassepuutuv. Protokollist nähtuvalt üldkoosolek otsustas

volitada korteriühistu juhatust korraldama ehitusettevõtete ja omanikujärelevalve teenuse

osutajate vahel hankeid renoveerimistööde läbiviimiseks, valima välja korteriühistu jaoks

parimad pakkumised ning sõlmima vastavad töövõtulepingud. Punkti 13 kohaselt võimaldas

üldkoosolek juhatusel võimalusel võtta renoveerimistööde teostajaks ilma hanget korraldamata

P G OÜ. Asjaolust, et üldkoosolek volitas juhatust renoveerimistööde läbiviimiseks korraldama

hankeid ja volitas juhatust valima välja korteriühistu jaoks parimad pakkumised ning sõlmima

töövõtulepingud või võimalusel võtma ilma hanget korraldamata tööde teostajaks P G OÜ, ei

ole midagi seadusevastast ega ole see vastuolus ka heade kommetega. Korteriühistu põhikirja

punkt 7.3.7 võimaldab juhatuse liikmel sõlmida ühistu nimel lepinguid. Vaidlus puudub selles,

et P G OÜ on renoveerimistööd teostanud (vt ärakuulamise protokoll ajaviide 00:06:59 dtl 97-

104), seega valides tööde teostajaks P G OÜ, viis juhatus ellu üldkoosoleku otsust. Kohtule

esitatud 30.04.2023 üldkoosoleku protokollist nähtuvalt on üldkoosolek varasemalt otsustanud

valida Pärna 21 renoveerimistööde teostajaks P G1 OÜ (dtl 54-57). Samas nähtub juba

27.06.2023 üldkoosoleku protokollist, et korteriühistu liikmed arutasid uuesti korterelamu

renoveerimistööde teostamist ning otsustasid koostada ühtse pakkumiste alustabeli ja võtta

ehitusettevõtetelt uued pakkumised (dtl 59-60). Seega otsustati juba 27.06.2023 toimunud

üldkoosolekul, et tööde teostajaks ei valita P G1 OÜ. Kuigi 30.04.2023 toimunud

üldkoosolekul otsustati P G1 OÜ valida KÜ renoveerimistööde teostajaks, ei ole heade

kommetega ega seadusega vastuolus hilisemalt renoveerimistööde teostaja osas korteriühistu

liikmetel ümber mõelda ja hilisema otsusega kas volitada juhatust, või teha juhatusele

ettepanekuid tööde teostaja valiku osas, kes on korteriühistu liikmete hinnangul

usaldusväärsem ehitaja võrreldes esialgselt pakutud renoveerimistööde teostajaga. Kuivõrd

hilisem otsus võeti vastu korteriühistu üldkoosolekul, kus osales ka avaldaja, siis on ebaõiged

avaldaja väited sellest, et korteriühistu juhatus on 30.04.2023 üldkoosoleku otsust

omavoliliselt muutnud ja vägisi „läbi surunud“ renoveerimistööde teostajaks P GOÜ.

30. Seonduvalt avaldaja väidetega sellest, et sisuliselt korteriühistu koosolekut ei toimunud

märgib kohus, et kohtule on esitatud üldkoosoleku protokoll koos registreerunute nimedega ja

allkirjadega ning volitustega. KrtS § 20 lg 1 teise lause kohaselt kohaldatakse korteriomanike

üldkoosolekule lisaks KrtS-s sätestatule MTÜS § 21 lg-s 6 mittetulundusühingu liikmete

üldkoosoleku kohta sätestatut. MTÜS § 21 lg 6 sätestab üldkoosoleku protokollimise nõuded.

Viidatud sätte kohaselt üldkoosolek protokollitakse. Protokolli kantakse üldkoosoleku

toimumise aeg ja koht, liikmete arv, üldkoosoleku päevakord, hääletustulemused ja

vastuvõetud otsused ning muud üldkoosolekul tähtsust omavad asjaolud. Vaidlusalune

üldkoosoleku protokoll sisaldab muuhulgas nii vastu võetud otsuseid kui ka hääletamistulemusi

eraldi otsuse punkt 1 osas, otsuste punkt 2-12 osas ning eraldi otsuse punkt 13 osas. Lisaks

valiti koosoleku juhataja ja protokollija. Kuivõrd hääletamine toimus ja selle tulemused on

kokku loetud otsuste punkti 1, 2-12 ja 13 osas eraldi, siis on arusaamatu avaldaja seisukoht

sellest, et sisuliselt koosolekut ei toimunud. Asjaolust, et protokoll ei sisalda arutelusid, ei ole

võimalik järeldada koosoleku mitte toimumist. Eluliselt ei ole usutav, et koosolek peeti

täielikus vaikuses. Avaldaja hinnangud sellest, et juhatus ei täida korrektselt üldkoosoleku

otsuseid ning tööde teostamiseks on sõlmitud leping ehitusettevõtjaga, kelle valiku poolt

avaldaja üldkoosolekul ei hääletanud, ei anna alust üldkoosoleku otsuste tühisuse

tuvastamiseks, sest need ei ole mingilgi määral vastuolus heade kommetega.

31. Teisi võimalikke otsuste tühisuse aluseid ei ole avaldaja esile toonud. Avaldaja ei toonud

esile, et nimetatud asjaoludel võiksid need otsused rikkuda võlausaldajate kaitseks või muu

avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet või nende vastuvõtmisel rikuti oluliselt selleks

ettenähtud korda. Eeltoodust tulenevalt ei ole otsused tühised.

32. Järgnevalt hindab kohus kas avaldaja etteheited võivad anda aluse otsuste kehtetuks

tunnistamiseks. TsÜS § 38 lg 4 teise lause kohaselt organi liige, kes otsuse tegemisel osales,

võib otsuse kehtetuks tunnistamist nõuda üksnes juhul, kui ta on lasknud protokollida oma

vastuväite otsusele. Seega otsuse tegemisel osalenud organi liige saab TsÜS § 38 lg 4 teise

lause järgi otsust vaidlustada üksnes juhul, kui ta on lasknud protokollida oma vastuväite

otsusele.

33. MTÜS § 21 lg 6 kohaselt protokolli kantakse ka üldkoosoleku otsuse suhtes eriarvamusele

jäänud liikme nõudel tema eriarvamuse sisu. Vaidlusaluse üldkoosoleku protokolli ei ole

kantud avaldaja vastuväiteid otsustele ega avaldaja eriarvamuse sisu. Avaldaja esindaja väitis

ärakuulamisel, et tema vastuväiteid ei protokollitud (ajaviide 01:03:53, dtl 97-104). Kohus

leiab, et avaldaja väited sellest, et ta koosolekul enda vastuväite avaldas, on jäänud

paljasõnaliseks. Ainuüksi otsuse vastu hääletamine või vastuväidete esitamine neid protokolli

kandmata ei anna alust nõuda otsuse kehtetuks tunnistamist, vaid avaldajal oleks olnud TsÜS §

38 lg 4 järgi õigus otsust vaidlustada üksnes juhul, kui teda koosolekul esindanud esindaja

oleks lasknud protokollida oma vastuväite otsusele (Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-75-

15, p 14). Järelikult on avaldajal üldkoosoleku otsuste kehtetuks tunnistamise nõude esitamine

TsÜS § 38 lg 4 teise lause järgi välistatud. Asjaolu, et väidetavalt keegi protokolli kohapeal ei

koostagi, ei välista TsÜS § 38 lg 4 kohaldamist. Avaldaja ei ole väitnud, et tal puudunuks

kohapeal võimalus esitada endal vastuväide kirjalikult protokollile lisamiseks. Kuna kehtetuks

tunnistamise nõude esitamine on TsÜS § 38 lg 4 teise lause järgi välistatud, puudub kohtul

vajadus hinnata avaldaja väiteid, et vaidlusalusel üldkoosolekul vastu võetud otsused on

vastuolus põhikirja või seadusega.

34. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et vaidlusaluste otsuste tühisuse ja kehtetuks

tunnistamise aluseid ei esine, mistõttu jääb avaldaja avaldus tervikuna rahuldamata. Kohus ei

hinda eelnevalt käsitlemata menetlusosaliste muid väiteid ja tõendeid, sest need ei ole asja

õigeks lahendamiseks olulised ega muudaks kohtu lõppjäreldust avalduse rahuldamata jätmise

osas.

35. Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse.

TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 172 lg 1

kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita

menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või

osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane. TsMS § 172 lg 7 teise

lause kohaselt kui menetluse võib algatada üksnes avalduse alusel ja avaldus jääb rahuldamata,

jätab kohus menetluskulud avaldaja kanda, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus andis

12.09.2024 toimunud ärakuulamisel menetlusosalistele tähtaja menetluskulude nimekirjade

esitamiseks hiljemalt 21.10.2024. Puudutatud isik menetluskulude nimekirja kohtule esitanud ei

ole. Kuivõrd puudutatud isik menetluskulude nimekirja esitanud ei ole, siis kohus puudutatud

isiku menetluskulsid rahaliselt kindlaks ei määra. Avaldaja menetluskulud jäävad tema enda

kanda.

36. Kohus selgitab, et TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada

üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks

määrati. TsMS § 178 lg 4 on sätestatud, et menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel

tekkinud kulusid ei hüvitata.

(allkirjastatud digitaalselt)

Eve Grass

kohtunik