3-24-3056/3 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS

KOHT UM ÄÄ RUS

Kohtuasja number

3-24-3056

Määruse kuupäev

08.11.2024

Kohtunik

Reelika Kitsing

Kohtuasi

Nikolai Lilitškini kaebus Tartu Vangla tegevuse peale

Menetlusosalised

Kaebaja – Nikolai Lilitškin

Vastustaja – Tartu Vangla

RESOLUTSIOON

1. Tagastada Nikolai Lilitškini kaebus.

2. Jätta Nikolai Lilitškini taotlus kaebuselt riigilõivu

tasumise kohustusest vabastamiseks läbi vaatamata.

Edasikaebamise kord

Määruse resolutsiooni punkti 1 peale võib esitada

määruskaebuse otse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul

määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse

seadustiku (HKMS) § 121 lg 4, § 204 lg 1).

Muud selgitused

Määrus koos tõlkega vene keelde toimetatakse kaebajale

kätte.

ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT

1. Tartu Vanglas kinni peetav isik Nikolai Lilitškin (edaspidi ka kaebaja) esitas 04.11.2024

Tartu Halduskohtule venekeelse kaebuse koos 30 lisaga, s.h kaebaja võõrkeelsed

pöördumised vanglale, vangla vastused jmt. Kohus tõlkis kaebuse eesti keelde.

2. HKMS § 120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine

alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. Kohus on seisukohal, et kaebus tuleb

tagastada ning seda alljärgneval põhjusel.

3. HKMS § 121 lg 2 p 22 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui

kaebaja on kaebeõigust olulisel määral kuritarvitanud ning kaebusega kaitstava õiguse riive

on väheintensiivne.

3.1. Kohus leiab, et N. Lilitškin on käesolevat kaebust esitades oma kaebeõigust olulisel

määral kuritarvitanud. Kaebajal on olemas aastatepikkune halduskohtusse pöördumise

kogemus, mille jooksul on talle kohtu poolt erinevates haldusasjades korduvalt selgitatud, et

kohtule esitatav kaebus peab vastama HKMS §-des 37–39 sätestatud nõuetele ning peab

olema sõnastatud võimalikult selgelt ja lühidalt. Samuti on kaebajale selgitatud, et kohtule

esitatud avalduses on keelatud end väljendada sündsusetult või kohtu või teise

menetlusosalise suhtes lugupidamatult (HKMS § 52 lg 1). Kaebajale on selgitatud ka seda, et

vastavalt HKMS § 28 lg-tele 1 ja 2 on menetlusosaline kohustatud kasutama oma

menetlusõigusi heauskselt. Kohus ei luba menetlusosalisel oma õigusi kuritarvitada, menetlust

venitada ega kohut eksitusse viia. Asja õiget, kiiret ja võimalikult väikeste kuludega

menetlemist pahatahtlikult takistavat või kirjalikus avalduses end sündsusetult või kohtu või

teise menetlusosalise suhtes lugupidamatult väljendanud menetlusosalist võib kohus trahvida

(vt nt haldusasjad nr 3-23-236, 3-23-2361, 3-21-2891).

3-24-3056

3.2. Vaatamata eeltoodule on N. Lilitškin ka käesolevas asjas esitanud kohtule kaebuse, mis ei

vasta kaebusele esitatavatele elementaarsetele nõuetele. Kaebusest ei ole selgelt tuvastatav,

millisel eesmärgil on kaebaja kohtu poole pöördunud ning mida ta kaebusega täpselt

saavutada soovib. Kaebuse tekst on äärmiselt ebaselge, sisaldab hulganisti viiteid erinevatele

dokumentidele ning jääb paljuski arusaamatuks. Selles soovitakse vanglat millekski

kohustada ja viidatakse muu hulgas hüvitise saamise soovile, kuid ei ole selge, milliste

konkreetsete asjaoludega need nõuded seonduvad. Lisaks sisaldab kaebus hulgaliselt nii kohtu

kui ka teise menetlusosalise suhtes lugupidamatust väljendavaid sõnu (nt loomalauda

personal, Eesti kohtute debiilsuse reeglid, debiilsed Eesti eesli-kohtud jmt). Kuigi kohtul on

halduskohtumenetluses uurimis- ja selgitamiskohustus (HKMS § 2 lg-d 4 ja 5), siis kohtu

hinnangul ei ole need kohustused piiramatud – kohus ei pea aastate jooksul kaebajat kohtu ja

menetlusosalistega suhtlemisel pidevalt korrale kutsuma ega kaebajale korduvalt meelde

tuletama, millistele elementaarsetele nõuetele peab kohtule esitatav kaebus vastama, et seda

saaks sisuliselt menetleda. Eelnevat arvestades on kohus seisukohal, et esitades haldusasjas nr

3-24-3056 registreeritud kaebuse, kuritarvitab kaebaja oma menetlusõigusi ja kaebeõigust.

3.3. Kohus leiab, et praegusel juhul on täidetud ka HKMS § 121 lg 2 p-s 22 nimetatud kaebuse

tagastamise teine eeldus – õiguste väheintensiivne riive. Kaebus on ebaselge ja äärmiselt

laialivalguv ning kaebusest on ainsa arusaadava probleemina välja loetav, et kaebaja ei ole

rahul sellega, et temalt võeti ära isiklikke esemeid (sh dokumente) või väidetavalt on need

kadunud. Kaebusele lisatud materjalidest nähtub, et kaebajalt on tõepoolest ära võetud

erinevaid isiklikke esemeid, sh dokumente, põhjendusega, et ületatud oli kambris lubatud

isiklike asjade kogukaalu, milleks on 30 kg (justiitsministri 30.11.2000. a määruse nr 72

„Vangla sisekorraeeskiri“ § 57 lg 3). Kohus leiab, et kinnipeetavate isiklike asjade

kogukaalule ette nähtud piirangud ei saa kinnipeetava õigusi riivata intensiivselt. Kohtu

hinnangul viitab kaebaja õiguste väheintensiivsele riivele ka asjaolu, et kaebaja on kaebuse

juurde lisanud hulganisti dokumente, mis oma sisult seonduvad väga erinevate probleemidega

(nt kaebajal kadunud erinevad isiklikud esemed – küünetangid, palvehelmed, tee jne;

kaebajale erinevate vastuste tõlkimine vene keelde jmt). Kaebusele lisatud vangla vastuseid

pärineb ka näiteks aastatest 2015, 2016, 2020 ja 2023. Eelnevast nähtub, et kaebaja ei ole

pidanud vajalikuks õigeaegselt oma õigusi kaitsta seoses tal sellel ajal olnud probleemidega

ning tegemist ei ole küsimustega, mille õigeaegne lahendamine ja nendega seotud õiguste

teostamine oleks olnud kaebajal varem takistatud. Kohus märgib veel täiendavalt, et Kohtute

Infosüsteemist nähtub, et kaebaja on juba varasemalt pöördunud kohtu poole seoses tema

kambrist erinevate dokumentide äravõtmisega, sest ületatud oli isiklike asjade kogukaalu

(haldusasjad nr 3-24-2934, 3-24-2037). Seega saab kaebaja kaitsta enda õigusi seonduvalt

temalt dokumentide äravõtmisega eelnimetatud kohtuasjades.

3.4. Kuna kaebaja on teadlik enda kui menetlusosalise kohustustest kohtusse pöördumisel

ning siiski eirab neid, ei näe kohus vajadust jätta kaebust nõuete ja eesmärgi täpsustamiseks

käiguta. Eirates järjekordselt kaebuse esitamise reegleid, võttis kaebaja ise riski ning pidi

arvestama, et kohus võib sellise kaebuse tagastada ka eelnevalt kaebust käiguta jätmata.

4. Eeltoodut arvestades leiab kohus, et täidetud on mõlemad HKMS § 121 lg 2 p-s 22

sätestatud eeldused. Seetõttu tagastab kohus N. Lilitškini kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 22

alusel. HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega

sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei

ole kohtu menetluses olnud.

5. Kuna kohus tagastab kaebuse, siis puudub vajadus lahendada kaebaja menetlusabi taotlust

tema riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks. Kohus jätab kaebaja taotluse läbi

vaatamata.

(allkirjastatud digitaalselt)